Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ̃ Hewɔ Ni Efɔŋfeemɔ Kã He Eyaa Nɔ

Nɔ̃ Hewɔ Ni Efɔŋfeemɔ Kã He Eyaa Nɔ

Nɔ̃ Hewɔ Ni Efɔŋfeemɔ Kã He Eyaa Nɔ

BIBLIA lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa [Nyɔŋmɔ] ja yɛ egbɛi fiaa mli.” (Lala 145:17; Kpojiemɔ 15:3) Gbalɔ Mose wie ehe akɛ: “Enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.” (5 Mose 32:4) Yakobo 5:11 lɛ kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ mli tsɔ̃ɔ lɛ babaoo, ni emli jɔ hu.” Nyɔŋmɔ nyɛŋ eha efɔŋfeemɔ aba, ni asaŋ jeee lɛ ji mɔ ni kɛ efɔŋfeemɔ baa.

Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Kɛji aaka mɔ ko lɛ, ekakɛɛ akɛ: Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ajɛ aka mi. Ejaakɛ Nyɔŋmɔ lɛ akaaa lɛ yɛ nifɔji agbɛfaŋ, ni lɛ diɛŋtsɛ hu ekaaa mɔ ko.” (Yakobo 1:13) Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ efɔŋfeemɔ ekaaa mɛi, ni elakaaa amɛ koni amɛkɛ amɛhe awo nibii fɔji afeemɔ mli. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ namɔ esa akɛ ashwa yɛ efɔŋfeemɔ kɛ piŋmɔ ni jɛɔ mli baa lɛ he?

Namɔ Esa akɛ Ashwa?

Biblia ŋmalɔ ni ji Yakobo lɛ tsɔɔ akɛ adesai fata mɛi ni esa akɛ ashwa yɛ efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ lɛ he. Ewie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ. No sɛɛ lɛ akɔnɔ lɛ, kɛ́ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha, ni esha lɛ hu, kɛ́ afee agbe naa lɛ efɔɔ gbele.” (Yakobo 1:14, 15) Ekolɛ aŋkroaŋkroi komɛi baafee amɛnii yɛ amɛkɔnɔi gbohii lɛ anaa. Agbɛnɛ hu susumɔ hewalɛ ni esha ni adesai ná kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ náa yɛ mɛi anɔ lɛ he okwɛ. Esha baanyɛ aná mɔ nɔ hewalɛ ni eha akɔnɔ fɔŋ ni mɔ lɛ yɔɔ lɛ mli awa, ni no aha efee nibii fɔji. (Romabii 7:21-23) Eji anɔkwale akɛ, esha ni wɔná kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ “[e]ye maŋtsɛ” yɛ adesai anɔ, ni ehaa amɛtsuɔ nitsumɔi fɔji, ni no kɛ piŋmɔ babaoo baa. (Romabii 5:21) Kɛfata he lɛ, mɛi fɔji baanyɛ aná mɛi krokomɛi anɔ hewalɛ ni amɛha amɛbatsɔmɔ mɛi ni bɛ jeŋba.—Abɛi 1:10-16.

Shi mɔ diɛŋtsɛ ni hɔ efɔŋfeemɔ sɛɛ ji Satan Abonsam. Lɛ ekɛ efɔŋfeemɔ ba je lɛ mli. Yesu Kristo tsɛ́ Satan ‘mɔ fɔŋ’ kɛ “je lɛŋ lumɔ lɛ” loo adesai ni efeee jalɛ nii lɛ anɔyelɔ. Adesai babaoo boɔ hewalɛ ni Satan woɔ amɛ koni amɛkpoo Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛ̀i kpakpai lɛ atoi. (Mateo 6:13; Yohane 14:30; 1 Yohane 2:15-17) Yohane Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ 5:19 lɛ kɛɔ akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” Yɛ anɔkwale mli lɛ Satan kɛ ebɔfoi lɛ “shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ” ni no kɛ nɔ̃ kpakpa ko baaa akɛ ja “kpóo” loo naagbai kɛkɛ. (Kpojiemɔ 12:9, 12) No hewɔ lɛ, Satan Abonsam ji mɔ titri ni esa akɛ ashwa yɛ efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ lɛ he.

Jajelɔ 9:11, NW lɛ hu tsɔɔ nɔ kroko ni kɛ piŋmɔ baa lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa ninaa [wɔ] fɛɛ.” Yesu Kristo wie oshara ko ni ba ni kɔɔ mɛi 18 ni mɔɔ ko kumɔ eshwie amɛnɔ ni egbe amɛ lɛ he lɛ he. (Luka 13:4) Amɛgboi ejaakɛ no mli lɛ amɛyɛ he ko ni esaaa yɛ be ko ni esaaa mli. Nibii ni tamɔ nakai nɔŋŋ baa ŋmɛnɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ŋtayaa ko ni akɛtswa tsũ ko ni nɔ kwɔ lɛ baanyɛ akumɔ ashwie mɔ ko ni nyiɛ jɛmɛ lɛ nɔ. Ani esa akɛ ashwa Nyɔŋmɔ yɛ enɛ he? Dabi. Eji nɔ ko ni aleee ní ajeee gbɛ afee, ni ba trukaa. Nakai nɔŋŋ hu abaanyɛ awie kɛ́ hela mɔ weku ko mlinyo loo weku yitso lɛ gbo trukaa eshi awusãi kɛ okulafoi.

Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa efɔŋfeemɔ baa; ni asaŋ jeee lɛ ekɛ piŋmɔ baa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, eji Yehowa yiŋtoo akɛ eeejie efɔŋfeemɔ kɛ mɛi ni kɛbaa lɛ fɛɛ kɛya. (Abɛi 2:22) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaafee nɔ ni fe nakai. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ eto eyiŋ akɛ ebaatsɔ Kristo nɔ “koni efite abonsam nitsumɔi lɛ.” (1 Yohane 3:8) Nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ ni mli eyi obɔ kɛ hiɛkɔ̃ɔ, hetsɛ̃, kɛ efɔŋfeemɔ lɛ baafee nɔ ni eho etee. Nyɔŋmɔ ‘aaatsumɔ mɛi fɛɛ ahiɛaŋ yaafonui fɛɛ,’ ni ekɛ nɔnaa baaba naagbee. (Kpojiemɔ 21:4) Shi ekolɛ obaabi akɛ: ‘Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ tsuko enɛ he nii momo lɛ? Mɛni hewɔ eŋmɛ efɔŋfeemɔ kɛ nɔnaa gbɛ ni etee nɔ aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli?’ Biblia mli sane ni kɔɔ Adam kɛ Hawa he lɛ baaye abua wɔ ní wɔná sanebimɔi nɛɛ ahetoo.

Atée Sane ko ni He Hiaa Shi

Yiŋtoo hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ efɔŋfeemɔ gbɛ ni ehi shi aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli lɛ kɔɔ nibii ni tee nɔ yɛ adesai ayinɔsane shishijee mli lɛ he. Nɔ ko ni tee nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ tée sanebimɔ ko ni he hiaa ni kɔɔ Bɔlɔ lɛ diɛŋtsɛ he lɛ shi—eji sanebimɔ ko ni anyɛŋ atsu he nii amrɔ nɔŋŋ loo yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. Nyɛhaa wɔpɛia nɔ ni tee nɔ lɛ mli fitsofitso wɔkwɛa.

Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ akɛ mɛi ni yeɔ emuu ni ekɛ amɛwo Paradeiso mli. Aduro amɛ nikeenii ko ni haa esoroɔ amɛ kwraa yɛ kooloi ahe—nikeenii nɛɛ ji nihalamɔ mli heyeli. (1 Mose 1:28; 2:15, 19) Ákɛ mɛi ni nyɛɔ amɛkpɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋ lɛ, Adam kɛ Hawa baanyɛ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ atsu nii kɛhala akɛ amɛbaasumɔ amɛ-Bɔlɔ lɛ, amɛsɔmɔ lɛ, ni amɛbo lɛ toi hu. Aloo amɛbaanyɛ amɛhala akɛ amɛbaatsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he ni amɛje gbɛ amɛgbo enɔ toi.

Bɔni afee ni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ aha Adam kɛ Hawa aná hegbɛ kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ lɛ lɛ, ekɛ naatsii nɔ kome ko ŋmɛ amɛhiɛ. Efã Adam akɛ: “Trom lɛ mli tsei lɛ fɛɛ nɔ yibii lɛ ye bɔ ni osumɔɔ; shi ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ kaaye eko; ejaakɛ gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo!” (1 Mose 2:16, 17) Bɔni afee ni Adam kɛ Hawa aya nɔ aná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha amɛ kɛ weku ní amɛbaaná wɔsɛɛ lɛ, ebaabi ni amɛkaye nakai tso pɔtɛ̃ɛ lɛ nɔ yibii lɛ eko. Ani amɛbaaye fãmɔ nɛɛ nɔ?

Biblia lɛ kɛɔ wɔ nɔ ni ba. Satan Abonsam kɛ onufu tsu nii akɛ enaawielɔ, ni onufu lɛ tsi bɛŋkɛ Hawa ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: Nyɛkaye trom lɛ mli tsei ayibii lɛ fɛɛ eko lɛ?” Beni Hawa tĩ fãmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ mli lɛ, Satan kɛɛ lɛ akɛ: “Jeee gboimɔ nyɛaagboi; shi moŋ le Nyɔŋmɔ le akɛ gbi nɔ ni nyɛaaye eko lɛ, nyɛhiŋmɛii aaagbele, ni nyɛaatsɔmɔ tamɔ Nyɔŋmɔ, ni nyɛaale ekpakpa kɛ efɔŋ.” Ni beni Hawa na akɛ tso lɛ yɛ akɔnɔ waa lɛ, “etse enɔ yibii lɛ eko ni eye.” (1 Mose 3:1-6) No hewɔ lɛ, Adam kɛ Hawa fɛɛ kɛ nihalamɔ mli heyeli ni amɛyɔɔ lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni amɛfee esha kɛtsɔ Nyɔŋmɔ nɔ toi ni amɛgbo lɛ nɔ.

Ani oona bɔ ni nɔ ni tee nɔ lɛ yɔɔ hiɛdɔɔ ha? Abonsam kɛɛ Adam akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ bɛ mli. Satan wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ Adam kɛ Hawa baanyɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he, ní Yehowa yelikɛbuamɔ he ehiaaa amɛ. No hewɔ lɛ, Satan mpoatswaa lɛ tée sane ko ni kɔɔ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ adesai anɔ kɛ ja ni enɔyeli lɛ ja lɛ he. Belɛ, sane ni he hiaa fe fɛɛ ni Satan tée lɛ shi lɛ ji akɛ, ani Yehowa yɛ hegbɛ akɛ eyeɔ adesai anɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ tsɔ eha mpoatswaa lɛ hetoo?

Ehe Miihia ni Aha Bei Ashwie Mli

Yehowa yɛ hewalɛ ni kulɛ ekɛbaakpata atuatselɔi ni ji Satan, Adam, kɛ Hawa hiɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ fe amɛ fɛɛ. Shi jeee Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ ji nɔ ni Satan tswa he mpoa lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, etswa hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ lɛ mpoa. Sane nɛɛ sa bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ nihalamɔ mli heyeli lɛ ahe. Ehe miihia ni amɛnu shishi akɛ esa ákɛ akɛ nikeenii ni ji nihalamɔ mli heyeli lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ—yɛ gbɛ ni kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛha yɛ shihilɛ, jeŋba, kɛ Nyɔŋmɔjamɔ he lɛ kpãa gbee nɔ. Kɛ́ jeee nakai lɛ, amanehulu baajɛ mli aba, tamɔ bɔ ni kɛ́ mɔ ko ku ehiɛ eshwie hewalɛ ni gbalaa nii kɛbaa shi lɛ nɔ ni etu kɛjɛ tsũ kakadaŋŋ ko yiteŋ lɛ, ebaapila lɛ. (Galatabii 6:7, 8) Bɔɔ nii ni yɔɔ nilee lɛ fɛɛ baanyɛ aná he sɛɛ kɛ́ amɛ diɛŋtsɛ amɛna nibii fɔji ni jɛɔ halamɔ ni ahalaa akɛ abaatse he kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ mli kɛbaa. Enɛ biɔ ni aha be ashwie mli.

Abaanyɛ afee anɔkwale ni eji akɛ be he hiaa kɛha saji komɛi ahe nitsumɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Ŋɔɔ lɛ akɛ tsɛ ko yatswa tsɛ kroko mpoa akɛ ehe wa fe lɛ, ni no hewɔ lɛ ebaabi ni amɛshi akaŋ kɛtao amɛteŋ mɔ ni he wa. Abaanyɛ ana nakai sane lɛ naa amrɔ nɔŋŋ. Abaanyɛ aha tsɛmɛi enyɔ lɛ ahole tɛi wuji anɔ koni akɛna amɛteŋ mɔ ni he wa. Tsɛmɛi lɛ ateŋ mɔ ni baanyɛ awo tɛ ni mli tsĩi fe fɛɛ lɛ nɔ lɛ ji mɔ ni he wa. Shi ŋɔɔ lɛ akɛ mpoatswaa lɛ kɔɔ tsɛmɛi lɛ ateŋ mɔ ni sumɔɔ ebihii kɛ ebiyei lɛ waa diɛŋtsɛ, ni ákɛ amɛ hu amɛsumɔɔ lɛ nakai nɔŋŋ lɛ he. Aloo ákɛ mpoatswaa lɛ tée sanebimɔ nɛɛ shi akɛ, tsɛmɛi lɛ ateŋ namɔ kwɛɔ eweku lɛ jogbaŋŋ fe fɛɛ? Hewalɛ ni mɔ yɔɔ loo wiemɔ folo kɛkɛ nyɛŋ aha ana saji nɛɛ anaa. Bɔni afee ni anyɛ ana saji nɛɛ anaa lɛ, ebaabi ni aha be ni fa ashwie mli koni mɛi ana srɔtofeemɔ ni yɔɔ tsɛmɛi enyɔ nɛɛ anifeemɔi lɛ amli, koni amɛnyɛ amɛmu sane naa yɛ amɛteŋ mɔ ni hi fe fɛɛ he.

Nɔ ni Be ni Eho lɛ Eha Ana

Kɛjɛ beni Satan tswa hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ lɛ mpoa nɛɛ aaafee afii 6,000 eho. Mɛni yinɔsane eha ana? Susumɔ naafolɔmɔ wiemɔi ni Satan kɛshi Nyɔŋmɔ lɛ ateŋ enyɔ he okwɛ. Satan kɛ ekãa kɛɛ Hawa akɛ: “Jeee gboimɔ nyɛaagboi.” (1 Mose 3:4) Satan tsɔ kɛɛmɔ ni ekɛɛ Adam kɛ Hawa akɛ kɛ́ amɛye tso ni agu eyeli lɛ nɔ yibii lɛ amɛgboiŋ lɛ nɔ etsɛ Yehowa akɛ amalelɔ. Naafolɔmɔ wiemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ nɛ! Kɛ́ Nyɔŋmɔ yeee anɔkwa yɛ sane nɛɛ mli lɛ, te aaafee tɛŋŋ aná emli hekɛnɔfɔɔ yɛ nibii krokomɛi amli lɛ? Shi kɛlɛ, mɛni be ni eho lɛ eha ana?

Hela mɔmɔ Adam kɛ Hawa, amɛpiŋ, amɛgbɔlɔ ni yɛ naagbee lɛ, amɛgboi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbii fɛɛ ni Adam ye ji afii ohai nɛɛhu kɛ nyɔŋmai etɛ, ni egbo.” (1 Mose 3:19; 5:5) Ni kɛtsɔ Adam nɔ lɛ adesai fɛɛ ená gboshinii nɛɛ eko. (Romabii 5:12) Be ni eho lɛ eha ana akɛ Satan ji “amalelɔ kɛ malemɔ tsɛ,” ni ana hu akɛ Yehowa ji “Nyɔŋmɔ anɔkwafo!”—Yohane 8:44; Lala 31:6.

Kɛfata he lɛ Satan kɛɛ Hawa akɛ: “Le Nyɔŋmɔ le akɛ gbi nɔ ni nyɛaaye eko lɛ, nyɛhiŋmɛii aaagbele, ni nyɛaatsɔmɔ tamɔ Nyɔŋmɔ, ni nyɛaale ekpakpa kɛ efɔŋ.” (1 Mose 3:5) Satan tsɔ nakai lakamɔ wiemɔi lɛ anɔ ekɛ hegbɛ ko ni esaaa fɔ̃ adesai ahiɛ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbaanyɛ amɛye amɛhe nɔ. Satan tsɔ shishiumɔ wiemɔ nɛɛ nɔ eha adesai le akɛ kɛ́ amɛtsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ ebaahi eha amɛ. Ani enɛ eba mli anɔkwale?

Yɛ yinɔsane mli fɛɛ lɛ nɔyelii srɔtoi eba ni amɛtee. Aka adesai anɔyelii srɔtoi fɛɛ ni ale akwɛ. Shi, yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, nibii fɔji ji nɔ ni ejɛ mli kɛba adesai aweku lɛ nɔ. Biblia ŋmalɔ ko mu sane naa yɛ nilee mli aaafee afii 3,000 ni eho nɛ akɛ: “Gbɔmɔ yeɔ enaanyo gbɔmɔ nɔ ni ekɛyeɔ ehe awui.” (Jajelɔ 8:9) Gbalɔ Yeremia ŋma akɛ: “Adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.” (Yeremia 10:23) Hiɛyaa ni aná yɛ adebɔɔ nibii ahe nilee kɛ tsɔnei ahe nilee mli nyɛsɛɛ nɛɛ po ejeee anɔkwale ni saji nɛɛ ji lɛ ahe ŋwane. Be ni eho lɛ etsɔɔ akɛ nibii ni akpa shi ana nɛɛ ji anɔkwale.

Mɛni Obaafee?

Be ni Nyɔŋmɔ kɛŋmɛ gbɛ koni akɛna sane ni kɔɔ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ lɛ naa lɛ eha ana akɛ Satan sane ejaaa. Yehowa Nyɔŋmɔ ji jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ ni yɔɔ hewalɛ fe fɛɛ. Eyɛ hegbɛ akɛ eyeɔ ebɔɔ nii lɛ anɔ, ni gbɛ ni etsɔɔ nɔ eyeɔ nɔ lɛ hi fe fɛɛ. Ŋwɛibɔfoi ni kɛ afii babaoo ehi Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ shishi lɛ kpɛlɛɔ anɔkwa sane nɛɛ nɔ, ni amɛjajeɔ akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa], bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.”—Kpojiemɔ 4:11.

Namɔ sɛɛ ofiɔ yɛ sane ni kɔɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ he lɛ mli? Ani okpɛlɛɔ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ onɔ? Kɛji ohetoo ji hɛɛ lɛ, no lɛ esa akɛ okpɛlɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ nɔ. Obaanyɛ ofee enɛ kɛtsɔ anɔkwalei kɛ ŋaawoi ni yɔɔ miishɛɛ ni yɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli ni okɛaatsu nii yɛ oshihilɛ mli fɛɛ lɛ nɔ. “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ” ni emlai kɛ ekitãi lɛ tsɔɔ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha ebɔɔ nii. (1 Yohane 4:8) Yehowa kamaaa wɔteŋ mɔ ko mɔ ko kɛ nibii ni hi ha wɔ. No hewɔ lɛ, obaanyɛ okɛ Biblia mli ŋaawoo nɛɛ atsu nii, akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!”—Abɛi 3:5, 6.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Obaanyɛ ohala akɛ osumɔɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ kɛtsɔ Biblia lɛ ni oookase ni okɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli lɛ nɔ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 4 lɛ Jɛ]

© Jeroen Oerlemans/Panos Pictures