Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛtsɛ Lɛ Naa Mɔbɔ’

‘Nyɛtsɛ Lɛ Naa Mɔbɔ’

‘Nyɛtsɛ Lɛ Naa Mɔbɔ’

“No hewɔ lɛ nyɛnaa mɔbɔ, tamɔ bɔ ni nyɛtsɛ lɛ hu naa mɔbɔ lɛ.”—LUKA 6:36.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ wiemɔi ni Yesu kɛ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ wie lɛ tsɔɔ akɛ mɔbɔnalɛ ji su ko ni hi jogbaŋŋ?

TAOMƆNII kɛ akpɔi aaafee 600 ji nɔ ni yɔɔ Mla ni atsɔ Mose nɔ akɛha lɛ mli. Eyɛ mli akɛ Mose Mla lɛ bi ni atsu taomɔnii ni yɔɔ Mla lɛ mli lɛ ahe nii moŋ, shi mɔbɔnalɛ kpo ni aaajie hu ji nɔ ko ni he hiaa waa. Susumɔ nɔ ni Yesu kɛɛ Farisifoi ni ejieee mɔbɔnalɛ kpo lɛ he okwɛ. Ekã amɛhiɛ yɛ shihilɛi enyɔ sɔŋŋ mli akɛni amɛjieee mɔbɔnalɛ kpo lɛ hewɔ, ni eha amɛle akɛ Nyɔŋmɔ ewo akpɔ akɛ: “Mɔbɔnalɛ mitaoɔ, ni jeee afɔle!” (Mateo 9:10-13; 12:1-7; Hoshea 6:6) Beni eshwɛ fioo ni Yesu kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baaba naagbee lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kpoo hã nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi osatofoi! akɛni nyɛhaa kowɛ kɛ anisi kɛ kumino mlijaa nyɔŋma nyɔŋma, shi mla lɛ mli nii ni he jaraa ni ji kojomɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ hemɔkɛyeli lɛ moŋ lɛ nyɛshiɔ; shi kulɛ eja akɛ nyɛfeɔ enɛɛmɛi, ni nyɛkashi eko lɛ hu.”—Mateo. 23:23.

2 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu bu mɔbɔnalɛ akɛ eji su ko ni he hiaa waa. Ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛnaa mɔbɔ, tamɔ bɔ ni nyɛtsɛ lɛ hu naa mɔbɔ lɛ.” (Luka 6:36) Shi kɛlɛ, kɛ́ ‘wɔɔnyɛ wɔkase Nyɔŋmɔ’ yɛ mɔbɔnalɛ kpojiemɔ mli lɛ, ehe miihia ni wɔle nɔ ni mɔbɔnalɛ diɛŋtsɛ ji. (Efesobii 5:1) Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔna sɛɛnamɔi ni jɛɔ mɔbɔnalɛ kpojiemɔ mli kɛbaa lɛ, ebaakanya wɔ koni wɔjie su nɛɛ kpo babaoo yɛ wɔshihilɛi amli.

Mɔbɔnalɛ Kpo ni Ajieɔ Atsɔɔ Mɛi ni Ehia Amɛ Lɛ

3. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔha Yehowa atsɔɔ wɔ nɔ ni mɔbɔnalɛ diɛŋtsɛ ji lɛ?

3 Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Durolɔ kɛ mɔbɔnalɔ ji Yehowa, emli fuuu mra ni emɔbɔnalɛ fá. Yehowa hi ha mɛi fɛɛ, ni emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ enitsumɔi lɛ fɛɛ he.” (Lala 145:8, 9) Yehowa ji “musuŋtsɔlɛi atsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ.” (2 Korintobii 1:3) Mɔ ni naa mɔbɔ lɛ kɛ mɛi yeɔ yɛ musuŋtsɔlɛ gbɛ nɔ. Mɔbɔnalɛ ji Nyɔŋmɔ sui ni sa kadimɔ waaa lɛ ateŋ ekome. Bɔ ni ejieɔ mɔbɔnalɛ kpo ehaa kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni ekɛhaa wɔ lɛ baanyɛ aha wɔle nɔ ni mɔbɔnalɛ diɛŋtsɛ ji.

4. Mɛni Yesaia 49:15 lɛ tsɔɔ wɔ yɛ mɔbɔnalɛ he?

4 Taakɛ aŋma yɛ Yesaia 49:15 lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ: “Aso yoo hiɛ aaakpa ebi fufɔoo nɔ, aloo emusuŋ etsɔŋ lɛ yɛ emusuŋ bi hewɔ?” Akɛ Hebri wiemɔi ni kɛ nɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “musuŋtsɔlɛ” lɛ yɔɔ tsakpãa kpaakpa lɛ tsu nii ákɛ mɔbɔnalɛ yɛ Lala 145:8, 9 ní atsɛ yisɛɛ yɛ kuku ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ. Akɛ henumɔ ni kanyaa Yehowa koni ejie mɔbɔnalɛ kpo lɛ toɔ hedɔɔ henumɔ ni yoofɔyoo jieɔ lɛ kpo etsɔɔ ebi abifao lɛ he. Ekolɛ hɔmɔ miiye abifao lɛ loo nɔ kroko he miihia lɛ. Musuŋtsɔlɛ kɛ hedɔɔ henumɔ ji nɔ ni tsirɛɔ nyɛ lɛ ni efeɔ nɔ ni ebi lɛ taoɔ lɛ ehaa lɛ. Yehowa yɛ hedɔɔ henumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kɛha mɛi ni ejieɔ mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ lɛ.

5. Yehowa jie ehe kpo etsɔɔ Israel akɛ mɔ ni ‘mɔbɔnalɛ fá babaoo’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Ewaaa akɛ aaanu he akɛ ayɛ musuŋtsɔlɛ, shi nɔ ni he hiaa waa ji ni ajie su nɛɛ kpo atsɔɔ mɛi ni ehia amɛ lɛ. Susumɔ bɔ ni Yehowa fee enii eha beni ejálɔi lɛ yɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ Mizraim aaafee afii 3,500 ni eho nɛ lɛ he okwɛ. Ekɛɛ Mose akɛ: “Naa mina amanehulu ni mimaŋ ni yɔɔ Mizraim lɛ naa lɛ, ni amɛbolɔmɔ ni amɛbolɔɔ yɛ amɛkpalalɔi lɛ ahiɛ lɛ minu, ejaakɛ mile amɛnidɔɔnii lɛ. Ni mikpleke shi mibajie amɛ yɛ Mizraimbii lɛ adɛŋ, ni mafa amɛ kɛjɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya shikpɔŋ kpakpa ni da, shikpɔŋ ni fufɔ kɛ wo hoɔ yɛ nɔ lɛ nɔ.” (2 Mose 3:7, 8) Aaafee afii 500 beni Yehowa ekpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim sɛɛ lɛ, ekai amɛ akɛ: “Mikpala Israel kɛjɛ Mizraim kɛba, ni mijie nyɛ kɛjɛ Mizraimbii lɛ adɛŋ kɛ maŋtsɛyelii fɛɛ ní gba nyɛnaa lɛ adɛŋ.” (1 Samuel 10:1-27) Akɛni Israelbii lɛ gbaa afã kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ jalɛ shishitoo mlai ahe hewɔ lɛ, bei pii lɛ amɛyajeɔ jaramɔ shihilɛi amli. Kɛlɛ, Yehowa musuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛhewɔ, no hewɔ lɛ etee nɔ ekpɔ̃ amɛ shiiabɔ. (Kojolɔi 2:11-16; 2 Kronika 36:15) Enɛ feɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ jɛɔ suɔmɔ mli etsuɔ mɛi ni ehia amɛ loo amɛyaje shihilɛ ko ni mli wa mli lɛ ahiamɔ nii ahe nii ehaa amɛ lɛ he mfoniri. Yehowa ‘mɔbɔnalɛ fá babaoo.’—Efesobii 2:4.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu Kristo kase e-Tsɛ lɛ yɛ mɔbɔnalɛ kpojiemɔ mli?

6 Beni Yesu Kristo yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, ekase e-Tsɛ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ mɔbɔnalɛ kpojiemɔ mli. Mɛni Yesu fee beni hii enyɔ ni eshwila lɛ kpá lɛ fai amɛkɛɛ akɛ: “Naa wɔ mɔbɔ, Nuŋtsɔ, David bi” lɛ? No mli lɛ amɛmiikpa Yesu fai koni etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eha amɛna nii. Yesu fee nakai, shi ejɛ musuŋtsɔlɛ mli efee naakpɛɛ nii nɛɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Yesu musuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛhewɔ, ni etara amɛhiŋmɛii lɛ ahe, ni amrɔ lɛ amɛna nii.” (Mateo 20:30-34) Musuŋtsɔlɛ ji nɔ ni tsirɛ Yesu ni efee naakpɛɛ nii babaoo ní ha shwilafoi, mɛi ni daimonioi yɔɔ amɛmli, kpitiyelɔi, kɛ fɔlɔi ni hiɛ bii ni miina nɔ̃ lɛ ahe jɔ amɛ lɛ.—Mateo 9:27; 15:22; 17:15; Marko 5:18, 19; Luka 17:12, 13.

7. Mɛni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ wɔ yɛ mɔbɔnalɛ he?

7 Nɔkwɛmɔnɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo fee lɛ tsɔɔ akɛ mɔbɔnalɛ yɛ fãi enyɔ: musuŋtsɔlɛ henumɔ, musuŋshaa, loo musuŋtsɔlɛ kpo ni ajieɔ atsɔɔ mɛi ni ehia amɛ lɛ kɛ nifeemɔ ni haa mɛi ni ayeɔ abuaa amɛ lɛ ahe jɔɔ amɛ. Mɔbɔ ni anaa lɛ biɔ ni ajie fãi enyɔ nɛɛ fɛɛ kpo. Bei pii kɛ́ aawie mɔbɔnalɛ he yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, ekɔɔ mlihilɛ kpo ni ajieɔ atsɔɔ mɛi ni ehia amɛ lɛ ahe. Belɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ajieɔ mɔbɔnalɛ kpo yɛ saneyeli mli? Ani nɔ ni ekolɛ abaanyɛ abu lɛ akɛ eji nɔ ni aku hiɛ ashwie efeemɔ nɔ, tamɔ toigbalamɔ ni akɛhaaa lɛ hu fata mɔbɔnalɛ kpojiemɔ he?

Nɔtɔlɔi ní Aaana Amɛ Mɔbɔ

8, 9. Mɛni fata mɔbɔnalɛ kpo ni ajie atsɔɔ David beni ekɛ Batsheba efee esha sɛɛ lɛ he?

8 Susumɔ nɔ ni ba beni gbalɔ Natan yanina Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ yɛ sane ni kɔɔ gbãla ni David kɛ Batsheba fite lɛ he lɛ he okwɛ. David ni eshwa ehe lɛ sɔle akɛ: “Naa mi mɔbɔ, Nyɔŋmɔ, yɛ omlihilɛ naa; yɛ omusuŋtsɔlɛ falɛ naa lɛ, gbee minɔtɔmɔi lɛ! Ju mihe kwraa kɛjɛ minɔsha lɛ mli, ní otsuu mihe kɛjɛ mihe esha lɛ mli! Ejaakɛ minɔtɔmɔi lɛ, mi diɛŋtsɛ mile, ni mihe esha lɛ yɛ mihiɛ daa. Bo okometoo mifee esha mishi, ni mifee efɔŋ yɛ ohiɛ.”—Lala 51:3-6.

9 Edɔ David waa akɛ efee nɔ ko ni tamɔ nakai. Yehowa kɛ ehe eshai lɛ ke lɛ ni eba toigbalamɔ ni kulɛ esa akɛ akɛha ekɛ Batsheba lɛ shi. Yɛ Mose Mla lɛ naa lɛ, kulɛ esa akɛ agbe David kɛ Batsheba fɛɛ. (5 Mose 22:22) Eyɛ mli akɛ amɛyeee amɛhe kɛjɛɛɛ nibii fɛɛ ni jɛ esha ni amɛfee lɛ mli ba lɛ he moŋ, shi aŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛhi wala mli. (2 Samuel 12:13) Nɔ ni fata mɔbɔ ni Nyɔŋmɔ naa mɛi lɛ ahe ji nɔtɔmɔ ni ekɛkeɔ. Shi kɛlɛ, ekuuu ehiɛ eshwieee toigbalamɔ ni sa ni ekɛaaha lɛ nɔ.

10. Eyɛ mli akɛ kɛ́ Yehowa miikojo lɛ ejieɔ mɔbɔnalɛ kpo, shi mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔbuɔ emɔbɔnalɛ lɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ lɛ?

10 Akɛni “gbɔmɔ kome [Adam] nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ” ni “esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni” hewɔ lɛ, adesai fɛɛ sa gbele. (Romabii 5:12; 6:23) Kwɛ bɔ ni wɔdaa shi akɛ Yehowa jieɔ mɔbɔnalɛ kpo kɛ́ eekojo! Kɛlɛ, esaaa akɛ wɔbuɔ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ. Mose Wolo ni Enumɔ 32:4 lɛ kɛɔ akɛ: “Egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni.” Kɛ́ Nyɔŋmɔ hala akɛ ebaajie mɔbɔnalɛ kpo lɛ, ekuuu ehiɛ eshwieee jalɛsaneyeli he mlai ni yeɔ emuu ni efolɔ eshwie shi lɛ anɔ.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jie bulɛ ni sa kpo yɛ jalɛsaneyeli he beni ekɛ David yeɔ yɛ esha ni ekɛ Batsheba fee lɛ mli lɛ?

11 Yɛ David kɛ Batsheba sane lɛ mli lɛ, dani abaanyɛ aba gbele fɔbuu kojomɔ ni kulɛ akɛaaba amɛnɔ lɛ shi lɛ, esa akɛ atsɔ hiɛ akɛ amɛhe eshai ake amɛ. Yehowa kɛ hegbɛ haaa Israel kojolɔi lɛ koni amɛye sane lɛ. Eji aŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛkojo sane lɛ kulɛ, nɔ̃ pɛ ni amɛbaafee ji akɛ, amɛbaabu amɛ gbele fɔ. No ji nɔ ni Mla lɛ biɔ ni afee. Shi kɛlɛ, yɛ kpaŋmɔ ni Yehowa kɛ David efee lɛ hewɔ lɛ, ekwɛ akɛ ebaaná nɔ ko nɔ edamɔ koni ekɛ David he esha lɛ ake lɛ lo. (2 Samuel 7:12-16) No hewɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ,” mɔ ni ‘kaa tsui ekwɛɔ’ lɛ hala akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebaakojo sane lɛ. (1 Mose 18:25; 1 Kronika 29:17) Nyɔŋmɔ nyɛ ena nɔ̃ diɛŋtsɛ ni yɔɔ David tsui mli, epɛi anɔkwale ni yɔɔ etsuitsakemɔ lɛ mli, ni ekɛ ehe eshai ke lɛ.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ adesai eshafeelɔi baanyɛ aná Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ he sɛɛ?

12 Mɔbɔnalɛ ni Yehowa jie lɛ kpo etsɔɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔye wɔhe kɛjɛ gbele fɔbuu mli yɛ esha ni wɔná akɛ gboshinii hewɔ lɛ kɛ ejalɛsaneyeli lɛ kpãa gbee. Bɔni afee ni Yehowa anyɛ ekɛ wɔhe eshai ake wɔ ní ekuuu ejalɛ shishitoo mlai lɛ amli lɛ, ekɛ e-Bi Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ eha—enɛ ji mɔbɔnalɛ ni fe fɛɛ ni ajie lɛ kpo. (Mateo 20:28; Romabii 6:22, 23) Bɔni afee ni wɔná Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ ni baanyɛ abaa wɔyi kɛjɛ esha ni wɔná akɛ gboshinii lɛ he toigbalamɔ he sɛɛ lɛ, esa akɛ ‘wɔhe Bi lɛ nɔ wɔye.’—Yohane 3:16, 36.

Nyɔŋmɔ ni Naa Mɔbɔ ni Yeɔ Jalɛsane

13, 14. Ani Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ baa ejalɛsaneyeli lɛ shi? Tsɔɔmɔ mli.

13 Yɛ be mli ni Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ ekuuu ejalɛ shishitoo mlai lɛ amli lɛ, ani abaanyɛ akɛɛ akɛ eji nɔ ni tsakeɔ jalɛ sane ni eyeɔ lɛ yɛ gbɛ ko nɔ? Ani mɔbɔnalɛ baa hewalɛ ni Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli yɔɔ lɛ shi kɛtsɔ sane lɛ he ni ejɔɔ lɛ nɔ? Dabi, efeee nakai.

14 Yehowa tsɔ gbalɔ Hoshea nɔ ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Matsɛ̀ ohe baa maha mihe kɛaatee naanɔ, ni matsɛ̀ ohe baa maha mihe yɛ jalɛ kɛ kojomɔ kɛ mlihilɛ kɛ musuŋtsɔlɛ mli.” (Hoshea 2:21) Wiemɔi nɛɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ mɔbɔnalɛ kpo ni Yehowa jieɔ lɛ kɛ esui krokomɛi, ni jalɛsaneyeli hu fata he lɛ kpãa gbee bɛ fɛɛ be. Yehowa ji “Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ, . . . ní ŋɔɔ tɔmɔ kɛ efɔŋ kɛ esha efaa, ni ehaaa mɔ ko mɔ ko aŋɔ ehe aye kwraa.” (2 Mose 34:6, 7) Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni naa mɔbɔ ní yeɔ jalɛsane. Biblia lɛ wie ehe akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni.” (5 Mose 32:4) Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli lɛ yeɔ emuu, taakɛ emɔbɔnalɛ lɛ ji lɛ pɛpɛɛpɛ. Eko nɔ kwɔɔɔ fe eko, ni asaŋ eko baaa hewalɛ ni ekroko lɛ yɔɔ lɛ shi. Yɛ no najiaŋ lɛ, sui enyɔ lɛ fɛɛ kɛ amɛhe tsuɔ nii yɛ gbeekpãmɔ mli kɛmɔɔ shi.

15, 16. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli lɛ bɛ kpɛŋŋ? (b) Kɛ́ Yehowa kɛ ekojomɔ ba nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, mɛɛ nɔmimaa ejálɔi lɛ baanyɛ aná?

15 Yehowa jalɛsaneyeli lɛ bɛ kpɛŋŋ. Bei pii lɛ, jalɛsaneyeli biɔ ni akɛ mla atsu nii, ni bei babaoo lɛ kojomɔ biɔ ni agbala mɛi ni sa toigbalamɔ lɛ atoi. Shi kɛlɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ kɛ jalɛsaneyeli tsu nii lɛ, ebaanyɛ efee yiwalaheremɔ kɛha mɛi ni sa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akpata mɛi fɔji ni yɔɔ Sodom kɛ Gomora maŋtiasei lɛ amli lɛ ahiɛ, shi abaa blematsɛ Lot kɛ ebiyei enyɔ lɛ ayi.—1 Mose 19:12-26.

16 Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ kɛ́ Yehowa kɛ ekojomɔ ba nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, “asafo babaoo” lɛ ni ji anɔkwa jálɔi ní “amɛfɔ́ amɛtadei lɛ ahe, ni amɛha eyɛ futaa yɛ toobi lɛ lá lɛ mli” lɛ baaye amɛhe. No hewɔ lɛ, ‘amɛbaaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli.’—Kpojiemɔ 7:9-14.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔna Mɔbɔ?

17. Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ wɔna mɔbɔ?

17 Yehowa kɛ Yesu Kristo nɔkwɛmɔnii lɛ tsɔɔ wɔ nɔ ni mɔbɔnalɛ diɛŋtsɛ ji. Beni Abɛi 19:17 lɛ tsɔɔ wɔ yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ wɔna mɔbɔ lɛ, ejaje akɛ: “Mɔ ni naa ohiafo mɔbɔ lɛ, ekɛmiifa Yehowa; ni nɔ ni eŋɔha lɛ lɛ, eeeto lɛ najiaŋ ekoŋŋ.” Yehowa mii shɛɔ ehe kɛ́ wɔkase lɛ kɛ e-Bi lɛ kɛtsɔ mɔbɔnalɛ kpo ni wɔjieɔ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi yɛ wɔkɛ amɛshãramɔi amli lɛ nɔ. (1 Korintobii 11:1) Ni awoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ koni amɛna mɔbɔ, ejaakɛ kɛ́ wɔna mɛi krokomɛi mɔbɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ amɛ hu amɛbaana wɔ mɔbɔ.—Luka 6:38.

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔna mɔbɔ?

18 Sui kpakpai babaoo ji nɔ ni haa ajieɔ mɔbɔnalɛ kpo. Sui nɛɛ ekomɛi ji duromɔ, suɔmɔ, mlihilɛ, kɛ ekpakpafeemɔ. Musuŋtsɔlɛ loo hedɔɔ henumɔ ji nɔ ni kanyaa mɔ ni ejieɔ mɔbɔnalɛ kpo. Yɛ be mli ni mɔbɔnalɛ kpo ni Nyɔŋmɔ jieɔ lɛ etsɔɔɔ hiɛ ni akuɔ ashwieɔ jalɛsaneyeli nɔ lɛ, Yehowa mli fuuu mra ni ejɛɔ tsuishitoo mli ehaa efɔŋfeelɔi be ni fa koni amɛkɛtsake amɛtsui. (2 Petro 3:9, 10) No hewɔ lɛ, mɔbɔnalɛ biɔ ni ato tsui shi. Akɛni sui babaoo ni asumɔɔ—ní Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ fãi srɔtoi lɛ hu fata he—ji nɔ ni haa ajieɔ mɔbɔnalɛ kpo hewɔ lɛ, mɔbɔnalɛ bafeɔ hegbɛ ko ni anáa ni abaanyɛ akɛtsu nii kɛjie sui nɛɛ akpo. (Galatabii 5:22, 23) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaana mɔbɔ!

‘Mɛi ni Naa Mɔbɔ lɛ Yɛ Miishɛɛ’

19, 20. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔbɔnalɛ shwãa eshiɔ kojomɔ?

19 Kaselɔ Yakobo kɛɔ wɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔha mɔbɔnalɛ afee su ko ni he hiaa waa yɛ wɔshihilɛi amli lɛ. Eŋma akɛ: “Shwãa mɔbɔnalɛ shwãa eshiɔ kojomɔ.” (Yakobo 2:13b) Beni Yakobo wieɔ lɛ, no mli lɛ eewie mɔbɔnalɛ ni Yehowa jálɔ jieɔ lɛ kpo etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ he. Mɔbɔnalɛ shwãa eshiɔ kojomɔ kɛ shishinumɔ akɛ kɛ́ be shɛ ni mɔ “baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ” lɛ, Yehowa susuɔ bɔ ni ekɛ mɛi yeɔ yɛ mɔbɔnalɛ naa ehaa lɛ he, ni edamɔɔ E-Bi lɛ kpɔmɔ afɔleshãa lɛ nɔ ekɛ ehe eshai keɔ lɛ. (Romabii 14:12) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, yiŋtoo kome hewɔ ni ajie mɔbɔnalɛ kpo atsɔɔ David yɛ esha ni ekɛ Batsheba fee lɛ mli ji akɛ, lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji mɔ ko ni naa mɔbɔ. (1 Samuel 24:4-7) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, yɛ “kojomɔ mli lɛ, mɔ ni enaaa mɔbɔ lɛ anaŋ lɛ mɔbɔ.” (Yakobo 2:13a) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ atsĩ “yiwalɔi” [loo “mɛi ni enaaa mɔbɔ,” NW] lɛ atã afata mɛi ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ akɛ ‘amɛsa gbele’ lɛ ahe’!—Romabii 1:31, 32.

20 Yɛ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mɛi ni naa mɔbɔ lɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ aaana amɛ mɔbɔ.” (Mateo 5:7, NW) Kwɛ bɔ ni wiemɔi ni naa mɔ nɔ hewalɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ mɛi ni taoɔ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ sɛɛgbɛ lɛ diɛŋtsɛ hu ajie mɔbɔnalɛ kpo! Wɔbaasusu bɔ ni wɔɔfee wɔjie mɔbɔnalɛ kpo yɛ wɔdaa gbi shihilɛ mli lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Mɛni Okase?

• Mɛni ji mɔbɔnalɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ abaanyɛ atsɔ ajie mɔbɔnalɛ kpo?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔbɔnalɔ kɛ mɔ ni yeɔ jalɛsane?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔna mɔbɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Hedɔɔ henumɔ ni Yehowa yɔɔ kɛha mɛi ni ehia amɛ lɛ tamɔ nɔ ni nyɛ ko yɔɔ kɛha ebi abifao lɛ nɔŋŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mɛni wɔkaseɔ yɛ mɔbɔnalɛ he kɛjɛɔ Yesu naakpɛɛ nifeemɔi lɛ amli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Ani Yehowa ku ejalɛsaneyeli lɛ mli kɛtsɔ mɔbɔ ni ena David lɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mɔbɔnalɛ kpo ni Nyɔŋmɔ jieɔ etsɔɔ adesai eshafeelɔi lɛ kɛ ejalɛsaneyeli lɛ kpãa gbee