Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Esa akɛ Ohi Shi Kɛha Ŋmɛnɛ Pɛ?

Ani Esa akɛ Ohi Shi Kɛha Ŋmɛnɛ Pɛ?

Ani Esa akɛ Ohi Shi Kɛha Ŋmɛnɛ Pɛ?

“MISUSUUU wɔsɛɛ he. Etsɛɛɛ kwraa ni ebaa.” Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ní mɛi fɔɔ kɛ nitsumɔ nɛɛ ji nɔ ni jeŋ nilelɔ ko ni ehé gbɛi waa ni atsɛɔ lɛ Albert Einstein wie. Mɛi babaoo wieɔ wiemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Ekolɛ amɛbaakɛɛ akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ ogba ohe naa yɛ wɔsɛɛ be he?” Aloo ekolɛ onu ni mɛi komɛi miiwie wiemɔi tamɔ: “Yaa nɔ ohi shi bɔ ni oyɔɔ lɛ nɔŋŋ.” “Feemɔ nɔ ni obaanyɛ ŋmɛnɛ.” “Kaajwɛŋ wɔ́ he.”

Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai susumɔi ni mɛi pii hiɛ lɛ jeee nɔ ko hee. “Ye nii, nuu nɔ ko, ni oná ohewɔ miishɛɛ. Nibii ni eshwɛ lɛ ahe ehiaaa.” Wiemɔi nɛɛ ji nɔ ni blema Epikurobii lɛ fɔɔ kɛ nitsumɔ. Mɛi komɛi ni hi shi yɛ bɔfo Paulo beaŋ lɛ ná susumɔ ni tamɔ nakai. Amɛsusumɔ ji akɛ: “Nyɛhaa wɔyea nii ni wɔnua dãai, ejaakɛ wɔ́ lɛ, wɔbaagboi!” (1 Korintobii 15:32) Amɛhé amɛye akɛ shihilɛ lɛ fɛɛ nɛ, ni no hewɔ lɛ amɛwo susumɔ akɛ aye wala jogbaŋŋ yɛ shihilɛ mli lɛ he hewalɛ.

Kɛha mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ní aaaye ŋɔɔmɔ yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ etsɔɔɔ he ni akɛ aaawo nibii ni haa mɔ náa miishɛɛ lɛ asɛɛtiumɔ mli. Fĩmɔ shihilɛ ni mɛi babaoo yɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ haa amɛshihilɛ feɔ shwɛm ni amɛtsomloɔ daa nɛɛ kɛbɔɔ shihilɛ lɛ he mɔdɛŋ bɔni afee ni amɛhi wala mli. Mɛni hewɔ esa akɛ amɛsusu wɔsɛɛ be, aloo “wɔ́” ni bei pii lɛ etamɔ nɔ ni hiɛnɔkamɔ ko bɛ mli lɛ he?

Ani Esa akɛ Wɔto Gbɛjianɔ Kɛha Wɔsɛɛ?

Mɛi ni yɔɔ shihilɛi ni mli waaa tsɔ po amli lɛ enaaa sɛɛnamɔi ni yɔɔ gbɛjianɔ ni aaato kɛha wɔsɛɛ lɛ he. Ekolɛ amɛbaabi akɛ: “Mɛni hewɔ ogbaa ohe naa?” Mɛi komɛi baasusu akɛ mɛi ni toɔ amɛwɔsɛɛ be he gbɛjianɔ lɛ anine nyɛɔ́ shi loo amɛnijiaŋ jeɔ wui yɛ naagbee. Hiob ni hi shi yɛ blema lɛ po kɛ nijiaŋwujee ni mli wa kpe beni ena akɛ “aku” eyiŋtoo yɛ wɔsɛɛ shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ he gbɛkpamɔi ni ehiɛ kɛha lɛ kɛ eweku lɛ mli lɛ.—Hiob 17:11; Jajelɔ 9:11.

Scotlandnyo lalafoo wiemɔ ŋmalɔ Robert Burns kɛ wɔshihilɛ ni mli wa lɛ to kwakwe bibioo ko ni lɛ Burns lɛ ejeee gbɛ ni ekɛ humɔ kɔi yafite ebu ni eyɔɔ mli lɛ he. Kwakwe lɛ wó foi koni ekɛbaa ewala yi beni ena akɛ afite he ni eyɔɔ lɛ. Lalafoo wiemɔ ŋmalɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ: ‘Hɛɛ, bei babaoo lɛ wɔyajeɔ shihilɛi komɛi amli ní wɔnyɛɛɛ he nɔ ko kwraa wɔfee aahu ákɛ yiŋtoi kpakpai po ni wɔhiɛ lɛ feɔ yaka.’

No hewɔ lɛ, ani sɛɛnamɔ bɛ he akɛ aaato gbɛjianɔ kɛha wɔsɛɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ atooo gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ ebaanyɛ efite nii babaoo diɛŋtsɛ beni ahum ni naa wa waa tswaa loo adebɔɔ naa osharai krokomɛi baa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eji anɔkwale akɛ kulɛ mɔ ko bɛ ni baanyɛ atsĩ ahum ni naa wa waa ní atsɛ lɛ akɛ Hurricane Katrina lɛ naa. Shi, kulɛ ani gbɛjianɔ kpakpa ni aaatsɔ hiɛ ato jogbaŋŋ lɛ nyɛŋ aba nifitemɔi ni ekɛba maŋ lɛ kɛ maŋbii anɔ lɛ shi?

Te osusuɔ tɛŋŋ? Ani nilee yɛ mli akɛ aaahi shi kɛha ŋmɛnɛ ni akagba he naa yɛ wɔsɛɛ he? Susumɔ nɔ ni sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ he.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 3]

“Ye nii, nuu nɔ ko, ni oná ohewɔ miishɛɛ. Nibii ni eshwɛ lɛ ahe ehiaaa”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Kulɛ, ani gbɛjianɔ kpakpa ni aaatsɔ hiɛ ato jogbaŋŋ lɛ nyɛŋ aba nifitemɔi ni Hurricane Katrina kɛba lɛ shi?

[He ni Sane lɛ Jɛ]

U.S. Coast Guard Digital