Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bó Gbee Ni Kɛ Bo Wieɔ Kɛjɛɔ Omligbɛ Lɛ Toi

Bó Gbee Ni Kɛ Bo Wieɔ Kɛjɛɔ Omligbɛ Lɛ Toi

Bó Gbee Ni Kɛ Bo Wieɔ Kɛjɛɔ Omligbɛ Lɛ Toi

“Jeŋmajiaŋbii ni bɛ [Nyɔŋmɔ] mla lɛ kɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla naa nii.”—ROMABII 2:14.

1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi babaoo efee amɛnii kɛtsɔɔ akɛ amɛfoɔ mɛi krokomɛi anɔ mli? (b) Mɛɛ Ŋmalɛ naa nɔkwɛmɔnii yɔɔ ni tsɔɔ akɛ mɛi fó mɛi krokomɛi anɔ mli?

NUU ko ni eye afii 20 lɛ nyiɛ oketeke gbɛ ni kã jɔɔ ko mli lɛ nɔ, kɛkɛ ni gbiligbili hela ni yɔɔ ehe lɛ ba trukaa ni eho egbee oketeke gbɛ lɛ nɔ. Nuu ko ni na nɔ ni eba lɛ ŋmɛɛ ebiyei enyɔ lɛ aniji ahe ni etu kɛjɛ he ni edamɔ lɛ kɛtee jɔɔ lɛ mli. Egbala nuu ni yeɔ gbiligbili lɛ ewo bu ko ni yɔɔ oketeke gbɛ lɛ nɔ dadei lɛ ateŋ lɛ mli, ni ebu enɔ koni ekɛbu ehe ni oketeke ni taoɔ akɛ ewa trukaa lɛ akagbe lɛ. Mɛi komɛi baatsɛ yiwalaherelɔ nɛɛ akɛ ekãalɔ, shi nuu nɛɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ ofee nɔ ni ja. Mlihilɛ ni miyɔɔ lɛ hewɔ mifee enɛ. Shi jeee gbɛihemɔ loo hiɛnyam taomɔ hewɔ.”

2 Ekolɛ ole mɔ ko ni kɛ ewala wo oshara mli bɔni afee ni eye ebua mɛi krokomɛi. Mɛi babaoo fee nakai yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli, ni amɛŋɔ mɛi kpɔji amɛtee. Agbɛnɛ hu, kaimɔ nɔ ni ba bɔfo Paulo kɛ mɛi 275 krokomɛi ni kɛ lɛlɛ yasha shi yɛ Melita ni bɛŋkɛ Sicily lɛ nɔ lɛ. Mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, ba ni amɛbaye amɛbua mɛi kpɔji nɛɛ ni ‘amɛfee amɛ ejurɔ pii.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 27:27–28:2) Ni Israel gbekɛ yoo fioo ni jɛ mlihilɛ mli esusu Siriabii ni ebaŋɔ lɛ nom lɛ ateŋ mɔ kome hilɛ-kɛhamɔ he, eyɛ mli akɛ ekolɛ no feemɔ kɛ ewala wooo oshara mli moŋ lɛ hu? (2 Maŋtsɛmɛi 5:1-4) Kɛfata he lɛ, susumɔ Yesu abɛbua ni ale jogbaŋŋ ni kɔɔ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he lɛ he okwɛ. Osɔfo ko kɛ Levinyo ko kpoo akɛ amɛaaye amɛbua amɛnaanyo Yudanyo ni egbo fã-kɛ-fã lɛ, ni kɛlɛ Samarianyo ko bɔ mɔdɛŋ waa eyaye ebua lɛ. Nɛkɛ abɛbua nɛɛ eta mɛi babaoo ni yɔɔ maji srɔtoi anɔ lɛ atsuiiaŋ yɛ afii babaoo ni eho lɛ amli.—Luka 10:29-37.

3, 4. Mɛni mɔ hesusumɔ ni ŋkomeŋfa bɛ mli ni mɛi babaoo jieɔ lɛ kpo lɛ haa wɔleɔ yɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ he?

3 Eji anɔkwale akɛ wɔyɛ “jaramɔ bei” amli; ni mɛi ebatsɔmɔ “mɛi ni hiɛ yɔɔ la” kɛ “mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa.” (2 Timoteo 3:1-3) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, ani wɔnaaa akɛ mɛi babaoo yɛ ni feɔ ejurɔ pii, ni ekolɛ wɔ diɛŋtsɛ po wɔná enɛɛmɛi ahe sɛɛ? Shwelɛ ni ayɔɔ akɛ aye abua mɛi krokomɛi kɛ́ ebi ni mɔ kɛ ehe po ashã afɔle lɛ ehé shi aahu akɛ mɛi komɛi buɔ enɛ akɛ eji “adesa fɔmɔ su lɛ fã.”

4 Anaa shwelɛ ni tamɔ nɛkɛ ni ayɔɔ akɛ aye abua mɛi krokomɛi kɛ́ ebi po ni mɔ kɛ ehe ashã afɔle lɛ yɛ hewolo nɔ sui srɔtoi kɛ wekui fɛɛ amli, ni enɛ teɔ shi ewoɔ kɛɛmɔ ni mɛi kɛɔ akɛ gbɔmɔ ba kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ, ni ji susumɔ ni ahiɛ akɛ shihilɛ mli nibii lɛ diɛŋtsɛ kɛ amɛhe shiɔ mple, ni “mɔ ni he wa lɛ, lɛ enyɛɔ ehiɔ shi” lɛ. Wala yibii ahe nilelɔ Francis S. Collins ni nyiɛ U.S. nɔyeli lɛ hiɛ kɛpɛi nɔ ni adesa wala yibii (ni ji DNA) lɛ ji lɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ hesusumɔ ni ŋkomeŋfa bɛ mli ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ bafeɔ naagba titri kɛha mɛi ni tsɔɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ. . . . Anyɛŋ atsɔɔ akɛ mɔ hesusumɔ ni tamɔ nɛkɛ ni ajieɔ lɛ kpo lɛ ba kɛtsɔ wala yibii ni peleɔ ekome too enɔ mli lɛ nɔ.” Ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Mɛi komɛi kɛ amɛhe shãa afɔle amɛhaa mɛi kpɔji kɛ mɛi ni ekã shi faŋŋ akɛ amɛkɛ amɛ yeee egbɔ yɛ nɔ ko nɔ ko mli lɛ. . . . Etamɔ nɔ ni anyɛŋ atsɔɔ akɛ nifeemɔ nɛɛ kɛ Darwin sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kpãa gbee.”

“Wɔhenilee Lɛ”

5. Mɛni afɔɔ namɔ yɛ mɛi ahe?

5 Nilelɔ Collins tsɔɔ nɔ̃ kome ni haa wɔjieɔ mɔ hesusumɔ ni ŋkomeŋfa bɛ mli kpo lɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Wɔhenilee lɛ kɛɔ wɔ koni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi kɛ́ wɔnaŋ sɛɛnamɔ ko kɛjɛŋ nakai feemɔ mli po.” * Ekolɛ “henilee” tã ni etsĩ lɛ baaha wɔkai anɔkwa sane ko ni bɔfo Paulo ma nɔ mi lɛ akɛ: “Kɛ jeŋmajiaŋbii ni bɛ mla lɛ kɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla naa nii lɛ, amɛ ni amɛbɛ mla lɛ amɛji mla ha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe; no amɛkɛtsɔɔ akɛ aŋma mla lɛ nitsumɔ lɛ yɛ amɛtsuii amli, ni amɛhenilee hu yeɔ odase, ni amɛsusumɔi lɛ folɔfolɔɔ amɛnaa loo amɛjiejieɔ amɛnaa yɛ amɛteŋ.”—Romabii 2:14, 15.

6. Mɛni hewɔ mɛi fɛɛ baabu amɛhe akɔntaa amɛha Bɔlɔ lɛ?

6 Yɛ wolo ni Paulo ŋma kɛyaha Romabii lɛ mli lɛ, etsɔɔ akɛ adesai baabu amɛhe akɔntaa amɛha Nyɔŋmɔ ejaakɛ anaa esui lɛ kɛ odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Eyɛ diɛŋtsɛ lɛ yɛ enibɔɔ nii lɛ amli. Nakai enɛ eji “kɛjɛ jeŋbɔɔ mli beebe.” (Romabii 1:18-20; Lala 19:1-4) Eji anɔkwale akɛ, mɛi babaoo kpooɔ amɛ-Bɔlɔ lɛ ni amɛtiuɔ ahoshwibɔɔ nifeemɔi asɛɛ. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji akɛ adesai ayɔse ejalɛ gbɛ̀i lɛ ni amɛtsake amɛtsui kɛjɛ amɛnifeemɔi fɔji lɛ amli. (Romabii 1:22–2:6) Yudafoi lɛ ná yiŋtoo kpakpa diɛŋtsɛ ní amɛaadamɔ nɔ kɛfee nakai, ejaakɛ akɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ ha amɛ kɛtsɔ Mose nɔ. Shi esa akɛ mɛi ni bɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔi [krɔŋkrɔŋi] lɛ” po ayɔse akɛ Nyɔŋmɔ yɛ.—Romans 2:8-13; 3:2.

7, 8. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi babaoo nuɔ he akɛ esa akɛ aye jalɛsane, ni mɛni enɛ tsɔɔ?

7 Yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ mɛi fɛɛ akpɛlɛ Nyɔŋmɔ nɔ ni amɛhi shi yɛ emlai lɛ anaa ji henumɔ ni akɛfɔ́ wɔ ni haa wɔleɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ lɛ. Henumɔ ni wɔyɔɔ ni haa wɔkɛ mɛi yeɔ yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ henilee. Feemɔ enɛ he mfoniri okwɛ: Gbekɛbii komɛi eto srɛnɛɛ kɛmiimɛ koni eshɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ ni eye odoŋklo. Kɛkɛ ni gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ kome ho mɛi ni eto srɛnɛɛ kɛmɛɔ lɛ ahe kɛtee hiɛ. Amɛteŋ mɛi babaoo kɛɛ akɛ, ‘Mɛɛ shishiumɔ ji enɛ!’ Agbɛnɛ bi ohe akɛ, ‘Te feɔ tɛŋŋ ni gbekɛbii babaoo po jieɔ lɛ kpo akɛ amɛnuɔ he akɛ esa akɛ aye jalɛsane lɛ?’ Nakai ni amɛfeɔ lɛ tsɔɔ akɛ amɛyɛ henumɔ ko ni akɛfɔ́ amɛ ni haa amɛleɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ. Paulo ŋma akɛ: “Kɛ jeŋmajiaŋbii ni bɛ mla lɛ kɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla naa nii lɛ.” Ekɛɛɛ akɛ, “Kɛji akɛ ekolɛ,” oookɛɛ nɔ ni eewie nɔ ko ni efɔɔɔ kaa he. Ekɛɛ akɛ, “kɛ” aloo “beni,” ni tsɔɔ akɛ eji nɔ ko ni fɔɔ kaa. No ji akɛ, mɛi “kɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla naa nii,” ni tsɔɔ akɛ henumɔ ni akɛfɔ́ amɛ ní haa amɛleɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ lɛ tsirɛɔ amɛ koni amɛfee amɛnii yɛ nɔ ni wɔkaneɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla ni aŋma lɛ mli lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.

8 Anaa mɛi babaoo ni le ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ yɛ maji pii anɔ. Nilelɔ kpanaa ko ni yɔɔ Cambridge lɛ tsɔɔ akɛ, Babilonbii, Mizraimbii, kɛ Helabii kɛ agbɛnɛ Australia Shikwɛɛbii kɛ Amerikabii yɛ mlai “ni teɔ shi ewoɔ yiwaa, gbɔmɔgbee, kutumpɔo nifeemɔi, kɛ amalei, ni mlai nɛɛ nɔŋŋ tsɔɔ akɛ esa akɛ ajie mlihilɛ kpo atsɔɔ mɛi ni egbɔlɔ, oblahii kɛ oblayei kɛ mɛi ni egbɔjɔ lɛ.” Nilelɔ Collins hu ŋma akɛ: “Etamɔ nɔ ni adesai fɛɛ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ le nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ.” Ani enɛ kaiii bo nɔ ni aŋma yɛ Romabii 2:14 lɛ?

Ohenilee—Te Etsuɔ Nii Ehaa Tɛŋŋ?

9. Mɛni ji henilee, ni mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ eye ebua bo dani otsu nɔ ko he nii?

9 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ henilee ji nyɛmɔ ko ni yɔɔ omligbɛ ni haa opɛiɔ onifeemɔi amli okwɛɔ. Etamɔ nɔ ni gbee ko ni yɔɔ omli lɛ kɛ bo wieɔ kɛji onifeemɔ ko ja aloo ejaaa. Paulo tsĩ gbee ni yɔɔ emli nɛɛ tã akɛ: “Mihenilee hu yeɔ mi odase yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli.” (Romabii 9:1) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbee nɛɛ baanyɛ atsɔ hiɛ ekɛ bo awie beni okpɛɔ oyiŋ yɛ nɔ ko ni osusuɔ akɛ eja loo ejaaa ni obaafee lɛ he lɛ. Ohenilee baanyɛ aye abua bo koni opɛi nɔ ko ni obaatsu wɔsɛɛ lɛ mli okwɛ, ni ebaanyɛ etsɔɔ bo bɔ ni obaanu he oha kɛji otsu nakai nifeemɔ lɛ he nii lɛ.

10. Bei pii lɛ, te henilee tsuɔ nii ehaa tɛŋŋ?

10 Bei pii lɛ, ohenilee lɛ tsuɔ nii beni oyafee nɔ ko ogbe naa. Beni David jo foi yɛ Maŋtsɛ Saul hiɛ eyatee lɛ, ená hegbɛ ni ebaanyɛ ekɛfee nɔ ko eshi maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu lɛ, ni efee nakai hu. Enɛ sɛɛ lɛ, “David tsuiŋ fo lɛ wii.” (1 Samuel 24:2-6; Lala 32:3, 5) Akɛ wiemɔ ni ji “henilee” tsuuu nii yɛ nakai sane lɛ mli moŋ; shi kɛlɛ no ji nɔ ni gba David naa lɛ—ehenilee lɛ miitsu nii. Wɔ fɛɛ wɔhenilee ehao wɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ pɛŋ. Wɔfee nɔ ko, ni no sɛɛ lɛ wɔhao waa yɛ bɔ ni wɔfee wɔnii wɔha lɛ he. Mɛi komɛi ni wooo amɛtoo lɛ ahenilee gba amɛnaa aahu akɛ, sɛɛ mli lɛ amɛyawo amɛnyɔmɔ lɛ. Etsirɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ní efite gbala lɛ ni amɛjaje amɛhe eshai lɛ amɛtsɔɔ amɛhefatalɔi. (Hebribii 13:4) Kɛlɛ, kɛ́ mɔ fee enii yɛ ehenilee lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, no baanyɛ aha etsui anyɔ emli ni ená toiŋjɔlɛ hu.

11. Mɛni hewɔ ebaanyɛ efee nɔ ni oshara yɔɔ he akɛ ‘oooha ohenilee lɛ pɛ kɛkɛ akudɔ bo’ lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

11 No hewɔ lɛ, ani wɔbaanyɛ ‘wɔha wɔhenilee lɛ pɛ kɛkɛ akudɔ wɔ’? Lɛɛlɛŋ, ehi akɛ wɔɔbo wɔhenilee toi, shi nɔ ni ekɛɔ wɔ lɛ baanyɛ alaka wɔ waa diɛŋtsɛ. Hɛɛ, nɔ ni “wɔmli[gbɛ] gbɔmɔ lɛ” kɛɔ wɔ lɛ baanyɛ alaka wɔ. (2 Korintobii 4:16) Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ. Biblia lɛ wieɔ Stefano ni ji Kristo sɛɛnyiɛlɔ ni yɔɔ ekãa ni “hemɔkɛyeli kɛ hewalɛ eyi lɛ obɔ” lɛ he. Yudafoi komɛi tsirɛ Stefano yisɛɛ kɛjɛ Yerusalem maŋ lɛ mli ni amɛyatswia lɛ tɛi ni egbo. No mli lɛ, Saulo (ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ bɔfo Paulo) lɛ damɔ jɛi, ni ‘eŋɔɔ enaa akɛ agbe’ Stefano. Etamɔ nɔ ni nakai Yudafoi lɛ ná nɔmimaa akɛ, amɛfee nɔ ni ja aahu akɛ amɛhenilee gbaaa amɛnaa. Ekolɛ nakai nɔŋŋ eji yɛ Saulo hu gbɛfaŋ, ejaakɛ no sɛɛ lɛ, “[e]kã he eemu hegbeyeiwoo kɛ gbee mumɔ eeshwie Nuŋtsɔ lɛ kaselɔi lɛ anɔ lolo.” Ekã shi faŋŋ akɛ, no mli lɛ ehenilee kɛ lɛ ewieee yɛ gbɛ ni ja nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:8; 7:57–8:1; 9:1.

12. Mɛɛ gbɛ kome nɔ ekolɛ aná wɔhenilee lɛ nɔ hewalɛ yɛ?

12 Ekolɛ mɛni ji nɔ ni ná Saulo henilee nɔ hewalɛ lɛ? Emli ekome baanyɛ afee mɛi krokomɛi ní ekɛbɔ gbagbalii lɛ. Wɔteŋ mɛi pii kɛ mɔ ko egba sane yɛ tɛlifon nɔ pɛŋ ní mɔ lɛ gbee tamɔ etsɛ pɛpɛɛpɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ebaanyɛ efee akɛ bi lɛ ná gbee ni ekɛwieɔ lɛ kɛjɛ fɔmɔ mli, shi ebaanyɛ efee hu akɛ bɔ ni etsɛ wieɔ ehaa lɛ ji nɔ ni ená enɔ hewalɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu, ekolɛ Yudafoi ni he tsɛ̃ Yesu ni te shi amɛwo etsɔɔmɔi lɛ ní Saulo kɛbɔ gbagbalii lɛ ji mɛi n ná enɔ hewalɛ lɛ. (Yohane 11:47-50; 18:14; Bɔfoi lɛ Asaji 5:27, 28, 33) Hɛɛ, ekolɛ mɛi ni Saulo kɛbɔ lɛ ná gbee ni kɛ lɛ wieɔ kɛjɛɔ emligbɛ, ni ji ehenilee lɛ nɔ hewalɛ.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ he ni mɔ ko yɔɔ lɛ baanyɛ aná ehenilee nɔ hewalɛ?

13 Kusumii loo he ni mɔ ko yɔɔ lɛ hu baanyɛ aná ehenilee nɔ hewalɛ, tamɔ bɔ ni ekolɛ he ni mɔ ko da yɛ lɛ baanyɛ aná bɔ ni ewieɔ ehaa lɛ nɔ hewalɛ aloo eha ewie wiemɔ ni mɛi ni yɔɔ he ni eyɔɔ lɛ wieɔ lɛ. (Mateo 26:73) Ekolɛ nakai ji bɔ ni ebalɛ yɛ blema Ashurbii lɛ agbɛfaŋ. Ale amɛ akɛ mɛi ni sumɔɔ tawuu, ni nibii ni amɛgbɔgbɔi lɛ feɔ bɔ ni amɛwaa nomii ayi lɛ ahe mfoniri. (Nahum 2:11, 12; 3:1) Awie Ninivebii ni hi shi yɛ Yona gbii lɛ amli lɛ ahe akɛ, mɛi ni “leee amɛninejurɔ kɛ amɛbɛku.” Ni tsɔɔ akɛ, no mli lɛ amɛbɛ mla kpakpa ko ni amɛdamɔɔ nɔ kɛtsɔɔ nɔ ni ja loo nɔ ni ejaaa yɛ Nyɔŋmɔ susumɔ naa. Susumɔ bɔ ni nakai shihilɛ lɛ baanyɛ aná mɔ ko ni miida yɛ Ninive lɛ henilee nɔ hewalɛ aha! (Yona 3:4, 5; 4:11) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, mɛi asubaŋ baanyɛ aná mɔ ko ni amɛkɛ lɛ yɔɔ akutso kome mli lɛ henilee nɔ hewalɛ.

Wɔhenilee ní Wɔɔtsɔse lɛ Jogbaŋŋ

14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔhenilee haa wɔnuɔ nɔ ni 1 Mose 1:27 lɛ kɛɔ lɛ shishi?

14 Yehowa kɛ nikeenii ni ji henilee duro Adam kɛ Hawa, ni wɔ hu wɔná wɔhenilee lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ akɛ gboshinii. Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 1:27 lɛ kɛɔ wɔ akɛ abɔ adesai yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ adesa tamɔ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ lɛ mumɔ ni, shi wɔ lɛ heloo ji wɔ. Abɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ kɛ shishinumɔ akɛ, wɔyɛ esui lɛ eko, ni nɔ ni fata he ji henilee ni tsuɔ nii jogbaŋŋ ni haa wɔleɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ. Anɔkwa sane nɛɛ tsɔɔ akɛ gbɛ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwaje wɔhenilee lɛ koni efee nɔ ni abaanyɛ amu afɔ̃ nɔ waa. No ji, ní wɔkase wɔ-Bɔlɔ lɛ he nii babaoo ni wɔbɛŋkɛ lɛ kpaakpa.

15. Kɛ́ wɔbale wɔ-Tsɛ lɛ, mɛɛ gbɛ kome nɔ wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ yɛ?

15 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, Yehowa ji wɔ fɛɛ wɔ-Tsɛ. (Yesaia 64:7) Anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaya ŋwɛi loo mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ nɔ paradeiso mli lɛ baanyɛ atsɛ Nyɔŋmɔ akɛ amɛ-Tsɛ. (Mateo 6:9) Esa akɛ wɔshwe akɛ wɔɔtsi wɔbɛŋkɛ wɔ-Tsɛ lɛ daa ni wɔkase esusumɔi kɛ emlai lɛ. (Yakobo 4:8) Mɛi babaoo bɛ he miishɛɛ akɛ amɛaafee nakai. Amɛtamɔ Yudafoi ni Yesu wie yɛ amɛhe akɛ: “Nyɛnuko egbee dã lɛ, asaŋ nyɛnako esubaŋ dã; ni ewiemɔ lɛ mɔɔɔ shi yɛ nyɛ mli.” (Yohane 5:37, 38) Wɔnuko Nyɔŋmɔ gbee diɛŋtsɛ pɛŋ, kɛlɛ wɔbaanyɛ wɔle esusumɔi kɛtsɔ ewiemɔ lɛ ni wɔɔkane lɛ nɔ, ni no baaha wɔtsɔmɔ tamɔ lɛ ni wɔnu nii ahe tamɔ lɛ.

16. Mɛni Yosef sane lɛ tsɔɔ wɔ yɛ bɔ ni esa akɛ wɔtsɔse wɔhenilee ni wɔbo nɔ ni ekɛɔ wɔ lɛ toi he?

16 Sane ni kɔɔ Yosef he beni eyɔɔ Potifar shĩa lɛ tsɔɔ nakai. Potifar ŋa lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ elaka Yosef. Eyɛ mli akɛ Yosef hi shi yɛ be mli ni aŋmako Biblia mli woji lɛ eko, ni akɛ Kitai Nyɔŋma lɛ hu hako moŋ, shi ekɛɛ akɛ: “Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔŋ?” (1 Mose 39:9) Ewieee nakai kɛkɛ koni ekɛsa eweku lɛ hiɛ; no mli lɛ eweku lɛ yɛ shɔŋŋ. Nɔ̃ titri hewɔ ni efee nakai lɛ ji akɛ eetao ni esa Nyɔŋmɔ hiɛ. Yosef le Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ—esa akɛ nuu fɛɛ nuu kɛ yoo kome ahi shi, ni amɛyi enyɔ lɛ atsɔ “heloo kome.” Ni eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ, awie bɔ ni Abimelek nu he eha beni ená ele akɛ Rebeka yɛ wu—ni no hewɔ lɛ ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ eeeŋɔ lɛ akɛ eŋa, ni no kɛ loomɔ aba emaŋbii lɛ anɔ lɛ he sane atsɔɔ Yosef. Hɛɛ, Yehowa jɔɔ amɛ yɛ bɔ ni amɛtsu sane nɛɛ he nii lɛ mli, ni ekɛ enɛ tsɔɔ akɛ enyɛ̃ɔ gbalafitemɔ. Eeenyɛ efee akɛ enɛɛmɛi fɛɛ ni Yosef ná ele lɛ waje bɔ ni ehenilee ni ená kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ bɔɔ lɛ kɔkɔ lɛ, ni no tsirɛ lɛ ni ekpoo akɛ ekɛ ehe baawo bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli lɛ.—1 Mose 2:24; 12:17-19; 20:1-18; 26:7-14.

17. Yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔtamɔ wɔ-Tsɛ lɛ mli lɛ, mɛni hewɔ wɔshihilɛ lɛ hi fe Yosef nɔ lɛ?

17 Yɛ anɔkwale mli lɛ, amrɔ nɛɛ wɔshihilɛ lɛ hi fe mɛi ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ. Wɔyɛ Biblia muu lɛ fɛɛ ni baanyɛ atsɔɔ wɔ wɔ-Tsɛ lɛ susumɔi kɛ henumɔi, ní nɔ ni fata he ji nibii ni ekpɛlɛɔ nɔ kɛ nibii ni eguɔ. Babaoo ni wɔleɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, babaoo ni no baaha wɔtsi wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ ni wɔtamɔ lɛ. Ni kɛ wɔfee nakai lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ nɔ ni wɔhenilee lɛ kɛɔ wɔ lɛ kɛ wɔ-Tsɛ lɛ susumɔi baakpã gbee. Nɔ ni wɔhenilee lɛ kɛɔ wɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii baakpã gbee be fɛɛ be.—Efesobii 5:1-5.

18. Eyɛ mli akɛ ekolɛ bɔ ni wɔhi shi wɔha tsutsu lɛ ená wɔnɔ hewalɛ moŋ, shi mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔhenilee lɛ afee nɔ ni abaanyɛ amu afɔ̃ nɔ waa?

18 Ni mɛni hu abaanyɛ akɛɛ yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ ní baanyɛ aná wɔhenilee nɔ hewalɛ lɛ he? Ekolɛ wɔwekumɛi kɛ mɛi ni yɔɔ hei ni wɔdara yɛ lɛ asusumɔi kɛ nifeemɔi ená wɔnɔ hewalɛ. No hewɔ lɛ, ekolɛ wɔhenilee lɛ ebɔŋ wɔ kɔkɔ dɔŋŋ aloo nɔ ni ekɛɔ wɔ lɛ ejaaa. Ekɛ wɔ wieɔ tamɔ bɔ ni mɛi krokomɛi ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ “wieɔ haa” lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔtsake nibii ni wɔfee kɛho lɛ; shi kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaahala nanemɛi kɛ shihilɛi ni baaná wɔhenilee lɛ nɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Gbɛ ko ni he hiaa ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee enɛ ji ní wɔkɛ anɔkwa Kristofoi ni kɛ be babaoo ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatamɔ amɛ-Tsɛ lɛ abɔ daa. Asafoŋ kpeei ni wɔɔya, ni wɔkɛ mɛi abɔ dani aje kpeei lɛ ashishi kɛ beni akpa hu lɛ baaha wɔná hegbɛi ni hi jogbaŋŋ kɛfee nakai. Wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni wɔnanemɛi Kristofoi lɛ haa Biblia lɛ kudɔɔ amɛsusumɔi kɛ amɛnifeemɔi, ni nɔ ni fata enɛ he ji bɔ ni amɛfee klalo akɛ amɛbaabo amɛhenilee ní kɛ Nyɔŋmɔ susumɔi kɛ egbɛ̀i lɛ kpãa gbee lɛ toi lɛ. Beni be shwieɔ mli lɛ, enɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔha wɔhenilee lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ akpã gbee, ni wɔnyɛ wɔjie Nyɔŋmɔ sui lɛ akpo jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔtsɔse wɔmligbɛ gbee lɛ ni ekɛ wɔ-Tsɛ lɛ shishitoo mlai lɛ kpã gbee, ni wɔha wɔnanemɛi Kristofoi lɛ ná wɔnɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, no lɛ wɔhenilee lɛ baafee nɔ ni abaanyɛ amu afɔ̃ nɔ waa ni no baaha wɔbo nɔ ni ekɛɔ wɔ lɛ toi daa.—Yesaia 30:21.

19. Mɛni ji henilee lɛ fãi krokomɛi ni ehe baahia ni wɔsusu he lolo?

19 Shi kɛlɛ, mɛi komɛi kɛ amɛhenilee shiɔ mple daa gbi, kɛji amɛbó nɔ ni ekɛɔ amɛ lɛ toi jio amɛkabo toi jio. Wɔbaasusu shihilɛi komɛi ni Kristofoi kɛkpe lɛ ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ mli. Kɛ́ wɔpɛi nakai shihilɛi lɛ amli, ekolɛ no baaha wɔna gbɛfaŋnɔ ni henilee tsuɔ lɛ jogbaŋŋ, nɔ̃ hewɔ ni ekolɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ henilee, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔtsu nɔ ni wɔhenilee kɛɔ wɔ lɛ he nii oya.—Hebribii 6:11, 12.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Nakai nɔŋŋ hu Owen Gingerich ni ji ŋulamii ahe nilelɔ kpanaa yɛ Harvard Univɛsiti lɛ ŋma akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ hesusumɔ ni ŋkomeŋfa bɛ mli ni ajieɔ lɛ kpo lɛ baanyɛ atee sanebimɔ ko . . . ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔi nyɛŋ hetoo amɛha shi. Abaanyɛ aná enɛ he hetoo ni kɔneɔ mɔ yiŋ waa yɛ he kroko kwraa, ni no ji sui ni adesai yɔɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbɔ wɔ ní wɔhenilee fata he lɛ.”

Mɛni Okase?

• Mɛni hewɔ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ henilee aloo henumɔ ni haa eleɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ lɛ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ wɔhenilee lɛ pɛ kɛkɛ ni wɔɔha ekudɔ wɔ lɛ he lɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i komɛi anɔ wɔɔtsɔ wɔha gbee ni kɛ wɔ wieɔ kɛjɛɔ wɔmligbɛ lɛ atsu nii jogbaŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

David henilee hao lɛ waa . . .

shi Saul ni jɛ Tarso lɛ nuuu he nakai kwraa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Wɔbaanyɛ wɔtsɔse wɔhenilee lɛ