Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Miná Efaishitswaa Ní Ma Shi Shiŋŋ Lɛ He Miishɛɛ Waa”

“Miná Efaishitswaa Ní Ma Shi Shiŋŋ Lɛ He Miishɛɛ Waa”

“Miná Efaishitswaa Ní Ma Shi Shiŋŋ Lɛ He Miishɛɛ Waa”

GÜNTER GRASS ni ji Germany woloŋmalɔ kɛ mɔ ni ná Nobel Jweremɔ nɔ yɛ Woji Aŋmalamɔ mli yɛ afi 1999 lɛ ŋma lɛ diɛŋtsɛ ehe sane yɛ afi 2006 mli. Yɛ ewolo ní eŋma lɛ mli lɛ, ewie be mli ni akɛ lɛ yafata Germany asraafoi akuu lɛ he lɛ he. Yɛ nakai wolo lɛ nɔŋŋ mli lɛ, ewie nuu ko ni enifeemɔ ná enɔ hewalɛ waa aahu akɛ yɛ nɔ ni fe afii 60 sɔŋŋ nɛ lɛ, ekaiɔ nakai nifeemɔ lɛ lolo lɛ he. Mɔ nɛɛ ji mɔ pɛ ni damɔ shi shiŋŋ yɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli beni awaa lɛ yi lɛ.

Yɛ saji ni abibii Grass ni aŋmala awo adafitswaa wolo ni ji Frankfurter Allgemeine Zeitung lɛ mli lɛ, Grass wie nuu nɛɛ ní esoro lɛ kwraa ní kpoo akɛ ekɛ ehe baawo tawuu mli lɛ he. Grass wie akɛ nuu nɛɛ “ekpɛlɛɛɛ susumɔi ni ehé shi ni mɛi hiɛ yɛ nakai beaŋ lɛ eko eko nɔ, kɛ́ eji Nazibii anɔ̃, Komunistbii anɔ̃ loo Socialistbii anɔ̃ jio. Eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome.” Grass kaiii Odasefonyo nɛɛ ní ewo lɛ gbɛi akɛ Wɔfeee-nibii-ni-tamɔ-nakai lɛ gbɛi. Mɛi ni pɛiɔ Yehowa Odasefoi ahe saji amli lɛ eyana akɛ nakai nuu lɛ ji Joachim Alfermann. Ayi lɛ shii abɔ ní ashwie ehiɛaŋ shi, ni no sɛɛ lɛ ayawo lɛ tsuŋ yɛ he ko ni etse ehe banee. Shi Alfermann fĩ shi shiŋŋ ni ekpoo akɛ ekɛ ehe baawo tawuu mli.

Grass jaje akɛ: “Miná efaishitswaa ní ma shi shiŋŋ lɛ he miishɛɛ waa.” Mi bi mihe akɛ: “Te efeɔ tɛŋŋ enyɛɔ ekpeɔ enɛɛmɛi fɛɛ anaa? Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔɔ efeɔ enɛ?” Sɛɛ mli beni Alfermann kɛ be saŋŋ eŋmɛ etsui shi yɛ mɔdɛŋ ni abɔ koni aha ekpa Nyɔŋmɔ anɔkwayeli lɛ mli lɛ, akɛ lɛ yawo Stutthof yiwalɛ ŋsara lɛ mli yɛ February afi 1944. Aŋmɛɛ ehe yɛ April afi 1945, ni beni ta lɛ ba naagbee ni eyɛ wala mli lolo lɛ, etee nɔ ehi shi ákɛ Yehowa Odasefonyo anɔkwafo kɛyashi egbo yɛ afi 1998.

Alfermann ji Odasefoi 13,400—ní hi shi yɛ Germany kɛ maji krokomɛi ní Nazibii ye amɛnɔ lɛ—ní awa amɛyi waa yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ ateŋ mɔ kome. Amɛkɛ Biblia lɛ mli gbɛtsɔɔmɔ tsu nii, amɛhi shi akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli ni amɛkpoo hu akɛ amɛaakɔlɔ tũi ni amɛkɛtsu nii. (Mateo 26:52; Yohane 18:36) Awo Odasefoi aaashɛ 4,200 tsuŋ yɛ yiwalɛ ŋsarai amli, ni amɛteaŋ mɛi 1,490 gboi. Kɛbashi ŋmɛnɛ, mɛi babaoo ni jeee Yehowa Odasefoi lɛ po nyáa shidaamɔ ni amɛkɔ lɛ he, ni amɛhiɛ sɔɔ amɛ shiŋŋfeemɔ lɛ waa.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Joachim Alfermann