Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɔŋmɔ Nibii Ni Mli Kwɔlɔ” Lɛ Ataomɔ

“Nyɔŋmɔ Nibii Ni Mli Kwɔlɔ” Lɛ Ataomɔ

“Nyɔŋmɔ Nibii Ni Mli Kwɔlɔ” Lɛ Ataomɔ

“Mumɔ lɛ taoɔ nibii fɛɛ mli, Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ tete.”—1 KORINTOBII 2:10.

1. Mɛni ji Biblia mli anɔkwalei komɛi ni haa Biblia kaselɔi heei náa miishɛɛ?

WƆTEŊ mɛi babaoo baanyɛ akai miishɛɛ ni wɔná beni wɔbana anɔkwale lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Wɔbana nɔ̃ hewɔ ni Yehowa gbɛi lɛ he hiaa waa, nɔ̃ hewɔ ni eŋmɛ piŋmɔ gbɛ, nɔ̃ hewɔ ni mɛi komɛi yaa ŋwɛi, kɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛha adesai babaoo ni yeɔ anɔkwa lɛ. Ekolɛ dani wɔbaale anɔkwa saji nɛɛ, no mli lɛ wɔpɛi Biblia lɛ mli wɔkwɛ dã, shi taakɛ eji yɛ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, aŋɔ anɔkwalei nɛɛ atee wɔ. Wɔtamɔ mɔ ko ni je gbɛfãa ko shishi leebi maŋkpa. Klɛŋklɛŋ lɛ, enaaa gbɛ lɛ nɔ jogbaŋŋ ejaakɛ jeŋ ewo duŋ. Shi beni hulu lɛ bɔi shitee lɛ, ebɔi ninaa jogbaŋŋ. Ebashɛ heni agbɛnɛ hulu lɛ miikpɛ yɛ enɔ tɛ̃ɛ. Enɛ ha ena nibii fɛfɛji fɛɛ ni ebɔle ehewɔ lɛ faŋŋ, ni ena nibii ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ po. Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, wɔbanu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishi klɛŋklɛŋ kwraa beni mɔ ko je shishi akɛ eye ebua wɔ koni wɔnu Biblia lɛ shishi lɛ.—1 Korintobii 2:8-10.

2. Mɛni hewɔ miishɛɛ ni wɔnáa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ mli lɛ baanyɛ ahi shi daa lɛ?

2 Ani Biblia mli anɔkwalei fioo ko kɛkɛ ni wɔbale lɛ fa? Wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ nilee lɛ shishinumɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ jieɔ lɛ kpo etsɔɔ Kristofoi, shi aŋɔtee mɛi krokomɛi lɛ he. (1 Korintobii 2:7) Kwɛ miishɛɛ ni wɔnáa beni wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ nilee ni bɛ naagbee lɛ he nii lɛ! Wɔnyɛŋ wɔle Nyɔŋmɔ nilee gbɛ̀i lɛ ahe nɔ fɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Miishɛɛ ni wɔná beni wɔkase Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ baanyɛ ahi shi daa kɛ́ wɔtee nɔ wɔtao “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ amli ni wɔfɔ̃ɔɔ lɛ.

3. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔnu yiŋtoi ahewɔ ni wɔheɔ nibii komɛi wɔyeɔ lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ?

3 Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔnu nakai “nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishi lɛ? Kɛ́ wɔnu nɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ shishi kɛ nɔ̃ hewɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ, ni ji yiŋtoi ahewɔ ni wɔheɔ nakai nibii lɛ wɔyeɔ lɛ, ewajeɔ wɔhemɔkɛyeli kɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ lɛ. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ koni wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ’ atsu nii ‘koni wɔyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.’ (Romabii 12:1, 2) Kɛ́ wɔnu nɔ̃ hewɔ ni Yehowa biɔ wɔ koni wɔhi shi yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ lɛ shishi lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ ni wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaabo lɛ toi. No hewɔ lɛ, “nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ahe nilee ni wɔɔná lɛ baanyɛ aye abua wɔ ní wɔkpee kaai ni haa akɛ he woɔ mlakwamɔ nifeemɔi amli lɛ anaa, ni ebaanyɛ eye abua wɔ ní ‘wɔhiɛ adɔ nitsumɔi kpakpai hu ahe.’—Tito 2:14.

4. Mɛni Biblia lɛ kasemɔ biɔ ni afee?

4 Kɛ́ wɔɔnu nibii ni mli kwɔlɔ lɛ ashishi lɛ, no lɛ ebiɔ ni wɔkase nii. Shi kɛlɛ, nikasemɔ ni awieɔ he nɛɛ jeee nii ni akaneɔ kɛkɛ. Ekɔɔ saji amli ni wɔɔpɛi jogbaŋŋ wɔkwɛ koni wɔna bɔ ni nɔ ni wɔkaseɔ lɛ kɔɔ nɔ ni wɔle momo lɛ he lɛ he. (2 Timoteo 1:13) Ekɔɔ le ni wɔɔle yiŋtoi ahewɔ ni awie sane ko he lɛ he. Nɔ ni esa akɛ wɔfee kɛfata Biblia lɛ kasemɔ he ji, ní wɔjwɛŋ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii kɛkpɛ wɔyiŋ yɛ nilee mli, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛye wɔbua mɛi krokomɛi lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, akɛni ‘Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ ni ehe yɛ sɛɛnamɔ’ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔnikasemɔ lɛ akɔ “wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ” he. (2 Timoteo 3:16, 17; Mateo 4:4) Biblia lɛ kasemɔ baanyɛ afee nɔ ni wa waa! Shi ebaanyɛ efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ hu, ni “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishinumɔ waaa tsɔ.

Yehowa Yeɔ Ebuaa Mɛi ni He Jɔ lɛ Koni Amɛnu E-Wiemɔ lɛ Shishi

5. Namɛi baanyɛ anu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishi?

5 Kɛji oskulyaa shɛɛɛ shɔŋŋ ni no hewɔ lɛ oleee bɔ ni akaseɔ nii ahaa po lɛ, esaaa akɛ osusuɔ akɛ onyɛŋ onu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishi. Beni Yesu sɔmɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa jie Eyiŋtoo lɛ kpo etsɔɔ mɛi ni jeee woloŋlelɔi kɛ mɛi foji ni ba amɛhe shi koni Nyɔŋmɔ tsulɔ lɛ atsɔɔ amɛ nii lɛ, shi eŋɔtee nilelɔi kɛ woloŋlelɔi lɛ. Kɛ́ akɛ mɛi ni ekase nii yɛ skul srɔtoi lɛ amli lɛ to mɛi ni leee woloŋ kɛ mɛi foji lɛ ahe lɛ, ehaa mɛi ni leee woloŋ lɛ bafeɔ tamɔ abifabii. (Mateo 11:25; Bɔfoi lɛ Asaji 4:13) Beni bɔfo Paulo wieɔ “nii ni Nyɔŋmɔ esaa eto mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ” ahe lɛ, eŋma kɛyaha enanemɛi heyelilɔi lɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ etsɔ̃ Emumɔ lɛ nɔ ejie kpo etsɔ̃ɔ wɔ; ejaakɛ Mumɔ lɛ taoɔ nibii fɛɛ mli, Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ tete.”—1 Korintobii 2:9, 10.

6. Mɛni ji 1 Korintobii 2:10 lɛ shishinumɔ?

6 Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ etaoɔ “nibii fɛɛ mli, Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ tete” lɛ amli? Yɛ nɔ najiaŋ ni Yehowa aaajie anɔkwalei akpo etsɔɔ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo lɛ, ekɛ emumɔ lɛ tsuɔ nii kɛkudɔɔ egbɛjianɔtoo lɛ koni eye ebua Nyɔŋmɔ webii ni efee ekome lɛ ni amɛnu Biblia lɛ shishi. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28; Efesobii 4:3-6) Biblia kasemɔ he gbɛjianɔtoo kome too lɛ nɔŋŋ ji nɔ ni asafoi fɛɛ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ kɛtsuɔ nii. Beni afii komɛi baaho lɛ, no mli lɛ amɛkase Biblia mli tsɔɔmɔi babaoo diɛŋtsɛ. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsuɔ nii kɛtsɔɔ asafo lɛ nɔ ni eyeɔ ebuaa mɛi koni amɛná sui ni baanyɛ aha amɛnu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishi.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:32.

“Nyɔŋmɔ Nibii ni Mli Kwɔlɔ” lɛ Ekomɛi

7. Mɛni hewɔ mɛi babaoo nuuu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishi lɛ?

7 Esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ “nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ tsɔɔ doo akɛ amɛji nibii ni shishinumɔ wala. Aŋɔ “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ahe nilee atee mɛi babaoo, jeee akɛni ewa tsɔ akɛ aaaná Nyɔŋmɔ he nilee lɛ hewɔ, shi moŋ akɛni Satan lakaa gbɔmɛi koni amɛkpoo yelikɛbuamɔ ni Yehowa tsɔɔ Esafo lɛ nɔ ekɛhaa lɛ hewɔ.—2 Korintobii 4:3, 4.

8. Mɛɛ nibii ni mli kwɔlɔ Paulo wie he yɛ ewolo ni eŋma eyaha Efesobii lɛ yitso etɛ lɛ mli?

8 Wolo ni Paulo ŋma kɛyaha Efesobii lɛ yitso etɛ lɛ tsɔɔ akɛ, “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ kɔɔ anɔkwalei babaoo ni Yehowa webii lɛ ateŋ mɛi pii nuɔ shishi jogbaŋŋ lɛ ahe, tamɔ nɔ ni kɔɔ mɔ ni shiwoo Seshi lɛ ji, aŋkroaŋkroi ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ni ahala amɛ kɛjɛ adesai ateŋ lɛ, kɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ nɛkɛ. Paulo ŋma akɛ: “Nɔ ni yinɔi krokomɛi amli lɛ ahaaa gbɔmɛi abii ale, taakɛ bɔ ni agbɛnɛ ajie kpo atsɔɔ ebɔfoi kɛ gbalɔi krɔŋkrɔŋi lɛ yɛ mumɔ mli lɛ, akɛ jeŋmajiaŋbii lɛ hu ji niyelɔi lɛ ekomɛi kɛ gbɔmɔtso lɛ henii lɛ ekomɛi kɛ mɛi ni awo amɛ shi yɛ Kristo Yesu mli lɛ hu ekomɛi.” Paulo kɛɛ akɛ atuu awo edɛŋ akɛ eha “mɛi fɛɛ ahiɛ atserɛ amɛ ni amɛle nɔ ni ji teemɔ sane ni aŋɔtee yɛ Nyɔŋmɔ . . . mli lɛ.”—Efesobii 3:5-9.

9. Mɛni hewɔ eji hegbɛ kɛha wɔ akɛ wɔɔnu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ashishi lɛ?

9 Paulo tee nɔ etsɔɔ nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ lɛ mli akɛ, ‘atsɔɔ asafo lɛ nɔ ahaa mɛi ní yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ hu leɔ Nyɔŋmɔ nilee ní fá babaoo lɛ.’ (Efesobii 3:10) Kɛ́ ŋwɛibɔfoi lɛ na bɔ ni Yehowa kɛ Kristofoi asafo lɛ yeɔ yɛ nilee mli ni amɛnu shishi lɛ, amɛkaseɔ nii babaoo kɛjɛɔ mli. Kwɛ hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔɔnu nibii ni ŋwɛibɔfoi tete taoɔ waa akɛ amɛle lɛ ashishi! (1 Petro 1:10-12) No sɛɛ lɛ, Paulo kɛɛ akɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ “ní [wɔ]kɛ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ ayoo nɔ ni ji” Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ ‘lɛɛmɔ kɛ ekɛlɛ kɛ emlikwɔlɛ kɛ enɔkwɔlɛ lɛ.’ (Efesobii 3:11, 18) Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔsusua nibii ni mli kwɔlɔ lɛ ahe nɔkwɛmɔnii komɛi ní baanyɛ aha wɔniiashishinumɔ aya hiɛ babaoo lɛ ahe wɔkwɛa.

Nibii ni Mli Kwɔlɔ lɛ Ahe Nɔkwɛmɔnii Komɛi

10, 11. Taakɛ Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ be Yesu batsɔ mɔ titri ni Nyɔŋmɔ ŋwɛi “yoo” lɛ “seshi” lɛ kɔɔ ehe lɛ?

10 Wɔle akɛ Yesu ji mɔ titri ni Nyɔŋmɔ ŋwɛi “yoo” lɛ “seshi” ni awie ehe yɛ 1 Mose 3:15 lɛ kɔɔ ehe. Bɔni afee ní wɔnu sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: “Mɛɛ be Yesu batsɔ shiwoo Seshi lɛ? Ani enɛ ba mli yɛ be mli ni ebatsɔko adesa lɛ, yɛ be mli ni afɔ́ lɛ akɛ adesa lɛ, yɛ be mli ni abaptisi lɛ lɛ, aloo yɛ be ni atee lɛ shi lɛ?”

11 Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, seshi ko baajɛ egbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ ŋwɛi ni awie ehe yɛ gbalɛ mli akɛ ‘eyoo’ lɛ mli aba, ni ebaatswa onufu lɛ yitso nɔ̃. Shi afii akpei babaoo ho ni seshi ko ni yɔɔ hewalɛ jɛɛɛ Nyɔŋmɔ yoo lɛ mli kɛbaaa ní baanyɛ akpatã Satan kɛ enitsumɔi lɛ ahiɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Yesaia gbalɛ lɛ tsɛ́ yoo lɛ akɛ “kene” kɛ mɔ ni “yeɔ ŋkɔmɔ yɛ emumɔ mli.” (Yesaia 54:1, 5, 6) Sɛɛ mli lɛ afɔ́ Yesu yɛ Betlehem. Shi yɛ ebaptisi lɛ sɛɛ, beni akɛ mumɔ fɔ lɛ mu lɛ sɛɛ dani ebatsɔ Nyɔŋmɔ bi ni kɛ lɛ yɔɔ wekukpãa krɛdɛɛ, ni nakai beaŋ Yehowa wie yɛ ehe akɛ: ‘Mɔnɛ ji mibi lɛ.’ (Mateo 3:17; Yohane 3:3) Mɔ titri ni yoo lɛ “seshi” lɛ kɔɔ ehe lɛ eba agbɛnɛ. Sɛɛ mli lɛ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ mu ni amɛ hu amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ bii. Agbɛnɛ, Yehowa “yoo” ni kɛ be babaoo ehi shi tamɔ ‘yoo ni fɔɔɔ’ lɛ baanyɛ ‘abolɔ kɛ miishɛɛ.’—Yesaia 54:1; Galatabii 3:29.

12, 13. Mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ akɛ Kristofoi fɛɛ ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ feɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ?

12 Nɔkwɛmɔnɔ ni ji enyɔ ni kɔɔ nibii ni mli kwɔlɔ ni ajie kpo atsɔɔ wɔ lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ ehala mɛi 144,000 kɛjɛ adesai ateŋ lɛ he. (Kpojiemɔ 14:1, 4) Wɔkpɛlɛɔ tsɔɔmɔ ni ji akɛ mɛi fɛɛ ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ be pɔtɛɛ ko mli lɛ feɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” ni Yesu wie yɛ amɛhe akɛ amɛbaaha ewebii lɛ ‘ŋmaa’ yɛ be ni sa mli lɛ ahe. (Mateo 24:45) Mɛɛ Biblia mli ŋmalɛi tsɔɔ akɛ shishinumɔ nɛɛ ja? Ani eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ Yesu miiwie Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni tswaa enyɛmimɛi lɛ emaa shi yɛ mumɔŋ lɛ he?

13 Nyɔŋmɔ kɛɛ Israel maŋ lɛ akɛ: “Nyɛ ji midasefoi, kɛ mitsulɔ ní mihala.” (Yesaia 43:10) Shi yɛ Nisan 11 afi  33 Ŋ.B. lɛ, Yesu kɛɛ Israel hiɛnyiɛlɔi lɛ akɛ Nyɔŋmɔ ekpoo amɛmaŋ lɛ, ni amɛjeee E-tsulɔ dɔŋŋ. Ekɛɛ akɛ: ‘Abaashɔ̃ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ yɛ nyɛdɛŋ, ni aaaŋɔha jeŋmaŋ ko ní woɔ yibii.’ Yesu kɛɛ asafoi lɛ akɛ: “Naa, aaashi nyɛwe lɛ amaŋfɔ aha nyɛ!” (Mateo 21:43; 23:38) Ákɛ Yehowa tsulɔ lɛ, Israel we lɛ yeee anɔkwa ni asaŋ efeee ehe nilelɔ hu. (Yesaia 29:13, 14) Yɛ sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, beni Yesu bi akɛ: “Belɛ namɔ ji tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ? no mli lɛ nɔ ni ebiɔ ji akɛ: ‘Mɛɛ maŋ ni le nii baaye Israel najiaŋ akɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ anɔkwafo?’ Bɔfo Petro ha sanebimɔ nɛɛ hetoo beni ekɛɛ Kristofoi asafo ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ: ‘Nyɛ lɛ, . . . jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ, maŋ ní eŋɔfee enɔ̃ ji nyɛ.’ (1 Petro 1:4; 2:9) Nakai mumɔŋ maŋ ni ji “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ batsɔ Yehowa tsulɔ hee. (Galatabii 6:16) Tamɔ bɔ ni blema Israelbii lɛ fɛɛ ji “tsulɔ” kome lɛ, nakai nɔŋŋ hu Kristofoi ni afɔ amɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ be pɔtɛɛ ko mli lɛ feɔ kuu kome ni ji “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ. Kwɛ hegbɛ kpele ni eji kɛha wɔ akɛ wɔnine shɛɔ ‘ŋmaa’ nɔ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ tsulɔ lɛ nɔ!

Mɔ Aŋkro Nikasemɔ Baanyɛ Afee Nɔ ni Yɔɔ Miishɛɛ

14. Mɛni hewɔ Biblia lɛ kasemɔ baanyɛ aha wɔná miishɛɛ fe ekanemɔ ni wɔɔkane kɛkɛ lɛ?

14 Kɛ́ wɔná Ŋmalɛi lɛ mli shishinumɔ hee lɛ, ani bɔ ni no woɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ lɛ haaa wɔmii ashɛ wɔhe? Enɛ hewɔ ni Biblia lɛ kasemɔ baanyɛ aha wɔná miishɛɛ ni tamɔ nakai lɛ, shi jeee ekanemɔ ni wɔɔkane kɛkɛ lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ ookane Kristofoi awoji lɛ, bi ohe akɛ: ‘Mɛɛ tsakpaa yɔɔ mligbalamɔ ni akɛha yɛ sane nɛɛ he lɛ kɛ nɔ ni mile yɛ he momo lɛ teŋ? Mɛɛ Ŋmalɛi loo naataamɔi krokomɛi manyɛ masusu he ni baanyɛ afĩ niiamlitsɔɔmɔ ni akɛha yɛ sane nɛɛ he lɛ sɛɛ?’ Kɛ́ ebaabi ni otao sane lɛ mli lolo lɛ, ŋmaa sanebimɔ lɛ ofɔ̃ shi, ni okɛfata nibii ni obaakase be kroko lɛ ahe.

15. Mɛɛ nibii obaanyɛ oná he miishɛɛ akɛ oookase, ni mɛɛ gbɛ nɔ nibii nɛɛ akasemɔ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha bo daa?

15 Mɛɛ nibii komɛi obaanyɛ okase ni oná niiashishinumɔ hee ni haa mɔ mii shɛɔ ehe? Nibii nɛɛ ekomɛi ji akɛ, obaanyɛ opɛi kpaŋmɔi srɔtoi ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii kɛha adesai asɛɛnamɔ lɛ amli fitsofitso, ni no baanyɛ aha niiashishinumɔ ni oyɔɔ lɛ aya hiɛ. Obaanyɛ owaje ohemɔkɛyeli lɛ kɛtsɔ gbalɛi ni kɔɔ Yesu Kristo he lɛ ní oookase lɛ nɔ loo kɛtsɔ Biblia mli gbalɛ woji lɛ ateŋ ekome ní ooosusu emli kukuji lɛ ahe ekomekome lɛ nɔ. Kɛ́ oyɛ Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom wolo lɛ eko yɛ nyɛmaŋ wiemɔ mli lɛ, obaanyɛ okɛtsu nii kɛkase ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa Odasefoi ayinɔsane he nii, ni no hu baawaje ohemɔkɛyeli lɛ. * Kɛfata he lɛ, kɛ́ osaa okane “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni eba momo yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli ekoŋŋ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ebaaha onu ŋmalɛi komɛi ashishi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Kadimɔ bɔ ni akɛ Ŋmalɛ lɛ etsɔɔ saji amli yɛ gbɛ ni kɔneɔ mɔ yiŋ nɔ lɛ jogbaŋŋ. Enɛ baaye abua bo koni otsɔse ‘ojwɛŋmɔŋ nyɛmɔi lɛ’, ni ebaaha oná sɛɛyoomɔ hu. (Hebribii 5:14) Be mli ni okaseɔ nii lɛ, ŋmalamɔ otii komɛi owo o-Biblia lɛ mli loo wolo ko mli bɔni afee ni onikasemɔ lɛ he aba sɛɛnamɔ kɛha bo kɛ mɛi ni oyeɔ obuaa amɛ lɛ daa.

Ye Obua Gbekɛbii ni Amɛná Biblia lɛ Kasemɔ He Miishɛɛ

16. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ oye obua gbekɛbii koni amɛná Biblia lɛ kasemɔ he miishɛɛ?

16 Nibii babaoo yɛ ni fɔlɔi baanyɛ afee koni amɛkɛha amɛbii lɛ aná mumɔŋ nibii ahe miishɛɛ. Kaasusu akɛ gbekɛbii nyɛŋ anu nibii ni mli kwɔlɔ lɛ ashishi. Kɛ́ okɛ sane ko ha gbekɛbii lɛ koni amɛyatao mli ni amɛkɛsaa amɛhe kɛha weku Biblia nikasemɔ lɛ, obaanyɛ obi amɛ nɔ ni amɛkase yɛ niiamlitaomɔ ni amɛyafee lɛ mli. Nyɛbaanyɛ nyɛfee shihilɛ ko ni eba lɛ he nɔkwɛmɔnɔ kɛfata weku nikasemɔ lɛ he, koni no aye abua gbekɛbii lɛ ni amɛle bɔ ni amɛaafee amɛfã amɛhemɔkɛyeli lɛ he, ní amɛnyɛ amɛtsɔɔ akɛ nɔ ni atsɔɔ amɛ lɛ ji anɔkwale. Kɛfata he lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛkɛ ‘Kwɛmɔ Shikpɔŋ Kpakpa Lɛ’ * wolo bibioo lɛ atsu nii kɛtsɔɔ amɛ Biblia mli maji kɛ hei srɔtoi ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛtsu nii hu kɛgbala daa otsi Biblia kanemɔ lɛ mli jogbaŋŋ nyɛtsɔɔ amɛ.

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ wɔ aŋkro Biblia nikasemɔi amli lɛ?

17 Mɔ aŋkro Biblia nikasemɔi baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ kɛ nɔ ni wajeɔ mɔ hemɔkɛyeli, shi esa akɛ akwɛ jogbaŋŋ ní akaha be ni akɛkaseɔ nibii nɛɛ miihe be ni akɛsaa he kɛha asafoŋ kpeei lɛ. Asafoŋ kpeei lɛ ji gbɛ kroko ni Yehowa tsɔɔ nɔ etsɔɔ wɔ nii kɛtsɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, saji krokomɛi amli ni oootao lɛ baanyɛ aye abua bo koni onyɛ oha saji ahetoo ni shishinumɔ yɔɔ mli yɛ asafoŋ kpeei ashishi, tamɔ yɛ Asafo Woloŋ Nikasemɔ lɛ shishi loo kɛ́ aafee daa otsi Biblia kanemɔ lɛ mli otii anɔmimaa yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli nɛkɛ.

18. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni akase “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ he lɛ?

18 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni okaseɔ lɛ jogbaŋŋ ákɛ aŋkro lɛ baanyɛ aye abua bo koni otsi obɛŋkɛ Yehowa. Biblia lɛ tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he beni ekɛɛ akɛ: “Nilee tamɔ hɔɔŋ, tamɔ bɔ ni shika hu tamɔ hɔɔŋ lɛ; shi nɔ ni nilee kɛfe ji akɛ nilee hereɔ etsɛ yiwala.” (Jajelɔ 7:12) No hewɔ lɛ, sɛɛnamɔ yɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni onu mumɔŋ nibii ashishi jogbaŋŋ lɛ he waa diɛŋtsɛ. Biblia lɛ woɔ mɛi ni yaa nɔ amɛtaoɔ lɛ shi akɛ: “[Amɛaa]ná Nyɔŋmɔ he nilee.”—Abɛi 2:4, 5.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 15 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

^ kk. 16 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni ji “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ?

• Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔfɔ̃ɔ nibii ni mli kwɔlɔ lɛ akasemɔ lɛ?

• Mɛni hewɔ Kristofoi fɛɛ baanyɛ anu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” ni haa mɔ náa miishɛɛ lɛ ashishi lɛ?

• Te ooofee tɛŋŋ oná “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mɛɛ be Yesu batsɔ shiwoo Seshi lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Fɔlɔi baanyɛ amɛkɛ sane ko aha amɛbii lɛ koni amɛyatao mli ni amɛkɛsaa amɛhe kɛha weku Biblia nikasemɔ