Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Luka Naanyo Nitsulɔ Ni Asumɔɔ

Luka Naanyo Nitsulɔ Ni Asumɔɔ

Luka Naanyo Nitsulɔ Ni Asumɔɔ

SANE nɛɛ ba yɛ Roma yɛ afi 65 Ŋ.B. No mli lɛ aaye bɔfo Paulo sane yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ, ni Luka le oshara ni yɔɔ he akɛ eeejie ehe shi akɛ Paulo naanyo. Etamɔ nɔ ni abaabu Paulo gbele fɔ. Shi Luka kometoo pɛ yɔɔ Paulo masɛi yɛ nɛkɛ hiŋmɛitsuu be nɛɛ mli.—2 Timoteo 4:6, 11.

Mɛi ni kaneɔ Biblia lɛ le gbɛi Luka lɛ, ejaakɛ Luka gbɛi kã Sanekpakpa ni eŋma lɛ nɔ. Luka ní Paulo tsɛ lɛ akɛ “tsofatsɛ ni asumɔɔ lɛ” kɛ ‘minaanyo nitsulɔ’ lɛ kɛ Paulo fa gbɛ kakadaji kɛtee hei pii. (Kolosebii 4:14; Filemon 24) Luka he saji pii bɛ Ŋmalɛi lɛ amli, atsĩ egbɛi tã shii etɛ pɛ yɛ mli. Shi beni opɛi nɔ ni niiamlitaomɔ eha ale yɛ Luka he lɛ, ewaaa akɛ ohiɛ baasɔ Kristofonyo anɔkwafo nɛɛ taakɛ Paulo hiɛ sɔ lɛ lɛ.

Biblia Mli Wolo Ŋmalɔ kɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔ

Aŋma Luka Sanekpakpa lɛ kɛ wolo ni ji Bɔfoi lɛ Asaji lɛ kɛyaha Teofilo, ni tsɔɔ akɛ Luka ji mɔ ni ŋma woji enyɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ fɛɛ. (Luka 1:3; Bɔfoi lɛ Asaji 1:1) Luka ewieee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ ena nibii ni Yesu Kristo fee yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ kɛ ehiŋmɛi. Yɛ no najiaŋ lɛ Luka kɛɛ mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na nɔ ni Yesu fee lɛ adɛŋ ená esaji lɛ kɛjɛ ni ‘etao nibii fɛɛ naa fitsofitso kɛjɛ shishijee.’ (Luka 1:1-3) No hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Pentekoste gbi lɛ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ sɛɛ ni Luka batsɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔ.

Mɛi komɛi susuɔ akɛ Luka jɛ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ. Amɛkɛɛ Bɔfoi Asaji lɛ wie nibii ni tee nɔ yɛ nakai maŋ lɛ mli lɛ he fitsofitso ni ákɛ etsi hii kpawo “ni yɔɔ gbɛi kpakpa” lɛ ateŋ mɔ ko pɛ tã akɛ eji ‘Yudafoi ahefatalɔ ni jɛ Antiokia,’ shi etsɔɔɔ maji anɔ ni hii ekpaa ni eshwɛ lɛ jɛ. Wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ Luka jɛ Antiokia hewɔ ni ewie Antiokia he babaoo fe maji krokomɛi lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:3-6.

Eyɛ mli akɛ atsĩii Luka gbɛi tã yɛ Bɔfoi lɛ Asaji lɛ mli moŋ, shi ekɛ wiemɔ tamɔ “wɔ” tsu nii yɛ amaniɛbɔɔ lɛ ekomɛi amli, ni tsɔɔ akɛ Luka he yɛ saji ni tee nɔ ni abɔ he amaniɛ yɛ wolo nɛɛ mli lɛ ekomɛi amli. Beni Luka tsɔɔ hei ni Paulo kɛ ehefatalɔi lɛ fa gbɛ kɛtsɔ yɛ Asia Bibioo lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Amɛho Misia he ni amɛba Troia.’ Troia ji he ni Paulo na yɛ ninaa mli akɛ nuu Makedonianyo ko kpa lɛ fai akɛ: “Ba Makedonia ni obaye obua wɔ!” Luka kɛfata he akɛ: ‘Shi beni ena nii lɛ pɛ lɛ, amrɔ lɛ wɔtao akɛ wɔya Makedonia.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 16:8-10) Akɛni Luka kɛ wiemɔ “amɛ” tsu nii kɛtsɔ hiɛ ni sɛɛ mli lɛ ekɛ wiemɔ “wɔ” tsu nii hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ Luka yafata Paulo kɛ ehefatalɔi lɛ ahe yɛ Troia. No sɛɛ lɛ, Luka kɛ wiemɔ “wɔ” tsu nii beni ebɔɔ shiɛmɔ ni amɛshiɛ yɛ Filipi lɛ he amaniɛ lɛ, ni tsɔɔ akɛ efata he ni ashiɛ. Luka ŋma akɛ: “Hejɔɔmɔ gbi lɛ nɔ lɛ wɔjɛ maŋ lɛŋ wɔtee faa lɛ naa, heni afɔɔ sɔlemɔ yɛ lɛ ni wɔtara shi wɔwie wɔtsɔɔ yei ni ebabua amɛhe naa yɛ jɛi lɛ.” Nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ Lidia kɛ ewe lɛ hé sanekpakpa lɛ amɛye ni abaptisi amɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:11-15.

Amɛkɛ shitee-kɛ-woo kpe yɛ Filipi, he ni Paulo tsa tsulɔ yoo ko ni “klamɔ mumɔ” haa enyɛɔ egbaa nibii ni baaba wɔsɛɛ yɛ lɛ. Beni enuŋtsɔmɛi lɛ na akɛ amɛ ninámɔ hiɛnɔkamɔ lɛ bɛ dɔŋŋ lɛ, amɛmɔmɔ Paulo kɛ Sila kɛtee lumɛi lɛ ahiɛ, ni no sɛɛ lɛ ayi amɛ ni awo amɛ tsuŋ. Etamɔ nɔ ni amɔɔɔ Luka ejaakɛ ekɛ wiemɔ ni ji “amɛ” tsu nii beni ebɔɔ shihilɛ ni ehefatalɔi lɛ tsɔ mli lɛ he amaniɛ lɛ. Beni ajie amɛ lɛ, ‘Paulo kɛ Sila shɛje nyɛmimɛi lɛ amii, ni amɛyiŋ amɛtee.’ Luka kɛ wiemɔ “wɔ” tsu nii yɛ emaniɛbɔɔ lɛ mli sɛɛ mli beni Paulo ku esɛɛ kɛba Filipi lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:16-40; 20:5, 6) Ekolɛ Luka hi Filipi koni ekwɛ jɛmɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

Saji Anaabuamɔ

Te fee tɛŋŋ ni Luka nine shɛ saji ni eŋma yɛ e-Sanekpakpa lɛ kɛ Bɔfoi Asaji wolo lɛ mli lɛ anɔ? Hei ni Luka kɛ wiemɔ ni ji “wɔ” tsu nii yɛ emaniɛbɔɔ ni yɔɔ Bɔfoi Asaji lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ efata Paulo he kɛfa gbɛ kɛjɛ Filipi kɛtee Yerusalem heni amɔ Paulo ekoŋŋ yɛ lɛ. Yɛ amɛgbɛfaa lɛ mli lɛ Paulo kɛ ehefatalɔi lɛ yato sanekpakpa shiɛlɔ Filipo ŋɔɔ yɛ Kaisarea. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:6; 21:1-17) Ekolɛ Luka nine shɛ klɛŋklɛŋ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ ni atsu yɛ Samaria ni ebɔ he amaniɛ lɛ he saji lɛ anɔ kɛjɛ Filipo, mɔ ni je shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ Samaria lɛ ŋɔɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 8:4-25) Namɛi aŋɔɔ hu Luka nine shɛ saji anɔ kɛjɛ?

Eeenyɛ efee akɛ afii enyɔ ni Paulo ye yɛ tsuŋwoo mli yɛ Kaisarea lɛ ha Luka ná hegbɛ ni ekɛtao nii amli ni ekɛŋma e-Sanekpakpa lɛ. Yerusalem, heni ebaanyɛ ená Yesu wekutɔkpãa he saji yɛ lɛ kɛ jɛmɛ jɛkɛɛɛ. Luka bɔ nibii babaoo ni kɔɔ Yesu wala shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he amaniɛ ni Sanekpakpai krokomɛi lɛ ebɔɔɔ he amaniɛ. Woloŋlelɔ ko kɛɛ akɛ ekadi kɛhoo kwraa lɛ saji 82 sɔŋŋ ni kɔɔ Yesu wala shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he ni Luka Sanekpakpa lɛ pɛ mli abaana yɛ.

Luka baanyɛ aná Yohane fɔmɔ lɛ he saji kɛjɛ Elisabet ni ji Yohane Baptisilɔ lɛ nyɛ lɛ ŋɔɔ. Ekolɛ ená Yesu fɔmɔ kɛ egbekɛbiiashi he saji lɛ kɛjɛ Yesu nyɛ, Maria ŋɔɔ. (Luka 1:5–2:52) Ekolɛ Petro, Yakobo, loo Yohane gba Luka sane ni kɔɔ looi ni agbe yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ. (Luka 5:4-10) Wɔnaa Yesu abɛbuai lɛ ekomɛi tamɔ nɔ ni kɔɔ Samarianyo ni fee ehe naanyo kpakpa lɛ, agbo fiŋtɔ̃ɔ lɛ, jwiɛtɛi kuku kome ni laaje lɛ, bi nyenyentswi lɛ, kɛ niiatsɛ lɛ kɛ Lazaro ahe lɛ yɛ Luka Sanekpakpa lɛ pɛ mli.—Luka 10:29-37; 13:23, 24; 15:8-32; 16:19-31.

Luka yɛ mɛi ahe miishɛɛ waa. Eŋma Maria hetsuumɔ afɔleshaa lɛ, shi ni atee okulafo ko binuu lɛ, kɛ fɔ ni yoo ko fɔ Yesu nane he mu lɛ he saji lɛ. Luka tsĩ yei ni sɔmɔ Kristo lɛ tã, ni eha wɔle akɛ Marta kɛ Maria ŋmɛ lɛ okpɔlɔ. Luka Sanekpakpa lɛ wie tsamɔ ni atsa yoo ko ni edɔ kɔmɔɔ kɛ nuu ko ni miiye fũumɔ hela lɛ kɛ agbɛnɛ hu kpitiyelɔi nyɔŋma ni aha amɛhe tse lɛ he. Luka gba wɔ nuu kpitioo ni atsɛɔ lɛ Zakeo ni yakwɔ tso koni enyɛ ena Yesu lɛ he sane, ni eŋma tsuitsakemɔ ni efɔŋfeelɔ ko ni asɛŋ lɛ yɛ Kristo masɛi lɛ jie lɛ kpo lɛ.—Luka 2:24; 7:11-17, 36-50; 8:2, 3; 10:38-42; 13:10-17; 14:1-6; 17:11-19; 19:1-10; 23:39-43.

Esa kadimɔ waa akɛ Luka Sanekpakpa lɛ tsĩ bɔ ni Samarianyo ni fee ehe naanyo kpakpa yɛ Yesu abɛbuai lɛ eko mli lɛ to nuu ni epila lɛ fala nɔ lɛ eha lɛ tã. Ekolɛ akɛni Luka ji datrɛfonyo hewɔ lɛ, eŋma nibii ni Yesu wie akɛ akɛye abua nuu ni epila lɛ he sane ní wein ní gbeɔ fala, mu ní baa piŋmɔ shi, kɛ fala nɔ fiimɔ fata he lɛ.—Luka 10:30-37.

Yelikɛbualɔ Kɛha Gboklɛfonyo

Luka susu bɔfo Paulo he waa. Beni awo Paulo tsuŋ yɛ Kaisarea lɛ, Roma maŋsɔɔlɔ Felike fã akɛ ‘kɛ́ Paulo he gbɔmɛi miiba lɛ sɔɔmɔ loo saramɔ lɛ akatsĩ amɛ gbɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 24:23) Ekã shi faŋŋ akɛ Luka fata mɛi ni yasɔmɔ Paulo lɛ ahe. Akɛni bei komɛi lɛ Paulo he yeɔ hewɔ lɛ, ekolɛ ekwɛmɔ fata sɔɔmɔ ni “tsofatsɛ ni asumɔɔ” lɛ lɛ sɔmɔ Paulo lɛ he.—Kolosebii 4:14; Galatabii 4:13.

Beni Paulo kɛ esane lɛ ha Kaisare yeli lɛ, Roma maŋsɔɔlɔ Festo ha akɛ bɔfo lɛ tee Roma. Luka jɛ anɔkwayeli mli efata gboklɛfonyo lɛ he kɛfã gbɛ kakadaŋŋ lɛ kɛtee Italia, ni eŋma amɛlɛlɛ lɛ shishamɔ lɛ he sane fitsofitso efɔ̃ shi. (Bɔfoi lɛ Asaji 24:27; 25:9-12; 27:1, 9-44) Beni Paulo yahi shĩa ko mli yɛ Roma ní aŋmɛɛɛ lɛ gbɛ ni eya he ko lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ lɛ ni eŋma woji srɔtoi, ni etsĩ Luka tã yɛ woji lɛ ateŋ enyɔ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 28:30; Kolosebii 4:14; Filemon 24) Eeenyɛ efee akɛ Luka ŋma Bɔfoi lɛ Asaji lɛ yɛ nɛkɛ be ni hé afii enyɔ nɛɛ mli.

Ekolɛ he ni Paulo yahi yɛ Roma lɛ baasɔ waa kɛ nifeemɔi ni kɔɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he. Eeenyɛ efee akɛ Luka kɛ Paulo nanemɛi nitsulɔi lɛ ekomɛi shãra yɛ jɛmɛ—amɛteŋ mɛi fioo komɛi ji Tihiko, Aristarko, Marko, Yusto, Epafra, kɛ Onesimo.—Kolosebii 4:7-14.

Beni awo Paulo tsuŋ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ, ní enu he akɛ etsɛŋ ni ebaagbo lɛ, Luka ni ji nuu anɔkwafo ni yɔɔ ekãa lɛ hi ehe, eyɛ mli moŋ akɛ mɛi krokomɛi jo foi amɛshi Paulo. Eyɛ mli akɛ ekolɛ Luka le akɛ abaanyɛ amɔ lɛ yɛ jɛmɛ ni eyɔɔ lɛ hewɔ moŋ, shi ehi shi. Ekolɛ efee ehe tamɔ woloŋmalɔ kɛha Paulo, ni eŋma Paulo wiemɔi nɛɛ akɛ: “Luka pɛ kɛ mi yɔɔ.” Aheɔ ayeɔ akɛ no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ afo Paulo yi.—2 Timoteo 4:6-8, 11, 16.

Luka kɛ ehe shãa afɔle ni ebaa ehe shi. Ekɛ enilee lɛ pupuuu ehe ni egbalaaa mɛi krokomɛi ajwɛŋmɔ kɛbaaa enɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ kulɛ ebaanyɛ ekɛ enitsumɔ akɛ datrɛfonyo lɛ afee oti yɛ eshihilɛ mli, shi ehala akɛ ebaafi Maŋtsɛyeli lɛ he nitsumɔ lɛ sɛɛ. Taakɛ Luka fee lɛ, nyɛhaa wɔjɛɔ wɔmusuŋ fɛɛ wɔjajea sanekpakpa lɛ, ni wɔkɛ heshibaa asɔmɔ kɛwo Yehowa hiɛ nyam.—Luka 12:31.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]

NAMƆ JI TEOFILO?

Luka ŋma e-Sanekpakpa lɛ kɛ Bɔfoi lɛ Asaji lɛ kɛyaha Teofilo. Luka tsɛ́ nuu nɛɛ yɛ e-Sanekpakpa lɛ mli akɛ: “Teofilo jũrɔ.” (Luka 1:3) Wiemɔ “jũrɔ” lɛ ji sabala ni akɛtsɛɔ niiatsɛmɛi ni ehe gbɛi kɛ Roma nɔyeli lɛ mli onukpai. Bɔfo Paulo kɛ sabala nɛɛ nɔŋŋ tsɛ́ Roma maŋsɔɔlɔ Festo ni yeɔ Yudea nɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 26:25.

Eeenyɛ efee akɛ Teofilo nu Yesu he sane ni ená he miishɛɛ. Luka kpa gbɛ akɛ e-Sanekpakpa lɛ baaha Teofilo ‘ana wiemɔi ní atsɔɔ lɛ lɛ mli anɔkwale.’—Luka 1:4.

Hela wiemɔ he nilelɔ Richard Lenski tsɔɔ mli akɛ akɛni Luka tsɛ Teofilo akɛ “jũrɔ” hewɔ lɛ, enyɛŋ efee akɛ Teofilo ji heyelilɔ ejaakɛ “yɛ woji fɛɛ ni Kristofoi ŋmala lɛ amli lɛ, . . . akɛ sabala ko ni tamɔ nakai ni woo yɔɔ he tsɛɛɛ naanyo Kristofonyo ko.” Sɛɛ mli beni Luka ŋma Bɔfoi lɛ Asaji lɛ, ekɛ sabala ni ji “jũrɔ” lɛ tsuuu nii, shi etsɛ lɛ kɛkɛ akɛ: “Teofilo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:1) Lenski mu esane lɛ naa akɛ: “Beni Luka ŋma e-Sanekpakpa lɛ kɛyaha Teofilo lɛ, no mli lɛ nuu ni abuɔ lɛ waa nɛɛ ebatsɔko Kristofonyo shi eyɛ Kristojamɔ lɛ he miishɛɛ waa; shi beni Luka ŋma Bɔfoi lɛ Asaji lɛ eyaha Teofilo lɛ, no mli lɛ ebatsɔ Kristofonyo.”