Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ná Sui Ni Baanyɛ Aye Abua Bo Ni Ofee Kaselɔi

Ná Sui Ni Baanyɛ Aye Abua Bo Ni Ofee Kaselɔi

Ná Sui Ni Baanyɛ Aye Abua Bo Ni Ofee Kaselɔi

“Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi.”—MATEO 28:19.

1. Mɛɛ hesaai kɛ sui ehe bahia ni Nyɔŋmɔ tsuji komɛi ni hi shi yɛ blema lɛ aná?

ESA akɛ Yehowa tsuji aná hesaai kɛ sui ni baaye abua amɛ ni amɛfee esuɔmɔnaa nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Nyɔŋmɔ famɔ naa lɛ Abraham kɛ Sara shi Ur ni ji maŋ ni anáa nii waa yɛ mli lɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ ehe bahia ni amɛkase bɔ ni ahiɔ buui amli. (Hebribii 11:8, 9, 15) Ehe bahia ni Yoshua afee ekāa, ená hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli, ni ele e-Mla lɛ bɔni afee ni enyɛ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (Yoshua 1:7-9) Ekã shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ha hesaai ni Bezaleel kɛ Oholiab yɔɔ lɛ tee hiɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛma kpeebuu lɛ ni amɛkwɛ emaa kɛ ehe nitsumɔi krokomɛi ni fata he lɛ nɔ.—2 Mose 31:1-11.

2. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he yɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ he?

2 Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Yesu Kristo kɛ nitsumɔ wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni akɛ nitsumɔ kpele ni tamɔ nɛkɛ ewo adesai adɛŋ. Mɛɛ sui esa akɛ wɔná bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ? Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ wɔná sui nɛɛ?

Ná Suɔmɔ ni Mli Wa Oha Nyɔŋmɔ

3. Mɛɛ hegbɛ famɔ ni Yesu kɛha akɛ wɔfee mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ haa wɔnáa?

3 Ebiɔ ni wɔná suɔmɔ ni mli wa wɔha Yehowa bɔni afee ni wɔnyɛ wɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi ni wɔkɔne amɛyiŋ koni amɛbajá anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Kɛ́ Israelbii lɛ jɛ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛye Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ, ní amɛshã afɔlei ni sa, ní amɛla lalai kɛjie eyi lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ. (5 Mose 10:12, 13; 30:19, 20; Lala 21:14; 96:1, 2; 138:5) Ákɛ mɛi ni feɔ mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ, wɔ hu wɔyeɔ Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔ, shi ehe miihia ni wɔjie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ kpo kɛtsɔ ehe sane ni wɔkɛ mɛi krokomɛi aaagba ni wɔtsɔɔ amɛ eyiŋtoi lɛ nɔ. Esa akɛ wɔkɛ nɔmimaa awie, ni wɔjɛ wɔtsui mli wɔkɛ wiemɔi ni sa atsu nii kɛgba mɛi hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ eha wɔná lɛ he sane.—1 Tesalonikabii 1:5; 1 Petro 3:15.

4. Mɛni hewɔ Yesu ná he miishɛɛ akɛ eeetsɔɔ mɛi Yehowa he nii lɛ?

4 Akɛni Yesu sumɔɔ Yehowa waa hewɔ lɛ, ená he miishɛɛ waa akɛ ekɛ mɛi aaagba Nyɔŋmɔ yiŋtoi, Maŋtsɛyeli lɛ, kɛ anɔkwa jamɔ he sane. (Luka 8:1; Yohane 4:23, 24, 31) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Miŋmaa ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii, ni magbe enitsumɔ lɛ naa.” (Yohane 4:34) Yesu fee enii yɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ anaa akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii ni omla lɛ yɛ mitsui mli. Mijaje jalɛ he sane yɛ asafo kpele lɛ mli; naa, mimuako minaa, Yehowa, ole!”—Lala 40:9, 10; Hebribii 10:7-10.

5, 6. Mɛɛ su titri ehe hiaa ni mɛi ni feɔ mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ aná?

5 Bei komɛi lɛ, suɔmɔ ni mɛi heei ni kase Biblia lɛ mli anɔkwalei lɛ etsɛko lɛ yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kanyaa amɛ ni amɛkɛ nɔmimaa wieɔ Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi aahu akɛ amɛnyɛɔ amɛkɔneɔ mɛi krokomɛi ayiŋ koni amɛpɛi Ŋmalɛi lɛ amli. (Yohane 1:41) Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔ̃ titri ni kanyaa wɔ koni wɔkɛ wɔhe awo kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔhiɛa nakai suɔmɔ lɛ mli be fɛɛ be kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ ni wɔɔkane daa ni wɔjwɛŋ nɔ hu lɛ nɔ.—1 Timoteo 4:6, 15; Kpojiemɔ 2:4.

6 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ suɔmɔ ni Yesu Kristo yɔɔ kɛha Yehowa lɛ ha ebatsɔ tsɔɔlɔ ni yɔɔ ekãa. Shi jeee no pɛ ji nɔ ni ha eye omanye akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛlɔ. Belɛ, mɛni ji nɔ kroko ni ha Yesu ye omanye akɛ mɔ ni feɔ mɛi krokomɛi kaselɔi?

Jɛɛ Suɔmɔ Mli Osusu Mɛi Ahe

7, 8. Te Yesu bu mɛi eha tɛŋŋ?

7 Yesu susu mɛi ahe ni ená amɛhe miishɛɛ waa. Beni eji Nyɔŋmɔ ‘nitsulɔ ŋaalɔ’ ni ebatsɔko adesa po lɛ enáa adesai ahe miishɛɛ waa. (Abɛi 8:30, 31) Beni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ emusuŋ tsɔ lɛ yɛ adesai ahe, ni eha mɛi ni ba eŋɔɔ lɛ ná hejɔɔmɔ. (Mateo 11:28-30) Yesu jie suɔmɔ kɛ musuŋtsɔlɛ ni Yehowa yɔɔ lɛ kpo, ni enɛ ha mɛi ba amɛbajá anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ lɛ. Gbɔmɛi srɔtoisrɔtoi bo Yesu toi ejaakɛ ejɛ suɔmɔ mli esusu amɛ kɛ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ he.—Luka 7:36-50; 18:15-17; 19:1-10.

8 Beni nuu ko bi Yesu nɔ ni esa akɛ efee koni ená naanɔ wala lɛ, “Yesu kwɛ lɛ ni esumɔ lɛ.” (Marko 10:17-21) Wɔkaneɔ yɛ aŋkroaŋkroi komɛi ni Yesu tsɔɔ amɛ nii yɛ Betania lɛ ahe akɛ: “Yesu sumɔɔ Marta kɛ enyɛmi yoo lɛ kɛ Lazaro fɛɛ.” (Yohane 11:1, 5) Yesu susuɔ mɛi ahe aahu akɛ beni etɔ lɛ ni kulɛ esa akɛ ejɔɔ ehe lɛ, etee nɔ etsɔɔ amɛ nii. (Marko 6:30-34) Akɛni Yesu yɛ suɔmɔ ni mli wa kɛha mɛi, ni esusuɔ amɛhe waa hewɔ lɛ, enyɛ eye ebua aŋkroaŋkroi kɛba anɔkwa jamɔ mli fe mɔ fɛɛ mɔ.

9. Mɛɛ su Paulo jie lɛ kpo beni efeɔ mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ?

9 Bɔfo Paulo hu ná mɛi ni eshiɛ etsɔɔ amɛ lɛ ahe miishɛɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ mɛi ni ebatsɔmɔ Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ akɛ: “Akɛni wɔsumɔɔ nyɛ jogbaŋŋ nɛkɛ hewɔ lɛ, wɔyɛ he tsui akɛ jeee Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ kɛkɛ wɔkɛaaha nyɛ, shi moŋ wɔ diɛŋtsɛ wɔwala tete, ejaakɛ wɔmiisumɔ nyɛ naakpa.” Akɛni Paulo jɛ suɔmɔ mli eye ebua mɛi ni yɔɔ Tesalonika lɛ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ‘kpale kɛjɛ amagai ahe ni amɛbasɔmɔ Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ.’ (1 Tesalonikabii 1:9; 2:8) Kɛ́ wɔjɛ wɔtsui mli wɔsusu mɛi krokomɛi ahe tamɔ bɔ ni Yesu kɛ Paulo fee lɛ, wɔbaanyɛ wɔha sanekpakpa lɛ ashɛ ‘mɛi ní ajie ato naanɔ wala lɛ’ atsui he, ni enɛ baaha wɔná miishɛɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 13:48.

Jɛɛ Osuɔmɔ Mli Okɛ Ohe Ashã Afɔle

10, 11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhe ashã afɔle kɛ́ wɔmiifee mɛi kaselɔi lɛ?

10 Mɛi ni yeɔ omanye yɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe shãa afɔle. Amɛbuuu ninámɔ akɛ no ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli. Yesu ma enɛ nɔ mi beni ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nto nyɛna bɔ ni ewa ha niiatsɛmɛi akɛ amɛaabote Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli!” Kaselɔi lɛ ahe jɔ̃ amɛhe yɛ ewiemɔi lɛ ahewɔ, shi Yesu kɛɛ kɛfata he akɛ: “Bii, nto nyɛna bɔ ni ewa hã mɛi ni ŋɔɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ɔ nii anɔ lɛ akɛ amɛaabote Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli! Ejaraaa haaa yoma akɛ eeetsɔ abui hiŋmɛi mli, tamɔ bɔ ni jaraa haa niiatsɛ akɛ eeebote Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ.” (Marko 10:23-25) Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛkatiu heloonaa nibii babaoo asɛɛ bɔni afee ni amɛkɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ afee oti ni ma amɛhiɛ. (Mateo 6:22-24, 33) Mɛni hewɔ suɔmɔ mli ni wɔɔjɛ wɔkɛ wɔhe ashã afɔle lɛ yeɔ ebuaa wɔ ní wɔfee kaselɔi lɛ?

11 Ebiɔ ni wɔbɔ mɔdɛŋ waa kɛ́ wɔɔnyɛ wɔtsɔɔ mɛi nii fiaa ni Yesu ekɛɛ lɛ. Bei pii lɛ, mɔ ni feɔ mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ní ekɛ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ afee Biblia mli nikasemɔ daa otsi. Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛlɔi komɛi etsake amɛheloonaa nitsumɔi bɔni afee ni amɛná be babaoo ni amɛkɛtao mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ. Kristofoi akpei abɔ ekase wiemɔ kroko bɔni afee ni amɛshiɛ amɛtsɔɔ mɛi ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ yɛ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli. Mɛi krokomɛi ni feɔ mɛi kaselɔi lɛ eshi amɛmaŋ kɛtee he kroko loo maŋ kroko nɔ koni amɛnyɛ amɛkɛ amɛhe awo nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Mateo 9:37, 38) Enɛɛmɛi fɛɛ biɔ he-kɛ-afɔleshãa. Shi nibii krokomɛi hu ahe miihia kɛ́ mɔ aaatsɔ kaselɔi afeelɔ ni yeɔ omanye lɛ.

Ŋmɛɛ Otsui Shi, shi Kaafite Be

12, 13. Mɛni hewɔ tsuishiŋmɛɛ he miihia waa kɛ́ wɔ miifee mɛi kaselɔi lɛ?

12 Tsuishiŋmɛɛ ji su kroko ni yeɔ ebuaa wɔ ni wɔfee mɛi kaselɔi. Esa akɛ wɔkɛ he oyaiyeli ashiɛ wɔ-Kristofoi ashɛɛ sane lɛ, shi bei pii lɛ kaselɔi afeemɔ heɔ be, ni ebiɔ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi. (1 Korintobii 7:29) Yesu ŋmɛ etsui shi eha enyɛ bi Yakobo. Eyɛ mli akɛ ekolɛ Yakobo le Yesu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he saji jogbaŋŋ moŋ, shi nɔ ko tsĩ enaa yɛ be ko mli ni ehaaa enyɛ etsɔ kaselɔ. (Yohane 7:5) Shi ekã shi faŋŋ akɛ Yakobo batsɔ kaselɔ yɛ be fioo ni kã Kristo gbele lɛ kɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. teŋ lɛ mli, ejaakɛ Ŋmalɛi lɛ haa wɔnaa akɛ ekɛ enyɛ, enyɛmimɛi hii lɛ kɛ bɔfoi lɛ bua amɛhe naa kɛsɔle. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:13, 14) Yakobo tee ehiɛ waa akɛ kaselɔ, ni fee sɛɛ lɛ etsu sɔi ni he hiaa waa ahe nii yɛ Kristofoi asafo lɛ mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:13; 1 Korintobii 15:7.

13 Bei pii lɛ, nibii ni okwaafoi duɔ lɛ heɔ be dani amɛdaa, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ Kristofoi akaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli, eheɔ be dani mɛi nuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi, amɛnáa suɔmɔ kɛhaa Yehowa ni amɛfeɔ amɛnii tamɔ Kristo. Enɛ hewɔ lɛ, ebiɔ tsuishiŋmɛɛ. Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛŋmɛa nyɛtsui shi, anyɛmimɛi, kɛyashia Nuŋtsɔ lɛ baa be lɛ. Naa, hulɔ lɛ mɛɔ shikpɔŋ nɔ nibaa nii ni jara wa lɛ, ni eŋmɛɔ etsui shi yɛ he kɛyashiɔ beyinɔ ni enáa agbiɛnaa kɛ gbo nunɛmɔ lɛ; Belɛ nyɛ hu nyɛŋmɛa nyɛtsui shi; nyɛwoa nyɛtsuii ekãa, ejaakɛ Nuŋtsɔ lɛ baa be lɛ eshɛ etã.” (Yakobo 5:7, 8) Yakobo wo enanemɛi heyelilɔi lɛ hewalɛ ni ‘amɛŋmɛ amɛtsui shi kɛyashi Nuŋtsɔ lɛ baa be lɛ.’ Kɛ́ kaselɔi lɛ nuuu nɔ ko shishi lɛ, Yesu ŋmɛɔ etsui shi ni egbalaa mli etsɔɔ amɛ loo ekɛ nɔkwɛmɔnii toɔ he ehaa amɛ. (Mateo 13:10-23; Luka 19:11; 21:7; Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-8) Amrɔ nɛɛ ni Nuŋtsɔ lɛ eba nɛɛ lɛ, ehe miihia ni wɔ hu wɔŋmɛ wɔtsui shi nakai nɔŋŋ beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔfee mɛi kaselɔi lɛ. Esa akɛ wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ atsɔɔ mɛi ni batsɔmɔɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ anii.—Yohane 14:9.

14. Eyɛ mli akɛ wɔŋmɛɔ wɔtsui shi be mli ni wɔfeɔ mɛi kaselɔi lɛ moŋ, shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ wɔbe atsu nii yɛ nilee mli lɛ?

14 Eyɛ mli akɛ wɔŋmɛɔ wɔtsui shi moŋ, shi ekolɛ mɛi ni wɔkɛ amɛ jeɔ Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ ateŋ mɛi pii tsuuu wiemɔ lɛ he nii. (Mateo 13:18-23) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔye wɔbua amɛ bɔ ni sa lɛ, wɔkɛ nilee tsuɔ nii ni wɔkpaa bei fitemɔ yɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe, ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔtao mɛi ni kɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ baatsu nii. (Jajelɔ 3:1, 6) Shi kɛlɛ, ekolɛ ehe baahia ni abɔ mɔdɛŋ waa ni aye abua mɛi po ni nyaa Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe lɛ koni amɛtsake amɛsusumɔi, amɛsui, kɛ nibii ni amɛnyaa he yɛ shihilɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, wɔŋmɛɔ wɔtsui shi tamɔ bɔ ni Yesu ŋmɛ etsui shi eha ekaselɔi ni naaa lɛ mlɛo akɛ amɛaatsake amɛsu lɛ.—Marko 9:33-37; 10:35-45.

Kasemɔ Bɔ ni Atsɔɔ Nii

15, 16. Kɛ́ wɔmiifee mɛi kaselɔi lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ ni wɔha nikasemɔ lɛ afee nɔ ni shishinumɔ waaa lɛ?

15 Suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ, mɛi ahe susumɔ, he-kɛ-afɔleshãa, kɛ tsuishiŋmɛɛ ji nibii ni he hiaa ni yeɔ kɛbuaa wɔ ni wɔyeɔ omanye yɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli. Esa akɛ wɔkase bɔ ni atsɔɔ nii hu ejaakɛ no baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔgbála nii amli yɛ gbɛ ni yɔɔ kuku ni mli kã shi nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Tsɔɔlɔ Kpele lɛ, Yesu Kristo, wiemɔi lɛ pii ná mɛi anɔ hewalɛ ejaakɛ amɛshishinumɔ waaa. Eeenyɛ efee akɛ okaiɔ Yesu wiemɔi tamɔ enɛɛmɛi: “Nyɛbɔa jwetrii nyɛhaa nyɛhe yɛ ŋwɛi.” “Nyɛkaŋɔa nɔ ni ji krɔŋkrɔŋ lɛ nyɛhaa shifɔ̃ji lɛ.” “Abu nilee lɛ bem yɛ ebii [loo enitsumɔi] lɛ anaa.” “Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni Nyɔŋmɔ nii lɛ nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ.” (Mateo 6:20; 7:6; 11:19; 22:21) Shi kɛlɛ, jeee wiemɔi kukuji pɛ Yesu wie. Enitsɔɔmɔ lɛ mli kã shi, ni egbálaa nibii amli kɛ́ ehe bahia ni efee nakai. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ okase bɔ ni Yesu tsɔɔ nii eha lɛ?

16 Kɛ́ wɔnitsɔɔmɔ aaafee nɔ ni mli kã shi ni shishinumɔ waaa lɛ, no lɛ esa akɛ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ. Bei pii lɛ, kaselɔ feelɔ ni esako ehe lɛ wieɔ fe nine. Ni yɛ nakai feemɔ mli lɛ ekolɛ ebaawie nɔ fɛɛ nɔ ni ele yɛ sane lɛ he lɛ, ni ewiemɔi pii lɛ haŋ saji otii lɛ afee faŋŋ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kaselɔ feelɔ ni esaa ehe jogbaŋŋ lɛ susuɔ mɔ ni etsɔɔ lɛ nii lɛ he, ejwɛŋɔ saneyitso lɛ nɔ, ni ewieɔ nibii pɛ ni he hiaa lɛ ahe yɛ gbɛ ni mli kã shi faŋŋ nɔ. (Abɛi 15:28; 1 Korintobii 2:1, 2) Ehaa nɔ ni nikaselɔ lɛ le momo lɛ kɛ otii ni esa akɛ emamɔ nɔ mi beni akaseɔ nii lɛ hiɔ ejwɛŋmɔ mli. Ekolɛ kaselɔ feelɔ lɛ baale saji pii ni yɔɔ miishɛɛ ni kɔɔ saneyitso lɛ he, shi kɛ́ ekɛ saji ni he ehiaaa fataaa nikasemɔ lɛ he lɛ, ehaa nikasemɔ lɛ mli kãa shi faŋŋ.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi ní amɛjwɛŋ Ŋmalɛi lɛ anɔ?

17 Jeee anɔkwalei pɛ kɛkɛ Yesu tsɔɔ mɛi, shi eye ebua amɛ hu koni amɛsusu nii ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ ebi akɛ: “Te osusuɔ tɛŋŋ, Simon? shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ, namɛi adɛŋ amɛheɔ ntoo loo onia yɛ? yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii adɛŋ aloo mɛikpɔji adɛŋ?” (Mateo 17:25) Ekolɛ wɔnáa he miishɛɛ waa akɛ wɔɔgbála Biblia lɛ mli wɔtsɔɔ mɛi, shi esa akɛ wɔye wɔhe nɔ kɛ́ wɔmiifee shĩa Biblia mli nikasemɔ lɛ koni wɔha nikaselɔ lɛ atsɔɔ ejwɛŋmɔ loo egbála sane ni asusuɔ he lɛ mli. Esaaa akɛ wɔbiɔ mɛi saji pii. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ, nɔkwɛmɔnii kpakpai, kɛ sanebimɔi ní wɔsusu he jogbaŋŋ kɛtsɔ hiɛ atsu nii ni wɔkɛye wɔbua amɛ koni amɛhiɛ asɔ Ŋmalɛ mli otii ni yɔɔ wɔwoji ni akɛ kaseɔ Biblia lɛ amli lɛ.

18. Mɛni le ni wɔɔle ‘bɔ ni atsɔɔ nii’ lɛ biɔ?

18 Ŋmalɛi lɛ wie ‘bɔ ni atsɔɔ nii ahaa’ lɛ he. (2 Timoteo 4:2; Tito 1:9) Nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ biɔ babaoo fe ye ni wɔɔye wɔbua mɔ ko ni ekase saji ewo eyitsoŋ kɛkɛ. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔye wɔbua Biblia mli nikaselɔ lɛ koni enu srɔtofeemɔ ni yɔɔ anɔkwale kɛ amale, ekpakpa kɛ efɔŋ, nilee kɛ kwashiafeemɔ teŋ lɛ shishi. Be mli ni wɔfeɔ enɛ ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔye wɔbua nikaselɔ lɛ ni ená suɔmɔ eha Yehowa yɛ etsuiŋ lɛ, ekolɛ ebaana nɔ hewɔ ni esa akɛ ebo Yehowa toi lɛ.

Okɛ Ohe Awo Kaselɔi Afeemɔ Nitsumɔ lɛ Mli Kɛ Ekãa

19. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi fɛɛ yeɔ kɛbuaa ni afeɔ mɛi kaselɔi?

19 Kristofoi asafo lɛ nitsumɔ ji efee mɛi kaselɔi. Kɛ́ mɔ hee ko batsɔ kaselɔ lɛ, jeee Yehowa Odasefonyo ni na lɛ ní ye ebua lɛ koni ekase Biblia lɛ mli tsɔɔmɔi lɛ pɛ náa miishɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ gbekɛ ko laaje ni mɛi tee lɛ taomɔ lɛ, ekolɛ amɛteŋ mɔ kome pɛ baana gbekɛ lɛ. Shi kɛ́ akɛ gbekɛ lɛ baha efɔlɔi lɛ, mɛi fɛɛ ni tee lɛ taomɔ lɛ náa miishɛɛ. (Luka 15:6, 7) Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, asafo muu lɛ fɛɛ yeɔ ebuaa ni afeɔ mɛi kaselɔi. Kristofoi fɛɛ yataoɔ mɛi ni baanyɛ atsɔmɔ Yesu kaselɔi lɛ. Ni kɛ́ mɔ hee ko bɔi kpeei baa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, Kristofoi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yeɔ amɛbuaa lɛ koni ená hiɛsɔɔ eha anɔkwa jamɔ. (1 Korintobii 14:24, 25) No hewɔ lɛ, Kristofoi fɛɛ baanyɛ aná miishɛɛ akɛ anáa kaselɔi heei akpei ohai abɔ daa afi.

20. Mɛni esa akɛ ofee kɛ́ oosumɔ ni oha mɛi krokomɛi ale Biblia mli anɔkwale lɛ?

20 Kristofoi anɔkwafoi babaoo náa he miishɛɛ akɛ amɛaaha mɔ ko ale Yehowa kɛ anɔkwa jamɔ. Shi yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ waa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ amɛnyɛko amɛye amɛbua mɔ ko ní efee nakai. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, yaa nɔ oha suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli awa, susumɔ mɛi ahe, okɛ ohe ashã afɔle, ŋmɛɛ otsui shi, ni obɔ mɔdɛŋ ni oha ohe asa kɛ nitsɔɔmɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, sɔlemɔ yɛ shwelɛ ni oyɔɔ akɛ otsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ he. (Jajelɔ 11:1) Hã otsui anyɔ omli akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ yeɔ kɛbuaa yɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ mli.

Ani obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni hewɔ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ haa anaa bɔ ni wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ wɔhaa lɛ?

• Mɛɛ sui esa akɛ kaselɔi afeelɔi aná?

• Mɛni le ni wɔɔle ‘bɔ ni atsɔɔ nii’ lɛ biɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Kɛ́ Kristofoi fee mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ waa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mɛni hewɔ esa akɛ kaselɔi afeelɔi aná mɛi krokomɛi ahe miishɛɛ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mɛɛ sui komɛi esa akɛ kaselɔi afeelɔi aná?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Kristofoi fɛɛ náa miishɛɛ kɛ́ amɛna yibii kpakpai ni kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ woɔ lɛ