Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ofiɔ Yehowa Nɔyeli Lɛ Sɛɛ?

Ani Ofiɔ Yehowa Nɔyeli Lɛ Sɛɛ?

Ani Ofiɔ Yehowa Nɔyeli Lɛ Sɛɛ?

“Nyɛkɛa yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ akɛ: Yehowa miiye maŋtsɛ!”—LALA 96:10.

1, 2. (a) Mɛɛ nifeemɔ ko ni sa kadimɔ waa ba yɛ aaafee October afi 29 Ŋ.B.? (b) Mɛni nakai nifeemɔ lɛ tsɔɔ kɛha Yesu?

NIFEEMƆ ko ni sa kadimɔ waa ni anako eko yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ dã lɛ ba yɛ aaafee October afi 29 Ŋ.B. Sanekpakpa ŋmalɔ Yohane bɔ amaniɛ akɛ: “Ni Yohane [Baptisilɔ lɛ] ye odase ekɛɛ: Mina Mumɔ lɛ yi shi kɛjɛ ŋwɛi tamɔ okpo, ni ebahi [Yesu nɔ]. Ni mi lɛ mileee lɛ, shi mɔ ni tsu mi akɛ mibabaptisi yɛ nu mli lɛ, lɛ nɔŋŋ ekɛɛ mi akɛ: Mɔ nɔ ni ooona akɛ Mumɔ lɛ yiɔ ni ehiɔ enɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni baptisiɔ yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ mli lɛ. Ni mina, ni miye he odase akɛ Nyɔŋmɔ bi lɛ nɛ.” Enɛ ji nifeemɔi fioo komɛi ni Sanekpakpa ŋmalɔi ejwɛ lɛ fɛɛ ŋmala he saji amɛshwie shi lɛ ateŋ ekome.—Yohane 1:32-34; Mateo 3:16, 17; Marko 1:9-11; Luka 3:21, 22.

2 Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni afɔse ashwie Yesu nɔ yɛ faŋŋ mli lɛ kadiɔ lɛ akɛ Mɔ ni Afɔ lɛ Mu, ni wiemɔ nɛɛ shishi ji Mesia loo Kristo. (Yohane 1:33) Yɛ naagbee lɛ, shiwoo “seshi” lɛ pue! Mɔ ni damɔ Yohane Baptisilɔ lɛ masɛi lɛ ji mɔ ni Satan baatswa enanetsitsi nɔ̃ lɛ, ni lɛ hu ebaatswa Satan, ni ji Yehowa kɛ Enɔyeli lɛ henyɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ yitso nɔ̃. (1 Mose 3:15) Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛbaa lɛ, Yesu le jogbaŋŋ akɛ esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ waa koni eha Yehowa yiŋtoo ni kɔɔ hegbɛ ni Eyɔɔ akɛ Eyeɔ nɔ, kɛ E-Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ aba mli.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ esaa ehe kɛha gbɛfaŋnɔ ni ebaatsu yɛ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛfimɔ mli lɛ?

3 Bɔni afee ni Yesu asaa ehe kɛha nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ, “Yesu ni Mumɔ krɔŋkrɔŋ eyi lɛ obɔ̃ lɛ ku esɛɛ kɛjɛ Yordan he, ni Mumɔ lɛ kpala lɛ kɛtee ŋa lɛ nɔ.” (Luka 4:1; Marko 1:12) Yesu yaye gbii 40 yɛ ŋa lɛ nɔ, ni ekɛ be nɛɛ tsu nii kɛjwɛŋ sane ni Satan tee lɛ shi ni kɔɔ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ kɛ bɔ ni eeefee efi Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ lɛ he lɛ nɔ jogbaŋŋ. Nakai sane lɛ kɔɔ bɔɔ nii ni yɔɔ nilee, ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ ahe. No hewɔ lɛ ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu anɔkwayeli gbɛ ni Yesu kɔ lɛ he, koni wɔna nɔ ni esa akɛ wɔfee ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔ hu wɔmiisumɔ ni wɔfi Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ.—Hiob 1:6-12; 2:2-6.

Satan Tswa Maŋtsɛ ni Yehowa Ji lɛ Mpoa

4. Mɛni Satan fee kɛtée sane ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ he lɛ shi?

4 Yɛ anɔkwale mli lɛ, nifeemɔi ni tee nɔ nɛɛ ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ ateŋ eko eko bɛ ni Satan enaaa. No hewɔ lɛ, efiteee be kwraa, kɛkɛ ni eyatutua mɔ titri ni ji Nyɔŋmɔ “yoo” lɛ “seshi” lɛ. (1 Mose 3:15) Satan ka Yesu shii etɛ sɔŋŋ, ni ekɛɛ Yesu akɛ esa akɛ efee nɔ ni baahi aha lɛ shi jeee nɔ ni e-Tsɛ lɛ sumɔɔ akɛ efee. Kaa ni ji etɛ lɛ titri tée sane ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ he lɛ shi. Satan kɛ “jeŋ maŋtsɛyelihei fɛɛ kɛ amɛnunyam lɛ” tsɔɔ Yesu, ni egba mli kpoo ekɛɛ lɛ akɛ: “Maŋɔ enɛɛmɛi fɛɛ mahao, kɛji okula shi oja mi lɛ.” Akɛni Yesu le jogbaŋŋ akɛ Abonsam ji mɔ diɛŋtsɛ ni kudɔɔ “jeŋ maŋtsɛyelihei fɛɛ” hewɔ lɛ, Etsɔɔ mɔ sɛɛ ni efiɔ yɛ sane ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ he lɛ mli, ni eto he eha Abonsam akɛ: “Ho misɛɛ, satan! ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Nuŋtsɔ, o-Nyɔŋmɔ lɛ, oja, ni lɛ kɛkɛ osɔmɔ!’”—Mateo 4:8-10.

5. Mɛɛ nitsumɔ ni wa ehe bahia ni Yesu atsu?

5 Yesu tsɔ bɔ ni ehi shi eha lɛ nɔ etsɔɔ faŋŋ akɛ, oti titri ni ma ehiɛ ji ní efi jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ sɛɛ. Yesu le jogbaŋŋ akɛ esa akɛ eya nɔ eye anɔkwa kɛyashi beni Satan baagbe lɛ—taakɛ agba he sane afɔ̃ shi akɛ abaatswa yoo lɛ “seshi” lɛ nanetsitsi nɔ̃ lɛ—koni ekɛtsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni yɔɔ hegbɛ akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (Mateo 16:21; 17:12) Agbɛnɛ hu ehe bahia ni eha ale anɔkwale ni eji akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji dɛŋdade ni Yehowa kɛbaatsu nii ni ekɛye atuatselɔ ni ji Satan nɔ kunim, ni ekɛ toiŋjɔlɛ kɛ shihilɛ kpakpa abaha bɔɔ nii fɛɛ ekoŋŋ. (Mateo 6:9, 10) Mɛni Yesu fee ni enyɛ etsu nitsumɔ ni wa nɛɛ egbe naa?

‘Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Ebɛŋkɛ’

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha ale akɛ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ “efite abonsam nitsumɔi lɛ”?

6 Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, “Yesu ba Galilea, ni ebashiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni ekɛɛ: Be lɛ eshɛ, ni Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ enina nyɛ.” (Marko 1:14, 15) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Esa akɛ miyajajeɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ mitsɔɔ maji krokomɛi hu, ejaakɛ no hewɔ atsu mi.” (Luka 4:18-21, 43) Yesu kpa maji kɛ akrowai fɛɛ amli ni “eshiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi.” (Luka 8:1) Agbɛnɛ hu Yesu tsu hewalɛ nitsumɔi babaoo—elɛ asafoi babaoo, eha ahum ni naa wa kpa tswaa, etsá helai, ni etée gbohii ashi. Yesu tsɔ naakpɛɛ nifeemɔi nɛɛ anɔ ema nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ ejie nibii fɔji kɛ amanehului fɛɛ ni ejɛ atua ni atse yɛ Eden mli kɛba lɛ kɛya, ni ekɛ nakai feemɔ ‘baafite abonsam nitsumɔi lɛ.’—1 Yohane 3:8.

7. Mɛni Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛfee, ni mɛni jɛ mli kɛba?

7 Bɔni afee ni anyɛ ajaje Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ kɛmɔ shi jogbaŋŋ lɛ, Yesu bua esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi akuu ko naa ni etsɔse amɛ yɛ nakai nitsumɔ lɛ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛ nitsumɔ wo ebɔfoi 12 lɛ adɛŋ ni ‘etsu amɛ ni amɛyashiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ.’ (Luka 9:1, 2) Sɛɛ mli lɛ etsu mɛi 70 krokomɛi hu koni amɛyajaje shɛɛ sane ni ji akɛ: “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ nyɛ” lɛ amɛtsɔɔ. (Luka 10:1, 8, 9) Beni kaselɔi nɛɛ ku amɛsɛɛ amɛbabɔ Yesu omanye ni amɛye yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ewie akɛ: “Mina satan tamɔ sarawa jɛ ŋwɛi bagbee shi.”—Luka 10:17, 18.

8. Bɔ ni Yesu hi shi eha lɛ ha mɛni fee faŋŋ?

8 Yesu diɛŋtsɛ kɛ ehe wo nitsumɔ lɛ mli kɛmɔ shi ni ekɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni ená lɛ ye Maŋtsɛyeli lɛ he odase. Etee nɔ etsu nitsumɔ nɛɛ daa, egbo he deŋme nyɔɔŋ kɛ shwane, ni ekɛ nibii ni haa mɔ mii shɛɔ ehe yɛ shihilɛ mli lɛ po shã afɔle. Ekɛɛ akɛ: “Osɔi yɛ bui, ni ŋwɛi loofɔji hu yɛ tsũi; shi gbɔmɔ bi lɛ bɛ he ni ekɛ eyitso ŋmɛɔ.” (Luka 9:58; Marko 6:31; Yohane 4:31-34) Beni eshwɛ fioo ni Yesu baagbo lɛ, ekɛ ekãa wie yɛ Pontio Pilato hiɛ akɛ: “Enɛ hewɔ nɔŋŋ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase.” (Yohane 18:37) Bɔ ni Yesu hi shi eha lɛ ha ayɔse faŋŋ akɛ ebaaa koni ebatsɔ tsɔɔlɔ kpele loo naakpɛɛ nifeelɔ ko aloo Yiwalaherelɔ ko ni kɛ ehe shã afɔle kɛkɛ, shi moŋ eba koni ebafi Yehowa maŋtsɛyeli lɛ suɔmɔnaa nifeemɔ sɛɛ, ni eye nyɛmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ ni ekɛaatsu nakai esuɔmɔnaa nifeemɔ lɛ he nii kɛtsɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ he odase.—Yohane 14:6.

“Agbe Naa!”

9. Te fee tɛŋŋ ni yɛ naagbee lɛ Satan nyɛ etswa Nyɔŋmɔ yoo lɛ “seshi” lɛ nanetsitsi nɔ̃?

9 Henyɛlɔ ni ji Satan Abonsam naaa nibii fɛɛ ni Yesu fee ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ ahe miishɛɛ. Enɛ ha Satan tee nɔ shii abɔ etsɔ ‘eseshi’ lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ, ni ji maŋkwramɔ kɛ jamɔ gbɛjianɔtoi lɛ anɔ koni egbe Nyɔŋmɔ yoo lɛ “seshi” lɛ. Kɛjɛ Yesu fɔmɔ mli kɛbashi beni eshihilɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ba naagbee fɛɛ lɛ, ebafee mɔ titri ni Satan kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ fɛɛ kɛ amɛhiɛ eká. Naagbee kwraa, yɛ afi 33 Ŋ.B. yɛ March naagbee gbɛ kɛmiimɔ April mli lɛ, agbɛnɛ be bashɛ ni abaaŋɔ gbɔmɔbi lɛ aha Henyɛlɔ lɛ koni etswa enanetsitsi nɔ̃. (Mateo 20:18, 19; Luka 18:31-33) Amaniɛbɔi ni yɔɔ Sanekpakpai lɛ amli lɛ tsɔɔ mli faŋŋ bɔ ni Satan kudɔ mɛi—kɛjɛ Yuda Iskariot nɔ kɛyashi osɔfonukpai lɛ, woloŋmalɔi lɛ, Farisifoi lɛ, kɛ Romabii lɛ anɔ—koni amɛbu Yesu fɔ́ ni amɛha epiŋ ni egbo yɛ sɛŋmɔtso nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:22, 23.

10. Mɛni ji nɔ titri ni Yesu tsu he nii kɛtsɔ egbele yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ?

10 Mɛni baa ojwɛŋmɔ mli kɛ́ osusu Yesu he yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ ni eepiŋ, ni fiofio lɛ eegbo gbele ni naa wa lɛ? Ekolɛ ehaa okaiɔ kpɔmɔ afɔleshaa ni Yesu kɛha yɛ adesai eshafeelɔi ahewɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ. (Mateo 20:28; Yohane 15:13) Ekolɛ onaa kpɛɔ ohe yɛ suɔmɔ kpele ni Yehowa jie lɛ kpo, ni ha ekɛ nakai afɔleshaa lɛ ha lɛ he. (Yohane 3:16) Ekolɛ oonu he taakɛ Roma asraafonyo onukpa ko nu he ni no tsirɛ lɛ ni ekɛɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ bi nɛ” lɛ nɔŋŋ. (Mateo 27:54) Ekã shi faŋŋ akɛ wiemɔi nɛɛ fɛɛ ji wiemɔi ni sa jogbaŋŋ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kaimɔ akɛ Yesu naagbee wiemɔi yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ ji akɛ: “Ágbe naa!” (Yohane 19:30) Mɛni naa agbe? Eji anɔkwale akɛ Yesu kɛ eshihilɛ kɛ egbele lɛ batsu nibii babaoo ahe nii moŋ, shi ani jeee yiŋtoo titri hewɔ ni Yesu ba shikpɔŋ nɔ ji koni ebatsu sane ni kɔɔ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ lɛ he nii? Ni ani agbaaa afɔɔɔ shi akɛ, ákɛ “seshi” lɛ, ebaapiŋ yɛ kaa mli yɛ Satan dɛŋ bɔni afee ni ekɛtse Yehowa gbɛi lɛ he kɛjɛ ahorabɔɔi fɛɛ he? (Yesaia 53:3-7) Nibii nɛɛ ahe nitsumɔ ji gbɛnaa nii ni tsii, kɛlɛ Yesu tsu fɛɛ he nii kɛmɔ shi. Agbe naa lɛɛlɛŋ!

11. Mɛni Yesu baafee koni ekɛha gbalɛ ni agba yɛ Eden lɛ aba mli kwraa kɛmɔ shi?

11 Yɛ anɔkwa ni Yesu ye lɛ hewɔ lɛ atée lɛ shi, jeee akɛ gbɔmɔ shi moŋ akɛ “mumɔ ni haa mɔ yi naa wala.” (1 Korintobii 15:45; 1 Petro 3:18) Shi ni Yehowa wo e-Bi ni awo ehiɛ nyam lɛ ji akɛ: “Tá mininejurɔ nɔ kɛyashi beyinɔ ní maŋɔ ohenyɛlɔi lɛ mafee onajiashi maaŋoo.” (Lala 110:1) Mɔ ni fata ‘henyɛlɔi’ nɛɛ ahe ji nɔfɔŋ feelɔ ni fe fɛɛ ni ji Satan, kɛ mɛi fɛɛ ni feɔ ‘eseshi’ lɛ. Ákɛ Yehowa Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ, Yesu Kristo baanyiɛ hiɛ koni akɛkpata atuatselɔi fɛɛ ahiɛ, yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:7-9; 19:11-16; 20:1-3, 10) Kɛkɛ lɛ, gbalɛ ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 3:15 lɛ baaba mli kɛmɔ shi, ni nakai nɔŋŋ sɔlemɔ ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu baaba mli akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.”—Mateo 6:10; Filipibii 2:8-11.

Nɔkwɛmɔnɔ ni Sa akɛ Wɔnyiɛ Sɛɛ

12, 13. (a) Ŋmɛnɛ lɛ, te mɛi hereɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ nɔ amɛhaa tɛŋŋ? (b) Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ sɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔbi wɔhe?

12 Ŋmɛnɛ lɛ, aashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ maji babaoo anɔ, taakɛ Yesu gba akɛ abaafee lɛ. (Mateo 24:14) Enɛ eha mɛi akpekpei abɔ ejɔɔ amɛwala nɔ amɛha Nyɔŋmɔ. Amɛyɛ miishɛɛ yɛ jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba lɛ he. Amɛmiikpa be mli ni amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ mli yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ gbɛ, ni amɛkɛ miishɛɛ miiha mɛi krokomɛi miile amɛhiɛnɔkamɔ nɛɛ he sane. (Lala 37:11; 2 Petro 3:13) Ani oji Maŋtsɛyeli shiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome? Kɛ́ ofata amɛhe lɛ, no lɛ osa yijiemɔ. Shi kɛlɛ, nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusu he.

13 Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Kristo hu na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ.” (1 Petro 2:21) Kadimɔ akɛ Petro etsiii ekãa ni Yesu kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ loo ehesaa yɛ nitsɔɔmɔ mli lɛ tã, shi moŋ etsi piŋmɔ ni epiŋ lɛ tã. Ákɛ mɔ ni kɛ ehiŋmɛi na piŋmɔ ni Yesu piŋ lɛ, Petro le heni Yesu ejɛ esuɔmɔ mli tɔŋŋ akɛ ebaapiŋ kɛyashi bɔni afee ni enyɛ eba ehe shi eha Yehowa nɔyeli lɛ, koni eha ana Satan akɛ eji amalelɔ. Belɛ, mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbaanyɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ? Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Nɛgbɛ mijɛ misuɔmɔ mli mitswa mifai shi akɛ mapiŋ kɛyashi, bɔni afee ni mikɛfi Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ ni mawo ehiɛ nyam? Ani mikɛ bɔ ni mihiɔ shi mihaa kɛ bɔ ni mitsuɔ misɔɔmɔ lɛ he nii mihaa lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛfimɔ ji oti titri kɛha mi.’—Kolosebii 3:17.

14, 15. (a) Te Yesu fee enii yɛ ŋaawoi ni ejaaa ni akɛha lɛ lɛ he eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ efee nakai lɛ? (b) Mɛɛ sane esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be? (Okɛ wiemɔi ni yɔɔ akrabatsa ni ji “Hii Yehowa Gbɛfaŋ” lɛ afata he.)

14 Wɔkɛ kaai wuji kɛ bibii kpeɔ gbi fɛɛ gbi, ni nakai nɔŋŋ ehe bahiaa ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ saji wuji kɛ bibii ahe daa. Mɛni esa akɛ wɔha ekudɔ wɔ yɛ bɔ ni wɔbaatsu shihilɛi nɛɛ ahe nii wɔha lɛ mli? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ kaa ko kpe hiɛ kɛ hiɛ ni miibi ni wɔfee nɔ ko ni baanyɛ ekɛ wɔ-Kristofoi ashidaamɔ awo oshara mli lɛ, te wɔfeɔ wɔnii wɔhaa tɛŋŋ? Beni Petro kɛɛ Yesu akɛ ena ehe mɔbɔ lɛ, mɛɛ hetoo Yesu ha lɛ? Ekɛɛ lɛ akɛ: “Ho misɛɛ, satan! . . . Ojwɛŋŋ Nyɔŋmɔ nii ahe, shi gbɔmɛi anii ahe moŋ ojwɛŋɔ.” (Mateo 16:21-23) Aloo kɛji akɛɛ wɔ akɛ abaaha wɔ nitsumɔ ko ni baaha wɔná shika babaoo loo abaawo wɔnɔ yɛ nitsumɔ mli, shi enɛ baasa wɔ-Kristofoi anitsumɔi kɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ he lɛ, ani wɔfeɔ wɔnii taakɛ Yesu fee lɛ? Beni Yesu yoo akɛ mɛi ni na naakpɛɛ nibii ni efee lɛ ‘baaba ni amɛbamɔ lɛ ni amɛyawo lɛ maŋtsɛ lɛ,’ ekɛ oyaiyeli gbala ehe shi kɛshi amɛteŋ.—Yohane 6:15.

15 Mɛni hewɔ Yesu fee shiŋŋ yɛ shihilɛ nɛɛ kɛ ekrokomɛi amli lɛ? Ejaakɛ eyɔse faŋŋ akɛ nɔ ko yɛ ni he hiaa kwraa fe shweshweeshwe ni lɛ diɛŋtsɛ ebaafee loo nɔ ni esusuɔ akɛ no hi kɛha lɛ lɛ. Eesumɔ ni efee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii, ni efĩ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baajɛ mli aba. (Mateo 26:50-54) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔhaaa sane ni kɔɔ Yehowa nɔyeli lɛ he lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ be fɛɛ be taakɛ Yesu fee lɛ, no lɛ be fɛɛ be lɛ enɛ baanyɛ aha wɔŋmɛɛ saji ahe kɛsaa loo wɔkafee nɔ ni ja. Mɛni hewɔ ebaanyɛ eba lɛ nakai? Ejaakɛ Satan ŋaatsɔi lɛ baanyɛ adu wɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ, akɛni eji mɔ ni he esa yɛ nibii ni esaaa ni ehaa efeɔ tamɔ nibii ni sa lɛ hewɔ, tamɔ bɔ ni efee beni elakaa Hawa lɛ pɛpɛɛpɛ.—2 Korintobii 11:14; 1 Timoteo 2:14.

16. Mɛni esa akɛ efee oti titri hewɔ ni wɔyeɔ wɔbuaa mɛi krokomɛi lɛ?

16 Wɔbɔɔ mɔdɛŋ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli koni wɔkɛ mɛi awie nibii ni gbáa amɛnaa lɛ ahe, ni wɔha amɛle nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ nakai naagbai lɛ ahe. Enɛ ji gbɛ ko ni mɔɔ shi ní atsɔɔ nɔ ateeɔ amɛmiishɛɛ shi kɛha Biblia lɛ kasemɔ. Shi kɛlɛ, oti titri ni ma wɔhiɛ lɛ jeee ni wɔye wɔbua mɛi koni amɛle nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ loo ni wɔha amɛle jɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba lɛ kɛkɛ. Esa akɛ wɔye wɔbua amɛ koni amɛnu sane titri ni kɔɔ Yehowa nɔyeli lɛ he lɛ shishi. Ani amɛbaasumɔ ni amɛbatsɔmɔ anɔkwa Kristofoi ní amɛwó ‘amɛsɛŋmɔtso’ lɛ, ni yɛ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ lɛ amɛna nɔ̃? (Marko 8:34) Ani amɛfee klalo akɛ amɛaafata mɛi ni fiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ lɛ ahe, koni amɛkɛ nakai feemɔ aha ana Satan akɛ eji amalelɔ kɛ mɔ heguɔgbelɔ? (Abɛi 27:11) Eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔye wɔbua wɔ diɛŋtsɛ wɔhe kɛ mɛi krokomɛi hu koni amɛfee nakai.—1 Timoteo 4:16.

Beni Nyɔŋmɔ Baafee “Nibii Fɛɛ Ayitso”

17, 18. Mɛɛ be ni yɔɔ nyam wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ kɛ́ wɔtsɔɔ akɛ wɔji mɛi ni fiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ lɛ?

17 Be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ amrɔ nɛɛ akɛ wɔbaatsɔ wɔjeŋba kɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ kɛtsɔɔ akɛ wɔfiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpa be mli ni Yesu Kristo ‘aaaŋɔ maŋtsɛyeli lɛ eha Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ’ gbɛ. Mɛɛ be enɛ baaba? Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ: “[Be mli] ni eeefo nɔyeli fɛɛ kɛ hegbɛ fɛɛ kɛ hewalɛ fɛɛ sɛɛ lɛ. Shi ja eye maŋtsɛ kɛyashi beyinɔ ni eeeŋɔ henyɛlɔi lɛ fɛɛ eto enajiashi. . . . No lɛ lɛ diɛŋtsɛ hu eeeŋɔ ehe eto mɔ ni ŋɔ nii fɛɛ to eshishi lɛ shishi, koni Nyɔŋmɔ afee nibii fɛɛ ayitso.”—1 Korintobii 15:24, 25, 28.

18 Beni Nyɔŋmɔ baafee “nibii fɛɛ ayitso”—kwɛ bɔ ni nakai be lɛ baafee be ni yɔɔ nyam diɛŋtsɛ! No beaŋ lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ etsu eyiŋtoo he nii egbe naa. No mli lɛ, akpata mɛi fɛɛ ni teɔ shi woɔ Yehowa nɔyeli lɛ ahiɛ. Nakai beaŋ lɛ, akɛ toiŋjɔlɛ kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa eba jeŋ muu lɛ fɛɛ ekoŋŋ. Taakɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ lɛ, bɔɔ nii lɛ fɛɛ baalá akɛ: “Nyɛkɛ anunyam ni sa Yehowa gbɛi lɛ ahaa lɛ . . . Nyɛkɛa yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ akɛ: Yehowa miiye maŋtsɛ!”—Lala 96:8, 10.

Ani Obaanyɛ Oha Hetoo?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha sane ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ he lɛ fee oti ni ma ehiɛ yɛ eshishilɛ mli?

• Mɛni he nii titri Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ egbele lɛ tsu?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbaanyɛ wɔnyiɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ koni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔfiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

HII YEHOWA GBƐFAŊ

Taakɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Korea kɛ maji krokomɛi anɔ lɛ le lɛ, kɛ́ Kristofoi kɛ kaai ni mli wawai kpe lɛ, nɔ ni baaye abua amɛ ji ní amɛha nɔ̃ hewɔ ni amɛkɛ kaai ni tamɔ nakai kpeɔ lɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli.

Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko ni awo lɛ tsuŋ yɛ tsutsu Soviet nɔyeli lɛ shishi lɛ kɛɛ akɛ, “Nɔ ni ye bua wɔ ni wɔnyɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi ji sane ni atee lɛ shi yɛ Eden abɔɔ lɛ mli, ni ji sane ni kɔɔ hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ lɛ he ní wɔnu shishi jogbaŋŋ lɛ. . . . Wɔle akɛ enɛ ji hegbɛ ni wɔná ni wɔkɛaatsɔɔ akɛ wɔyɛ Yehowa nɔyeli lɛ gbɛfaŋŋ. . . . Enɛ wo wɔ hewalɛ ni eha wɔnyɛ wɔhiɛ wɔnɔkwayeli lɛ mli.”

Odasefonyo kroko hu tsɔɔ nɔ ni ye ebua lɛ kɛ Odasefoi krokomɛi ni no mli lɛ akɛ amɛ eyawo ŋsara ko ni anyɛɔ mɛi anɔ ni amɛtsu nii dɛŋdɛŋ yɛ jɛmɛ lɛ mli. Ewie akɛ: “Yehowa ye bua wɔ. Yɛ shihilɛi ni mli wawai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔha wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ mli awa be fɛɛ be. Wɔwoɔ wɔhe hewalɛ be fɛɛ be kɛtsɔ kaimɔi ni wɔkɛhaa wɔhe akɛ wɔji mɛi ni ehala akɛ wɔɔhi Yehowa gbɛfaŋ yɛ sane ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ he lɛ mli.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fi Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ beni Satan ka lɛ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mɛni he nii Yesu gbele lɛ tsu?