Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hagai kɛ Zakaria Woji lɛ Amli Saji Otii

Hagai kɛ Zakaria Woji lɛ Amli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Hagai kɛ Zakaria Woji lɛ Amli Saji Otii

AFI lɛ ji 520 D.Ŋ.B. Afii nyɔŋma kɛ ekpaa eho kɛjɛ beni Yudafoi ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli lɛ to Yehowa sɔlemɔwe lɛ shishi yɛ Yerusalem lɛ. Kɛlɛ, agbeko sɔlemɔwe lɛ naa, ni atsi tsumaa nitsumɔ lɛ naa. Yehowa hala Hagai akɛ gbalɔ ni nyɔji enyɔ sɛɛ lɛ, ehala Zakaria hu akɛ gbalɔ koni amɛkɛ Eshɛɛ saji lɛ aha.

Oti kome pɛ ma Hagai kɛ Zakaria fɛɛ hiɛ: No ji ní amɛwo mɛi lɛ hewalɛ koni amɛbɔi sɔlemɔwe lɛ maa ekoŋŋ. Gbalɔi nɛɛ amɔdɛŋbɔi lɛ ye omanye, ni afii enumɔ sɛɛ lɛ ama sɔlemɔwe lɛ agbe naa. Aŋmala shɛɛ saji ni Hagai kɛ Zakaria jaje amɛtsɔɔ lɛ yɛ Biblia mli woji ni amɛgbɛi kãmɔ nɔ lɛ amli. Aŋma Hagai wolo lɛ agbe naa yɛ afi 520 D.Ŋ.B. ni agbe Zakaria nɔ̃ lɛ hu naa yɛ afi 518 D.Ŋ.B. Taakɛ nakai gbalɔi lɛ ji lɛ, wɔ hu wɔyɛ nitsumɔ ko ni Nyɔŋmɔ kɛwo wɔdɛŋ akɛ wɔtsu, ni esa akɛ agbe nitsumɔ nɛɛ naa dani ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ aba naagbee. No ji Maŋtsɛyeli lɛ shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ. Nyɛhaa wɔkwɛa hewalɛwoo ni wɔbaanyɛ wɔná kɛjɛ Hagai kɛ Zakaria woji lɛ amli.

“NYƐJWƐŊA NYƐGBƐ̀I LƐ AHE!”

(Hagai 1:1–2:23)

Yɛ gbii 112 pɛ mli lɛ, Hagai jaje shɛɛ saji ejwɛ ni kanyaa mɔ. Klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ ji: “Nyɛjwɛŋa nyɛgbɛ̀i lɛ ahe! Nyɛkwɔa kɛyaa gɔŋ lɛ nɔ, ni nyɛyaŋɔa tsei kɛbaa, ni nyɛkɛbamaa shĩa lɛ; ni mana he tsui, ni aaawo mihiɛ nyam! Yehowa kɛɛ.” (Hagai 1:7, 8) Gbɔmɛi lɛ bo lɛ toi ni amɛtsu he nii. Shɛɛ sane ni ji enyɔ lɛ hiɛ shiwoo nɛɛ akɛ: “[Mi Yehowa] mikɛ anunyam sɔŋŋ aaawo shĩa nɛɛ obɔ.”—Hagai 2:7.

Taakɛ shɛɛ sane ni ji etɛ lɛ tsɔɔ lɛ, Israelbii lɛ ahiɛ ni amɛku amɛshwie sɔlemɔwe lɛ maa nɔ lɛ ha “amɛninenaa nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ” batsɔ nɔ ni abule yɛ Yehowa hiɛ. Shi gbi fɛɛ gbi ni amɛbaabɔi sɔlemɔwe lɛ saamɔ ekoŋŋ lɛ, Yehowa ‘baajɔɔ’ amɛ. Taakɛ atsɔɔ mli yɛ shɛɛ sane ni ji ejwɛ lɛ mli lɛ, Yehowa ‘baakpata jeŋmaji lɛ amaŋtsɛyelii lɛ ahewalɛ lɛ hiɛ,’ ni ebaahala Amralo Zerubabel ni efee lɛ tamɔ “wolo naasɔɔmɔnɔ̃.”—Hagai 2:14, 19, 22, 23.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:6—Mɛni wiemɔi ni ji “nyɛnuɔ dãai, shi nyɛtɔrɔɔɔ dãa” lɛ tsɔɔ? Nɔ ni wiemɔi nɛɛ tsɔɔ kɛkɛ ji akɛ wein he baasɛ̃. Akɛni Yehowa kpa Yudafoi lɛ ajɔɔmɔ hewɔ lɛ, wein fɛɛ wein ni amɛaafee lɛ faŋ bɔ ni amɛaaná saŋŋ amɛnu ni amɛtɔrɔ.

2:6, 7, 21, 22—Namɔ aloo mɛni hosoɔ jeŋmaji lɛ, ni mɛni jɛɔ mli kɛbaa? Yehowa ‘miihoso jeŋmaji lɛ fɛɛ kwa’ kɛtsɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane ni ashiɛɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ. Nɔ ni jɛɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu mli kɛbaa ji akɛ ehaa “jeŋmaji lɛ fɛɛ anii ni jara wa lɛ” baa Yehowa shĩa lɛ, ni no haa eshĩa lɛ yiɔ obɔ kɛ anunyam sɔŋŋ. Yɛ be ni sa mli lɛ, “Yehowa Zebaot” baahoso “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ, kɛ ŋshɔ kɛ shikpɔŋ gbiŋ,” ni no baaha ahoso ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ muu lɛ fɛɛ ni akɛjie lɛ kɛjɛ shihilɛ mli.—Hebribii 12:26, 27.

2:9—Mɛɛ gbɛ̀i anɔ ‘shĩa nɛɛ sɛɛkpee anunyam lɛ baanyɛ ada fe tsutsu nɔ̃ lɛ’? Kɛ hooo kwraa lɛ, enɛ baanyɛ aba lɛ nakai yɛ gbɛ́i srɔtoi etɛ nɔ, ni nomɛi ji: afii abɔ ni sɔlemɔwe lɛ kɛhi shi, mɔ ni tsɔɔ nii yɛ jɛmɛ, kɛ mɛi ni tee jɛmɛ amɛyajá Yehowa. Eyɛ mli akɛ sɔlemɔwe fɛfɛo ni Salomo ma lɛ hi shi afii 420 kɛjɛ afi 1027 D.Ŋ.B. kɛyashi afi 607 D.Ŋ.B. moŋ, shi akɛ ‘sɛɛkpee shĩa’ ni ama agbe naa yɛ afi 515 D.Ŋ.B. lɛ tsu nii nɔ ni fe afii 580 kɛyashi akpata hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. Kɛfata he lɛ, Yesu Kristo ni ji Mesia lɛ tsɔɔ nii yɛ ‘sɛɛkpee shĩa’ lɛ mli, ni mɛi babaoo ba tsu nɛɛ mli amɛbajá Nyɔŋmɔ fe mɛi ni ba “tsutsu nɔ̃” lɛ mli lɛ.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:2-4. Esaaa akɛ shitee-kɛwoo ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ haa wɔkpaa ‘maŋtsɛyeli lɛ taomɔ tsutsu,’ ni wɔkɛ nibii ni wɔ diɛŋtsɛ wɔtaoɔ lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe.

1:5, 7. Ehi jogbaŋŋ akɛ ‘wɔɔjwɛŋ wɔgbɛ̀i lɛ ahe,’ ni wɔsusu bɔ ni gbɛ nɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ saa wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ he lɛ he.

1:6, 9-11; 2:14-17. Yudafoi ni hi shi yɛ Hagai gbii lɛ amli lɛ tsu nii waa kɛtao amɛ diɛŋtsɛ amɛhewɔ nibii shi amɛnáaa amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ ko amɛye. Amɛku amɛhiɛ amɛshwie sɔlemɔwe lɛ maa nɔ, ni no hewɔ lɛ amɛnáaa Nyɔŋmɔ dɛŋ jɔɔmɔ. Esa akɛ wɔkɛ nibii ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam aye klɛŋklɛŋ gbɛhe ni wɔjɛ wɔsusuma muu fɛɛ mli wɔjá lɛ, ni wɔkai akɛ kɛ́ wɔyɛ heloonaa nibii fioo jio, babaoo jio, ‘Yehowa jɔɔmɔ ji nɔ ni feɔ mɔ niiatsɛ.’—Abɛi 10:22.

2:15, 18. Yehowa wo Yudafoi lɛ hewalɛ akɛ kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ kɛyaa lɛ amɛjwɛŋ sɔlemɔwe lɛ ni amɛaama ekoŋŋ lɛ he, shi jeee nibii ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie nɔ be ko ni eho lɛ. Wɔ hu esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee mɛi ni yaa amɛhiɛ be fɛɛ be beni wɔjáa Nyɔŋmɔ lɛ.

“JEEE HEWALƐ NAA, SHI MIMUMƆ LƐ NAA”

(Zakaria 1:1–14:21)

Zakaria je egbalɛ nitsumɔ lɛ shishi kɛtsɔ ninefɔɔ ni ekɛha Yudafoi lɛ koni ‘amɛkpale kɛba Yehowa ŋɔɔ’ lɛ nɔ. (Zakaria 1:3) Ninaai kpaanyɔ ni nyiɛ ninefɔɔ ni ekɛha lɛ sɛɛ lɛ maa nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ fiɔ sɔlemɔwe lɛ ni aaasaa ama lɛ ekoŋŋ lɛ sɛɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Zakaria Okadifeemɔŋ Ninaai Kpaanyɔ Lɛ.”) “Jeee nyɛmɔ naa” asaŋ “jeee hewalɛ naa” akɛaagbe sɔlemɔwe lɛ maa naa, “shi [moŋ Yehowa] mumɔ lɛ naa!” (Zakaria 4:6) Nuu ni atsɛɔ egbɛi akɛ Tsofɔ lɛ ‘baama Yehowa sɔlemɔwe lɛ’ ni “eeeye osɔfo hu yɛ esɛi lɛ nɔ.”—Zakaria 6:12, 13.

Betelbii lɛ tsu mɛi koni amɛyabi osɔfoi lɛ ŋmaa ni abaahi yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ he sane. Yehowa kɛɛ Zakaria akɛ ebaaha ŋkɔmɔ ni ayeɔ yɛ ŋmaahilɛi srɔtoi ejwɛ lɛ amli kɛkaiɔ amanehulu ni ba Yerusalem nɔ lɛ atsɔ “nyamɔ kɛ miishɛɛ kɛ mlifilimɔ gbii juji.” (Zakaria 7:2; 8:19) Nɔ ni fata shɛɛ saji enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ ahe ji kojomɔi ni akɛshi maji kɛ amale gbalɔi, gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he, kɛ shɛɛ sane ni tsɔɔ akɛ abaaku sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ aba amɛmaŋ ekoŋŋ.—Zakaria 9:1; 12:1.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

2:5—Mɛni hewɔ nuu ko kɛ kpãa susuɔ Yerusalem lɛ? Eeenyɛ efee akɛ nifeemɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ abaatswa gbogbo ko ni akɛbu maŋtiase lɛ he. Bɔfo lɛ ha nuu lɛ le akɛ abaalɛɛ Yerusalem mli ni Yehowa baabu he.—Zakaria 2:7-9.

6:11-13—Ani akekre ni akɛwó Osɔfonukpa Yoshua yitso lɛ ha ebatsɔ maŋtsɛ kɛ osɔfo? Dabi, Yoshua jɛɛɛ David odehei awekutɔkpãa lɛ mli. Shi akekre ni akɛwo eyitso lɛ ha efee Mesia lɛ he mfoniri. (Hebribii 6:20) Gbalɛ ni kɔɔ “Tsofɔ” lɛ he lɛ ná emlibaa yɛ Yesu Kristo ni ji ŋwɛi Maŋtsɛ kɛ Osɔfo lɛ gbɛfaŋ. (Yeremia 23:5) Tamɔ bɔ ni Yoshua sɔmɔ Yudafoi ni ku amɛsɛɛ amɛba lɛ akɛ osɔfonukpa yɛ sɔlemɔwe ni asaa ama ekoŋŋ lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ hu Yesu sɔmɔɔ akɛ Osɔfonukpa kɛha anɔkwa jamɔ yɛ Yehowa mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ.

8:1-23—Mɛɛ be nibii nyɔŋma ni awie he yɛ kukuji nɛɛ amli lɛ baa mli? Nibii ni awie he lɛ kɔɔ shi ni Nyɔŋmɔ wo akɛ ebaaha ewebii lɛ aná toiŋjɔlɛ lɛ he, ni nɔ ni tsɔɔ wiemɔi nɛɛ ateŋ eko fɛɛ hiɛ ji “bɔ ni Yehowa Zeboat kɛɛ nɛ.” Nibii ni awie he nɛɛ ekomɛi ba mli yɛ afii 500 D.Ŋ.B. afii lɛ amli, shi fɛɛ ná amɛmlibaa yɛ afi 1919 Ŋ.B. loo amɛmiiná amɛmlibaa kpaako. *

8:3—Mɛni hewɔ atsɛ Yerusalem akɛ “anɔkwale maŋ” lɛ? Dani abaakpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ eji “maŋ ni yi wa,” ní mli eyi obɔ kɛ gbalɔi kɛ osɔfoi ni amɛjeŋba efite kɛ mɛi ni yeee anɔkwa. (Zefania 3:1; Yeremia 6:13; 7:29-34) Shi amrɔ nɛɛ ni ama sɔlemɔwe lɛ agbe naa ni maŋbii lɛ hu etuu amɛhe amɛha Yehowa jamɔ lɛ, abaawie jamɔ krɔŋŋ lɛ mli anɔkwa wiemɔi lɛ ekoŋŋ yɛ jɛmɛ, ni abaatsɛ Yerusalem akɛ “anɔkwa maŋ.”

11:7-14—Mɛni dɛhiɛmɔtsei ni atsɛ ekome “Mlihilɛ” kɛ ekroko lɛ akɛ “Kpaŋmɔ” ni Zakaria kumɔ mli lɛ tsɔɔ? Afee Zakaria he mfoniri akɛ mɔ ni atsu ni ‘eyalɛ tooku ni abaagbe amɛ lɛ,’ ni ji mɛi ni tamɔ tooi ni amɛhiɛnyiɛlɔi lɛ shishiuɔ amɛ lɛ. Gbɛfaŋnɔ ni Zakaria tsu he nii akɛ tookwɛlɔ lɛ fee Yesu Kristo ni atsu lɛ kɛtee Nyɔŋmɔ webii ni ekɛ amɛ fee kpaŋmɔ, shi amɛkpoo lɛ lɛ he mfoniri. “Mlihilɛ” mli ni aku lɛ feɔ Mla kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Yudafoi lɛ fee ni baaba naagbee kɛ bɔ ni ekɛ amɛ yeŋ yɛ mlihilɛ mli dɔŋŋ lɛ he mfoniri. “Kpaŋmɔ” mli ni aku lɛ tsɔɔ nyɛmifeemɔ ni yɔɔ Yuda kɛ Israel teŋ yɛ jamɔ ni amɛkɛhaa Yehowa lɛ hewɔ lɛ ni abaafite lɛ.

12:11—Mɛni ji “Hadad-Rimon yarafeemɔ ní tee nɔ yɛ Megido jɔɔ lɛŋ lɛ”? Agbe Yuda Maŋtsɛ Yosia yɛ ta ni ekɛ Farao Neko ni jɛ Mizraim wu yɛ “Megido jɔɔ lɛŋ lɛ” mli, ni akɛ ‘yaafo lalai’ ye egbele lɛ he ŋkɔmɔ afii babaoo. (2 Kronika 35:25) No hewɔ lɛ, “Hadad-Rimon yarafeemɔ” lɛ baanyɛ akɔ Yosia gbele lɛ he ŋkɔmɔyeli lɛ he.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:2-6; 7:11-14. Yehowa náa mɛi ni kɛ tsuitsakemɔ kpɛlɛɔ kãmɔ ni amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛbaa eŋɔɔ ni amɛkɛ amɛsusuma muu fɛɛ jáa lɛ lɛ ahe miishɛɛ, ni ebɛŋkɛɔ amɛ. Shi nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ mɛi ni ‘ekpɛlɛɛɛ toiboo, ni amɛwiɔ amɛkɔŋ, ni amɛtsimɔɔ amɛtoii koni amɛkanu’ lɛ bi edɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, ebooo amɛtoi.

4:6, 7. Gbɛtsiinii ko kwraa bɛ ni nyɛ etsi Yehowa mumɔ lɛ naa koni akanyɛ agbe sɔlemɔwe lɛ ni asaa amaa ekoŋŋ lɛ naa yɛ omanyeyeli mli. Wɔbaanyɛ wɔye naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ anɔ kɛtsɔ hemɔkɛyeli kpo ni wɔɔjie yɛ Yehowa mli lɛ nɔ.—Mateo 17:20.

4:10. Yɛ Yehowa kudɔmɔ naa lɛ, Zerubabel kɛ ewebii lɛ gbe sɔlemɔwe lɛ naa yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtɔɔmɔi ni nɔ kwɔlɔ lɛ anaa. Ákɛ aaahi hi shi yɛ Yehowa taomɔnii anaa lɛ jeee nifeemɔ ko ni wa tsɔ kɛha adesai ni yeee emuu.

7:8-10; 8:16, 17. Bɔni afee ni wɔná Yehowa hiɛ duromɔ lɛ, esa akɛ wɔye jalɛsane, wɔya nɔ wɔjie musuŋtsɔlɛ kɛ mɔbɔnalɛ kpo, ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale.

8:9-13. Yehowa jɔɔ wɔ kɛ́ ‘wɔwaje wɔnijiaŋ’ kɛtsu nitsumɔi ni ekɛwo wɔdɛŋ lɛ he nii. Jɔɔmɔi nɛɛ ekomɛi ji toiŋjɔlɛ, shwshweeshwe shihilɛ, kɛ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ ni mli baawa daa.

12:6. Esa akɛ mɛi ni sɔmɔɔ akɛ nɔkwɛlɔi yɛ Yehowa webii ateŋ lɛ afee “tamɔ kɔti ní asu,” ni tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛfee mɛi ni yɔɔ ekãa diɛŋtsɛ.

13:3. Esa akɛ anɔkwa ni wɔyeɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ afee nɔ ni tekeɔ anɔkwa ni wɔyeɔ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ lɛ nɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni wekukpãa ni kã wɔkɛ amɛteŋ lɛ yɔɔ gbagbalii ha.

13:8, 9. Nakai hemɔkɛyeli kwalɔi ni Yehowa kpoo amɛ lɛ ayi fa babaoo, amɛfeɔ maŋbii lɛ amlijaa etɛ mli enyɔ. Amɛteaŋ mlijaa etɛ mli ekome pɛ ji mɛi ni akɛ la tsuu amɛhe. Yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, Yehowa ekpoo Kristendom ni feɔ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo lɛ. Kristofoi akuu fioo ko ni afɔ amɛ mu lɛ pɛ ji mɛi ni ‘etsɛ Yehowa gbɛi lɛ’ ni amɛba amɛhe shi amɛha lɛ koni etsuu amɛhe. Amɛ kɛ amɛnenemɛi heyelilɔi lɛ etsɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa Odasefoi diɛŋtsɛ ji amɛ shi jeee egbɛi kɛkɛ kã amɛnɔ.

Esa akɛ Woji Nɛɛ Akanya Wɔ ni Wɔfee Ekãa Babaoo

Mɛɛ gbɛ nɔ nibii ni Hagai kɛ Zakaria jaje lɛ saa wɔhe ŋmɛnɛ? Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni amɛshɛɛ saji lɛ wo Yudafoi lɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛma sɔlemɔwe lɛ he lɛ, ani no tsirɛɛɛ wɔ koni wɔkɛ wɔhe awo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa?

Zakaria gba akɛ Mesia lɛ baaba akɛ mɔ ni ‘ta teji nɔ,’ ni ákɛ abaatsɔɔ esɛɛgbɛ ahé “jwiɛtɛi kukuji nyɔŋmai etɛ,” ni abaatswa lɛ nɔ̃, ni no baaha ‘tooi lɛ agbɛ ashwã.’ (Zakaria 9:9; 11:12; 13:7) Kwɛ bɔ ni Zakaria gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ amlibaa lɛ anɔjwɛŋmɔ woɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ ehaa! (Mateo 21:1-9; 26:31, 56; 27:3-10) Enɛ woɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa kɛ gbɛjianɔ ni eto kɛha wɔyiwalaheremɔ lɛ mli hewalɛ.—Hebribii 4:12.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Kwɛmɔ January 1, 1996 Buu-Muu lɛ baafa 9-22.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 11]

ZAKARIA OKADIFEEMƆŊ NINAAI KPAANYƆ LƐ

1:8-17: Kɛ nɔmimaa haa akɛ abaagbe sɔlemɔwe lɛ maa naa, ni etsɔɔ akɛ abaajɔɔ Yerusalem maji krokomɛi ni yɔɔ Yuda lɛ.

2:1-4: Tsɔɔ akɛ abaakpata ‘akolontoi ejwɛ ni gbɛ Yuda shwã,’ ni ji nɔyelii fɛɛ ni teɔ shi woɔ Yehowa jamɔ lɛ ahiɛ.

2:5-17: Kɛ shiwoo haa akɛ abaalɛɛ Yerusalem mli ni Yehowa baatsɔ ‘la gbogbo kɛaabɔle Yerusalem he kɛaakpe,’ ni enɛ tsɔɔ hebuu.

3:1-10: Tsɔɔ akɛ Satan ni ha ate shi awo sɔlemɔwe lɛ maa nitsumɔ lɛ, ni ákɛ abaa Osɔfonukpa Yoshua yi ni atsuu ehe.

4:1-14: Kɛ nɔmimaa haa akɛ abaaye gbɛtsii nii ni tamɔ gɔji lɛ anɔ, ni ákɛ Amralo Zerubabel baagbe sɔlemɔwe lɛ maa naa.

5:1-4: Jajeɔ loomɔ eshwieɔ efɔŋfeelɔi fɛɛ ni nako toigbalamɔ lɛ anɔ.

5:5-11: Gbaa akɛ efɔŋfeemɔ baaba naagbee.

6:1-8: Kɛ shiwoo haa akɛ ŋwɛibɔfoi baakwɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ ni amɛbaabu amɛhe.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ Hagai kɛ Zakaria shɛɛ saji lɛ asɛɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni sɔmɔɔ akɛ nɔkwɛlɔi lɛ “tamɔ kɔti ní asu”?