Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔkɛ Wɔhiɛ Ema Jeŋ Hee Lɛ Nɔ

Wɔkɛ Wɔhiɛ Ema Jeŋ Hee Lɛ Nɔ

Wala Shihilɛ He Sane

Wɔkɛ Wɔhiɛ Ema Jeŋ Hee Lɛ Nɔ

Taakɛ Jack Pramberg Gba Lɛ

Yehowa Odasefoi yɛ nitsumɔhe nine ko ni bɛŋkɛ Arboga, ni ji maŋ bibioo fɛfɛo ko ni yɔɔ Sweden maŋ-te-lɛŋ, ni mɛi ni fa fe 80 ji mɛi ni kɛ amɛhe eha ní amɛtsuɔ nii yɛ jɛmɛ. Biɛ ji he ni mi kɛ miŋa Karin yɔɔ, ni biɛ ji he ni wɔtsuɔ nii yɛ. Te fee tɛŋŋ wɔbaje biɛ?

YƐ AFI 1800 afii lɛ amli lɛ, gbekɛ yoo ko ni eye afii 15 ni jɛ Sweden lɛ fã kɛyahi United States. Beni eyɔɔ wɔɔhe ko ni yɔɔ New York City ni maŋsɛɛbii ji mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, ekɛ Swedennyo ko ni tsuɔ nii yɛ meele mli lɛ kpe. Enɛ ha amɛbaná suɔmɔ amɛha amɛhe ni amɛbote gbalashihilɛ mli, ni amɛfɔ́ mi. Afɔ́ mi yɛ Bronx, New York, U.S.A. yɛ afi 1916 mli, be ni awuɔ Jeŋ Ta I lɛ.

Etsɛɛɛ kwraa ni wɔfã kɛtee Brooklyn, ni wɔyahi he ko ni kɛ Brooklyn Heights jɛkɛɛɛ kwraa. Sɛɛ mli lɛ, mitsɛ kɛɛ mi akɛ ekɛ mi tá meele ko mli kɛbɛŋkɛ Brooklyn Bridge lɛ, he ni kɛ́ odamɔ lɛ ewaaa kwraa akɛ obaana Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso lɛ. Mileee kwraa yɛ nakai beaŋ akɛ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ baaná mishihilɛ nɔ hewalɛ waa gbi ko.

Jeŋ Ta I lɛ ba naagbee yɛ afi 1918 lɛ mli, ni gbɔmɛi ni agbeɔ yɛ Europa ni shishinumɔ bɛ he lɛ sɛɛ fo fioo kɛyashi be ko. Asraafoi ku amɛsɛɛ kɛtee amɛshĩai, ni amɛkɛ naagba kroko yakpe—nitsumɔ ni anaaa atsu kɛ ohia. Mitsɛ na akɛ ebaahi moŋ akɛ eku esɛɛ kɛya Sweden, ni nakai ji bɔ ni wɔfee yɛ afi 1923 mli. Naagbee mli lɛ wɔyahi Erikstad, ni ji akrowa bibioo ko ni bɛŋkɛ oketeke shimaamɔhe ko ni yɔɔ Dalsland maŋ lɛ mli lɛ. Jɛmɛ ji he ni mitsɛ je tsɔnei asaamɔ nitsumɔ ko shishi yɛ, ni jɛmɛ ji he ni mida yɛ ni mitee skul.

Adu Wu Ko

Mitsɛ nitsumɔ lɛ eyaaa nɔ jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1930 mra mli lɛ, ekɛ meele bɔi gbɛfãa ekoŋŋ. Eshi wɔ kome too—eshi minyɛ kɛ haomɔi babaoo, ni mi lɛ eshi mi koni makwɛ nitsumɔ lɛ nɔ. Be lɛ eko lɛ, Awo yasara ewu nyɛmi nuu, ni ji mitsɛkwɛ Johan. Akɛni Awo efee yeyeeye yɛ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ ahe hewɔ lɛ, ebi akɛ: “Johan, ani je lɛŋ shihilɛ baakã he aya nɔ nɛkɛ daa?”

Eha lɛ hetoo akɛ: “Dabi, Ruth.” Etee nɔ egba lɛ Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ ekɛ efɔŋfeemɔ baaba naagbee ni ebaatsɔ Maŋtsɛyeli ko ni enɔ Maŋtsɛ ji Yesu Kristo lɛ nɔ ekɛ jalɛ nɔyeli aba shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ. (Yesaia 9:6, 7; Daniel 2:44) Egbala mli akɛ Maŋtsɛyeli ni Yesu tsɔɔ wɔ koni wɔsɔle yɛ he lɛ ji jalɛ nɔyeli, loo maŋtsɛyeli ni kɛ paradeiso baaba shikpɔŋ lɛ nɔ.—Mateo 6:9, 10; Kpojiemɔ 21:3, 4.

Awo ná nakai Biblia mli shiwoi lɛ ahe miishɛɛ waa amrɔ nɔŋŋ. Eda Nyɔŋmɔ shi aahu kɛyashi ebashɛ shĩa. Shi kɛlɛ, mi kɛ Ataa fɛɛ nyaaa he akɛ Awo ebɔi Nyɔŋmɔjamɔ he miishɛɛnamɔ. Yɛ be nɛɛ mli, yɛ afi 1930 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, mifã kɛtee Trollhättan yɛ Sweden anaigbɛ, ni miyaná nitsumɔ yɛ nitsumɔhe wulu ko. Etsɛɛɛ ni Awo kɛ Ataa ni jɛ ŋshɔ hiɛ nitsumɔ lɛ eba etsɛko lɛ hu fã kɛbahi he ni miyɔɔ lɛ nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, wɔweku lɛ fee ekome ekoŋŋ.

Bɔni afee ni Awo anyɛ atsu shwelɛ ni eyɔɔ akɛ ebaakase Nyɔŋmɔ he nii babaoo lɛ he nii lɛ, etee eyatao he ni Yehowa Odasefoi yɔɔ yɛ akutso lɛ mli. Nakai beaŋ lɛ amɛkpeɔ yɛ shĩai amli, taakɛ mra be mli Kristofoi lɛ fee lɛ pɛpɛɛpɛ. (Filemon 1, 2) Be lɛ eko lɛ, ebashɛ Awo nɔ akɛ abafee kpee lɛ yɛ eshĩa lɛ mli. Ekɛ oyaiyeli bi Ataa kɛji ebaanyɛ efɔ̃ enanemɛi lɛ anine kɛba shĩa lɛ mli. Ataa ha lɛ hetoo akɛ: “Onanemɛi lɛ, minanemɛi ni.”

No hewɔ lɛ ahere mɛi hiɛmɛɛ kɛba wɔshĩa lɛ mli. Shi beni mɛi lɛ tsɔɔ agbó lɛ mli kɛbaa lɛ, belɛ mi hu miije kpo. Kɛlɛ, etsɛɛɛ kwraa ni mibɔi kpeei lɛ amli tamɔ. Naanyobɔɔ su ni Odasefoi lɛ jie lɛ kpo kɛ amɛ niiahesusumɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo lɛ jie jwɛŋmɔ ni ejaaa ni mihiɛ yɛ amɛhe lɛ fɛɛ kɛtee. Wu ko bɔi kwɛ̃ɛ yɛ mitsui mli, no ji hiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ be.

Miyatsu Nii yɛ Ŋshɔ Hiɛ

Eeenyɛ efee akɛ Ataa kɛ ŋshɔ hiɛ nitsumɔ lɛ fɔ́ mi, ejaakɛ mi hu miyatsu nii yɛ ŋshɔ hiɛ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ mibayɔse bɔ ni ehe hiaa waa akɛ matsi mabɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ meele lɛ yakpeleke yɛ lɛjiadaamɔhe nɔŋŋ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be akɛ matao Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Beni wɔyakpeleke yɛ Amsterdam, Holland (amrɔ nɛɛ Netherlands) lɛ, mitee woji amajemɔhe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ni miyabi he ni mana Odasefoi lɛ yɛ. Beni wɔwie saŋŋ sɛɛ lɛ, akɛ adrɛs ko ha mi, ni amrɔ lɛ nɔŋŋ mitee koni mayatao he ni ji. Gbekɛ yoo fioo ko ni eye afii nyɔŋma ji mɔ ni here mi yɛ shinaa lɛ naa. Gbɔ ji mi moŋ nɛ, shi amrɔ nɔŋŋ lɛ minu he waa akɛ ekɛ eweku lɛ ji minanemɛi, ni enɛ ji majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ mli niiashikpamɔ diɛŋtsɛ ni miná!

Eyɛ mli akɛ wɔwieee wiemɔ kome moŋ, shi beni weku lɛ kɔ́ kalanda kɛ oketeke nyiɛmɔ he wolo ni amɛbɔi shikpɔŋ he mfoniri tɛŋmɔ pɛ, ni minu shishi akɛ abaafee kpokpaa nɔ kpee ko yɛ maŋ ni bɛŋkɛ ni ji Haarlem lɛ mli. Mitee kpee lɛ, ni eyɛ mli akɛ minuuu nɔ ni awie lɛ shishi moŋ, shi miná he miishɛɛ. Beni mina Odasefoi lɛ ni amɛmiija ninefɔɔ woji kɛha maŋshiɛmɔ ni abaaha Hɔgbaa lɛ, nɔ ko tsirɛ mi koni mikɛ mihe awo woji nɛɛ ajaa mli. No hewɔ lɛ, mihala ninefɔɔ woji lɛ ni mɛi eŋmɛɛ he amɛshwie shi lɛ ni misaa mija ekoŋŋ.

Gbi ko lɛ, wɔyakpeleke yɛ Buenos Aires lɛjiadaamɔhe lɛ yɛ Argentina, ni miyana Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Ɔfis yɛ mli ni tsũi ni akɛ nibii toɔ mli hu yɛ mli. Yoo ko ta okpɔlɔ sɛɛ eelò nii, ni gbekɛyoo fioo ko ni ekolɛ eji ebiyoo lɛ hu kɛ tsobi miishwɛ. No mli lɛ je ena ni nuu ko miiloo woji kɛmiijɛ woji atoohe ko, ni Creation wolo lɛ ni yɔɔ Sweden wiemɔ mli lɛ hu fata woji nɛɛ ahe. Beni mina bɔ ni amɛhiɛ yɔɔ miishɛɛ kɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ lɛ, mitao akɛ matsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome amrɔ nɔŋŋ.

Beni wɔkuɔ wɔsɛɛ kɛyaaa shĩa lɛ, wɔmeele lɛ hole Canada asraafoi akɔɔyɔɔŋ lɛlɛ ko ni eyagbee shi yɛ Newfoundland ŋshɔ lɛ naa lɛ mli kudɔlɔi lɛ. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, wɔbɛŋkɛ Scotland, ni yɛ jɛmɛ lɛ, Ŋleshibii ata lɛlɛ ko bamɔ wɔmeele lɛ. Aŋɔ wɔ kɛtee Kirkwall yɛ Orkney ŋshɔkpɔ lɛ nɔ koni ayakwɛkwɛɛ wɔ nibii amli. Nakai beaŋ lɛ Jeŋ Ta II lɛ eje shishi, ni Hitler Nazi asraafoi lɛ eyatutua Poland yɛ September afi 1939. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ aŋmɛɛ wɔhe, ni wɔku wɔsɛɛ kɛba Sweden ni wɔnaaa naagba ko.

Mibashɛ shĩa yɛ shishinumɔi enyɔ naa—mibashɛ shĩa diɛŋtsɛ, ni agbɛnɛ hu minyɛ mikɛ mijwɛŋmɔ ma mikɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa nɔ jogbaŋŋ. Agbɛnɛ, miitao matsɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ mɔ kome lɛɛlɛŋ, ni misumɔɔɔ akɛ mikɛ amɛ akpa henaabuamɔ. (Hebribii 10:24, 25) Mináa miishɛɛ waa kɛ́ mikai ákɛ akɛ, mɔ ni tsuɔ nii yɛ ŋshɔ hiɛ lɛ, mishiɛ miha ŋshɔ hiɛ nitsulɔi krokomɛi be fɛɛ be, ni mile akɛ amɛteŋ mɔ kome po batsɔ Odasefonyo.

Sɔɔmɔ Krɛdɛɛ Ko

Mra mli yɛ afi 1940 lɛ, miyasara Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Stockholm lɛ. Johan H. Eneroth, ni no mli lɛ lɛ eji mɔ ni kwɛɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Sweden lɛ ji mɔ ni here mi. Beni miha ele akɛ miisumɔ akɛ mikɛ mibe fɛɛ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eko akɛ gbɛgbalɔ lɛ, ekwɛ mi gãa ni ebi mi akɛ, “Ani oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo nɛ?”

Miha hetoo akɛ: “Hɛɛ.” Enɛ ha abaptisi mi yɛ June 22, afi 1940 mli, ni mibɔi sɔɔmɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ, mikɛ hefatalɔi nitsulɔi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ tsu nii yɛ nakai shihilɛhe fɛfɛo lɛ mli. Wɔkɛ otsii anaagbee lɛ tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Yɛ latsaa beaŋ lɛ, bei pii lɛ wɔtaa okɔokpei anɔ kɛyaa shikpɔŋkukuji ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ amli ni wɔkɛ otsi lɛ naagbee lɛ fɛɛ shiɛɔ, ni kɛ́ je na lɛ wɔwɔɔ aboŋoi amli.

Shi kɛlɛ, bei babaoo lɛ wɔshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa yɛ Stockholm maŋ lɛ mli kɛ ehewɔ fɛɛ. Gbi ko lɛ, mina nuu ko yɛ etsũ lɛ shishi ni ekɛ hekpokpomɔ miisaa etsɔne ni ekɛtoɔ nula lɛ oyayaayai. No hewɔ lɛ, midɔrɔ mitade lɛ nɔ ni miye mibua lɛ. Beni he ni duɔ lɛ kpa duu lɛ, nuu lɛ kɛ miishɛɛ kwɛ mi ni ekɛɛ akɛ: “Efeɔ mi akɛ yiŋtoo kroko hewɔ oba biɛ. No hewɔ lɛ ha wɔyafɔ́ wɔdɛ̃ koni wɔkɛ kɔfe ko asa wɔnaa.” Wɔfee bɔ ni ekɛɛ lɛ, ni beni wɔnuɔ kɔfe lɛ mishiɛ mitsɔɔ lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, nuu lɛ batsɔ naanyo Kristofonyo.

Eyɛ mli akɛ Sweden maŋ lɛ jaje akɛ ekɛ ehe wooo ta lɛ mli moŋ, shi ta lɛ sa maŋbii lɛ ahe. Anyɛ hii babaoo anɔ awo asraafoi anitsumɔ lɛ mli, ni mi hu mifata he. Awo mi tsuŋ kpitiokpitio, beni mikpoo akɛ mikɛ mihe woŋ tsɔsemɔ nifeemɔi ni akɛhaa asraafoi lɛ mli lɛ. Sɛɛ mli lɛ, abu mi fɔ ni akɛ mi tee tsuŋwoohe ko ni atsuɔ nii dɛŋdɛŋ yɛ jɛmɛ lɛ. Bei pii lɛ, akɛ Odasefoi oblahii kɛ oblayei yadamɔɔ kojolɔi ahiɛ, ni wɔnyɛɔ wɔshiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane wɔtsɔɔ amɛ. Enɛ haa Yesu gbalɛ lɛ baa mli anɔkwale akɛ: “Lumɛi kɛ maŋtsɛmɛi ahiɛ tete po akɛ nyɛ aaatee yɛ mihewɔ, koni aŋɔye amɛ kɛ jeŋmaji lɛ odase.”—Mateo 10:18.

Mishihilɛ Tsake

Yɛ afi 1945 mli lɛ, ta lɛ ba naagbee yɛ Europa. Sɛɛ mli yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Nathan H. Knorr, ni nakai beaŋ lɛ, lɛ ji mɔ ni nyiɛ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ jɛ Brooklyn ebasara wɔ, ni mɔ ni fata ehe ji Milton Henschel ni ji ewoloŋmalɔ lɛ. Amɛsaramɔ lɛ bafee nɔ ni sɛɛnamɔ he waa ejaakɛ eha asaa ato shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ Sweden, ni ehe ba sɛɛnamɔ kɛha mi diɛŋtsɛ hu. Beni minu akɛ manyɛ maná hegbɛ kɛya Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ, oya nɔŋŋ ni mikɛ migbɛi ha.

Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, miná hegbɛ mitee skul lɛ eko, ni nakai beaŋ lɛ afeɔ skul lɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ South Lansing, yɛ New York. Yɛ nakai nyɔji enumɔ lɛ mli lɛ, miná tsɔsemɔ ko ni ha mihiɛ sɔ Biblia lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ waa. Mina akɛ mɛi ni nyiɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ ji mɛi komɛi ni anyɛɔ abɛŋkɛɔ amɛ ni amɛsusuɔ mɔ he hu. Amɛfataa wɔhe kɛtsuɔ nii dɛŋdɛŋ. (Mateo 24:14) Eyɛ mli akɛ enɛ efeee mi naakpɛɛ moŋ, shi enɛ ni mi diɛŋtsɛ mikɛ mihiŋmɛi na lɛ ha miná miishɛɛ waa.

Etsɛɛɛ ni be bashɛ kɛha Gilead Skul klas ni ji kpaanyɔ lɛ naagbee nifeemɔ lɛ yɛ February 9 afi 1947. Nyɛminuu Knorr ji mɔ ni tsɔɔ maji anɔ ni abaaha wɔ nitsumɔ yɛ. Beni eshɛ minɔ lɛ ekɛɛ akɛ: “Nyɛminuu Pramberg baaku esɛɛ kɛya Sweden ni eyasamɔ enyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, miyanaaa he miishɛɛ akɛ maku misɛɛ kɛya mimaŋ.

Mitsu Nitsumɔ ko ni Wa

Beni miku misɛɛ kɛba Sweden lɛ, miná mile akɛ aje nitsumɔ hee ko shishi yɛ maji pii anɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ—no ji kpokpaa wuji anɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ. Ahala mi koni masɔmɔ akɛ klɛŋklɛŋ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ yɛ Sweden, ni nitsumɔ ni akɛwo midɛŋ ji ní makwɛ maŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Mito nɔ ni abale lɛ akɛ kpokpaa nɔ kpee, ni afeɔ yɛ maŋtiasei kɛ akrowai amli yɛ Sweden maŋ lɛ mli fɛɛ lɛ he gbɛjianɔ ni mikwɛ koni nɔ fɛɛ nɔ aya nɔ jogbaŋŋ. Akɛni kpee nɛɛ ji gbɛjianɔtoo hee ko kwraa hewɔ lɛ, gbɛtsɔɔmɔi fioo ko pɛ ji nɔ ni minine shɛ nɔ. Mikɛ Nyɛminuu Eneroth ta shi ni wɔto kpee nɛɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ bɔ ni wɔɔnyɛ. Beni minine shɛ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ mitsui fã ni mibɛŋkɛ Yehowa shii abɔ yɛ sɔlemɔ mli. Miná hegbɛ mikɛ nɔ ni shɛɔ afii 15 sɔŋŋ sɔmɔ yɛ kpokpaa wulu nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ, ewa akɛ abaaná hei ni sa ni akɛfee kpeei. Ehe bahia ni wɔkɛ asa ni ajoɔ yɛ mli kɛ hei ni tamɔ nakai, ni bei pii lɛ ahaaa emli adɔ jogbaŋŋ ni asaaa amɛmli jogbaŋŋ hu lɛ afee kpee asai. Enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa ji kpokpaa nɔ kpee ko ni wɔfee yɛ Rökiö, yɛ Finland lɛ. Maŋbii lɛ asa momo ko ni akpa mli yaa be saŋŋ nɛ lɛ ji nɔ ni wɔkɛfee kpee lɛ. No mli lɛ, snoo miinɛ waa, ni eha fɛ̃i miiye waa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, wɔshɛre la yɛ stof wuji enyɔ komɛi ni akɛ mu tsɛŋsi fee lɛ amli koni eha asa lɛ nɔ adɔ. Shi no mli lɛ wɔleee akɛ loofɔji efee amɛtsũi kɛtsĩmɔ fɔlɔ ni yɔɔ tsũ lɛ yiteŋ ni lasu baatsɔ mli kɛje kpo lɛ. Enɛ ha lasu lɛ mɔ tsũ lɛ mli fɛɛ! Kɛlɛ, mɔ fɛɛ mɔ wo ekootu kɛta shi ni ehiŋmɛi mli miishã lɛ. Eha kpokpaa nɔ kpee lɛ fee nɔ ni wɔkaiɔ be fɛɛ be.

Gbɛtsɔɔmɔ ni fata nɔ ni akɛha koni wɔkɛto gbii etɛ kpokpaa nɔ kpee lɛ he gbɛjianɔ ji ní wɔto niyenii ahe gbɛjianɔ wɔha mɛi ni baaba kpee lɛ. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ wɔbɛ nihoomɔ nibii, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔbɛ niiashikpamɔ yɛ enɛ he nitsumɔ mli. Shi wɔná nyɛmimɛi hii kɛ yei ni he esa ni kpɛlɛ akɛ amɛbaatsu nitsumɔ ni wa nɛɛ. Yɛ gbi ni tsɔ kpee lɛ shishijee gbi lɛ hiɛ lɛ nɔ lɛ, obaana amɛ ni amɛkoto klɛmpɛ ko he ni amɛmiitsɔmɔ atomo, ní nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛmiigba niiashikpamɔi ni amɛmii eshɛ amɛhe waa. Enɛ ha naanyobɔɔ ko ni hiɔ shi daa je shishi yɛ nakai beaŋ, be mli ni nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ feɔ ekome kɛtsuɔ nii dɛŋdɛŋ lɛ.

Woji kɛ amɛnɔ niŋmaai ni wɔkɛtswaa kpokpaa nɔ kpeei nɛɛ ahe adafi lɛ hu ji wɔnitsumɔ lɛ fã ko yɛ nakai beaŋ. Wɔtoɔ srɛnɛɛ kɛnyiɛɔ maŋ loo akrowa lɛ mli fɛɛ, ni wɔfɔ̃ɔ maŋbii lɛ nine kɛha maŋshiɛmɔ lɛ. Mɛi babaoo jieɔ mlihilɛ kɛ bulɛ kpo amɛtsɔɔ wɔ bei babaoo. Gbi lɛ eko yɛ Finspång maŋ lɛ mli lɛ, no mli lɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ eyi kɛ nitsulɔi babaoo ni miije kpo kɛmiijɛ nitsumɔhe ko. Trukaa lɛ, amɛteŋ mɔ kome bo waa akɛ: “Nyɛkwɛa, nyɛna kuu ni Hitler nyɛɛɛ amɛnɔ kunim aye lɛ!”

Nɔ ko ni Sa Kadimɔ ni Ba yɛ Mishihilɛ Mli

Beni mikɛ Karin, ni ji oblayoo ko ni he yɔɔ fɛo waa lɛ kpe sɛɛ etsɛɛɛ lɛ,mishihilɛ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ tsake. Aha wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔtee majimaji ateŋ kpee wulu ni afee yɛ Yankee Stadium, New York City, yɛ 1953 mli lɛ. Yɛ kpee nɛɛ shishi, beni aba hejɔɔmɔ yɛ Ju ni ji July 20 lɛ, Milton Henschel kwɛ ni wɔbote gbalashihilɛ mli. Eji nifeemɔ ni efɔɔɔ kaa ni tee nɔ yɛ nɛkɛ kpɔiaŋgbɔlemɔhe ni ehe gbɛi waa nɛɛ mli. Beni wɔfee ekome kɛtsu nii yɛ gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli aahu kɛyashi afi 1962 mli lɛ, afɔ̃ nine atsɛ́ mi kɛ Karin koni wɔyafata Sweden Betel weku lɛ he. Beni mitee Betel lɛ, he klɛŋklɛŋ ni mitsu nii yɛ ji Woji Tɛtrɛbii Akalamɔ Nitsumɔhe lɛ. Kɛkɛ ni yɛ tsɔsemɔ ni miná akɛ tsɔne saalɔ lɛ hewɔ lɛ, aha mitee koni miyakwɛ tsɔnei ni akɛkalaa woji kɛ tsɔnei krokomɛi lɛ anɔ yɛ nitsumɔhe lɛ. Karin kɛ afii babaoo tsu nii yɛ niiahefɔmɔhe lɛ. Afii babaoo nɛ ni eesɔmɔ yɛ Nitsumɔhe ni Akaneɔ Niŋmaai Amli yɛ ni ajajeɔ emli tɔmɔi lɛ.

Kwɛ bɔ ni nibii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ni yɔɔ miishɛɛ ni wɔkɛ wɔshihilɛ tsu kɛsɔmɔ Yehowa yɛ nɔ ni fe afii 54 mli akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ eha wɔmii eshɛ wɔhe! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa ejɔɔ egbɛjianɔtoo lɛ kɛ emli tsuji ni tsuɔ nii waa ni yɔɔ suɔmɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Yɛ afi 1940 lɛ beni mibɔi sɔɔmɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ, no mli lɛ Odasefoi 1,500 pɛ yɔɔ Sweden. Shi amrɔ nɛɛ, ayɛ Odasefoi ni fe 22,000. Shweremɔ lɛ etee hiɛ babaoo po fe nakai yɛ hei krokomɛi yɛ je lɛŋ, aahu akɛ amrɔ nɛɛ wɔyibɔ fa fe akpekpei ekpaa kɛ fã yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ.

Yehowa mumɔ lɛ fi wɔnitsumɔ lɛ sɛɛ, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni ekɛ nibii wo wɔ abalaa lɛ mli be fɛɛ be. Akɛni wɔtee nɔ wɔwo wɔhemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ hewɔ lɛ, wɔtsɔmɔɔ adesai ashihilɛi ni tamɔ ŋshɔ ni efee hamahama lɛ amli, shi wɔsheee gbeyei. Kɛ́ wɔkwɛ wɔhiɛ trɔmɔɔ lɛ, wɔnaa Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ faŋŋ. Mi kɛ Karin fɛɛ miida Nyɔŋmɔ shi yɛ nibii kpakpai fɛɛ ni efee eha wɔ lɛ hewɔ, ni wɔsɔleɔ daa akɛ eha wɔ hewalɛ koni wɔya nɔ wɔhiɛ wɔnɔkwayeli lɛ mli, ni wɔnyɛ wɔshɛ oti ni ma wɔhiɛ lɛ he yɛ naagbee mli—no ji ní wɔná Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ kɛ naanɔ wala!—Mateo 24:13.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Mita Awo shuɔ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

He ni mikɛ Ataa tá meele ko mli yɛ, yɛ afi 1920 afii lɛ shishijee mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Mikɛ Herman Henschel (ni ji Milton tsɛ) yɛ Gilead, yɛ afi 1946 mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ Yankee Stadium yɛ July 20, afi 1953