Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Abaanyɛ Aha Wɔŋjalɔi Agbijurɔyeli Atsɔ Kristofoi Anɔ̃?

Ani Abaanyɛ Aha Wɔŋjalɔi Agbijurɔyeli Atsɔ Kristofoi Anɔ̃?

Ani Abaanyɛ Aha Wɔŋjalɔi Agbijurɔyeli Atsɔ Kristofoi Anɔ̃?

YƐ AFI 2004 snoonɛmɔ beaŋ beni ayeɔ Blonya yɛ Italy lɛ, mɛi taa saji anaa yɛ Blonyayeli he. Skul nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi komɛi fi susumɔ ni mɛi komɛi hiɛ akɛ esa akɛ akpa nibii pii ni yɔɔ Blonyayeli mli ni kɔɔ jamɔ pɔtɛɛ ko kusum nifeemɔ he lɛ feemɔ yɛ skul loo agu fɛɛ lɛ sɛɛ. Amɛfi susumɔ nɛɛ sɛɛ ejaakɛ skulbii ni bɛ Katolik jamɔ loo Protestant jamɔi lɛ amli lɛ ayi miifa yɛ skul srɔtoi lɛ amli, ni amɛsumɔŋ ni amɛfee nɔ ko ni baagba amɛnaa. Shi skul nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi kɛ woloŋlelɔi krokomɛi hu kɛɛ esa akɛ atsa blema kpãa lɛ nɔ, ní akagu blonya kusumii lɛ eko kwraa.

Shi nyɛhaa wɔŋmɛa naataamɔ nɛɛ he dã, ni wɔbi akɛ, nɛgbɛ aná Blonyayeli mli kusumii babaoo lɛ kɛjɛ? Beni naataamɔ lɛ miihe aba naagbee lɛ, Roma Katolik jamɔ lɛ nitsumɔhe wulu (Vatican) lɛ adafitswaa wolo ni ji L’Osservatore Romano lɛ wie nibii komɛi ni sa kadimɔ waa.

Beni Katolikbii adafitswaa wolo nɛɛ wieɔ gbi ni akɛyeɔ Blonya lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Alé gbi pɔtɛɛ ni afɔ́ Yesu ejaakɛ atsĩii gbi nɛɛ tã yɛ Romabii ayinɔsane mli, ni anyɛɛɛ ana be ni akɛkane mɛi yɛ no beaŋ lɛ, ni niiamlitaomɔ ni afee yɛ Yesu fɔmɔ sɛɛ afii ohai abɔ lɛ mli lɛ hu yeee ebuaaa. . . . Roma Sɔlemɔ lɛ ji mɛi ni ŋɔ be ni ale waa ni ji December 25 lɛ amɛma shi yɛ afi 300 afii lɛ amli akɛ Yesu fɔmɔ gbi. Yɛ nakai beaŋ lɛ, gbi nɛɛ ji be ni Romabii ni jáa wɔji lɛ kɛyeɔ gbijurɔ amɛhaa Hulu nyɔŋmɔ lɛ . . . Eyɛ mli akɛ Constantine ewo akpɔ akɛ Kristojamɔ fata jamɔi ni akpɛlɛɔ amɛnɔ yɛ Roma nɔyeli lɛ shishi lɛ ahe moŋ, shi mɛi nyaa Hulu nyɔŋmɔ lɛ adesã lɛ he lolo, titri lɛ yɛ asraafoi lɛ ateŋ. Ayeɔ gbii juji ni atsi tã kɛtsɔ hiɛ lɛ fɛɛ yɛ December 25, ni aná emli nifeemɔi lɛ fɛɛ kɛjɛ kusumii ni ehe shi lɛ amli. Enɛ ha Roma Sɔlemɔ lɛ ha nakai gbi lɛ bafee gbi ni he hiaa yɛ Kristofoi ajamɔ mli, beni Sɔlemɔ lɛ kɛ Yesu Kristo ni ji Anɔkwa Jalɛ Hulu lɛ ye Hulu nyɔŋmɔ lɛ najiaŋ lɛ, ni amɛto nakai gbi lɛ akɛ gbi ni amɛkɛbaaye Yesu fɔmɔ lɛ he gbi jurɔ.”

Ni nɛgbɛ aná Blonyatso ní amrɔ nɛɛ efata Katolikbii akusumii nifeemɔi lɛ ahe lɛ hu kɛjɛ?

Katolikbii adafitswaa wolo lɛ mli sane nɛɛ tsɔɔ mli akɛ yɛ blema beaŋ lɛ abuɔ tsei ni baa yɔɔ eŋmɔŋ daa ní akɛtsuɔ nii yɛ blonyayeli kusumii lɛ amli lɛ akɛ tsei ní abaanyɛ akɛye ŋkunyaa ní hela akamɔ mɔ. Akɛfata he yɛ amaniɛbɔɔ lɛ mli akɛ: “Gbɛkɛ yɛ December 24 ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaaye Blonya lɛ, akɛ nifeemɔ ko ni ale waa ni kɔɔ Tso lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ Paradeiso lɛ mli lɛ he lɛ kaiɔ Adam kɛ Hawa . . . Asusuɔ akɛ nakai tso lɛ apple tso ni, shi akɛni anyɛŋ aná apple tso yɛ snoonɛmɔ beaŋ hewɔ lɛ, akɛ fir tso maa kpoku ko nɔ, ni akɛ apple yibii komɛi fimɔɔ eniji lɛ loo kɛ́ aasumɔ ni afee adesa kpɔmɔ lɛ ni baaba wɔsɛɛ lɛ he mfoniri lɛ akɛ akpaanɔɔ srɔtoi ni feɔ Yesu gbɔmɔtso lɛ he mfoniri kɛ sikli tɛi kɛ nikeenii tsotsoroɔ tso lɛ niji lɛ ahe.” Mɛɛ be akɛbɔi nitsumɔ yɛ Blonyayeli mli?

Katolikbii adafitswaa wolo lɛ tsĩ tã ákɛ akɛ Blonyatso lɛ bɔi nitsumɔ yɛ Germany yɛ afi 1500 afii lɛ amli, ni ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Italy ji maji ni kɛ Blonyatso lɛ bɔi nitsumɔ yɛ sɛɛ mli kwraa lɛ ateŋ ekome, ni nɔ hewɔ ni eba lɛ nakai ji akɛ agbɛ asɛmsro ni ji akɛ Blonyatso lɛ kɛ nitsumɔ ji Protestantbii anifeemɔ lɛ ashwã, no hewɔ lɛ esa ákɛ akɛ kooloi aniyenii adeka lɛ [ni ji Yesu fɔmɔ lɛ he mfoniri] ato najiaŋ.” Paapa Paul VI ji “mɔ klɛŋklɛŋ ni kɛ Blonyatso agbo ma [St. Peter’s Square ni yɔɔ Rome]” lɛ yɛ Yesu fɔmɔ lɛ he mfoniri lɛ masɛi.

Ani osusuɔ akɛ eja akɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔ ko aaaŋɔ blema wɔŋjamɔ nifeemɔi kɛ okadii ni ekɛtsu nii yɛ Kristojamɔ mli? Ŋmalɛi lɛ kɛ gbɛ ni ja ni esa akɛ anɔkwa Kristofoi akɔ lɛ he gbɛtsɔɔmɔ haa akɛ: “Mɛɛ bɔɔ jalɛ kɛ mlatɔmɔ yɔɔ? aloo mɛɛ yeli la kɛ duŋ yɔɔ?”—2 Korintobii 6:14-17.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8, 9]

Blonyatso (no yɔɔ baafa 8 lɛ) kɛ Yesu fɔmɔ lɛ he mfoniri yɛ Vatican

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© 2003 BiblePlaces.com

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Hulu nyɔŋmɔ lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Museum Wiesbaden