Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani oná Buu-Mɔɔ srɔtoi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ akanemɔ he miishɛɛ? Belɛ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná “Kpaŋmɔ Momo” lɛ he sɛɛ kɛya naanɔ lɛ?

Yehowa ni ji mɔ ni ŋma lɛ jeee Nyɔŋmɔ ni yi wa shi moŋ eji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ. Yesu kɛ eklɛŋklɛŋ sɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ tsu nii. Ŋaawoo kpakpa yɛ mli kɛha daa gbi shihilɛ, ni ehaa mɛi ni kaseɔ lɛ naa wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ.—9/1, baafa 4-7.

• Mɛni be ni eho kɛjɛ beni Adam kɛ Hawa tɔ lɛ eha Ana?

Yɛ afii akpei abɔ ni eho kɛjɛ beni amɛtɔ lɛ mli lɛ, ana akɛ Satan ji amalelɔ—Adam kɛ Hawa kɛ amɛshwiei akpekpei abɔ egboi. Eha ana hu akɛ kɛ adesai tsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ amɛyeee omanye ni asaŋ adesai bɛ hegbɛ kɛ nyɛmɔ ni amɛkɛaajaje amɛnajifaamɔi.—9/15, baafa 6-7.

• Mɛni hewɔ Biblia lɛ ewieee eshiii Yakob beni ekwa efee ehe tamɔ Esau lɛ?

Yakob ji mɔ ni esa akɛ etsɛ ajɔɔ ejaakɛ Esau hɔɔ kromɔbi gbɛnaa lɛ eha lɛ. Isak tsakeee ejwɛŋmɔ beni ená ele akɛ Yakob moŋ ejɔɔ lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni ajɔɔ Yakob, jeee nakai kulɛ etsi naa.—10/1, baafa 31.

• Mɛɛ gbɛ nɔ henilee ni wɔyɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ejaaa lɛ?

Gbɔmɛi ni jɛ adesai awekui fɛɛ amli kɛ mɛi ni jɛ hei srɔtoi fɛɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛyeɔ amɛbuaa mɛi kɛ́ nakai feemɔ kɛ amɛbaawo oshara mli po lɛ. Eji adesai tamɔ kooloi kulɛ, adesai ejieŋ mɛi ahe susumɔ kpo, ejaakɛ kooloi fóɔ amɛ pɛ amɛ nɔ̃ mli.—10/15, baafa 20.

• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ baa ehe shi, ni mɛɛ gbɛ nɔ etsɔɔ ejieɔ su nɛɛ kpo?

Ákɛ adesai lɛ, jeee nɔ fɛɛ nɔ wɔnyɛɔ wɔfeɔ, shi nɔ ko bɛ ni Nyɔŋmɔ ni ji Bɔlɔ lɛ kɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ Nɔyelɔ lɛ nyɛŋ afee. Shi taakɛ 2 Samuel 22:36 tsɔɔ mli lɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ mli hi loo ebaa ehe shi, ejaakɛ esusuɔ adesai ni baa shi kwraa fe lɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛsa ehiɛ lɛ ahe, ni enaa amɛ mɔbɔ. Ekpelekeɔ shi kɛjɛɔ ŋwɛi yɛ mfonirifeemɔŋ ni ekɛ mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ baayeɔ yɛ mlihilɛ mli.—11/1, baafa 4-5.

• Mɛɛ gbɛ nɔ blema ŋɛsukói maa Biblia mli saji anɔ mi?

Mɛi ni kaseɔ blema nibii ahe nii ena ŋɛsukói ni aŋma wekui kpawo ni atsi amɛgbɛi tã yɛ Yoshua 17:1-6 lɛ yɛ nɔ yɛ Samaria. Ŋɛsukói ni ana yɛ Arad lɛ ma saji ni kɔɔ wekui ni yeɔ osɔfoi lɛ anɔ mi, ni aŋma Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ ekomɛi hu anɔ. Ŋɛsukói ni ana yɛ Lakish lɛ haa wɔnuɔ bɔ ni maŋ nɔyelɔi ni yɔɔ Yuda lɛ ashihilɛ yɔɔ ha lɛ shishi, ni ehaa wɔnaa bɔ ni nibii efite eha dani Babilon batutua amɛ lɛ.—11/15, baafa 12-14.

• Mɛni haa amuɔ sane naa akɛ Luka ji mɔ ni ŋma wolo ni atsɛɔ lɛ Bɔfoi Asaji lɛ?

Aŋma Luka Sanekpakpa lɛ kɛ Bɔfoi Asaji lɛ kɛyaha Teofilo, ni tsɔɔ akɛ Luka ji mɔ ni ŋma woji enyɔ lɛ fɛɛ. Wiemɔ tamɔ “wɔ” ni akɛtsu nii yɛ Bɔfoi Asaji lɛ mli lɛ, tsɔɔ akɛ Luka ná nibii ni tee nɔ lɛ ekomɛi amli gbɛfaŋnɔ. (Bɔf. 16:8-15)—11/15, baafa 18.

Te esa akɛ Kristofonyo abu gbɔbimɔ kɛ loohɛɛ eha tɛŋŋ?

Nyɔŋmɔ ŋmɛ adesai agbɛ ni amɛgbe kooloi ni amɛye kɛjɛ Noa beaŋ. Shi famɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha akɛ afo kooloi asɛ̃ ni afɔse amɛlá lɛ maa nɔ mi akɛ esa akɛ wɔha amɛwala jara awa yɛ wɔhiɛ ejaakɛ Nyɔŋmɔ ni haa amɛ wala. Esaaa akɛ Kristofonyo ko gbeɔ kooloo ko ni ekɛjie ehiɛtserɛ loo ekɛná ehewɔŋ miishɛɛ. Ehe miihia ni wɔbo Kaisare mlai atoi ni wɔsusu mɛi krokomɛi ahenilee he. (Romabii 14:13)—12/1, baafa 31.