Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tawuu Nii Ní Asɔ̃ɔ Ashiɔo Lɛ Eko Eko Nyɛŋ Nɔ Ko Afee

Tawuu Nii Ní Asɔ̃ɔ Ashiɔo Lɛ Eko Eko Nyɛŋ Nɔ Ko Afee

Tawuu Nii Ní Asɔ̃ɔ Ashiɔo Lɛ Eko Eko Nyɛŋ Nɔ Ko Afee

“Tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔo lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee.” —YESAIA 54:17.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ shihilɛ ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Albania lɛ kɛkpe lɛ maa nɔ mi akɛ Yesaia 54:17 lɛ ji anɔkwale?

AFII nyɔŋmai komɛi nɛ lɛ, Kristofoi akuu fioo ko ni yɔɔ ekãa waa hi maŋ bibioo ko ní gɔji pii yɔɔ mli lɛ mli yɛ Europa wuoyi-bokagbɛ. Komunist nɔyeli ko ni heee yeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ ebule amɛshishi. Ni kɛlɛ, niseniianii ni afee amɛ, gboklɛfoi ŋsarai amli ni akɛ amɛwo, kɛ amɛhe amalei ni agbɛ ashwã lɛ nyɛɛɛ abule amɛshishi. Namɛi ji Kristofoi akuu fioo nɛɛ? Amɛji Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Albania lɛ. Eyɛ mli akɛ amɛnáaa lɛ mlɛo akɛ amɛaakpe ni amɛshiɛ moŋ, shi amɛfai shi ni amɛtswa afii nyɔŋmai abɔ lɛ eha Kristojamɔ hiɛ eba nyam, ni enɛ ewo Yehowa gbɛi lɛ hiɛ nyam. Yɛ afi 2006 beni ajɔɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ lɛ, nyɛmi nuu Odasefonyo anɔkwafo ko ni kɛ afii pii esɔmɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔdɛŋ ni Satan bɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ enine nyɛɔ shi, shi Yehowa yaa nɔ eyeɔ kunim!”

2 Enɛɛmɛi fɛɛ tsɔɔ akɛ shi ni Nyɔŋmɔ ewo ewebii lɛ yɛ Yesaia 54:17 lɛ ji anɔkwale, akɛ: “Tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔo lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee, ni lilɛi fɛɛ lilɛi ní aaate shi ní ekɛo akojo lɛ, ooobu lɛ fɔ́.” Nibii ni etee nɔ yɛ yinɔsane mli lɛ maa nɔ mi akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni Satan je lɛ baafee ni baaha Yehowa Nyɔŋmɔ tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ akpa Nyɔŋmɔ jamɔ.

Satan Mɔdɛŋbɔɔi ni Yeee Omanye Lɛ

3, 4. (a) Mɛni fata Satan tawuu nii lɛ ahe? (b) Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Abonsam tawuu nii lɛ nyɛko aye omanye?

3 Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naatsĩi, yiwaa, tsuŋwoo, kɛ ‘mla nɔ ní atsɔɔ ayeɔ sane fɔŋ’ fata tawuu nii ni asɔ̃ɔ ashiɔ anɔkwa jálɔi lɛ ahe. (Lala 94:20) Amrɔ nɛɛ ni Yehowa Odasefoi kaseɔ sane nɛɛ po lɛ, ‘aaka’ anɔkwa Kristofoi nɛɛ yɛ anɔkwa ni amɛyeɔ amɛha Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ lɛ yɛ maji komɛi amli.—Kpojiemɔ 2:10.

4 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ko bɔ amaniɛ akɛ, atutua Nyɔŋmɔ tsuji lɛ shii 32 yɛ afi kome pɛ mli be mli ni amɛmiishiɛ. Kɛfata he lɛ, polisifoi mɔmɔ Odasefoi—gbekɛbii kɛ onukpai, hii kɛ yei—ni miishiɛ yɛ faŋŋ, ni amɛfee enɛ shii 59 sɔŋŋ. Akadi amɛteŋ mɛi komɛi awaonaa awo wolo nɔ, ashá amɛ mfonirii, ni awo amɛ tsuŋ oookɛɛ efɔŋfeelɔi ji amɛ. Awo amɛteŋ mɛi krokomɛi ahe gbeyei akɛ abaapila amɛ loo abaagbe amɛ. Yɛ maji krokomɛi anɔ lɛ, kɛbashi amrɔ nɛɛ shii abɔ ni amɔmɔ Yehowa Odasefoi, agbe amɛ shika gbele, loo ayi amɛ ní abaanyɛ eye he odase lɛ fa fe 1,100. Afee enɛɛmɛi ateŋ nɔ ni fa fe 200 beni amɛkpe koni amɛkai Yesu gbele lɛ. Ni kɛlɛ, Yehowa mumɔ lɛ eye ebua ewebii lɛ ni amɛnyɛ amɛdamɔ shihilɛi ni mli wawai anaa yɛ maji nɛɛ kɛ agbɛnɛ hu yɛ maji krokomɛi amli. (Zakaria 4:6) Henyɛlɔ lɛ mlifu lɛ naawalɛ nyɛŋ aha mɛi ni jieɔ Yehowa yi lɛ abumɔ amɛnaa. Hɛɛ, wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ tawuu nii ko kwraa bɛ ni baanyɛ afite Nyɔŋmɔ yiŋtoo.

Abu Apasa Lilɛi Fɔ́

5. Mɛɛ apasa lilɛii te shi amɛwo Yehowa tsuji ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ?

5 Yesaia gba akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ baabu lilɛi fɛɛ lilɛi ni baate shi awo amɛ lɛ fɔ́. Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, afolɔ Kristofoi lɛ anaa akɛ amɛji mɛi fɔji. Wiemɔi ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji 16:20, 21 lɛ ji naafolɔmɔi nɛɛ ateŋ ekome, akɛ: “Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ . . . ewo wɔmaŋ lɛŋ hirihiri, ni amɛmiitsɔɔ gbɛnaa nii komɛi ni wɔbɛ hegbɛ akɛ wɔmɔɔ mli loo wɔyeɔ nɔ, ejaakɛ Romabii ji wɔ.” Yɛ be kroko mli lɛ mɛi ni teɔ shi woɔ Kristofoi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaawo maŋ nɔyelɔi lɛ ayiŋ koni amɛte shi amɛwo Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, ni amɛwie akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ni etsɔ jeŋ hiɛ ebu shi nɛɛ eba biɛ nɛɛ hu, . . . ni mɛnɛɛmɛi fɛɛ kuɔ Kaisare mla lɛ naa.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:6, 7) Atsɛ bɔfo Paulo akɛ eji “mɛi atoigbolɔ,” ni ákɛ eji kuu ko ni tsɛɔ atuatsemɔ ewoɔ “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ” lɛ anaa kpãa.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:2-5.

6, 7. Mɛni ji gbɛ kome ni anɔkwa Kristofoi tsɔɔ nɔ amɛbuɔ lilɛi ni teɔ shi woɔ amɛ lɛ fɔ́?

6 Enɛ hewɔ lɛ, efeee wɔ naakpɛɛ akɛ ŋmɛnɛ lɛ ajeɔ gbɛ atoɔ gbɛjianɔ koni afolɔ anɔkwa Kristofoi anaa, ni agbeɔ amɛhe guɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ wɔbuɔ lilɛi ni tamɔ nakai ni teɔ shi woɔ wɔ lɛ fɔ́?—Yesaia 54:17.

7 Bei pii lɛ jeŋba kpakpa kpo ni Yehowa Odasefoi lɛ jieɔ lɛ haa anaa akɛ wiemɔi ni awieɔ ashiɔ amɛ kɛ amɛhe guɔ ní agbeɔ lɛ ejaaa. (1 Petro 2:12) Kɛ́ Kristofoi ha ana akɛ amɛji mɛi ni yeɔ mla nɔ, amɛyɛ jeŋba kpakpa, ni amɛjɛɔ amɛtsui mli amɛsusuɔ amɛnanemɛi adesai ahilɛ-kɛhamɔ he lɛ, ehaa mɛi naa akɛ wiemɔi ni awieɔ ashiɔ amɛ lɛ ji amale. Jeŋba kpakpa kpo ni wɔjieɔ lɛ buɔ wɔ bem. Kɛ́ mɛi na bɔ ni wɔŋmɛɔ wɔtsui shi kɛtsuɔ nitsumɔi kpakpai lɛ, bei pii lɛ etsirɛɔ amɛ ni amɛwoɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ nyam, ni amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ bɔ ni etsuji lɛ hiɔ shi amɛhaa lɛ nɔ bɛ.—Yesaia 60:14; Mateo 5:14-16.

8. (a) Mɛni bei komɛi lɛ ehe baahia ni wɔfee kɛfã wɔhemɔkɛyeli ni damɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ lɛ he? (b) Taakɛ Kristo fee lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔbuɔ lilɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ fɔ́?

8 Kɛfata Kristofoi ajeŋba kpakpa kpo ni wɔjieɔ lɛ he lɛ, bei komɛi lɛ ehe bahiaa ni wɔkɛ ekãa afã wɔhemɔkɛyeli ni damɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ lɛ he. Gbɛ kome ni wɔtsɔɔ nɔ wɔfeɔ nakai ji akɛ wɔkɛ wɔsane yahaa nɔyelii kɛ saneyelihei koni amɛye amɛha wɔ. (Ester 8:3; Bɔfoi lɛ Asaji 22:25-29; 25:10-12) Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, be komɛi lɛ ekɛ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ lɛ lɛ kpeɔ hiɛ kɛ hiɛ, ni ehaa amɛnaa akɛ wiemɔi ni amɛwieɔ amɛshiɔ lɛ lɛ ji amale. (Mateo 12:34-37; 15:1-11) Taakɛ Yesu fee lɛ, wɔ hu wɔŋɔɔ hegbɛ ni wɔnáa lɛ ni wɔkɛjajeɔ mɛi ajwɛŋmɔ yɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he. (1 Petro 3:15) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔha wɔhe fɛo ni ayeɔ yɛ skul kɛ nitsumɔhe, loo wɔhe fɛo ni wɔwekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ yeɔ lɛ miitsĩ wɔnaa ni wɔkajaje Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ.—2 Petro 3:3, 4.

Yerusalem—“Tɛ ni Tsii”

9. Mɛɛ Yerusalem he mfoniri “tɛ ni tsii” ni atsĩ tã yɛ Zakaria 12:3 lɛ fee, ni namɛi ji enajiaŋdamɔlɔi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?

9 Gbalɛ ni yɔɔ Zakaria 12:3 lɛ haa anaa nɔ hewɔ ni jeŋmaji lɛ teɔ shi amɛwoɔ anɔkwa Kristofoi lɛ. Kadimɔ nɔ ni Zakaria 12:3 lɛ kɛɛ lɛ: “Aaaba mli akɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ maŋɔ Yerusalem mafee tɛ ni tsii maha majimaji fɛɛ.” Mɛɛ Yerusalem he gbalɛ nɛɛ wieɔ lɛ? Zakaria gbalɛ ni wieɔ Yerusalem he lɛ kɔɔ “ŋwɛi Yerusalem,” ni ji ŋwɛi Maŋtsɛyeli ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ náa mli gbɛfaŋnɔ lɛ he. (Hebribii 12:22) Maŋtsɛyeli ni Mesia lɛ yeɔ nɔ lɛ mli niyelɔi nɛɛ ateŋ mɛi fioo komɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo. Amɛkɛ amɛhefatalɔi ni ji “tooi krokomɛi” lɛ feɔ ekome ni amɛwoɔ mɛi ahewalɛ ni amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishibii be mli ni hegbɛ yɔɔ kɛha nakai feemɔ lolo nɛɛ. (Yohane 10:16; Kpojiemɔ 11:15) Te jeŋmaji lɛ hereɔ tsɛmɔ nɛɛ nɔ amɛhaa tɛŋŋ? Ni mɛɛ yelikɛbuamɔ Yehowa kɛhaa anɔkwa jalɔi ŋmɛnɛ? Nyɛhaa wɔtaoɔ sanebimɔi nɛɛ ahetoo kɛtsɔ nɔ ni Zakaria yitso 12 lɛ tsɔɔ lɛ mli ní wɔɔpɛi lɛ nɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ‘tawuu nii ko kwraa nyɛŋ’ mɛi ni Nyɔŋmɔ efɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛhefatalɔi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ “nɔ ko afee.”

10. (a) Mɛni hewɔ atutua Nyɔŋmɔ webii lɛ? (b) Mɛni eba mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaawo “tɛ ni tsii” lɛ kɛjɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ anɔ?

10 Zakaria 12:3 lɛ tsɔɔ akɛ jeŋmaji lɛ ‘aaapila.’ Te enɛ baa lɛ ehaa tɛŋŋ? Nyɔŋmɔ efã akɛ ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Yehowa Odasefoi kɛ sɔ̃ ni kã amɛnɔ akɛ amɛshiɛ lɛ shwɛɛɛ. Ni kɛlɛ, shiɛmɔ ni ashiɛɔ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ kome pɛ lɛ etsɔ “tɛ ni tsii” eha jeŋmaji lɛ. Jeŋmaji lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaawo “tɛ” nɛɛ kɛjɛ gbɛ lɛ nɔ kɛtsɔ shi ni amɛteɔ amɛwoɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ nɔ. Enɛ eha jeŋmaji ni feɔ nakai lɛ ‘epila amɛhe’ fɛɛ. Amɛgbɛi tete po efite akɛni amɛnine enyɛ shi ni amɛhiɛ egboi kpɔtɔɔ lɛ hewɔ. Anɔkwa jálɔi yɛ hegbɛ ni amɛná akɛ amɛaajaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni Mesia lɛ yeɔ nɔ lɛ he “naanɔ sanekpakpa” lɛ dani jeŋ nɛɛ aba naagbee lɛ he miishɛɛ, ni jeŋmaji lɛ nyɛŋ amɛtsĩ amɛnaa. (Kpojiemɔ 14:6) Beni gboklɛfoi anɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ Afrika maŋ ko mli lɛ na niseniianii ni afee Yehowa tsuji lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Nyɛmiigba nyɛhe naa akɛ nyɛmiiwa gbɔmɛi nɛɛ ayi. Amɛŋmɛŋ saji ahe kɛsaŋ kɔkɔɔkɔ. Fá kɛkɛ moŋ amɛyi fáa.’

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ eye shi ni ewo yɛ Zakaria 12:4 lɛ nɔ?

11 Kanemɔ Zakaria 12:4 lɛ. Yehowa wo shi akɛ ebaaha mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ e-Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa lɛ ahiŋmɛi ashwila ni ‘amɛgri’ loo amɛjijaa yɛ mfonirifeemɔŋ. Eye eshiwoo lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ maŋ ko ni atsĩ anɔkwa jamɔ naa yɛ mli lɛ mli lɛ, shitee-kɛwolɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsĩ Nyɔŋmɔ webii lɛ anaa ni amɛnine akashɛ Biblia kasemɔ woji anɔ. Adafitswaa wolo ko po kɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji woɔ fimfi (loo toofu) wuji amli ni amɛshiɔ kɛbaa maŋ lɛŋ! Shi ni Nyɔŋmɔ wo enɔkwa tsuji lɛ eba mli akɛ: ‘Magbele mihiŋmɛi ni maji lɛ okpɔŋɔi lɛ maha amɛshwila.’ Maŋtsɛyeli lɛ henyɛlɔi lɛ leee he ni amɛaatsɔ ejaakɛ amɛmlifu lɛ eha amɛshwila. Ni kɛlɛ, wɔyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa aaabaa ewebii lɛ ayi akɛ kuu, ni eeesusu amɛhilɛ-kɛhamɔ he.—2 Maŋtsɛmɛi 6:15-19.

12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu wo la beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ ewo la yɛ mfonirifeemɔŋ, ni mɛni ejɛ mli kɛba?

12 Kanemɔ Zakaria 12:5, 6 lɛ. “Yuda asafoiatsɛmɛi lɛ” damɔ shi kɛha mɛi ni akɛ sɔ̃ ewo amɛdɛŋ akɛ amɛkwɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ lɛ. Yehowa haa ewebii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ feɔ ekãa ni naa wa tamɔ la yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he. Be ko lɛ Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “La woo miba yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Luka 12:49) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewo la yɛ mfonirifeemɔŋ. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji oti ni Yesu kɛ ekãa shiɛ etsɔɔ mɛi. Enɛ tee shitee-kɛwoo shi yɛ Yudafoi amaŋ muu lɛ fɛɛ mli. (Mateo 4:17, 25; 10:5-7, 17-20) Nakai nɔŋŋ mɛi ni nyiɛɔ Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ hu woɔ la yɛ mfonirifeemɔŋ, “tamɔ la kɛ ŋɛsu yɛ laii ateŋ, loo tamɔ kɔti ní asu yɛ ŋmaakei ateŋ.” Wolo ni ji The Finished Mystery * ni afee yɛ afi 1917 lɛ mli wiemɔi lɛ kpa Kristendom osatofeemɔ lɛ he mama waa. Enɛ ha osɔfoi lɛ amli wo la. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, Maŋtsɛyeli Sane ni Ji 37 ni saneyitso ji “Apasa Jamɔ Naagbee Ebɛŋkɛ!” lɛ ekanya mɛi babaoo ni amɛtsɔɔ kɛji amɛfiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ loo amɛfiii sɛɛ.

Ahere “Yuda buui” lɛ Ayiwala

13. Mɛni wiemɔ ni ji “Yuda buui lɛ” tsɔɔ, ni mɛni hewɔ Yehowa baahere mɛi ni yɔɔ buui nɛɛ amli lɛ ayiwala lɛ?

13 Kanemɔ Zakaria 12:7, 8 lɛ. Yɛ blema Israel lɛ, afɔɔ buui amli hilɛ, ni bei komɛi lɛ tookwɛlɔi kɛ ŋmɔshi nitsulɔi hu hiɔ mli. Hebuu he miihia mɛi ni hiɔ buui amli nɛɛ ejaakɛ kɛ́ maŋ ko batutua Yerusalem lɛ, amɛji mɛi klɛŋklɛŋ ní abaatutua. Wiemɔ ni ji “Yuda buui lɛ” tsɔɔ akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii ni yɔɔ wɔbei nɛɛ amli lɛ yɛ mfonirifeemɔŋ ŋa kpataa nɔ, shi jeee maji ni atswa gbogboi awo he. Amɛkɛ ekãa fãa Maŋtsɛyeli ni Mesia lɛ yeɔ nɔ lɛ he yɛ ŋa nɛɛ nɔ. Yehowa Zebaot baahere “Yuda buui lɛ ayiwala klɛŋklɛŋ” ejaakɛ amɛji mɛi titri ni Satan baatutua.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa fãa mɛi ni yɔɔ “Yuda buui lɛ” amli lɛ ahe ni ehaaa amɛgbɔjɔ?

14 Yɛ anɔkwale mli lɛ, nibii ni etee nɔ yɛ yinɔsane mli lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa miifã mɛi ni afɔ amɛ mu, ni ji Maŋtsɛyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi nɛɛ ahe yɛ ‘amɛbuui’ lɛ amli yɛ ŋa lɛ nɔ. * Ehaaa ‘amɛgbɔjɔ,’ ni tsɔɔ akɛ ehaa amɛhe waa ni amɛfeɔ ekãa tamɔ David, ni ji maŋtsɛ tatsɛ lɛ.

15. Mɛni hewɔ Yehowa ‘taoɔ jeŋmaji fiaa ahiɛ ekpãta lɛ,’ ni mɛɛ be ebaafee enɛ?

15 Kanemɔ Zakaria 12:9 lɛ. Mɛni hewɔ Yehowa ‘taoɔ jeŋmaji fiaa ahiɛ ekpãta lɛ’? Ejaakɛ amɛyaa nɔ amɛteɔ shi amɛwoɔ Maŋtsɛyeli ni Mesia lɛ yeɔ nɔ lɛ. Akɛni amɛhaoɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ni amɛwaa amɛyi hewɔ lɛ, abaabu amɛ fɔ́. Etsɛŋ ni Satan samaŋfoi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baatutua Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi lɛ nɔ ni ji naagbee nɔ̃, ni enɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ Harmagedon lɛ baaba jeŋ fɛɛ. (Kpojiemɔ 16:13-16) Kojolɔ ni Fe Fɛɛ lɛ kɛ ehe baawo sane lɛ mli, ni ebaafã etsuji lɛ ahe, ni ebaatse egbɛi lɛ he yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ.—Ezekiel 38:14-18, 22, 23.

16, 17. (a) Mɛni ji “Yehowa tsuji lɛ agboshinii”? (b) Kɛ́ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ Satan tutuamɔi lɛ amli lɛ, mɛni no tsɔɔ?

16 Satan tawuu nii lɛ eko kwraa bɛ ni baanyɛ agbɔjɔ hemɔkɛyeli ni Nyɔŋmɔ webii lɛ yɔɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ, loo eha ekãa ni amɛyɔɔ lɛ naa aba shi. Yehowa tsuji lɛ atsui nyɔɔ amɛmli ejaakɛ amɛle akɛ ekɛ ehewalɛ ni ekɛhereɔ mɔ yiwala lɛ baabu amɛhe, ni enɛ ji “Yehowa tsuji lɛ agboshinii.” (Yesaia 54:17) Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ashɔ̃ toiŋjɔlɛ kɛ wekukpãa kpakpa ni kã wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ kɛjɛ wɔ dɛŋ. (Lala 118:6) Satan baaya nɔ ni eha ate shi awo wɔ, ni eha afee wɔ niseniianii. Kɛ́ wɔŋmɛ wɔtsui shi ni wɔye anɔkwa beni agbeɔ wɔhe guɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ jɔɔ ehe yɛ wɔ nɔ. (1 Petro 4:14) Aashiɛ Yehowa Maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Taakɛ tawuu nii ni akɛwoɔ henyɛlɔi ahe gbeyei ji lɛ, akɛ shitee-kɛwoo ni tamɔ “akromia tɛi” babaoo etswia Nyɔŋmɔ webii lɛ. Shi Yehowa ewo etsuji lɛ hewalɛ ni amɛnaanaa tɛi nɛɛ anɔ ni eyeee amɛ awui ko. (Zakaria 9:15) Anyɛŋ aha mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ kɛ amɛhefatalɔi anɔkwafoi lɛ akpa nitsumɔ!

17 Wɔmiikpa be ni akɛbaakpɔ̃ wɔ kwraa kɛjɛ Abonsam tutuamɔi lɛ amli lɛ gbɛ. Nɔmimaa ni wɔyɔɔ akɛ ‘tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔ wɔ lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee, ni lilɛi fɛɛ lilɛi ní aaate shi ní ekɛ wɔ akojo lɛ, wɔɔbu lɛ fɔ́’ lɛ shɛjeɔ wɔmii!

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 12 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi, shi amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.

^ kk. 14 Kɛ́ ootao ole enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom, baafa 675-676 ni Yehowa Odasefoi fee lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni tsɔɔ akɛ Satan tawuu nii lɛ nyɛko nɔ ko afee?

• Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi Yerusalem ji “tɛ ni tsii”?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hereɔ “Yuda buui lɛ” ayiwala?

• Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ be mli ni wɔbɛŋkɛɔ Harmagedon lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Yehowa webii ni yɔɔ Albania lɛ tee nɔ amɛye anɔkwa yɛ Satan tutuamɔi lɛ fɛɛ sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Yesu ha ana akɛ wiemɔi ni awie ashi lɛ lɛ bɛ mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24]

Tawuu nii ni asɔ̃ɔ ashiɔ mɛi ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee