Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Mɛi Ní Ajie Ato Lɛ’ Miibo Sanekpakpa Lɛ Toi

‘Mɛi Ní Ajie Ato Lɛ’ Miibo Sanekpakpa Lɛ Toi

‘Mɛi Ní Ajie Ato Lɛ’ Miibo Sanekpakpa Lɛ Toi

“Mɛi abɔ ní ajie ato naanɔ wala lɛ hé ye.”—BƆF. 13:48.

1, 2. Te mra be mli Kristofoi lɛ tsu Yesu gbalɛ akɛ abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ lɛ he nii amɛha tɛŋŋ?

BƆ NI mra be mli Kristofoi lɛ tsu Yesu gbalɛ akɛ abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ lɛ he nii amɛha lɛ he sane ni yɔɔ miishɛɛ lɛ yɛ Biblia mli wolo ni ji Bɔfoi lɛ Asaji lɛ mli. (Mat. 24:14) Shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ je gbɛ amɛfɔ̃ shi amɛha mɛi fɛɛ ni baaba yɛ amɛsɛɛ lɛ. Akɛni Yesu kaselɔi lɛ kɛ ekãa ye odase yɛ Yerusalem hewɔ lɛ, mɛi akpei abɔ ní “osɔfoi lɛ tete ateŋ mɛi pii” fata he lɛ ke yuu kɛba asafo lɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli.—Bɔf. 2:41; 4:4; 6:7.

2 Mra be mli maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ye amɛbua mɛi babaoo ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Filipo tee Samaria, ni mɛi babaoo bo ewiemɔi lɛ atoi yɛ jɛi. (Bɔf. 8:5-8) Paulo kɛ enanemɛi srɔtoi fata ehe ni amɛfã gbɛ waa kɛyashiɛ Kristofoi ashɛɛ sane lɛ yɛ Kipro, Asia Bibioo, Makedonia, Hela, kɛ Italia. Yudafoi kɛ Helabii babaoo batsɔmɔ heyelilɔi yɛ maji ni Paulo shiɛ yɛ mli lɛ amli. (Bɔf. 14:1; 16:5; 17:4) Tito yashiɛ yɛ Kreta. (Tito 1:5) Petro kɛ ekãa shiɛ yɛ Babilon, ni beni eŋma eklɛŋklɛŋ wolo lɛ yɛ aaafee afi 62 kɛmiimɔ afi 64 Ŋ.B. lɛ mli, no mli lɛ Kristofoi anitsumɔ lɛ ehe shi yɛ Ponto, Galata, Kapadokia, Asia kɛ Bitinia. (1 Pet. 1:1; 5:13) Gbii nɛɛ ji miishɛɛ gbii diɛŋtsɛ! Kristofoi ni hi shi yɛ Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ kɛ ekãa shiɛ aahu akɛ amɛhenyɛlɔi lɛ kɛɛ akɛ ‘amɛtsɔ jeŋ hiɛ amɛbu shi.’—Bɔf. 17:6; 28:22.

3. Mɛɛ yibii Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ woɔ ŋmɛnɛ, ni te enɛ haa onuɔ he ohaa tɛŋŋ?

3 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hu, Kristofoi asafo lɛ miishwere waa. Kɛ́ okane Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ ni abɔɔ he amaniɛ daa afi, ni ona yibii ni amɛnitsumɔ lɛ woɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, ani onaaa miishɛɛ? Anɔkwa sane ni eji akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fee Biblia mli nikasemɔi ni fa fe akpekpei ekpaa yɛ afi 2007 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ ha omli fili bo waa aloo jeee nakai? Kɛfata he lɛ, mɛi aaafee akpekpei nyɔŋma ni jeee Yehowa Odasefoi ji amɛ lɛ ba Yesu Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi, ni tsɔɔ akɛ amɛyɛ sanekpakpa lɛ he miishɛɛ bɔ ni sa aahu akɛ amɛba gbi jurɔ ni he hiaa nɛɛ shishi. Enɛ tsɔɔ akɛ nitsumɔ babaoo yɛ lolo ni wɔbaatsu.

4. Namɛi ji mɛi ni boɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ toi?

4 Taakɛ eba lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ “mɛi abɔ ní ajie ato naanɔ wala [loo mɛi ni yɔɔ tsui ni baanyɛ eha amɛná naanɔ wala] lɛ” miibo anɔkwa shɛɛ sane lɛ toi ŋmɛnɛ. (Bɔf. 13:48) Yehowa miiha mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ miiba esafo lɛ mli. (Kanemɔ Hagai 2:7.) Mɛɛ su esa akɛ wɔná yɛ Kristofoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ he, koni wɔnyɛ wɔkɛ wɔhe awo nitsumɔ ni akɛbuaa mɛi anaa nɛɛ mli kwraa kɛmɔ shi?

Shiɛmɔ Otsɔɔ Mɛi Fɛɛ

5. Mɛɛ gbɔmɛi nɛkɛ Yehowa kpɛlɛɔ amɛnɔ?

5 Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ yoo akɛ “Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔf. 10:34, 35) Kɛ́ mɔ ko miisumɔ ni ená ekɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ, no lɛ esa akɛ ená Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli hemɔkɛyeli. (Yoh. 3:16, 36) Yehowa miisumɔ akɛ “ehere gbɔmɛi [srɔtoi] fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli.”—1 Tim. 2:3, 4.

6. Mɛni esaaa akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛlɔi lɛ feɔ, ni mɛni hewɔ?

6 Ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ sanekpakpa lɛ shiɛlɔi aaatsɔ hiɛ akojo mɛi komɛi akɛ amɛsaaa sanekpakpa lɛ yɛ amɛhewolonɔ su, hegbɛ ni amɛyɔɔ, amɛhiɛŋtsei, amɛjamɔ, loo amɛsui krokomɛi ni haa esoroɔ amɛ lɛ hewɔ. Susumɔ enɛ he okwɛ: Ani eŋɔɔɔ onaa akɛ mɔ ni kɛ bo wie Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ ahe klɛŋklɛŋ lɛ naaa ohe jwɛŋmɔ gbonyo? No hewɔ lɛ, aso esaaa akɛ oshiɛɔ shɛɛ sane ni hereɔ mɔ yiwala lɛ ohaa mɔ fɛɛ mɔ ni baabo toi lɛ?—Kanemɔ Mateo 7:12.

7. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkojoɔ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ?

7 Yehowa ewo Yesu akɛ Kojolɔ; no hewɔ lɛ wɔbɛ hegbɛ akɛ wɔkojoɔ mɔ ko. Enɛ sa jogbaŋŋ ejaakɛ wɔkojoɔ yɛ ‘bɔ ni wɔhiŋmɛii naa’ kɛ ‘bɔ ni wɔtoii nuɔ lɛ’ naa, shi Yesu baanyɛ ana nibii ni yɔɔ mɛi atsui kɛ amɛjwɛŋmɔ mli.—Yes. 11:1-5; 2 Tim. 4:1.

8, 9. (a) Mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ Saulo ji dani ebatsɔ Kristofonyo? (b) Mɛni esa akɛ wɔkase kɛjɛ nɔ ni ba Paulo nɔ lɛ mli?

8 Mɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli ebatsɔmɔ Yehowa tsuji. Nɔ ni ba Saulo ni jɛ Tarso ni sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ bɔfo Paulo nɔ lɛ ji enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa kadimɔ waa. Saulo ni no mli lɛ eji Farisifonyo lɛ te shi ewo Kristofoi waa. Akɛni enu he akɛ Kristofoi lɛ jeee Yehowa jálɔi hewɔ ni ewa Kristofoi asafo lɛ yi lɛ. (Gal. 1:13) Yɛ adesa susumɔ naa lɛ akpaaa gbɛ akɛ mɔ ko tamɔ nɛkɛ baanyɛ atsɔ Kristofonyo. Shi Yesu na nɔ̃ kpakpa ko yɛ Saulo tsui mli ni ehala lɛ koni etsu nitsumɔ krɛdɛɛ ko. Enɛ hewɔ lɛ, Saulo batsɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi asafo lɛ mli bii ni yɔɔ ekãa ni tsu nii waa lɛ ateŋ mɔ kome.

9 Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ nɔ ni ba bɔfo Paulo nɔ lɛ mli? Ekolɛ mɛi komɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ baafee tamɔ nɔ ni amɛsumɔɔɔ wɔshɛɛ sane lɛ kwraa. Eyɛ mli akɛ ekolɛ ebaafee tamɔ nɔ ni amɛteŋ mɔ ko nyɛŋ abatsɔ anɔkwa Kristofonyo kɔkɔɔkɔ moŋ, shi esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ wɔtsɔɔ amɛ. Bei komɛi lɛ mɛi ni wɔkpaaa gbɛ akɛ amɛbaabo sanekpakpa lɛ toi lɛ moŋ náa shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ. Wɔnitsumɔ ji wɔya nɔ wɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi fɛɛ ‘ni wɔkafɔ̃ɔ.’—Kanemɔ Bɔfoi lɛ Asaji 5:42.

Abaajɔɔ Mɛi ni Shiɛɔ “ni Amɛfɔ̃ɔɔ” Lɛ

10. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkpoɔ akɛ wɔɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi ni etamɔ nɔ ni amɛhiɛ yɛ laŋlaŋ lɛ? Gbaa niiashikpamɔi ni ba yɛ he ni oyɔɔ lɛ otsɔɔ.

10 Akwɛɛɛ mɔ hiɛŋtso nɔ akojooo lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ Ignacio * bɔi Biblia lɛ kasemɔ beni awo lɛ tsuŋ yɛ Amerika Wuoyigbɛ maŋ ko mli lɛ. Akɛni ehiɛ yɛ laŋlaŋ hewɔ lɛ, mɛi sheɔ lɛ gbeyei. No hewɔ lɛ, kɛ́ gboklɛfoi krokomɛi fee nɔ ko ni amɛhɔɔ amɛha gboklɛfonyo ko ni amɛna akɛ nyɔmɔwoo lɛ sɛɛ miigbala shi lɛ, amɛtsuɔ Ignacio ni eyabiɔ nyɔmɔ lɛ ehaa amɛ. Shi beni Ignacio ná Biblia mli nilee babaoo ní ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ bɔi nitsumɔ lɛ, nuu ni no mli lɛ ehiɛ yɔɔ laŋlaŋ nɛɛ batsɔ mɔ ni mli jɔ. Mɔ ko tsuuu Ignacio dɔŋŋ ni eyabi nyɔmɔ, ni etsui enyɔ emli akɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ eha etsake esubaŋ. Eŋɔɔ enaa waa hu akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni bɔ mɔdɛŋ amɛkɛ lɛ bakase nii lɛ naaa ehe jwɛŋmɔ gbonyo.

11. Mɛni hewɔ wɔkuɔ wɔsɛɛ wɔyaa mɛi aŋɔɔ ekoŋŋ lɛ?

11 Yiŋtoi ahewɔ ni wɔkuɔ wɔsɛɛ wɔyasaraa mɛi ni wɔshiɛ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ amɛ momo lɛ ateŋ ekome ji akɛ amɛshihilɛ kɛ amɛsubaŋ baanyɛ atsake, ni bei pii lɛ nakai ji bɔ ni ebaa lɛ. Kɛjɛ beni wɔtee amɛŋɔɔ lɛ sɛɛ nɛɛ, ekolɛ hela ni naa wa emɔ amɛ, amɛnitsumɔ efite, loo mɔ ko ni amɛsumɔɔ esane lɛ egbo. (Kanemɔ Jajelɔ 9:11.) Naagbai ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ baanyɛ aha mɛi kɛ hiɛdɔɔ asusu amɛwɔsɛɛ shihilɛ he. Naagbai nɛɛ baanyɛ aha mɔ ko ni tsutsu ko lɛ ebooo shɛɛ sane lɛ toi, loo eteɔ shi ewoɔ po lɛ abo wɔ toi. No hewɔ lɛ esaaa akɛ wɔkpoɔ akɛ wɔɔshiɛ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi kɛ́ wɔná hegbɛ akɛ wɔfee nakai.

12. Te esa akɛ wɔna mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhaa amɛ lɛ tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

12 Adesai naa aŋkroaŋkroi ookɛɛ nɔ ni amɛyɛ kuikui amli, ni amɛkojoɔ amɛ. Shi Yehowa kɛ adesai yeɔ akɛ aŋkroaŋkroi. Enaa sui kpakpai ni yɔɔ mɔ fɛɛ mɔ mli lɛ. (Kanemɔ 1 Samuel 16:7.) Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔfee nakai yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Niiashikpamɔi pii yɛ ni tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔná mɛi fɛɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ewoɔ yibii kpakpai.

13, 14. (a) Mɛni hewɔ gbɛgbalɔ ko ná yoo ko ni ekɛkpe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he jwɛŋmɔ ni ejaaa lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane nɛɛ mli?

13 Nyɛmiyoo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Sandra miishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa yɛ Caribbean ŋshɔkpɔ ko nɔ, ni ekɛ Ruth ni shiɔ kpãa waa lɛ kpe. Ajuro Ruth shii enyɔ akɛ yoo ni shiɔ kpãa fe fɛɛ yɛ maŋ lɛŋ. Eyɛ naakpɛɛ akɛ Ruth ná Sandra shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ, no hewɔ lɛ Sandra kɛ lɛ to Biblia mli nikasemɔ he gbɛjianɔ. Sandra kɛɛ akɛ: “Beni miboteɔ esa lɛ nɔ lɛ mina mfoniri agbo ni asha Ruth ni wo kpãashimɔ atade, ni mina nibii ni akɛjuro lɛ lɛ hu. Mimu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ mɔ ko ni ale lɛ waa ni shiɔ kpãa lɛ naŋ anɔkwale lɛ he miishɛɛ. No hewɔ lɛ mikpa eŋɔɔ yaa.”

14 Be ko sɛɛ lɛ, Ruth ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni beni akpa kpeei lɛ ebi Sandra akɛ, “Mɛni hewɔ obaaa ni okɛ mi abakase nii dɔŋŋ lɛ?” Sandra kpa lɛ fai, ni ekɛ lɛ to gbɛjianɔ koni amɛtsa nikasemɔ lɛ nɔ. Ruth tee hiɛ oyayaayai, ejie kpãashimɔ mfonirii ni yɔɔ etsu lɛ mli lɛ, ebɔi kpeeiyaa ni ekɛ ehe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa. Sandra yɔse akɛ bɔ ni efee enii yɛ shishijee lɛ ejaaa.

15, 16. (a) Mɛni jɛ odase ni shiɛlɔ ko ye ewekunyo ko lɛ mli kɛba? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ bɔ ni wɔwekunyo ko yɔɔ lɛ jeɔ wɔnijiaŋ wui ni wɔkashiɛ wɔtsɔɔ lɛ lɛ?

15 Mɛi babaoo ni shiɛɔ amɛtsɔɔ amɛwekumɛi ni jeee Odasefoi ni etamɔ nɔ ni amɛboŋ wɔshɛɛ sane lɛ toi lɛ amɔdɛŋbɔɔ lɛ woɔ yibii kpakpai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Nyɛmiyoo Joyce ni jɛ United States lɛ fee lɛ he okwɛ. Awo eshabi tsuŋ shii abɔ kɛjɛ beni eji oblanyo fio lɛ. Joyce kɛɛ akɛ: “No mli lɛ akɛni ekɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, ejuɔ, ni efeɔ nibii fɔji krokomɛi hewɔ lɛ, mɛi kɛɛ sɛɛnamɔ ko bɛ ehe. Yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ mitee nɔ mikɛ lɛ gba Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe sane afii 37 eyɛ mli akɛ etamɔ nɔ ni miigbo yaka deŋme.” Etsui shi ni eto akɛ eeeye ebua ewekunyo lɛ ye omanye ni yɛ naagbee lɛ ekɛ Yehowa Odasefoi bɔi nikasemɔ, ni efee tsakemɔi oyayaayai yɛ eshihilɛ mli. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ ni abaptisi Joyce shabi ní eye afii 50 lɛ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ California yɛ U.S.A. lɛ shishi. Joyce kɛɛ akɛ: “Mina miishɛɛ waa. Mimii shɛ mihe akɛ minijiaŋ ejeee wui yɛ ehe!”

16 Ekolɛ obaashashao shi akɛ okɛ owekumɛi komɛi baawie Biblia mli anɔkwalei lɛ he yɛ mɛi ni amɛji lɛ hewɔ. Shi Joyce shashaooo shi akɛ ekɛ enyɛmi yoo wu lɛ baawie. Aso obaanyɛ ole nɔ ni yɔɔ mɔ ko tsui mli? Ekolɛ mɔ lɛ kɛ etsui fɛɛ miitao anɔkwa jamɔ. No hewɔ lɛ, kaakpoo akɛ oooha ena anɔkwa jamɔ lɛ.—Kanemɔ Abɛi 3:27.

Biblia Kasemɔ Wolo ni Woɔ Yibii

17, 18. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ amaniɛbɔɔ ni nine eshɛ nɔ kɛjɛ maji srɔtoi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa? (b) Mɛɛ niiashikpamɔi ni haa mɔ náa miishɛɛ oná beni okɛ wolo nɛɛ tsuɔ nii lɛ?

17 Amaniɛbɔɔ ni nine eshɛ nɔ kɛjɛ maji srɔtoi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ tsuijurɔnaabii babaoo nyaa Biblia kasemɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? lɛ he. Nyɛmiyoo gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ United States ni atsɛɔ lɛ Penni kɛ mɛi babaoo je wolo nɛɛ kasemɔ shishi. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi enyɔ efɔ̃ nɔ yɛ afii amli ni amɛyɛ ekãa waa yɛ amɛsɔlemɔi lɛ amli. Penni leee bɔ ni amɛbaafee amɛnii amɛha yɛ Ŋmalɛ mli anɔkwalei ni agbála mli yɛ Biblia lɛ Tsɔɔ wolo lɛ mli lɛ he. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eŋma akɛ: “Akɛni saji ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ amli ka shi faŋŋ, shishinumɔ yɛ mli, ni eyɛ tɛɛ hewɔ lɛ, ewaaa kɛhaaa amɛ akɛ amɛaahe amɛye akɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ ji anɔkwale lɛ ni amɛjeee he ŋwane ni amɛmli fuuu hu.”

18 Shiɛlɔ ko ni yɔɔ Britain ni atsɛɔ lɛ Pat lɛ kɛ yoo ko ni ji abobalɔ ni jɛ Asia maŋ ko mli lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Asraafoi atuatselɔi komɛi bamɔmɔ ewu kɛ ebihii ni enaaa amɛ dɔŋŋ, ni no ha ejo foi kɛshi emaŋ. Awo ewala he gbeyei, ashã eshĩa wɛlɛŋŋ, ni aka lɛ baka. Enɛɛmɛi fɛɛ ha enu he akɛ egbe ejeŋ naa, ni eka shii abɔ akɛ egbe ehe. Shi Biblia lɛ ni akɛ lɛ kase lɛ ha ená hiɛnɔkamɔ. Pat ŋma akɛ: “Saji amligbalamɔ kɛ nɔkwɛmɔnii ni yɔɔ Biblia lɛ Tsɔɔ wolo lɛ mli lɛ ná enɔ hewalɛ waa ejaakɛ amɛshishinumɔ waa.” Nikaselɔ lɛ tee ehiɛ oyayaayai, ni ebatsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ ejaakɛ eshɛɔ taomɔnii lɛ ahe, ni ewie akɛ eesumɔ ni abaptisi lɛ yɛ kpokpaa nɔ kpeei ni abaafee ni kã amɛhiɛ lɛ shishi. Kwɛ bɔ ni wɔmli filiɔ wɔ kɛ́ wɔye wɔbua mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ ni amɛnu hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ shishi ni amɛhiɛ sɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ!

“Nyɛkahaa Ekpakpafeemɔ Miitɔa Wɔ”

19. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ?

19 Beni je naa ni je tsɛreɔ nɛɛ, ehe bahiaa ni wɔkɛ hiɛdɔɔ atsu shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ ni atuu awo wɔdɛŋ lɛ fe bɔ ni wɔtsuɔ lɛ tsutsu. Daa afi lɛ mɛi akpei abɔ ni yɔɔ tsui ni baanyɛ eha ahere amɛyiwala lɛ boɔ wɔshiɛmɔ lɛ toi ni amɛbatsɔmɔɔ Yehowa tsuji. Shi “Yehowa gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ,” ni tsɔɔ akɛ mɛi ni naaa Yehowa kɛ eyiŋtoo lɛ he nilee lɛ ‘miididãa yɛ gbee gbɛ lɛ nɔ.’—Zef. 1:14; Abɛi 24:11.

20. Mɛni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ atswa efai shi akɛ ebaafee?

20 Wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ lolo. Shi bɔni afee ni wɔnyɛ wɔfee enɛ lɛ, ehe miihia ni wɔkase klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi ní ‘amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ’ lɛ. (Bɔf. 5:42) Kasemɔ amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛtsɔ shi ni ooofi yɛ amanehului amli, ohiɛ ni oooha ehi ‘bɔ ni otsɔɔ nii ohaa’ lɛ nɔ, kɛ shiɛmɔ ni oooshiɛ otsɔɔ mɛi fɛɛ ni okwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ nɔ! “Nyɛkahaa ekpakpafeemɔ miitɔa wɔ” ejaakɛ kɛ́ wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ, Nyɔŋmɔ baajɔɔ wɔ babaoo.—2 Tim. 4:2; kanemɔ Galatabii 6:9.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Namɛi boɔ sanekpakpa lɛ toi?

• Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔtsɔɔ hiɛ wɔkojoɔ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhaa lɛ?

• Mɛɛ yibiiwoo jɛɔ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ mli kɛbaa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 13]

Tsuijurɔnaabii akpei abɔ miikpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ tsakemɔ ni bɔfo Paulo tsake lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Sanekpakpa lɛ he shiɛlɔi tsɔɔɔ hiɛ amɛkojooo mɛi