Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ohiɛ Ahi ‘Bɔ Ni Otsɔɔ Nii Ohaa’ Lɛ Nɔ Jogbaŋŋ

Ohiɛ Ahi ‘Bɔ Ni Otsɔɔ Nii Ohaa’ Lɛ Nɔ Jogbaŋŋ

Ohiɛ Ahi ‘Bɔ Ni Otsɔɔ Nii Ohaa’ Lɛ Nɔ Jogbaŋŋ

“Shiɛmɔ wiemɔ lɛ, . . . kã hiɛ, wo ŋaa, bɔɔ kɔkɔ yɛ tsuishitoo kɛ nitsɔɔmɔ fɛɛ mli.” —2 TIM. 4:2.

1. Mɛni Yesu fã ekaselɔi lɛ ni amɛfee, ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ efee efɔ̃ shi?

EYƐ mli akɛ Yesu tsa mɛi yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ beni esɔmɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ moŋ, shi atsɛɛɛ lɛ akɛ mɛi atsalɔ loo naakpɛɛ nifeelɔ, shi moŋ atsɛ lɛ akɛ tsɔɔlɔ. (Mar. 12:19; 13:1) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ jajemɔ ji nitsumɔ ni kã Yesu tsui nɔ fe fɛɛ, ni ŋmɛnɛ lɛ nakai nɔŋŋ eji yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu agbɛfaŋ. Akɛ nitsumɔ ewo Kristofoi adɛŋ akɛ amɛya nɔ amɛtsu kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ kɛtsɔ mɛi anii ni amɛaatsɔɔ ni amɛye nii fiaa ni Yesu ekɛɛ lɛ nɔ.—Mat. 28:19, 20.

2. Mɛni ehe hiaa ni wɔfee koni wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ lɛ?

2 Wɔbɔɔ mɔdɛŋ daa ni wɔhe asa kɛ nitsɔɔmɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu famɔ akɛ wɔfee mɛi kaselɔi lɛ he nii. Bɔfo Paulo ma bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔha wɔhe asa kɛ nitsɔɔmɔ lɛ nɔ mi beni eŋma wolo eyaha Timoteo ni kɛ lɛ feɔ ekome kɛshiɛɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: ‘Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ onitsɔɔmɔ nɔ, hii shi yɛ nii nɛɛ amli; ejaakɛ kɛji ofee enɛ lɛ, ooohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ fɛɛ yiwala.’ (1 Tim. 4:16) Nitsɔɔmɔ ni bɔfo Paulo wieɔ he lɛ etsɔɔɔ nii ni aaaha mɔ ko ale kɛkɛ. Kristofoi ni ji shiɛlɔi ni yeɔ omanye lɛ haa anɔkwale lɛ shɛɔ mɛi atsui he, ni amɛwoɔ mɛi lɛ hewalɛ koni amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli. Enɛ biɔ hesaa. No hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔle ‘bɔ ni atsɔɔ nii’ be mli ni wɔshiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ?—2 Tim. 4:2.

Kasemɔ ‘Bɔ ni Atsɔɔ Nii’

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔle ‘bɔ ni atsɔɔ nii’? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsɔmɔ tsɔɔlɔi ni yeɔ omanye?

3 Kɛ́ mɔ ko aaale bɔ ni afeɔ nɔ ko lɛ, esa akɛ ekase, ekɛ nɔ ni ekase lɛ atsu nii, loo ekwɛ bɔ ni afeɔ lɛ ahaa. Esa akɛ wɔhiɛ ahi nibii etɛ nɛɛ anɔ bɔni afee ni wɔtsɔmɔ sanekpakpa lɛ tsɔɔlɔi ni yeɔ omanye. Dani wɔbaanu nɔ ni wɔyaatsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ ja wɔsɔle ní wɔkase. (Kanemɔ Lala 119:27, 34.) Kɛ́ wɔkwɛ gbɛ ni shiɛlɔi ni yeɔ omanye lɛ tsɔɔ nɔ amɛtsɔɔ nii lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔkaseɔ bɔ ni amɛtsɔɔ nii amɛhaa ni wɔ hu wɔfeɔ nakai. Ni kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ daa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ aaatsu nii lɛ, ehaa wɔhe saa kɛ nitsɔɔmɔ.—Luka 6:40; 1 Tim. 4:13-15.

4 Yehowa ji wɔ-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele. Etsɔɔ esafo lɛ nɔ ekɛ bɔ ni esa akɛ etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ atsu shiɛmɔ nitsumɔ ni atuu awo amɛdɛŋ lɛ he nii lɛ he gbɛtsɔɔmɔ haa amɛ. (Yes. 30:20, 21) Enɛ hewɔ lɛ, daa otsi lɛ asafo fɛɛ asafo feɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul ní ato he gbɛjianɔ koni eye ebua mɛi ni náa mli gbɛfaŋnɔ lɛ ni amɛtsɔmɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yeɔ omanye. Biblia lɛ ji wolo titri ni akɛtsuɔ nii yɛ skul nɛɛ mli. Yehowa Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ haa wɔleɔ nɔ ni esa akɛ wɔtsɔɔ. Kɛfata he lɛ, ehaa wɔleɔ gbɛ̀i ní sa jogbaŋŋ ni mɔɔ shi ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ nii. Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ kaiɔ wɔ be fɛɛ be akɛ kɛ́ wɔjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli wɔtsɔɔ nii, wɔkɛ sanebimɔi tsu nii jogbaŋŋ, wɔtsɔ gbɛ ni waaa nɔ wɔtsɔɔ nii, ni wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔná mɛi ahe miishɛɛ lɛ, no lɛ wɔhe baasa waa akɛ tsɔɔlɔi. Nyɛhaa wɔsusua otii nɛɛ ahe ekomekomei wɔkwɛa. Ni no sɛɛ lɛ wɔbaasusu gbɛ nɔ ni wɔɔtsɔɔ wɔshɛ nikaselɔ lɛ tsui he.

Jɛɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Mli Otsɔɔ Nii

5. Mɛni mli esa akɛ wɔjɛ wɔtsɔɔ nii, ni mɛni hewɔ?

5 Yesu ni ji tsɔɔlɔ ni he esa fe fɛɛ ni ehi shi pɛŋ lɛ jɛ Ŋmalɛi lɛ amli etsɔɔ nii. (Mat. 21:13; Yoh. 6:45; 8:17) Nɔ ni etsɔɔ lɛ jeee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃ŋ shi moŋ Mɔ ni tsu lɛ lɛ nɔ̃ŋ. (Yoh. 7:16-18) Nakai wɔ hu wɔfeɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ nɔ ni wɔwieɔ yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli loo kɛ́ wɔmiifee Biblia mli nikasemɔ lɛ ajɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ejaakɛ eyɛ hewalɛ. (2 Tim. 3:16, 17) Ŋmalɛ lɛ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ yɛ hewalɛ, ni emɔɔ shi kwraa fe gbɛ ni fe fɛɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkɔneɔ mɛi ayiŋ lɛ po. Biblia lɛ náa mɛi anɔ hewalɛ waa. Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ sane ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔye wɔbua nikaselɔ lɛ ni enu shishi lɛ, kanemɔ ni wɔɔha ekane nɔ ni Ŋmalɛ lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ sane lɛ he lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ.—Kanemɔ Hebribii 4:12.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ tsɔɔlɔ baatsɔ ená nɔmimaa akɛ mɔ ni ekɛ lɛ kaseɔ nii lɛ enu nɔ ni amɛkaseɔ lɛ shishi jogbaŋŋ?

6 Enɛ etsɔɔɔ akɛ Kristofonyo ni miiya ekɛ mɛi ayakase Biblia lɛ akakase nɔ ni eyatsɔɔ mɛi lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ etsɔ hiɛ esusu ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ shi aŋmalako amɛmli wiemɔi lɛ ateŋ nɔ ni ebaasumɔ ni lɛ loo nikaselɔ lɛ akane beni akaseɔ nii lɛ ahe jogbaŋŋ. Bei pii lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ aaakane ŋmalɛi ni fiɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ sɛɛ lɛ. Ehe miihia hu ni oye obua nikaselɔ lɛ ni enu ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni ebaakane lɛ shishi.—1 Kor. 14:8, 9.

Okɛ Sanebimɔi ni Mɔɔ Shi Atsu Nii

7. Mɛni hewɔ sanebimɔi ni akɛtsuɔ nii lɛ ji nitsɔɔmɔ gbɛ kpakpa lɛ?

7 Kɛ́ okɛ sanebimɔi tsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ ebaaha nikaselɔ lɛ asusu nii ahe jogbaŋŋ ni ebaaye ebua bo ni oshɛ etsui he. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni ooogbala ŋmalɛi amli oha nikaselɔ lɛ, bi lɛ moŋ ni etsɔɔ bo bɔ ni enuɔ shishi ehaa. Bei komɛi lɛ, ekolɛ sanebimɔ kroko loo sanebimɔi ni ato naa jogbaŋŋ he baahia ni eye ebua nikaselɔ lɛ koni ená shishinumɔ ni ja. Kɛ́ okɛ nikaselɔ lɛ kase nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ jeee nɔ hewɔ ni amu saji anaa yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ pɛ ooye oobua lɛ ni ena, shi moŋ ooye oobua lɛ ni lɛ diɛŋtsɛ ená nɔmimaa yɛ sane lɛ he.—Mat. 17:24-26; Luka 10:36, 37.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔle nɔ ni yɔɔ nikaselɔ ko tsui mli?

8 Ato wɔwoji lɛ ahe gbɛjianɔ ni akɛ mɛi akase kɛtsɔ sanebimɔi kɛ hetoohamɔi anɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ ateŋ mɛi babaoo baanyɛ aha sanebimɔi ni yɔɔ wɔwoji lɛ amli lɛ ahetoo yɛ gbɛ ni waaa nɔ kɛ amɛkane kuku ni ekɔɔ he lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ nikaselɔ lɛ ha hetoo ni ja po lɛ tsɔɔlɔ ni miitao eshɛ nikaselɔ lɛ tsui he lɛ baasumɔ ni ena nɔ ni yɔɔ nikaselɔ lɛ tsui mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nikaselɔ ko baanyɛ agbala nɔ ni Biblia kɛɔ yɛ ajwamaŋbɔɔ he lɛ mli jogbaŋŋ. (1 Kor. 6:18) Shi sanebimɔi ni haa mɔ tsɔɔ ejwɛŋmɔ ni tsɔɔlɔ lɛ aaajɛ bulɛ mli abi nikaselɔ lɛ baaha ele bɔ ni nikaselɔ lɛ naa nɔ ni ekaseɔ lɛ ehaa. No hewɔ lɛ, tsɔɔlɔ lɛ baanyɛ ebi akɛ: “Mɛni hewɔ Biblia lɛ wieɔ eshiɔ ajwamaŋbɔɔ lɛ? Te onaa Nyɔŋmɔ mla nɛɛ ohaa tɛŋŋ? Ani osusuɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaaye jeŋba he mlai ni Nyɔŋmɔ ewo lɛ anɔ?” Bɔ ni nikaselɔ lɛ baaha sanebimɔi nɛɛ ahetoo eha lɛ baanyɛ aha ona nɔ ni yɔɔ etsui mli.—Kanemɔ Mateo 16:13-17.

Ha Nikasemɔ lɛ Afee Nɔ ni Waaa

9. Mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli beni wɔkɛ mɛi miisusu Ŋmalɛ lɛ mli saji ahe?

9 Anɔkwalei ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ateŋ babaoo ashishinumɔ waaa tsɔ. Shi apasa jamɔŋ tsɔɔmɔi efutu mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ ateŋ mɛi komɛi ayiŋ. Akɛ tsɔɔlɔi lɛ esa akɛ wɔha Biblia lɛ afee nɔ ni shishinumɔ waaa wɔha amɛ. Tsɔɔlɔi ni yeɔ omanye lɛ haa amɛnitsɔɔmɔ mli kãa shi faŋŋ, ni eshishinumɔ waaa, ni amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni ja. Kɛ́ wɔtsɔɔ nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, anɔkwale lɛ baafee nɔ ni shishinumɔ waaa. Okɛ sane ni asusuɔ he lɛ he nibii ni he ehiaaa akafata he. Ehe ehiaaa ni wɔwie nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ ŋmalɛ ni wɔbaakane lɛ mli lɛ he. Wiemɔ nɔ ni baaha oti ni asusuɔ he lɛ afee faŋŋ lɛ pɛ he. Beni nikaselɔ lɛ yaa nɔ enuɔ nibii ashishi lɛ, ebaanu Ŋmalɛ mli anɔkwalei ni mli kwɔlɔ lɛ ashishi fiofio.—Heb. 5:13, 14.

10. Mɛni baatsɔɔ nii abɔ ni esa akɛ akase kɛ́ aafee Biblia mli nikasemɔ?

10 Nii enyiɛ esa akɛ wɔkɛ mɔ ko akase yɛ be kome mli? Sɛɛyoomɔ he miihia yɛ enɛ gbɛfaŋ. Esoro tsɔɔlɔ lɛ kɛ nikaselɔ lɛ shihilɛi kɛ amɛnyɛmɔi, shi ákɛ tsɔɔlɔi lɛ esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔtsɔɔ nii lɛ ji ni wɔye wɔbua nikaselɔ lɛ ni ená hemɔkɛyeli ni mli wa. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔha ená be ni fa ni ekɛkane anɔkwalei ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ, enu shishi ni ekpɛlɛ nɔ. Esaaa akɛ wɔkɛ lɛ kaseɔ nii babaoo fe bɔ ni ebaanyɛ enu shishi. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ esaaa akɛ wɔhaa nikasemɔ lɛ sɛɛ gbalaa shi. Kɛ́ nikaselɔ lɛ nu oti lɛ shishi lɛ, esa akɛ wɔtsa nikasemɔ lɛ nɔ.—Kol. 2:6, 7.

11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔfo Paulo he yɛ nitsɔɔmɔ mli?

11 Bɔfo Paulo ha sanekpakpa lɛ shishinumɔ fee nɔ ni waaa beni eshiɛɔ etsɔɔ mɛi heei lɛ. Eyɛ mli akɛ ele woloŋ waa moŋ, shi ekɛ wiemɔi flɛmii tsuuu nii. (Kanemɔ 1 Korintobii 2:1, 2.) Kɛ́ wɔha Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ ashishinumɔ fee mlɛo lɛ, ehaa mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ nyaa he ni amɛtsui nyɔɔ amɛmli. Ehe ehiaaa ni mɔ ko ale woloŋ dani enu shishi.—Mat. 11:25; Bɔf. 4:13; 1 Kor. 1:26, 27.

Ye Obua Nikaselɔi lɛ ni Amɛhiɛ Asɔ Nɔ ni Amɛkaseɔ Lɛ

12, 13. Mɛni baanyɛ akanya nikaselɔ ko ni ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ atsu nii? Feemɔ he nɔkwɛmɔnɔ.

12 Kɛ́ wɔɔye omanye lɛ esa akɛ wɔnitsɔɔmɔ lɛ ashɛ nikaselɔ lɛ tsui he. Esa akɛ nikaselɔ lɛ ale bɔ ni sane ni akaseɔ lɛ kɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe, bɔ ni ebaaná he sɛɛ eha, kɛ bɔ ni kɛ́ ekɛ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔ tsu nii lɛ ebaaha eshihilɛ ahi.—Yes. 48:17, 18.

13 Ŋɔɔ lɛ akɛ okɛ nikaselɔ lɛ miisusu Hebribii 10:24, 25 ni woɔ Kristofoi hewalɛ ni amɛkɛ amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ akpe kutuu kɛha Ŋmalɛ mli hewalɛwoo kɛ naanyobɔɔ lɛ he. Kɛ́ nikaselɔ lɛ bɔiko asafoŋ kpeei baa lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ lɛ bɔ ni afeɔ asafoŋ kpeei lɛ ahaa kɛ nɔ ni abaakase yɛ shishi lɛ mli kuku. Wɔbaanyɛ wɔha ele akɛ asafoŋ kpeei ni wɔyaa lɛ fata gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjáa Nyɔŋmɔ lɛ he, ni akɛ wɔnáa kpeei nɛɛ ahe sɛɛ akɛ aŋkroaŋkroi. No sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nikaselɔ lɛ ni eba kpee lɛ. Esa akɛ shwelɛ ni eyɔɔ akɛ ebo Yehowa toi lɛ akanya lɛ ni eye Ŋmalɛ mli famɔi anɔ shi jeee akɛni eetao esa etsɔɔlɔ lɛ hiɛ hewɔ.—Gal. 6:4, 5.

14, 15. (a) Mɛni Biblia mli nikaselɔ baanyɛ akase yɛ Yehowa he? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ he nilee ni Biblia mli nikaselɔ lɛ aaaná lɛ he baaba sɛɛnamɔ eha lɛ?

14 Kɛ́ nikaselɔi lɛ kase Biblia lɛ ni amɛkɛ emli shishitoo mlai lɛ tsu nii lɛ ehaa amɛbaleɔ Yehowa akɛ mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni amɛnáa suɔmɔ amɛhaa lɛ, ni enɛ ji sɛɛnamɔ ko ni he hiaa waa. (Yes. 42:8) Jeee akɛ Yehowa ji Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ, Bɔlɔ kɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ Nɔtsɛ pɛ kɛkɛ shi ehaa mɛi ni sumɔɔ lɛ ni amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ leɔ mɔ ni eji kɛ enyɛmɔi hu. (Kanemɔ 2 Mose 34:6, 7.) Beni eshwɛ fioo ni Mose baakpala Israelbii lɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli yɛ Mizraim lɛ, Yehowa ha ale mɔ ni eji kɛtsɔ wiemɔi nɛɛ anɔ akɛ: “Mibatsɔ nɔ fɛɛ nɔ ni misumɔɔ.” (2 Mose 3:13-15, NW) Enɛ tsɔɔ akɛ Yehowa baatsɔ ehe nɔ fɛɛ nɔ ni ehe hiaa akɛ etsɔ koni ekɛtsu eyiŋtoo ni kɔɔ maŋ ni ehala lɛ he nii. Enɛ hewɔ lɛ Israelbii lɛ bale Yehowa akɛ eji amɛ-Kpɔlɔ, Tatsɛ, Mɔ ni haa amɛnáa amɛhiamɔ nii, Mɔ ni yeɔ eshiwoi anɔ, ni ye ebua amɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ.—2 Mose 15:2, 3; 16:2-5; Yosh. 23:14.

15 Ekolɛ Yehowa yeŋ ebuaŋ mɛi ni wɔkɛ kaseɔ nii lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ taakɛ eye ebua Mose lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, beni nikaselɔi lɛ ahemɔkɛyeli mli waa ni amɛnaa sɛɛnamɔ ni yɔɔ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ he, ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛbaana akɛ ehe miihia ni amɛkɛ amɛhe akpasa Yehowa koni amɛná ekãa, nilee, ni amɛle amɛnajifaamɔi. Beni amɛfeɔ nakai lɛ amɛbaana akɛ Yehowa ji Ŋaawolɔ ni le nii, ni esa akɛ amɛkɛ amɛhe afɔ enɔ, ni asaŋ eji amɛ-Hebulɔ kɛ Mɔ ni haa amɛ amɛhiamɔ nii fɛɛ faa.—Lala 55:23; 63:7; Abɛi 3:5, 6.

Suɔmɔ Mli ni Wɔɔjɛ Wɔsusu Amɛhe

16. Mɛni hewɔ jeee bɔ ni wɔhe esa akɛ tsɔɔlɔi lɛ ji nɔ̃ titri ni haa wɔyeɔ omanye lɛ?

16 Kɛ́ onu he akɛ ohe esako kɛ nitsɔɔmɔ lɛ tsɛ́ otsui oŋmɛ omli. Yehowa kɛ Yesu ji mɛi ni kwɛɔ gbɛjianɔtoo ni akɛtsɔseɔ mɛi ŋmɛnɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ. (Bɔf. 1:7, 8; Kpoj. 14:6) Amɛbaanyɛ amɛha mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ lɛ awo yibii kɛtsɔ wɔwiemɔi lɛ ni amɛaaha ená mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ anɔ hewalɛ lɛ nɔ. (Yoh. 6:44) Kɛ́ tsɔɔlɔ ko he esako tsɔ po lɛ, suɔmɔ ni ejieɔ lɛ kpo etsɔɔ nikaselɔ lɛ kɛjɛɔ etsuiŋ tɔɔ lɛ baaná nikaselɔ lɛ nɔ hewalɛ kpakpa. Bɔfo Paulo ha ana akɛ ehe miihia ni ajie suɔmɔ kpo atsɔɔ mɛi ni atsɔɔ amɛ nii lɛ.—Kanemɔ 1 Tesalonikabii 2:7, 8.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔjie mɔhesusumɔ kpo wɔtsɔɔ wɔ-Biblia mli nikaselɔ kɛjɛ wɔtsuiŋ?

17 Nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔsusu mɔ ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ he kɛtsɔ dekã ni wɔɔná wɔha lɛ koni wɔkɛle lɛ lɛ nɔ. Ewaaa akɛ wɔɔle shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ beni wɔyaa nɔ wɔkɛ lɛ kaseɔ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai lɛ. Ekolɛ wɔbaana akɛ ekɛ Biblia mli shishitoo mlai ni ekase lɛ ekomɛi miitsu nii. Shi ekolɛ ehe miihia ni efee tsakemɔi yɛ nibii krokomɛi amli. Wɔbaanyɛ wɔjɛ suɔmɔ mli wɔye wɔbua Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ebatsɔ Kristo kaselɔ diɛŋtsɛ kɛ́ wɔha ena bɔ ni ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ baatsu nii yɛ eshihilɛ mli eha lɛ.

18. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkɛ mɔ ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ afee ekome kɛsɔle ni wɔtsi etã yɛ sɔlemɔ lɛ mli lɛ?

18 Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ nikaselɔ lɛ afee ekome kɛsɔle ni wɔtsi etã yɛ sɔlemɔ lɛ mli. Esa akɛ ena akɛ oti ni ma wɔhiɛ ji, ni wɔye wɔbua lɛ ni ele e-Bɔlɔ lɛ jogbaŋŋ, etsi ebɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa, ni ena E-gbɛtsɔɔmɔ he sɛɛ. (Kanemɔ Lala 25:4, 5.) Kɛ́ wɔsɔle koni Yehowa aye abua mɔdɛŋ ni nikaselɔ lɛ bɔɔ ni ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ atsu nii lɛ, nikaselɔ lɛ baana akɛ esa akɛ etsɔ ‘wiemɔ lɛ nɔyelɔ.’ (Yak. 1:22) Ni beni nikaselɔ lɛ boɔ sɔlemɔi ni jɛ wɔtsuiŋ lɛ toi lɛ, lɛ hu eleɔ bɔ ni asɔleɔ ahaa. Mɛɛ miishɛɛ wɔɔná nɛkɛ kɛ́ wɔye wɔbua Biblia mli nikaselɔi ni amɛná amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpãa!

19. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Eyɛ miishɛɛ waa akɛ wɔɔle akɛ Odasefoi ni fa fe akpekpei ekpaa kɛ fã ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ kɛ ekãa miikase ‘bɔ ni atsɔɔ mɛi anii’ jogbaŋŋ bɔni afee ni amɛye amɛbua tsuijurɔnaabii ni amɛye nii fiaa ni Yesu ekɛɛ lɛ nɔ. Mɛɛ yibii wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ woɔ? Wɔbaasusu sanebimɔ nɛɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ale ‘bɔ ni atsɔɔ nii’ lɛ?

• Mɛni baaha wɔnitsɔɔmɔ amɔ shi jogbaŋŋ?

• Mɛni baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔhe esako kɛ nitsɔɔmɔ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Ani okɛ ohe ewo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ oha mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ akane Biblia lɛ beni nyɛkaseɔ nii lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Okɛ onikaselɔ lɛ afee ekome kɛsɔle ni otsi etã yɛ sɔlemɔ lɛ mli