Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyiɛmɔ Yehowa Gbɛ̀i Lɛ Anɔ

Nyiɛmɔ Yehowa Gbɛ̀i Lɛ Anɔ

Nyiɛmɔ Yehowa Gbɛ̀i Lɛ Anɔ

“Mɔ fɛɛ mɔ ni sheɔ Yehowa, ni enyiɛɔ egbɛ̀i lɛ anɔ lɛ náa miishɛɛ!”—LALA 128:1, NW.

1, 2. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ lɛ?

MƆ FƐƐ mɔ miisumɔ ni ená miishɛɛ. Shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ okpɛlɛɔ nɔ akɛ kɛ́ mɔ ko miishwe ni ená miishɛɛ loo eetao ená miishɛɛ po lɛ, no etsɔɔɔ akɛ eyɛ miishɛɛ.

2 Shi wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ. Lala 128:1 (NW) lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛ mɔ ni sheɔ Yehowa, ni enyiɛɔ egbɛ̀i lɛ anɔ lɛ náa miishɛɛ.” Kɛ́ wɔshe Nyɔŋmɔ gbeyei ni wɔnyiɛ egbɛ̀i lɛ anɔ kɛtsɔ esuɔmɔnaa nii ni wɔɔfee lɛ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, te ebaaha wɔba wɔjeŋ wɔha tɛŋŋ, ni mɛɛ sui akpo wɔbaajie?

Ye Oshiwoo Nɔ

3. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ wɔshiwoi anɔ ní wɔɔye kɛ wɔhe nɔ ní wɔjɔɔ wɔha Nyɔŋmɔ lɛ teŋ?

3 Mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ yeɔ amɛshiwoi anɔ taakɛ Yehowa feɔ lɛ. Yehowa ye shi ni ewo blema Israelbii lɛ fɛɛ nɔ. (1 Maŋ. 8:56) Shiwoo ko bɛ ni he hiaa fe wɔhe nɔ ní wɔjɔɔ wɔha Nyɔŋmɔ lɛ, ni kɛ́ wɔfɔɔ sɔlemɔ lɛ, no baaye ebua wɔ ni wɔye nakai shiwoo lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔsɔle taakɛ David sɔle lɛ, akɛ: “Ejaakɛ bo, Nyɔŋmɔ, onu mishiwoi lɛ; . . . mala majie ogbɛi lɛ yi daa nɛɛ, ni maye mishiwoi lɛ anɔ daa jenamɔ!” (Lala 61:5, 8; Jaj. 5:4-6) Kɛ́ wɔyeɔ wɔshiwoi anɔ lɛ, no dani wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ Nyɔŋmɔ nanemɛi.—Lala 15:1, 4.

4. Te Yefta kɛ ebi yoo lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ yɛ shi ni Yefta wo Yehowa lɛ he?

4 Beni Kojolɔi lɛ yeɔ blema Israelbii lɛ anɔ lɛ, Yefta wo Yehowa shi akɛ kɛ́ eye ebua lɛ ni eye Amonbii lɛ anɔ kunim lɛ, ebaaŋɔ mɔ klɛŋklɛŋ ni aaabakpee lɛ lɛ efee “shãa afɔle.” Ni eba mli akɛ Yefta bi yoo lɛ baakpee lɛ—lɛ ji ebi kome pɛ. Akɛni Yefta yɛ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli hewɔ lɛ, eye shi ni ewo Yehowa lɛ nɔ, ni ebi yoo ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ hu fi esɛɛ. Eyɛ mli akɛ blema Israelbii lɛ buɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ kɛ bifɔmɔ akɛ nɔ ko ni he hiaa waa moŋ, shi Yefta bi yoo lɛ jɛ esuɔmɔ mli ehi shi akɛ oshija ewala gbii abɔ fɛɛ ni ená hegbɛ akɛ esɔmɔ yɛ Yehowa sɔlemɔwe lɛ.—Koj. 11:28-40.

5. Mɛni Hana fee kɛtsɔɔ akɛ eyeɔ eshiwoo nɔ?

5 Hana ni ji yoo ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ye eshiwoi anɔ. Ekɛ ewu ni atsɛɔ lɛ Elkana ni eji Levinyo lɛ kɛ ebienyɛ ni atsɛɔ lɛ Penina hi he ko yɛ Efraim gɔji lɛ anɔ. Akɛni Penina fɔ́ bii pii shi Hana ji kene hewɔ lɛ, ebɔɔ Hana ahora, titri lɛ kɛ́ amɛtee Yehowa we lɛ. Be ko beni amɛtee Yehowa we lɛ, Hana wo Yehowa shi akɛ kɛ́ eha efɔ́ bi nuu lɛ, ekɛ lɛ baaha lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ená musu ni efɔ́ bi nuu ni ewo lɛ gbɛi akɛ Samuel. Beni Hana tsé Samuel fufɔ lɛ, eŋɔ lɛ kɛtee Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ Shilo, ni ekɛ lɛ ke Yehowa “ewala gbii fɛɛ.” (1 Sam. 1:11) No hewɔ lɛ, Hana ye eshiwoo lɛ nɔ, tsɛbelɛ eleee akɛ ebaafɔ́ bii krokomɛi yɛ Samuel sɛɛ.—1 Sam. 2:20, 21.

6. Mɛni tsɔɔ akɛ Tihiko ji mɔ ko ni amuɔ afɔ̃ɔ enɔ?

6 Kristofonyo ko ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli ni atsɛɔ lɛ Tihiko lɛ ji “anɔkwa sɔɔlɔ,” ni amuɔ afɔ̃ɔ enɔ. (Kol. 4:7) Tihiko kɛ bɔfo Paulo fã gbɛ kɛjɛ Hela kɛho Makedonia kɛtee Asia Bibioo lɛ, ni ekolɛ amɛtsa nɔ kɛtee Yerusalem hu. (Bɔf. 20:2-4) Eeenyɛ efee akɛ lɛ ji “nyɛmi” ni ye ebua Tito kɛja nibii ni akɛke nanemɛi heyelilɔi ni ehia amɛ ni yɔɔ Yudea lɛ. (2 Kor. 8:18, 19; 12:18) Beni awo Paulo tsuŋ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Roma lɛ, etsu Tihiko ni ji enajiaŋdamɔlɔ ní amuɔ afɔ̃ɔ enɔ lɛ koni ekɛ woji ayaha nanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ Efeso kɛ Kolose lɛ. (Efe. 6:21, 22; Kol. 4:8, 9) Beni awo Paulo tsuŋ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ yɛ Roma lɛ, etsu Tihiko kɛtee Efeso. (2 Tim. 4:12) Kɛ́ wɔji mɛi ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ wɔ nɔ lɛ, wɔ hu wɔbaaná jɔɔmɔi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.

7, 8. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ David kɛ Yonatan ji shieŋtsɛmɛi diɛŋtsɛ lɛ?

7 Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ akɛ wɔfee wɔhe enanemɛi ní ebaanyɛ emu efɔ̃ amɛ nɔ. (Abɛi 17:17) Maŋtsɛ Saul bi Yonatan kɛ David bɔ naanyo. Beni Yonatan nu akɛ David egbe Goliat lɛ, “Yonatan tsui mɔ̃ David, ni Yonatan sumɔ lɛ tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe.” (1 Sam. 18:1, 3) Beni Saul miitao David agbe lɛ, Yonatan wó David toi nɔ. Beni David jo foi sɛɛ lɛ, Yonatan kɛ lɛ yakpe ni ekɛ lɛ fee kpaŋmɔ. Akɛni Yonatan wie David he ekpakpa hewɔ lɛ, eshwɛ sharao ni Saul agbe Yonatan, shi nanemɛi enyɔ nɛɛ kpe ekoŋŋ ni amɛtswa amɛnaanyobɔɔ lɛ amɛma shi ekoŋŋ. (1 Sam. 20:24-41) Beni amɛkpe nɔ ni ji naagbee nɔ̃ dani Yonatan gbo lɛ, Yonatan wo David hewalɛ “yɛ Nyɔŋmɔ mli.”—1 Sam. 23:16-18.

8 Yonatan gbo yɛ ta ni amɛkɛ Filistibii lɛ wu lɛ mli. (1 Sam. 31:6) Beni David fóɔ Yonatan lɛ, ekɛɛ akɛ: “Osane miidɔ mi, minyɛmi Yonatan! Osane eŋɔɔ minaa kɛho; osuɔmɔ ni okɛ sumɔ mi lɛ yɛ naakpɛɛ, efe yei asuɔmɔ po!” (2 Sam. 1:26) Suɔmɔ nɛɛ tsɔɔ hedɔɔ ni nanemɛi jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe, shi ejeee bɔlɛnamɔ nifeemɔ. David kɛ Yonatan ji shieŋtsɛmɛi diɛŋtsɛ.

Ná “Heshibaa Jwɛŋmɔ” Daa

9. Mɛɛ gbɛ nɔ aha wɔna bɔ ni heshibaa he hiaa ha yɛ Kojolɔi awolo lɛ yitso 9 lɛ mli?

9 Kɛ́ wɔná “heshibaa jwɛŋmɔ” lɛ, no dani wɔbaatsɔmɔ Nyɔŋmɔ nanemɛi. (1 Pet. 3:8; Lala 138:6) Kojolɔi awolo lɛ yitso 9 lɛ haa wɔnaa bɔ ni heshibaa he hiaa ha. Gideon bi nuu Yotam kɛɛ akɛ: “Gbi ko lɛ tsei yiŋ tee amɛyafɔ mɔ ko mu amɛwo lɛ amɛnɔ maŋtsɛ.” Atsĩ mu tso, agbami tso, kɛ wein tso tã yɛ sane nɛɛ mli. Tsei nɛɛ feɔ aŋkroaŋkroi ni baanyɛ aye Israelbii lɛ anɔ shi amɛtaooo akɛ amɛfee nakai lɛ ahe mfoniri. Shi ŋmei tso—ni lai pɛ akɛfeɔ —ní atsĩ tã yɛ sane lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha Abimelek ni ji henɔwolɔ kɛ gbɔmɔgbelɔ ni sumɔɔ akɛ ewa mɛi ayi lɛ, maŋtsɛyeli lɛ. Eyɛ mli akɛ “Abimelek ye Israel nɔ afii etɛ” moŋ, shi egbo kpatu gbele. (Koj. 9:8-15, 22, 50-54) Kwɛ bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa akɛ wɔɔná “heshibaa jwɛŋmɔ”!

10. Mɛni okase kɛjɛ kpoomɔ ni Herode kpoo akɛ ‘ekɛ anunyam aaaha Nyɔŋmɔ’ lɛ mli?

10 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, Yudea maŋtsɛ Herode Agrippa ní woɔ ehe nɔ lɛ mli fu Tirobii kɛ Sidonbii lɛ, ni amɛbakpa lɛ fai. Beni Herode wieɔ amɛnaa lɛ, amɛbolɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ gbee nɛ, shi jeee gbɔmɔ gbee ni”! Herode kpooo yijiemɔ ni akɛhaa lɛ nɛɛ, ni Yehowa bɔfo tswa lɛ nɔ̃, ni egbo hiɛshishwiemɔ gbele “ejaakɛ ekɛ anunyam lɛ haaa Nyɔŋmɔ.” (Bɔf. 12:20-23) Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔhe esa yɛ wiemɔhamɔ mli, loo wɔhe esa kɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ atsɔɔmɔ? No lɛ esa akɛ wɔkɛ yijiemɔ lɛ aha Nyɔŋmɔ, mɔ ni haa wɔnyɛɔ wɔfeɔ nakai lɛ.—1 Kor. 4:6, 7; Yak. 4:6.

Ohe Awa ni Ofee Ekãa

11, 12. Mɛɛ gbɛ nɔ Henok nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔnaa akɛ Yehowa wajeɔ etsuji lɛ ni ehaa amɛfeɔ ekãa?

11 Kɛ́ wɔkɛ heshibaa nyiɛ Yehowa gbɛ̀i lɛ anɔ lɛ, ebaaha wɔhe awa ní wɔfee ekãa. (5 Mose 31:6-8, 23) Henok ni ji mɔ kpawo kɛjɛ Adam nɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ kɛ ekãa, ni eba ejeŋ jogbaŋŋ yɛ eyinɔbii ni feɔ efɔŋ lɛ ateŋ. (1 Mose 5:21-24) Yehowa wo Henok hewalɛ koni ekɛ shɛɛ sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ aha eyinɔbii lɛ yɛ amɛnitsumɔi ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli kɛ amɛwiemɔi ni wawai lɛ ahewɔ. (Kanemɔ Yuda 14, 15.) Ani oyɛ ekãa ni baaha onyɛ ojaje Nyɔŋmɔ kojomɔi lɛ?

12 Yehowa kɛ nu afua kpãta efɔŋfeelɔi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahiɛ yɛ Noa gbii lɛ amli. Ni kɛlɛ, Henok gbalɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ejaakɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ bɔfoi krɔŋkrɔŋi akpei abɔ baakpãta efɔŋfeelɔi ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahiɛ. (Kpoj. 16:14-16; 19:11-16) Yehowa boɔ wɔsɔlemɔi atoi ni ehaa wɔfeɔ ekãa kɛjajeɔ eshɛɛ sane lɛ kɛ́ eji kojomɔ nɔ̃, loo jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba.

13. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ awaje wɔ ní eha wɔfee ekãa koni wɔnyɛ wɔkpee naagbai ni haa wɔhaoɔ lɛ anaa lɛ?

13 Kɛ́ Nyɔŋmɔ waje wɔ ni eha wɔfee ekãa lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpee naagbai ni haa wɔhaoɔ lɛ anaa. Beni Esau kɛ yei enyɔ ni ji Hitbii lɛ hi shi lɛ, enɛ tsɔ “Isak kɛ Rebeka [ni ji efɔlɔi lɛ] mumɔ nidɔɔnii.” Rebeka ye ŋkɔmɔ akɛ: “Mijeŋhilɛ eje mitsine yɛ Hetbiyei lɛ ahewɔ. Kɛji [wɔbi nuu] Yakob wɛ Hetbiyei ni tamɔ mɛnɛɛmɛi ni ji shikpɔŋ nɛɛ nɔ biyei lɛ eko lɛ, te mahi jeŋ makɛɛ tɛŋŋ?” (1 Mose 26:34, 35; 27:46) Isak tsu naagba lɛ he nii, ni ewo Yakob gbɛ koni eyaŋɔ yoo yɛ Yehowa jálɔi lɛ ateŋ. Eyɛ mli akɛ Isak kɛ Rebeka nyɛɛɛ atsake nɔ ni Esau fee lɛ moŋ, shi Nyɔŋmɔ ha amɛná nilee, ekãa, kɛ hewalɛ, ni no ha amɛtee nɔ amɛye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ lɛ, ebaafee nakai nɔŋŋ eha wɔ.—Lala 118:5.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ gbekɛ yoo fioo ni ji Israelnyo lɛ tsɔ efee ekãa?

14 Afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, ojoyeli ta ko ŋɔ gbekɛ yoo fioo ko ni ji Israelnyo lɛ nom, ni esɔmɔ yɛ Aram asafoiatsɛ nukpa Naeman ní miiye kpiti lɛ we. Akɛni gbekɛ yoo fioo nɛɛ enu naakpɛɛ nibii ni Nyɔŋmɔ eha gbalɔ Elisha efee lɛ he sane hewɔ lɛ, ekɛ ekãa kɛɛ Naeman ŋa lɛ akɛ: ‘Kɛ́ minuŋtsɔ tee Israel lɛ, Yehowa gbalɔ lɛ baatsá ekpiti lɛ eha lɛ.’ Naeman tee Israel ni atsá lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. (2 Maŋ. 5:1-3) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa po gbekɛ yoo fioo nɛɛ fee eha gbekɛbii ni kɛ amɛhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ koni eha amɛfee ekãa kɛye amɛtsɔɔlɔi, amɛnanemɛi skulbii, kɛ mɛi krokomɛi odase lɛ nɛkɛ!

15. Mɛni Obadia ni ji Ahab we lɛ nɔkwɛlɔ lɛ fee kɛtsɔɔ akɛ eyɛ ekãa?

15 Kɛ́ Nyɔŋmɔ ha wɔfee ekãa lɛ, wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ kaai anaa. Susumɔ Maŋtsɛ Ahab we lɛ nɔkwɛlɔ ni atsɛɔ lɛ Obadia ní hi shi yɛ gbalɔ Elia beaŋ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Beni Maŋnyɛ Izebel fã akɛ agbe Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ, Obadia ŋɔ amɛteŋ mɛi 100 etee “tɛkploi amli nyɔŋmai-enumɔ-enumɔ.” (1 Maŋ. 18:13; 19:18) Ani obaafee ekãa kɛye obua nanemɛi Kristofoi ni awaa amɛyi lɛ, taakɛ Obadia ye ebua Yehowa gbalɔi lɛ?

16, 17. Te Aristarko kɛ Gaio fee amɛnii amɛha tɛŋŋ beni awaa amɛyi lɛ?

16 Kɛ́ aawa wɔyi lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baafi wɔ sɛɛ. (Rom. 8:35-39) Paulo nanemɛi nitsulɔi ni ji Aristarko kɛ Gaio kɛ asafo kuu ko ni feɔ basabasa ní eeenyɛ efee akɛ amɛyibɔ shɛɔ akpei abɔ lɛ kpe yɛ nikwɛmɔhe ni yɔɔ Efeso lɛ. Jwiɛtɛi ŋaalɔ ni atsɛɔ lɛ Demetrio lɛ wo nakai asafo kuu lɛ yiŋ ni amɛfee gidigidi. Ekɛ enanemɛi ŋaalɔi lɛ kɛ jwiɛtɛi feɔ nyɔŋmɔ yoo Artemi gbatsui bibii, shi akɛni Paulo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eha maŋ lɛ mli bii pii ekpa amaga jamɔ hewɔ lɛ, ebafee tamɔ nɔ ni amɛnitsumɔ ni haa amɛnáa nii pii lɛ miigbe shi. Asafo kuu ni feɔ basabasa lɛ mɔmɔ Aristarko kɛ Gaio ni amɛkɛ amɛtee nikwɛmɔhe lɛ ni amɛtee nɔ amɛbolɔ amɛkɛɛ: “Efesobii Artemi lɛ kekenam ni!” Eeenyɛ efee akɛ Aristarko kɛ Gaio susu akɛ amɛgbo amɛtã, shi maŋ lɛŋ woloŋmalɔ lɛ kpãta asafo kuu lɛ.—Bɔf. 19:23-41.

17 Kɛ́ bo oyaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ani kulɛ obaatao shihilɛ ni yɔɔ mlɛo fe no? Nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Aristarko kɛ Gaio nijiaŋ je wui. Akɛni Aristarko jɛ Tesalonika hewɔ lɛ, ele akɛ abaanyɛ awa amɛyi yɛ sanekpakpa lɛ jajemɔ lɛ hewɔ. Be fioo ko ni tsɔ shihilɛ ni amɛkɛkpe yɛ Efeso lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, basabasafeemɔ ba Tesalonika beni Paulo shiɛ yɛ jɛi lɛ. (Bɔf. 17:5; 20:4) Akɛni Aristarko kɛ Gaio nyiɛ Yehowa gbɛ̀i anɔ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ha amɛná hewalɛ ni amɛfee ekãa kɛdamɔ yiwaa naa.

Fó Mɛi Krokomɛi Anɔ̃ Mli

18. Mɛni Akwila kɛ Priska fee ní amɛkɛtsɔɔ akɛ ‘amɛfóɔ’ mɛi krokomɛi anɔ̃ mli?

18 Kɛ́ aawa wɔ yi amrɔ nɛɛ jio, awaaa wɔ yi jio lɛ, esa akɛ wɔfó wɔnanemɛi Kristofoi anɔ̃ mli. Priska kɛ Akwila ‘fó’ mɛi krokomɛi anɔ̃ mli. (Kanemɔ Filipibii 2:4.) Eeenyɛ efee akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa nɛɛ ha Paulo he ko ni ewɔ yɛ Efeso, he ni jwiɛtɛi ŋaalɔ ni atsɛɔ lɛ Demetrio lɛ wo asafo yuu ko yiŋ ni amɛfee basabasa yɛ lɛ ní awie he kɛtsɔ hiɛ lɛ. Ekolɛ nakai nifeemɔ lɛ ha Akwila kɛ Priska kɛ “amɛhe wo gbele mli” yɛ Paulo hewɔ. (Rom. 16:3, 4; 2 Kor. 1:8) Ŋmɛnɛ lɛ, akɛni wɔdɔɔ wɔnyɛmimɛi ni awaa amɛyi lɛ ahe hewɔ lɛ, wɔhaa ‘wɔhiɛ tɛ̃ɔ tamɔ onufui.’ (Mat. 10:16-18) Wɔkɛ hiɛtɛ̃ɛ tsuɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni wɔkpoɔ akɛ wɔɔha mɛi ni waa wɔ yi lɛ aaale wɔnyɛmimɛi lɛ agbɛi loo wɔhe saji krokomɛi.

19. Mɛɛ nijuji Dorka fee eha mɛi krokomɛi?

19 Wɔbaanyɛ wɔfó mɛi krokomɛi anɔ̃ mli yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Kristofoi komɛi bɛ hiamɔ nii komɛi, ni wɔbaanyɛ wɔha amɛ hiamɔ nii nɛɛ. (Efe. 4:28; Yak. 2:14-17) Yoo ko ni feɔ ejurɔ waa hi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi asafo lɛ mli yɛ Yopa, ni atsɛɔ lɛ Dorka. (Kanemɔ Bɔfoi lɛ Asaji 9:36-42.) Eeenyɛ efee akɛ atadei ni Dorka feɔ kɛhaa yei okulafoi ni ehia amɛ lɛ fata “nitsumɔi kpakpai kɛ ejuji ni efeɔ” lɛ ahe. Beni egbo yɛ afi 36 Ŋ.B. lɛ, yei okulafoi lɛ ye awerɛho babaoo. Nyɔŋmɔ kɛ Petro tsu nii ni ekɛtee Dorka shi kɛba wala mli, ni eeenyɛ efee akɛ eshiɛ sanekpakpa lɛ kɛ miishɛɛ, ni efee mɛi krokomɛi ejurɔ ewala gbii abɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ fɛɛ. Wɔyɛ miishɛɛ waa akɛ Kristofoi yei ni fóɔ mɛi krokomɛi anɔ̃ mli tamɔ yoo nɛɛ yɛ wɔteaŋ ŋmɛnɛ!

20, 21. (a) Mɛɛ tsakpaa yɔɔ mɛi amii ní aaashɛje kɛ amɛnɔ̃ mli ní aaafó lɛ teŋ? (b) Mɛni obaanyɛ ofee ni okɛshɛje mɛi amii?

20 Wɔfóɔ mɛi krokomɛi anɔ̃ mli kɛtsɔ amɛmii ni wɔshɛjeɔ lɛ nɔ. (Rom. 1:11, 12) Paulo naanyo nitsulɔ Sila shɛjeɔ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ amii. Beni amu ketiafoo sane lɛ naa yɛ aaafee afi 49 Ŋ.B. lɛ, nɔyeli kuu ni yɔɔ Yerusalem lɛ ŋma wolo ni amɛkɛtsu amɛnajiaŋdamɔlɔi koni amɛkɛyaha Kristofoi ni yɔɔ hei krokomɛi lɛ. Sila, Yuda, Barnaba, kɛ Paulo ŋɔ wolo ni nɔyeli kuu lɛ ŋma lɛ kɛtee Antiokia. Sila kɛ Yuda ‘kɛ wiemɔ babaoo shɛje nyɛmimɛi’ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ “amii ni amɛwo amɛ hewalɛ.”—Bɔf. 15:32.

21 Sɛɛ mli lɛ awo Paulo kɛ Sila tsuŋ yɛ Filipi, shi shikpɔŋhosomɔ ko ha amɛye amɛhe. Ekã shi faŋŋ akɛ amɛná miishɛɛ waa beni amɛye gboklɛfoi akwɛlɔ lɛ odase ní ekɛ ewe lɛ batsɔmɔ heyelilɔi lɛ! Sila kɛ Paulo shɛje nyɛmimɛi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ amii dani amɛshi jɛmɛ. (Bɔf. 16:12, 40) Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ osaji ahetoohamɔi, wiemɔi ni ohaa, kɛ ekãa ni okɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ashɛje mɛi krokomɛi amii tamɔ bɔ ni Paulo kɛ Sila fee lɛ. Kɛji ‘oyɛ hewalɛwoo wiemɔ ko lɛ,’ bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ ‘wiemɔ.’—Bɔf. 13:15, Ga Biblia Hee lɛ.

Yaa Nɔ Onyiɛ Yehowa Gbɛ̀i lɛ Anɔ

22, 23. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná Biblia mli saji lɛ ahe sɛɛ diɛŋtsɛ?

22 Wɔhiɛ sɔɔ waa akɛ aŋmala saji ni ba mli diɛŋtsɛ yɛ mɛi ashihilɛ mli lɛ yɛ Yehowa, ni ji “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ” lɛ Wiemɔ lɛ mli! (2 Kor. 1:3) Kɛ́ wɔɔná saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli nɛɛ ahe sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli lɛ atsu nii, ní wɔŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ.—Gal. 5:22-25.

23 Kɛ́ wɔjwɛŋ Biblia mli saji nɛɛ anɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔjie Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui akpo. Ebaaha wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa ní hãa wɔnáa “ŋaa kɛ nilee kɛ miishɛɛ fɛɛ” lɛ teŋ lɛ mli awa. (Jaj. 2:26) Enɛ baaha wɔha Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ tsui anyɔ emli. (Abɛi 27:11) Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔnyiɛ Yehowa gbɛ̀i lɛ anɔ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee ohe mɔ ni yeɔ eshiwoi anɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná “heshibaa jwɛŋmɔ”?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia mli saji baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee ekãa?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔfó mɛi krokomɛi anɔ̃ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Yefta ní anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ enɔ lɛ ye eshiwoo nɔ, ni ebi yoo lɛ fi esɛɛ eyɛ mli moŋ akɛ nakai feemɔ wa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Oblahii kɛ oblayei, mɛni nyɛkase yɛ gbekɛ yoo fioo ni ji Israelnyo lɛ he?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Mɛɛ gbɛ nɔ Dorka tsɔ eye ebua nanemɛi Kristofoi ni ehia amɛ lɛ?