Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yesu Kristo—Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ Ni Fe Fɛɛ Lɛ

Yesu Kristo—Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ Ni Fe Fɛɛ Lɛ

Yesu Kristo—Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ Ni Fe Fɛɛ Lɛ

“Eŋɔɔ mijɛ, ni lɛ etsumi.”—YOH. 7:29.

1, 2. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ lɛ mɛni no tsɔɔ, ni namɔ abaanyɛ atsɛ́ lɛ akɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ ni fe fɛɛ?

KƐ́ ONU wiemɔ ni ji “maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ” lɛ, mɛni baa ojwɛŋmɔ mli? Mɛi komɛi ajwɛŋmɔ baaya Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ní amɛteŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔŋ kɛ jarayeli saji amli yɛ hei ni amɛsɔmɔɔ yɛ lɛ anɔ. Shi akɛni oji Yehowa Odasefonyo hewɔ lɛ, ewaaa akɛ ojwɛŋmɔ aaaya maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni Nɔyeli Kuu lɛ tsuɔ amɛ kɛyaa maji srɔtoi anɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ koni amɛyashiɛ sanekpakpa lɛ anɔ. (Mat. 24:14) Maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi nɛɛ jɛɔ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛkɛ amɛbe kɛ amɛnyɛmɔi woɔ nitsumɔ ni yɔɔ nyam nɛɛ mli, ni amɛkɛyeɔ amɛbuaa mɛi koni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ní amɛná amɛkɛ lɛ teŋ wekukpãa ni mli wa.—Yak. 4:8.

2 Wiemɔi ni ji “maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ” kɛ “maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi” lɛ ejeee kpo yɛ Ga Biblia lɛ mli. Shi abaanyɛ atsɔɔ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “sanekpakpa jajelɔi” yɛ Efesobii 4:11 lɛ shishi akɛ “maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi.” Yehowa ji Sanekpakpa Jajelɔ ni fe fɛɛ, shi anyɛŋ atsɛ́ lɛ akɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ ni fe fɛɛ ejaakɛ mɔ ko nyɛŋ atsu lɛ. Shi Yesu Kristo wie eŋwɛi Tsɛ lɛ he akɛ: “Eŋɔɔ mijɛ, ni lɛ etsumi.” (Yoh. 7:29) Yehowa tsu e-Bi koome lɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ekɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ adesai naakpa. (Yoh. 3:16) Abaanyɛ atsɛ́ Yesu akɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ ni fe fɛɛ kɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ ni nɔ bɛ, ejaakɛ yiŋtoo kome hewɔ ni atsu lɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ ji ni ‘ebaye anɔkwale lɛ he odase.’ (Yoh. 18:37) Enyɛ eshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ni amrɔ nɛɛ wɔmiiná esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he sɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ gbɛ̀i ni etsɔ nɔ etsɔɔ nii lɛ atsu nii yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ́ wɔji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi loo wɔjeee nakai po.

3. Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

3 Wɔbaanyɛ wɔbi saji yɛ nitsumɔ ni Yesu tsu akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ he akɛ: Mɛni Yesu tsu yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Mɛni hewɔ enitsɔɔmɔ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ? Mɛni ha eye omanye yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?

Yesu Jɛ Esuɔmɔ Mli Esɔmɔ yɛ Shihilɛ Hee Mli

4-6. Mɛɛ tsakemɔi komɛi ba Yesu shihilɛ mli beni atsu lɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?

4 Esa akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi kɛ Kristofoi komɛi ni amɛshi kɛtee hei ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe ehia waa yɛ lɛ akase shihilɛ hee ni baa shi ni amɛyanina lɛ. Shi srɔtofeemɔ agbo diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ ni Yesu hi mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ shihilɛ ni ehi mli yɛ ŋwɛi, he ni ekɛ e-Tsɛ lɛ hi shi yɛ ŋwɛi bɔfoi ní sɔmɔɔ Yehowa kɛ tsui krɔŋŋ lɛ ateŋ lɛ teŋ. (Hiob 1:6; 2:1) Kwɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ srɔto kwraa akɛ Yesu bafutu adesai eshafeelɔi yɛ jeŋ ni abaaa jeŋ jogbaŋŋ yɛ mli lɛ mli! (Mar. 7:20-23) Eto etsui eha naataamɔ ni tee nɔ yɛ ekaselɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ po ateŋ lɛ. (Luka 20:46; 22:24) Yɛ anɔkwale mli lɛ etsu shihilɛi ni ekɛkpe yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ fɛɛ ahe nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi.

5 Jeee naakpɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ewie wiemɔ ni efɔlɔi lɛ wieɔ lɛ; ekase kɛjɛ egbekɛbiiashi. Eji tsakemɔ agbo ni ba eshihilɛ mli ejaakɛ beni eyɔɔ ŋwɛi lɛ, eji Bɔfonukpa! Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, kɛhoo lɛ, ewie ‘gbɔmɛi alilɛii’ lɛ ateŋ ekome. Enɛ yɛ srɔto kwraa yɛ “ŋwɛi bɔfoi alilɛii” ahe. (1 Kor. 13:1) Shi adesa ko ewieko duromɔ wiemɔi tamɔ Yesu wie lɛ pɛŋ.—Luka 4:22.

6 Susumɔ gbɛ̀i krokomɛi anɔ ni Nyɔŋmɔ Bi lɛ shihilɛ tsake kwraa beni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe okwɛ. Eyɛ mli akɛ Yesu náaa esha akɛ gboshinii kɛjɛɛɛ Adam ŋɔɔ moŋ, shi ebatsɔ adesa tamɔ mɛi ni batsɔmɔ “enyɛmimɛi” loo esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ. (Kanemɔ Hebribii 2:17, 18.) Susumɔ enɛ he okwɛ, dani Yesu aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ, lɛ ji Bɔfonukpa Mikael ni kɛ gbɛtsɔɔmɔi haa ŋwɛi bɔfoi lɛ, shi yɛ gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe lɛ lɛ, ekpoo akɛ eeekpa eŋwɛi Tsɛ lɛ fai koni eha lɛ “ŋwɛi bɔfoi fe asafoi nyɔŋma kɛ enyɔ.” (Mat. 26:53; Yuda 9) Hɛɛ, Yesu fee naakpɛɛ nii; ni kɛlɛ, nɔ ni efee beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ shɛɛɛ nɔ ni kulɛ ebaanyɛ etsu yɛ ŋwɛi lɛ kwraa.

7. Te Yudafoi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ yɛ Mla lɛ he?

7 Dani Yesu aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ adesa lɛ, eeenyɛ efee akɛ akɛni lɛ ji “Wiemɔ lɛ” hewɔ lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ Naawielɔ ni tsɔɔ Israelbii lɛ agbɛ kɛtsɔ ŋa lɛ nɔ lɛ. (Yoh. 1:1; 2 Mose 23:20-23) Ni kɛlɛ ‘amɛná mla lɛ yɛ bɔfoi anitsumɔ naa ni amɛyayeee nɔ.’ (Bɔf. 7:53; Heb. 2:2, 3) Yɛ anɔkwale mli lɛ, klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ nuuu Mla lɛ shishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ mla ni kɔɔ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ he lɛ he okwɛ. (Kanemɔ Marko 3:4-6.) Woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ ‘shi mla lɛ mli nii ni he jaraa ni ji kojomɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ hemɔkɛyeli lɛ.’ (Mat. 23:23) Ni kɛlɛ, Yesu nijiaŋ ejeee wui, shi moŋ etee nɔ eshiɛ anɔkwale lɛ.

8. Mɛni hewɔ Yesu baanyɛ aye abua wɔ lɛ?

8 Yesu jɛ esuɔmɔ mli esɔmɔ. Suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha mɛi lɛ ha ená he miishɛɛ waa akɛ eye ebua amɛ. Efɔ̃ɔɔ sanekpakpa lɛ jajemɔ. Akɛni Yesu ye Yehowa anɔkwa beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, “etsɔ mɔ mli ní naanɔ yiwalaheremɔ jɛɔ eha mɛi fɛɛ ní boɔ lɛ toi lɛ.” Kɛfata he lɛ, “akɛni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ena amanehulu ni aka lɛ hewɔ lɛ, enyɛɔ eyeɔ ebuaa mɛi [tamɔ wɔ] ni akaa amɛ lɛ.”—Heb. 2:18; 5:8, 9.

Atsɔse lɛ Jogbaŋŋ akɛ Tsɔɔlɔ

9, 10. Mɛɛ tsɔsemɔ Yesu nine shɛ nɔ dani atsu lɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ?

9 Nɔyeli Kuu lɛ toɔ gbɛjianɔ ni atsɔseɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi lɛ dani atsuɔ amɛ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi. Ani atsɔse Yesu Kristo? Hɛɛ, atsɔse lɛ dani afɔ lɛ mu akɛ Mesia lɛ, shi jeee yɛ rabifoi askul ko mli; ni asaŋ atsɔseee lɛ yɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni ehe gbɛi waa lɛ ateŋ mɔ ko naji anaa. (Yoh. 7:15; kwɛmɔ Bɔfoi lɛ Asaji 22:3 lɛ.) Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni hewɔ Yesu he sa waa kɛ nitsɔɔmɔ lɛ?

10 Yɛ tsɔsemɔ ni Yesu nyɛ Maria kɛ Yosef ní ŋɔ lɛ efee ebi lɛ kɛha lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, enine shɛ tsɔsemɔ ni he hiaa fee fɛɛ lɛ nɔ kɛjɛ Yehowa, ni ji Tsɔɔlɔ ni he esa fe fɛɛ lɛ ŋɔɔ. Yesu wie etsɔsemɔ nɛɛ he akɛ: “Mi lɛ mitooo mi diɛŋtsɛ miyi miwieee; shi tsɛ ni tsu mi lɛ, lɛ moŋ ewo mi kita, nɔ ni mikɛɛ kɛ nɔ ni miwie.” (Yoh. 12:49) Kadimɔ akɛ atsɔɔ Bi lɛ nɔ̃ pɔtɛɛ ni esa akɛ etsɔɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ Yesu kɛ be babaoo bo e-Tsɛ lɛ gbɛtsɔɔmɔi atoi dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ. Aso tsɔsemɔ ko yɛ ni fe nɔ ni enine shɛ nɔ nɛɛ?

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu jie bɔ ni e-Tsɛ lɛ kɛ adesai yeɔ haa lɛ kpo?

11 Kɛjɛ beni abɔ Bi lɛ, ekɛ e-Tsɛ lɛ teŋ wekukpãa lɛ mli wa waa. Beni Yesu ebatsɔko adesa lɛ, ena bɔ ni Yehowa kɛ adesai yeɔ haa lɛ, ni enɛ ha enu bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ amɛyeɔ haa lɛ shishi. Bi lɛ jie bɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ adesai lɛ kpo aahu akɛ beni afeɔ ehe mfoniri akɛ nilee lɛ, enyɛ ekɛɛ akɛ: “Mináa gbɔmɛi abii ahe miishɛɛ.”—Abɛi 8:22, 31.

12, 13. (a) Mɛni Yesu kase kɛjɛ bɔ ni e-Tsɛ lɛ kɛ Israelbii lɛ ye ha lɛ mli? (b) Te Yesu kɛ tsɔsemɔ ni enine shɛ nɔ lɛ tsu nii eha tɛŋŋ?

12 Bi lɛ kase nii hu kɛjɛ bɔ ni e-Tsɛ tsu shihilɛi ni mli wawai ahe nii eha lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni Yehowa kɛ Israelbii atuatselɔi lɛ ye ha lɛ he okwɛ. Nehemia 9:28 lɛ kɛɛ akɛ: “[Yehowa,] kɛ́ amɛná hejɔlɛ pɛ lɛ, amɛyafeɔ efɔŋ yɛ ohiɛ ekoŋŋ, ni oŋmɛɛɔ amɛhe owoɔ amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ, ni amɛyeɔ amɛnɔ. Shi kɛlɛ kɛ́ amɛku amɛsɛɛ ní amɛbabolɔ amɛtsɛ́o lɛ, ojɛɔ ŋwɛi oboɔ amɛ toi ni omɔbɔnalɛ babaoo lɛ naa lɛ ojie amɛ shii abɔ.” Akɛni Yesu kɛ Yehowa tsu nii, ni ena bɔ ni etsuɔ nii ehaa hewɔ lɛ, emusuŋ tsɔ lɛ yɛ mɛi ni ekɛkpe yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahe tamɔ e-Tsɛ lɛ.—Yoh. 5:19.

13 Yesu kɛ tsɔsemɔ ni enine shɛ nɔ lɛ tsu nii ni ekɛ ekaselɔi lɛ ye yɛ musuŋtsɔlɛ naa. Gbɛkɛ dani enɔ jetsɛremɔ lɛ agbe lɛ lɛ, ebɔfoi ni ejie suɔmɔ kpele kpo etsɔɔ amɛ lɛ fɛɛ “jo foi shĩ lɛ.” (Mat. 26:56; Yoh. 13:1) Bɔfo Petro po kwa Kristo shii etɛ! Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yesu fee nɔ ko ni baaha ebɔfoi lɛ anyɛ aku amɛsɛɛ amɛba eŋɔɔ ekoŋŋ. Ekɛɛ Petro akɛ: “Mi lɛ mikpa fai mihao, koni ohemɔkɛyeli akatã; ni bo hu, beni oookpale lɛ, wo onyɛmimɛi lɛ ahewalɛ.” (Luka 22:32) Atswa Nyɔŋmɔ Israel lɛ ama “bɔfoi lɛ kɛ gbalɔi” lɛ anɔ, ni Toobi lɛ ni ji Yesu Kristo bɔfoi 12 lɛ agbɛii yɛ Yerusalem Hee lɛ gbogbo lɛ shishitoi nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ nɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛhefatalɔi “tooi krokomɛi” ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ, ní amɛkɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ kpele lɛ tsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ Bi ni esumɔɔ esane waa lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi lɛ miishwere.—Efe. 2:20; Yoh. 10:16; Kpoj. 21:14.

Gbɛ Nɔ ni Yesu Tsɔ Etsɔɔ Nii

14, 15. Mɛɛ srɔtofeemɔ yɔɔ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ kɛ woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ anitsɔɔmɔ lɛ teŋ?

14 Te Yesu kɛ tsɔsemɔ ni enine shɛ nɔ lɛ tsu nii eha tɛŋŋ beni etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anii lɛ? Kɛ́ wɔkɛ gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ etsɔɔ nii lɛ to Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ anɔ̃ lɛ he lɛ, wɔnaa faŋŋ akɛ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ nɔ bɛ. Woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ ‘gu Nyɔŋmɔ kita lɛ yɛ amɛblema saji lɛ ahewɔ.’ Shi nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu etooo lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ ewieee; etsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ wiemɔ loo shɛɛ sane lɛ be fɛɛ be. (Mat. 15:6; Yoh. 14:10) Nakai esa akɛ wɔ hu wɔfee.

15 Nɔ kroko hu yɛ ni ha esoro Yesu kwraa yɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe. Ewie woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ ahe akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ní amɛaakɛɛ nyɛ akɛ nyɛye nɔ lɛ, nyɛyea nɔ ní nyɛfea; shi amɛnifeemɔ nii lɛ nyɛkafea; ejaakɛ amɛkɛɔ moŋ, shi amɛfeee.” (Mat. 23:3) Yesu tsu nɔ ni etsɔɔ mɛi lɛ he nii. Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnɔ ko ni maa enɛ nɔ mi lɛ he wɔkwɛa.

16. Mɛni hewɔ obaanyɛ okɛɛ akɛ Yesu hi shi yɛ wiemɔi ni aŋmala yɛ Mateo 6:19-21 lɛ anaa lɛ?

16 Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ ni ‘amɛbɔ jwetrii yɛ ŋwɛi.’ (Kanemɔ Mateo 6:19-21.) Ani Yesu diɛŋtsɛ hu hi shi yɛ ŋaawoo nɛɛ naa? Hɛɛ, ejaakɛ ewie lɛ diɛŋtsɛ ehe yɛ anɔkwale mli akɛ: “Osɔi yɛ bui, ni ŋwɛi loofɔji hu yɛ tsũi; shi gbɔmɔ bi lɛ bɛ he ni ekɛ eyitso ŋmɛɔ.” (Luka 9:58) Yesu tiuuu heloonaa nibii asɛɛ. Nɔ ni kã etsui nɔ titri ji Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ jajemɔ, ni eha ana nɔ ni jwetri ni esaaa akɛ abɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsɔɔ. Yesu ha ana bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa akɛ aaabɔ jwetri yɛ ŋwɛi, “he ni omlɛ̃gɛ̃ kɛ ŋkanale fiteee nii ni julɔi gbáaa amɛyajuuu yɛ lɛ.” Ani oohi shi yɛ Yesu ŋaawoo akɛ abɔ jwetri yɛ ŋwɛi lɛ naa?

Yesu Sui ni Ha Mɛi Sumɔ Esane

17. Mɛɛ sui ha Yesu batsɔ sanekpakpa jajelɔ ni nɔ bɛ lɛ?

17 Mɛɛ sui ha Yesu batsɔ sanekpakpa jajelɔ ni nɔ bɛ lɛ? Ekome ji gbɛ nɔ ni etsɔ ekɛ mɛi ni eye ebua amɛ lɛ ye ha lɛ. Yehowa sui kpakpai ni Yesu jie lɛ kpo lɛ ekomɛi ji heshibaa, suɔmɔ, kɛ musuŋtsɔlɛ. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni sui nɛɛ ha mɛi babaoo tsi amɛbɛŋkɛ Yesu lɛ he wɔkwɛa.

18. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Yesu ba ehe shi lɛ?

18 Akɛni Yesu kpɛlɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ akɛ eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, “eŋɔ tsulɔ su efɔ̃ enɔ, etsɔ tamɔ gbɔmɔ, ni eshihilɛ gbɛfaŋ hu ana lɛ taakɛ gbɔmɔ.” (Filip. 2:6, 7) Enɛ tsɔɔ akɛ eba ehe shi. Kɛfata he lɛ, Yesu ebuuu ehe akɛ enɔ kwɔ fe mɛi krokomɛi. Efeee enii tamɔ nɔ ni eekɛɛ amɛ akɛ, ‘Mijɛ ŋwɛi tɔɔ miba, no hewɔ lɛ, esa akɛ nyɛbo mi toi.’ Yesu efeee hoo ní ekɛha mɛi ale akɛ lɛ ji anɔkwa Mesia lɛ taakɛ apasa mesia srɔtoi lɛ fee lɛ. Bei komɛi lɛ ekɛɔ mɛi akɛ amɛkaha mɛi krokomɛi le mɔ ni eji loo nɔ ni efee eha amɛ lɛ. (Mat. 12:15-21) Yesu miisumɔ ni mɛi adamɔ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyɔse lɛ nɔ amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaanyiɛ esɛɛ. Ekaselɔi lɛ atsui nyɔ amɛ mli naakpa akɛ amɛ-Nuŋtsɔ lɛ kpaaa gbɛ akɛ amɛbaafee amɛnii tamɔ ŋwɛi bɔfoi ni eye emuu ni ekɛ amɛbɔ yɛ ŋwɛi lɛ!

19, 20. Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ kɛ musuŋtsɔlɛ tsirɛ Yesu ni eye ebua mɛi?

19 Yesu Kristo jie suɔmɔ ni ji eŋwɛi Tsɛ lɛ su ni fe fɛɛ lɛ hu kpo. (1 Yoh. 4:8) Yesu jɛ suɔmɔ mli etsɔɔ etoibolɔi lɛ anii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni enu he eha oblanyo nɔyelɔ ko lɛ he okwɛ. (Kanemɔ Marko 10:17-22.) Yesu ‘sumɔ lɛ’ ni eesumɔ akɛ eye ebua lɛ, shi oblanyo nɔyelɔ lɛ nyɛɛɛ ashi nibii babaoo ni eyɔɔ lɛ ní ebanyiɛ Kristo sɛɛ.

20 Sui ni ha mɛi sumɔ Yesu sane lɛ ateŋ ekome ji musuŋtsɔlɛ. Akɛni mɛi ni kpɛlɛ enitsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ ji adesai ni yeee emuu hewɔ lɛ, amɛyɛ naagbai babaoo. Akɛni Yesu le enɛ hewɔ lɛ, ejɛ musuŋtsɔlɛ kɛ mɔbɔnalɛ mli etsɔɔ amɛ nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Gbi ko lɛ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ náaa dekã ní amɛkɛaaye nii tete po. Shi te Yesu fee enii eha tɛŋŋ beni ena akɛ asafo kuu ko ebabua amɛhe naa lɛ? ‘Emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ amɛhewɔ, ejaakɛ amɛtamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ; ni ebɔi amɛ nibii pii tsɔɔmɔ.’ (Mar. 6:34) Yesu yɔse shihilɛ ni yɔɔ mɔbɔ ni mɛi ni yɔɔ eshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ yɔɔ mli lɛ, ni ekɛ ehewalɛ fɛɛ tsu nii kɛtsɔɔ amɛ nii, ni efee naakpɛɛ nibii ní amɛbaaná he sɛɛ lɛ eha amɛ. Mɛi komɛi nya esui kpakpai lɛ ahe, ni ewiemɔi lɛ tsirɛ amɛ ni amɛbatsɔmɔ ekaselɔi.

21. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Taakɛ wɔbaana yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, nibii babaoo yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu shikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛi gbɛ̀i krokomɛi hu anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase Yesu Kristo, ni ji Maŋsɛɛ Sanekpakpa Jajelɔ ni fe fɛɛ lɛ?

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ tsɔsemɔ Yesu nine shɛ nɔ dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ?

• Mɛni ha Yesu nitsɔɔmɔ lɛ bafee nɔ ni nɔ bɛ kɛ́ akɛto woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ anɔ̃ lɛ he?

• Mɛi sui ha mɛi sumɔ Yesu sane lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ etsɔɔ gbɔmɛi asafoi anii?