Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onaa Mɛi Taakɛ Yehowa Naa Amɛ Lɛ?

Ani Onaa Mɛi Taakɛ Yehowa Naa Amɛ Lɛ?

Ani Onaa Mɛi Taakɛ Yehowa Naa Amɛ Lɛ?

“Mligbalamɔ akaba gbɔmɔtso lɛ mli, . . . henii lɛ abaabaa amɛhe yi pɛpɛɛpɛ.”—1 KOR. 12:25.

1. Beni obote mumɔŋ paradeiso lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, te onu he oha tɛŋŋ?

BENI wɔtsi wɔhe kɛjɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ he klɛŋklɛŋ kwraa ní wɔkɛ Yehowa webii lɛ bɔi bɔɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ kɛ bɔ ni amɛdɔɔ amɛhe amɛhaa lɛ ha wɔmii shɛ wɔhe waa. Amɛtamɔɔɔ mɛi ni Satan kudɔɔ amɛ, ní yitseiaŋ wala, ní he tsɛ̃ɔ amɛhe, ní kɛ amɛhe tswaa lɛ kwraa! Wɔbaje mumɔŋ paradeiso ní toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ yɔɔ mli lɛ mli.—Yes. 48:17, 18; 60:18; 65:25.

2. (a) Mɛni baanyɛ aha wɔná mɛi krokomɛi ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa? (b) Mɛni ebaabi ni wɔfee?

2 Shi beni bei shwieɔ mli lɛ, ekolɛ emuu ni wɔyeee lɛ baaha wɔbɔi wɔnyɛmimɛi lɛ ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa námɔ. Emuu ni wɔyeee lɛ baanyɛ aha wɔna wɔnyɛmimɛi lɛ agbɔjɔmɔi bibii lɛ akɛ gbɔjɔmɔi wuji, yɛ nɔ najiaŋ ni kulɛ esa akɛ wɔkwɛ amɛsui kpakpai lɛ. Wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ esa akɛ wɔna amɛ taakɛ Yehowa naa amɛ lɛ. Kɛ́ nakai eji yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, belɛ esa akɛ wɔsusu bɔ ni wɔnaa amɛ wɔhaa lɛ he, ní wɔha bɔ ni wɔnaa amɛ lɛ atamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ.—2 Mose 33:13.

Bɔ ni Yehowa Naa Wɔnyɛmimɛi lɛ Ehaa

3. Mɛni he Biblia lɛ kɛ Kristofoi asafo lɛ to?

3 Bɔfo Paulo kɛ Kristofoi akuu ni afɔ amɛ mu lɛ to gbɔmɔtso kome kɛ ‘ehenii pii’ he taakɛ aŋma yɛ 1 Korintobii 12:2-26 lɛ. Bɔ ni esoro gbɔmɔtso lɛ henii lɛ ateŋ eko fɛɛ eko lɛ, nakai nɔŋŋ hu esoro asafo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ su kɛ enyɛmɔ. Ni kɛlɛ Yehowa kpɛlɛɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ. Esumɔɔ asafo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ, ni amɛjara wa yɛ ehiɛ. No hewɔ lɛ, Paulo woɔ wɔ ŋaa akɛ esa akɛ asafo lɛ mli bii “abaabaa amɛhe yi pɛpɛɛpɛ.” Enɛ feemɔ baanyɛ awa, ejaakɛ esoro wɔsui yɛ mɛi krokomɛi anɔ̃ he.

4. Mɛni hewɔ ehe baahia ni wɔtsake bɔ ni wɔnaa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔhaa lɛ?

4 Ekolɛ wɔbaagbala wɔjwɛŋmɔ kɛya wɔnyɛmimɛi lɛ agbɔjɔmɔi anɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no lɛ etamɔ nɔ ni wɔkɛ shwɛde ko ni anyɛɔ akɛkwɛɔ he ko bibioo pɛ miikwɛ nii. Shi Yehowa naa wɔnyɛmimɛi lɛ tamɔ nɔ ni ekɛ shwɛde ko ni naa nɔ fɛɛ nɔ miikwɛ amɛ, ni enaa shihilɛi amli ni amɛyɔɔ lɛ tete po. Ekolɛ wɔbaagbala wɔjwɛŋmɔ kɛya aŋkro ko sui ni wɔnyaaa he lɛ pɛ anɔ, shi Yehowa naa mɔ lɛ sui fɛɛ, ni mɔ lɛ sui kpakpai fɛɛ fata he. Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase Yehowa babaoo lɛ, wɔbaanyɛ wɔha suɔmɔ babaoo kɛ ekomefeemɔ ni mli wa ahi asafo lɛ mli.—Efe. 4:1-3; 5:1, 2.

5. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkojoɔ mɛi?

5 Yesu le jogbaŋŋ akɛ bei pii lɛ adesai ni yeee emuu lɛ sumɔɔ ni amɛtaoɔ tɔmɔi yɛ mɛi ahe. Ewo ŋaa akɛ: “Nyɛkakojoa, koni akakojo nyɛ.” (Mat. 7:1) Hela wiemɔ ni Yesu kɛtsu nii lɛ shishi diɛŋtsɛ ji: “Nyɛkpaa mɛi akojomɔ.” Ele akɛ etoibolɔi lɛ ateŋ mɛi pii sumɔɔ akɛ amɛtao tɔmɔi yɛ mɛi ahe. Ani eeenyɛ efee akɛ wɔ hu wɔná su ni tamɔ nɛkɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa wɔtsake, bɔni afee ni Nyɔŋmɔ akabu wɔ fɔ́. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbɛ hegbɛ akɛ wɔkojoɔ mɔ ko ni Yehowa kɛ sɔɔmɔ hegbɛ ewo edɛŋ, loo ni wɔkɛɛ akɛ esaaa akɛ mɔ lɛ hiɔ asafo lɛ mli. Ekolɛ mɔ lɛ yɛ gbɔjɔmɔi, shi kɛ́ Yehowa kpɛlɛɔ enɔ lɛ, ani ebaafee nɔ ni sa akɛ wɔkpoo lɛ? (Yoh. 6:44) Ani wɔheɔ wɔyeɔ diɛŋtsɛ akɛ Yehowa ji mɔ ni kudɔɔ esafo lɛ, ni akɛ kɛ́ ehe miihia ni efee tsakemɔi yɛ asafo lɛ mli lɛ, ebaafee yɛ be ni sa mli?—Kanemɔ Romabii 14:1-4.

6. Te Yehowa naa etsuji lɛ ehaa tɛŋŋ?

6 Nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ Yehowa he ji akɛ, ebaanyɛ ena nɔ ni Kristofoi aŋkroaŋkroi baanyɛ amɛfee kɛ́ amɛye emuu yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ. Ele he ni nibii ni amɛkase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ eye ebua amɛ ni amɛfee tsakemɔi kɛyashɛ. No hewɔ lɛ, egbalaaa ejwɛŋmɔ kɛyaaa gbɔjɔmɔ fɛɛ gbɔjɔmɔ ni yɔɔ amɛhe lɛ nɔ. Lala 103:12 lɛ kɛɔ akɛ: “Bɔ ni boka kɛ anai teŋ jekɛ lɛ, nakai ehaa wɔkɛ wɔnɔtɔmɔi lɛ ateŋ jekɛɔ.” Ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, wɔhiɛ sɔɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ekɛ wɔ yeɔ nɛɛ jogbaŋŋ!—Lala 130:3.

7. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ bɔ ni Yehowa na David eha lɛ mli?

7 Wɔnaa odaseyeli yɛ Ŋmalɛi lɛ amli ní haa wɔnaa akɛ Yehowa nyɛɔ enaa sui kpakpai ni mɔ ko yɔɔ lɛ. Nyɔŋmɔ wie David he akɛ “mitsulɔ David ni ye mikitai lɛ anɔ, ni enyiɛ misɛɛ kɛ etsui fɛɛ, ni efee nɔ ni sa mihiɛ sɔŋŋ lɛ.” (1 Maŋ. 14:8) Ni kɛlɛ, wɔle akɛ David fee nibii komɛi ni ejaaa. Shi Yehowa kɛ ejwɛŋmɔ ma sui kpakpai ni David yɔɔ lɛ anɔ, ejaakɛ ele akɛ David yɛ tsui kpakpa.—1 Kron. 29:17.

Naa Onyɛmimɛi lɛ Tamɔ Bɔ ni Yehowa Naa Amɛ Lɛ

8, 9. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yehowa? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ afee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli?

8 Yehowa nyɛɔ enaa nɔ ni yɔɔ adesai atsui mli, shi wɔnyɛŋ wɔfee nakai. Enɛ hewɔ ni esaaa akɛ wɔkojoɔ lɛ. Wɔnyɛŋ wɔle yiŋtoi fɛɛ ahewɔ ni mɔ ko feɔ nɔ ko. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase Yehowa ní wɔkagbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee mɛi agbɔjɔmɔi anɔ ejaakɛ abaajie kɛya. Ani ejeee nɔ ni sa akɛ wɔɔkase Yehowa yɛ enɛ gbɛfaŋ? Kɛ́ wɔfee nakai lɛ ebaaha toiŋjɔlɛ ahi wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ateŋ.—Efe. 4:23, 24.

9 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, naa tsũ ko ni miihe afite, ni gɔɔta ní afee awo tsũ lɛ yiteŋ ní akɛsɔɔ nu lɛ miihe agbee shi, ehe samfɛji lɛ ekumɔ, ni nu efite esendo tsei lɛ hu. Ekolɛ kɛ́ mɛi na nakai tsũ lɛ, amɛteŋ mɛi pii baamu sane naa akɛ esa akɛ akumɔ tsũ lɛ, ejaakɛ ebɛ hiŋmɛi nɔ. Shi mɔ ko hu yɛ jɛmɛ ni ehiɛ jwɛŋmɔ kroko kwraa yɛ tsũ lɛ he. Ekolɛ ekwɛ nii kɛtee shɔŋŋ, ni eyɔse akɛ tsũ lɛ yɛ hewalɛ ni ebaahi saamɔ. Eyahé nakai shĩa lɛ, ni esaa tsũ lɛ he nibii ni efite lɛ ni kɛ́ ona shĩa lɛ agbɛnɛ lɛ eyɛ fɛo naakpa. No sɛɛ lɛ mɛi fɛɛ ni batsɔɔ jɛmɛ kɛhoɔ lɛ wieɔ akɛ shĩa lɛ yɛ fɛo pam. Ani wɔbaanyɛ wɔfee wɔ nii tamɔ mɔ ni saa shĩa lɛ ekoŋŋ lɛ? Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛma wɔnyɛmimɛi lɛ afatɔɔi anɔ lɛ, ani wɔbaanyɛ yɔse sui kpakpai ni amɛyɔɔ lɛ ní wɔna akɛ amɛbaanyɛ amɛya nɔ amɛdara yɛ mumɔŋ? Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, taakɛ eji yɛ Yehowa gbɛfaŋ lɛ wɔ hu wɔbaaná suɔmɔ wɔha wɔnyɛmimɛi lɛ yɛ amɛsui kpakpai lɛ ahewɔ.—Kanemɔ Hebribii 6:10.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋaawoo ni yɔɔ Filipibii 2:3, 4 lɛ baanyɛ aye abua wɔ?

10 Bɔfo Paulo kɛ ŋaawoo ni baaye abua wɔ koni wɔkɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ abɔ jogbaŋŋ lɛ ha. Ewo Kristofoi hewalɛ akɛ: “Nyɛkaŋmɛa mligbalamɔi loo yaka anunyam taomɔ gbɛ, shi moŋ nyɛkɛ heshibaa jwɛŋmɔ abubua nyɛnanemɛi fe nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe; nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akafó enɔ mli, shi efó enaanyo nɔ mli.” (Filip. 2:3, 4) Kɛ́ wɔyɛ heshibaa su lɛ, ebaaye abua wɔ koni wɔná mɛi krokomɛi ahe jwɛŋmɔ kpakpa. Kɛ́ wɔfó mɛi krokomɛi anɔ mli, ni wɔjwɛŋ amɛsui kpakpai lɛ anɔ lɛ, no baaye abua wɔ koni wɔna amɛ taakɛ Yehowa naa amɛ lɛ.

11. Mɛɛ tsakemɔi esa asafoi komɛi ahe?

11 Nyɛsɛɛ nɛɛ, tsakemɔi ni eba yɛ jeŋ fɛɛ lɛ eha mɛi babaoo efã gbɛ kɛtee maji srɔtoi anɔ. Maji komɛi yɛ ní mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ jɛ shikpɔji srɔtoi anɔ. Gbɔi ni eba wɔkutsei lɛ amli lɛ ateŋ mɛi komɛi ená Biblia mli anɔkwale lɛ he miishɛɛ, ni amɛbafata wɔhe kɛmiijá Yehowa. Amɛ jɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli.” (Kpoj. 7:9) Enɛ hewɔ lɛ, wɔsafoi lɛ ateŋ babaoo mli bii lɛ jɛ jeŋmaji srɔtoi amli.

12. Mɛɛ jwɛŋmɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔnánaa wɔha wɔhe, ni mɛni hewɔ bei komɛi lɛ efeemɔ wa lɛ?

12 Esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ bɔni afee ni wɔnánaa wɔhe jwɛŋmɔ kpakpa daa yɛ wɔsafo lɛ mli. Enɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ wɔha bɔfo Petro ŋaawoo akɛ wɔná “nyɛmimɛi ahedɔɔ ni apasa bɛ mli” ni wɔkɛ ‘tsui krɔŋŋ asumɔa wɔhe jogbaŋŋ’ lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli daa. (1 Pet. 1:22) Ebaanyɛ efee nɔ ni wa akɛ aaajie suɔmɔ krɔŋŋ kɛ hedɔɔ ni apasa bɛ mli kpo yɛ asafoi ni emli bii lɛ jɛ jeŋmaji srɔtoi amli lɛ mli. Eeenyɛ efee akɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ ekomɛi amaŋ kusumii lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ wɔnɔ lɛ he, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ skul tsɔsemɔ ni amɛnine shɛ nɔ, bɔ ni shika he saji yɔɔ yɛ maŋ ni amɛ jɛ nɔ lɛ mli, kɛ wiemɔ ni amɛwieɔ lɛ hu agbɛfaŋ. Ani ewa kɛha bo akɛ ooonu bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa loo bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi feɔ amɛnii amɛhaa lɛ shishi? Eeenyɛ efee akɛ amɛ hu nakai nɔŋŋ amɛnaa bo. Fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛ gbɛtsɔɔmɔ eha wɔ fɛɛ akɛ: ‘wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ fɛɛ.’1 Pet. 2:17.

13. Mɛɛ tsakemɔi ekolɛ ehe baahia ni wɔfee yɛ wɔsusumɔi ahe?

13 Ekolɛ ehe baahia ni wɔtsake wɔsusumɔi yɛ nibii komɛi ahe bɔni afee ni wɔnyɛ wɔlɛɛ suɔmɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi fɛɛ lɛ mli. (Kanemɔ 2 Korintobii 6:12, 13.) Ani bei komɛi lɛ wɔwieɔ wiemɔi tamɔ nɛkɛ akɛ “Mibɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ moŋ, shi . . . ” kɛkɛ lɛ wɔbɔi sui gbohii komɛi ni wɔsusuɔ akɛ ehe shi yɛ maŋ pɔtɛɛ ko mli bii lɛ ateŋ lɛ ahe wiemɔ? Wiemɔi ni tamɔ nakai ni wɔɔwie lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ko ní etee ehe yɛ wɔtsui mli ní esa akɛ wɔjie wɔshɛ wɔfɔ. Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani mibɔɔ mɔdɛŋ daa akɛ male mɛi ni amɛmaŋ kusum yɛ srɔto yɛ minɔ̃ lɛ he jogbaŋŋ?’ Kɛ́ wɔpɛi wɔmli yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ ebaaye ebua wɔ koni wɔfee tsakemɔ yɛ bɔ ni wɔnaa wɔnyɛmimɛi ni jɛ jeŋmaji krokomɛi amli lɛ wɔhaa, ni wɔbaasumɔ amɛsane jogbaŋŋ.

14, 15. (a) Tsii mɛi komɛi ni tsake amɛsusumɔi yɛ mɛi krokomɛi ahe lɛ atã? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase amɛ?

14 Mɛi ni tsake amɛsusumɔi yɛ nibii komɛi ahe lɛ he amaniɛbɔɔ yɛ Biblia lɛ mli, ni amɛteŋ mɔ kome ji bɔfo Petro. Akɛni Petro ji Yudanyo hewɔ lɛ ebasumɔŋ akɛ ebaaya Jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ mɔ ko shĩa. Kwɛ bɔ ni Petro baanu he eha be ni abi lɛ koni eyasara Kornelio ni ji Jeŋmaŋnyo foolɔ lɛ! Petro yɔse akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ jeŋmaji fɛɛ amli bii lɛ hu aba Kristofoi asafo lɛ mli, ni no hewɔ lɛ etsake susumɔ ni eyɔɔ yɛ amɛhe lɛ. (Bɔf. 10:9-35) Saul, ni sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ bɔfo Paulo lɛ, hu tsake esusumɔi yɛ nibii komɛi ahe, ni ekpa mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ. Ekɛɛ akɛ no mli enyɛɔ Kristofoi aahu akɛ ‘ewa Nyɔŋmɔ asafo lɛ yi babaoo ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ekpata hiɛ.’ Shi beni Nuŋtsɔ Yesu jaje Paulo lɛ, efee tsakemɔi babaoo ni ekɛ mɛi ni be ko lɛ ewa amɛyi lɛ po agbɛtsɔɔmɔ tsu nii.—Gal. 1:13-20

15 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔfee tsakemɔi yɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi yeɔ haa lɛ mli. Kɛ́ wɔna akɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ etãko kɛ eshishi yɛ wɔmli lɛ, nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ ni wɔjiea yɛ wɔhe wɔshwiea ni ‘wɔto mumɔ ekomefeemɔ lɛ yɛ hejɔlɛ kpãa lɛ mli.’ (Efe. 4:3-6) Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ ‘wɔwo suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.’—Kol. 3:14.

Wɔkaseɔ Yehowa yɛ Wɔshiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli

16. Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai?

16 Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ kpaaa gbɔmɛi amli.” (Rom. 2:11) Eji Yehowa yiŋtoo akɛ jeŋmaji fɛɛ amli bii afee ekome kɛja lɛ. (Kanemɔ 1 Timoteo 2:3, 4.) No hewɔ lɛ, eto gbɛjianɔ koni ashiɛ “naanɔ sanekpakpa” aha “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutso fɛɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ.” (Kpoj. 14:6) Yesu kɛɛ akɛ: “Abɔɔ lɛ ji je nɛŋ.” (Mat. 13:38) Mɛni enɛ tsɔɔ kɛha bo kɛ oweku kɔkrɔɔ lɛ mli bii lɛ?

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi fɛɛ?

17 Jeee mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afã kɛya shɔŋŋ ní eyashiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi. Ni kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔshiɛ shɛɛ sane lɛ wɔtsɔɔ mɛi ni jɛ je lɛŋ hei srɔtoi fɛɛ ní amɛyɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ. Ani wɔŋɔɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔnáa lɛ ni wɔkɛyeɔ mɛi srɔtoi fɛɛ odase, aloo mɛi ni wɔshiɛ wɔtsɔɔ amɛ afii abɔ lɛ pɛ odase wɔyeɔ? Mɛni hewɔ otswaaa ofai shi akɛ obaashiɛ otsɔɔ mɛi krokomɛi ní ayeko amɛ odase kɛmɔko shi lɛ?—Rom. 15:20, 21.

18. Mɛni Yesu fee kɛtsɔɔ akɛ esusuɔ mɛi ahe?

18 Yesu nu he waa akɛ ehe miihia ni eye ebua mɛi fɛɛ. Jeee he kome pɛ kɛkɛ eshiɛ yɛ. Biblia lɛ haa wɔleɔ akɛ ‘ekpa maji lɛ kɛ akrowai lɛ fɛɛ nɔ.’ Ni “beni ena mɛi babaoo lɛ, emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ amɛhewɔ,” ni eesumɔ akɛ eye ebua amɛ.—Mat. 9:35-37.

19, 20. Mɛɛ gbɛ̀i komɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase Yehowa kɛ Yesu bɔni afee ni wɔ hu wɔsusu mɛi fɛɛ ahe?

19 Mɛɛ gbɛ̀i komɛi anɔ obaanyɛ otsɔ ojie su ni tamɔ Yesu nɔ̃ lɛ kpo? Mɛi komɛi kɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛaashiɛ yɛ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli hei ni afɔɔɔ shiɛmɔ yɛ lɛ. Hei nɛɛ ekomɛi ji nitsumɔhei, shwɛmɔhei, tsɔji amaamɔhei, loo shĩai ni atara naa agbói ní bei pii lɛ anyɛɛɛ abote mli lɛ ahiɛ. Mɛi krokomɛi ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakase maŋ kroko nɔ wiemɔ bɔni afee ni amɛshiɛ amɛtsɔɔ nakai maŋ lɛ mli bii ni ebahi amɛshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ, loo koni amɛshiɛ amɛtsɔɔ mɛi ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ ní ayeko amɛ odase tsɔ lɛ. Kɛ́ oŋa mɛi ni tamɔ nɛkɛ yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ, amɛnuɔ he akɛ osusuɔ amɛhe. Kɛ́ wɔnyɛŋ maŋ kroko nɔ wiemɔ wɔkase lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔwo mɛi ni miikase eko lɛ hewalɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ wɔsumɔŋ ni wɔje mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛshiɛ amɛtsɔɔ mɛi ni jɛ maŋ kroko nɔ lɛ anijiaŋ wui loo ni wɔwie wɔshi yiŋtoi ahewɔ ni amɛfeɔ nakai lɛ. Mɛi fɛɛ awala jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni esa akɛ wɔ hu wɔna lɛ nakai.—Kol. 3:10, 11.

20 Kɛ́ wɔɔna mɛi tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ naa amɛ lɛ, no lɛ ebaabi ni wɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi fɛɛ, ekɔɔɔ he eko shihilɛi amli ni amɛyɔɔ. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi bɛ wɔɔhe, amɛbɛ falefale, loo eyɛ faŋŋ akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli. Kɛ́ mɛi komɛi haaa wɔ hiɛ lɛ, esaaa akɛ no haa wɔnáa maŋ nɔ ni amɛjɛ loo mɛi ni wieɔ amɛmaŋ nɔ wiemɔ lɛ ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa. Mɛi komɛi fee Paulo niseniianii, shi ehaaa no atsi enaa ní ekashiɛ etsɔɔ nakai maŋ lɛ nɔ bii krokomɛi. (Bɔf. 14:5-7, 19-22) Ená hiɛnɔkamɔ akɛ mɛi komɛi baabo lɛ toi.

21. Kɛ́ ona mɛi tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ, te no baaye abua bo tɛŋŋ?

21 Amrɔ nɛɛ efee faŋŋ kɛha wɔ akɛ ehe miihia ni wɔna wɔnyɛmimɛi ni wɔkɛ amɛjɛ maŋ kome mli, wɔnyɛmimɛi ni jɛ maŋ kroko nɔ, kɛ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔna amɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ, belɛ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli baaya nɔ awa. Enɛ baaha wɔnyɛ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛna Yehowa akɛ eji Nyɔŋmɔ ni ‘kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ,’ shi moŋ esumɔɔ mɛi fɛɛ, “ejaakɛ eninenaa nitsumɔ ji amɛ fɛɛ kwa.”—Hiob 34:19.

Ani Obaanyɛ Oha Hetoo?

• Mɛɛ jwɛŋmɔ esaaa akɛ wɔnáa yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahe?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa yɛ bɔ ni wɔnaa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔhaa lɛ he?

• Mɛɛ nibii okase kɛjɛ bɔ ni esa akɛ wɔna wɔnyɛmimɛi ni jɛ maŋ kroko nɔ lɛ wɔha lɛ mli?

• Kɛ́ wɔmiishiɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa yɛ bɔ ni enaa mɛi ehaa lɛ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ ole mɛi ni amɛmaŋ kusum yɛ srɔto yɛ onɔ̃ lɛ he?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]

Mɛi gbɛ̀i anɔ obaanyɛ otsɔ oshiɛ sanekpakpa lɛ otsɔɔ mɛi babaoo?