Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Feemɔ Kpoo, Shi Ŋmɛɛ Pɛpɛɛpɛ

Feemɔ Kpoo, Shi Ŋmɛɛ Pɛpɛɛpɛ

Feemɔ Kpoo, Shi Ŋmɛɛ Pɛpɛɛpɛ

“Kaimɔ amɛ ni . . . amɛfee kpoo.”—TITO 3:1, 2.

1, 2. Mɛni Ŋmalɛ lɛ wieɔ yɛ kpoofeemɔ he, ni mɛni hewɔ enɛ sa jogbaŋŋ lɛ?

NILEE ni Yehowa ni ji wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ yɔɔ lɛ bɛ naagbee. Akɛni lɛ ebɔ wɔ hewɔ lɛ, wɔhaa etsɔɔ wɔ bɔ ni esa akɛ wɔhi shi wɔha. (Lala 48:15) Kristo kaselɔ Yakobo kɛɔ wɔ akɛ “nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ, tsutsu lɛ ehe tse, no sɛɛ lɛ ehe jɔ, ehiɛ ka shi [loo eyɛ kpoo], eboɔ toi, eyi obɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ yibii kpakpai, ejeee ŋwane, efeee osato.”—Yak. 3:17.

2 Bɔfo Paulo woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛmlijɔlɛ lɛ nyɛhaa gbɔmɛi fɛɛ alea!” * (Filip. 4:5) Kristo Yesu ji Kristofoi asafo lɛ Yitso kɛ Nuŋtsɔ. (Efe. 5:23) Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aaajie mlijɔlɛ kpo, ní wɔha Kristo atsɔɔ wɔ gbɛ, ní wɔkɛ mɛi krokomɛi aye yɛ kpoofeemɔ mli!

3, 4. (a) Ha nɔkwɛmɔnɔ ni tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔfee kpoo lɛ sɛɛnamɔ ye he. (b) Mɛni he wɔbaasusu?

3 Sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔɔfee kpoo yɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Beni ana akɛ mɛi komɛi etsɔ̃ ŋaa akɛ amɛbaaye awui yɛ Britain lɛ, awo mɛi ni kɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ fãa gbɛ lɛ mla akɛ amɛkahiɛ nibii komɛi ni kulɛ aŋmɛɔ amɛ gbɛ ní amɛkɛfã gbɛ lɛ. Amɛteŋ mɛi babaoo bo mla nɛɛ toi amrɔ nɔŋŋ. Kɛ́ wɔmiikudɔ tsɔne lɛ, wɔnaa akɛ ehe miihia ni wɔŋmɛ tsɔne kudɔlɔi krokomɛi agbɛ ni amɛho, titri lɛ kɛ́ wɔyashɛ gbɛŋta lɛ, bɔni afee ni oshara akashara mɔ ko, ní akatsĩ gbɛ hu.

4 Ebɛ mlɛo kɛha wɔteŋ mɛi pii akɛ wɔɔfee kpoo. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔfee kpoo lɛ, nyɛhaa wɔsusua nibii etɛ ni tsɔɔ akɛ mɔ ko feɔ kpoo lɛ ahe wɔkwɛa. Nomɛi ji yiŋtoo ni yɔɔ wɔnifeemɔi asɛɛ, bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa yɛ nɔyeli hegbɛ he, kɛ he ni esa akɛ wɔfee kpoo kɛyashi.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔfee Kpoo?

5. Taakɛ awie he yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, mɛni baatsirɛ tsulɔ ko ni eya nɔ esɔmɔ enuŋtsɔ?

5 Mla ko ni awo yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ tsɔɔ nɔ ni esa akɛ etsirɛ wɔ koni wɔfee kpoo. Yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, kɛ́ tsulɔ ko ni ji Hebrinyo sɔmɔ enuŋtsɔ afii ekpaa lɛ, aŋmɛɛɔ ehe yɛ afi ni ji kpawo lɛ nɔ, loo aŋmɛɛɔ ehe yɛ Nyamɔ afi lɛ mli, ni kɛ́ Nyamɔ afi shɛ shi esɔmɔko afii ekpaa po lɛ aŋmɛɛɔ ehe. Shi kɛ́ tsulɔ lɛ miisumɔ lɛ, ebaanyɛ eya nɔ esɔmɔ enuŋtsɔ lɛ. (Kanemɔ 2 Mose 21:5, 6.) Mɛni baaha tsulɔ ko afee nakai? Suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha enuŋtsɔ ni mli hi lɛ ji nɔ ni baatsirɛ lɛ ni efee nakai.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ haa wɔkɛ mɛi yeɔ yɛ kpoofeemɔ naa?

6 Nakai nɔŋŋ suɔmɔ ní wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ ha wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha lɛ, ni wɔyeɔ shi ní wɔwo lɛ lɛ nɔ. (Rom. 14:7, 8) Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Ejaakɛ enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa.” (1 Yoh. 5:3) Suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃. (1 Kor. 13:4, 5) Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha naanyo gbɔmɔ lɛ baaha wɔkɛ mɛi aye yɛ kpoofeemɔ mli, ni wɔkɛ amɛhiamɔ nii baaye klɛŋklɛŋ. Wɔfoŋ wɔnɔ̃ mli, shi moŋ wɔbaafó mɛi krokomɛi anɔ̃ mli.—Filip. 2:2, 3.

7. Mɛɛ hewalɛ hiɛshikamɔ náa yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ?

7 Esaaa akɛ wɔkɛ wɔwiemɔi loo wɔnifeemɔi toɔ mɛi krokomɛi pampi. (Efe. 4:29) Hɛɛ, suɔmɔ baaha wɔkpoo akɛ wɔɔfee nɔ ko ni baaha mɛi ni esoro amɛsu kɛ mɛi ni jɛ maji srɔtoi amli lɛ akasɔmɔ Yehowa. Bei pii lɛ, enɛ biɔ ni wɔkaye wɔtsui naa sane. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ hei ni abuɔ mɛi ni woɔ lipolipo loo sɔks kakadaji ni yɔɔ hatahata akɛ amɛbɛ jeŋba lɛ, yei ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni sumɔɔ akɛ amɛkɛ nibii nɛɛ asaa amɛhe lɛ efeŋ nakai bɔni afee ni amɛkato mɛi krokomɛi pampi.—1 Kor. 10:31-33.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ baaye abua wɔ koni wɔfee wɔhe ‘mɛi bibii’?

8 Akɛni wɔsumɔɔ Yehowa hewɔ lɛ, wɔwooo wɔhe nɔ. Beni kaselɔi lɛ taa naa akɛ amɛteŋ namɔ ji agbo fe fɛɛ lɛ, sɛɛ mli lɛ Yesu ŋɔ gbekɛ bibioo ko kɛdamɔ amɛteŋ. Etsɔɔ mli akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaaŋɔ gbekɛ fioo nɛɛ yɛ migbɛi anɔ lɛ, eŋɔɔ mi; ni mɔ ni aaaŋɔ mi lɛ, eŋɔɔ mɔ ni tsu mi lɛ; ejaakɛ mɔ ni ji bibioo yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ lɛ, lɛ nɔŋŋ ji agbo.” (Luka 9:48; Mar. 9:36) Ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔɔfee wɔhe “mɔ ni ji bibioo.” Emuu ni wɔyeee kɛ henɔwomɔ baanyɛ aha wɔtao hiɛnyam, shi kɛ́ wɔba wɔhe shi lɛ, no baaha wɔfee kpoo.—Rom. 12:10.

9. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔtsɔmɔ mɛi ni feɔ kpoo?

9 Kɛ́ wɔbuɔ mɛi ni Nyɔŋmɔ ehala amɛ ni amɛkwɛ wɔ nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiifee kpoo. Anɔkwa Kristofoi fɛɛ kɛ shishitoo mla ni he hiaa ni kɔɔ yitsoyeli he lɛ tsuɔ nii. Bɔfo Paulo ha shishitoo mla nɛɛ fee faŋŋ eha Kristofoi ni hi Korinto lɛ akɛ: “Miisumɔ akɛ nyɛle akɛ nuu fɛɛ nuu yitso ji Kristo, ni yoo fɛɛ yoo hu yitso ji nuu, ni Kristo yitso ji Nyɔŋmɔ.”—1 Kor. 11:3.

10. Mɛni wɔhe shi ni wɔɔba wɔha Yehowa lɛ tsɔɔ?

10 Kɛ́ wɔba wɔhe shi wɔha Nyɔŋmɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ emli, ni wɔnaa lɛ akɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ. Ele nɔ fɛɛ nɔ ní yaa nɔ yɛ wɔshihilɛ mli, ni ebaanyɛ eto wɔ najiaŋ. Kɛ́ wɔhiɛ yɛ anɔkwa sane nɛɛ nɔ lɛ, ebaaha wɔfee kpoo kɛ́ mɛi ejieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ wɔ loo amɛmli fu wɔ ni amɛsopa wɔ lɛ. Paulo ŋma akɛ: “Kɛ aaaho lɛ nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli.” Ema ŋaawoo nɛɛ nɔ mi kɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ akɛ: “Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ̃ ji oweletɔɔ, mi mato najiaŋ, Nuŋtsɔ lɛ kɛɛ.’”—Rom. 12:18, 19.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi wɔhaa Kristo yitsoyeli lɛ?

11 Nyɔŋmɔ ehala mɛi ní amɛkwɛ wɔ nɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ hu mli, ni esa akɛ wɔba wɔhe shi wɔha amɛ. Kpojiemɔ yitso 1 lɛ fee Kristo Yesu he mfoniri akɛ ehiɛ asafo lɛ mli “ŋulamii” lɛ yɛ eninejurɔ. (Kpoj. 1:16, 20) “Ŋulamii” nɛɛ damɔ shi kɛha asafoŋ onukpai akui, loo nɔkwɛlɔi ni yɔɔ asafoi lɛ amli lɛ. Asafoŋ onukpai nɛɛ baa amɛhe shi amɛhaa Kristo nɔyeli lɛ, ni amɛkaseɔ bɔ ni ekɛ mɛi yeɔ yɛ mlihilɛ mli lɛ. Mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baa amɛhe shi amɛhaa gbɛjianɔ ni Yesu eto akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ mumɔŋ niyenii aha yɛ be ni sa nɔ lɛ. (Mat. 24:45-47) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔsuɔmɔ mli ní wɔjɛ kɛmiikase sane nɛɛ ní wɔkɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ, wɔmiiba wɔhe shi wɔmiiha Kristo yitsoyeli lɛ akɛ aŋkroaŋkroi, ni enɛ haa toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ hiɔ wɔteŋ.—Rom. 14:13, 19.

Nɛgbɛ Esa akɛ Wɔfee Kpoo Kɛyashi?

12. Mɛni hewɔ jeee be fɛɛ be esa akɛ wɔfee kpoo lɛ?

12 Shi kɛlɛ, kpoo ní wɔɔfee lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔŋmɛɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ loo Biblia mli shishitoo mlai ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ ahe kɛsaa. Beni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ fã mra be mli Kristofoi lɛ akɛ amɛkpa nitsɔɔmɔ yɛ Yesu gbɛi amli lɛ, mɛni amɛfee? Petro kɛ bɔfoi krokomɛi lɛ wie kɛ ekãa akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.” (Bɔf. 4:18-20; 5:28, 29) No hewɔ lɛ, kɛ́ maŋ nɔkwɛlɔi bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsĩ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ naa ŋmɛnɛ lɛ, wɔkpaaa shiɛmɔ, eyɛ mli moŋ akɛ ekolɛ wɔbaajɛ bulɛ mli wɔtsake gbɛ̀i anɔ ni wɔtsɔɔ wɔshiɛɔ lɛ. Kɛ́ amɛtsĩ wɔnaa ní wɔkashiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔ gbɛ̀i krokomɛi anɔ ní wɔnine ashɛ mɛi anɔ, ní wɔya nɔ wɔtsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ etuu ewo wɔdɛŋ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu kɛ́ “hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ” gu wɔ kpeei yaa lɛ, wɔkpeɔ yɛ kui bibii amli nigii.—Rom. 13:1; Heb. 10:24, 25.

13. Mɛni Yesu wie yɛ wɔhe shi ní wɔɔba wɔha mɛi ni yeɔ nɔ lɛ he?

13 Yesu ha ana yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ ehe miihia ni aba he shi aha nɔyeli hegbɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko tao akɛ ekɛo aye sane ni eshɔ oflaka lɛ, ha eŋɔ ohebo lɛ hu. Ni kɛji mɔ ko aaanyɛ onɔ akɛ okɛ lɛ anyiɛ ŋmɛlɛtswaa kome lɛ, okɛ lɛ aya enyɔ.” (Mat. 5:40, 41) * Mɛi krokomɛi ahe ní wɔɔsusu, kɛ shwelɛ hu ni wɔyɔɔ akɛ wɔye wɔbua amɛ lɛ kanyaa wɔ koni wɔfee babaoo fe bɔ ni amɛtaoɔ lɛ, ookɛɛ wɔkɛ amɛ miinyiɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ.—1 Kor. 13:5; Tito 3:1, 2.

14. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkɛ hemɔkɛyeli kwalɔi feɔ ekome lɛ?

14 Shi esaaa akɛ shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔfee kpoo lɛ haa wɔkɛ hemɔkɛyeli kwalɔi feɔ ekome. Kɛ́ wɔfee shiŋŋ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ amɛhe lɛ ebaaha ekomefeemɔ ahi asafo lɛ mli, ni akɛ apasa tsɔɔmɔi futuŋ anɔkwale lɛ. Beni Paulo wieɔ “amale nyɛmimɛi” lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi amɛ lɛ, wɔkpɛlɛɛɛ ni wɔbo amɛ toi ŋmɛlɛtswaa kome tete, koni sanekpakpa lɛ anɔkwale lɛ ahi shi sɔkee aha nyɛ.” (Gal. 2:4, 5) Eyɛ mli akɛ afɔɔɔ hemɔkɛyeli kwalɔi namɔ yɛ wɔteŋ moŋ, shi kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔfe shiŋŋ kɛfi nɔ ni ja sɛɛ ákɛ Kristofoi anɔkwafoi.

Esa akɛ Nɔkwɛlɔi Afee Kpoo

15. Mɛɛ gbɛ Kristofoi nɔkwɛlɔi lɛ baanyɛ atsɔ nɔ afee kpoo beni amɛkpe?

15 Kpoofeemɔ fata sui ni ataoɔ yɛ mɛi ni sɔmɔɔ akɛ nɔkwɛlɔi lɛ ahe lɛ he. Paulo ŋma akɛ: ‘Esa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ afee mɔ ni he jɔ’ loo mɔ ni yɔɔ kpoo. (1 Tim. 3:2, 3) Su nɛɛ he hiaa waa be mli ni nɔkwɛlɔi lɛ ekpe kɛmiisusu nibii ni kɔɔ amɛsafo lɛ he lɛ ahe lɛ. Dani onukpai lɛ baakpɛ amɛyiŋ yɛ sane ko he lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ atsɔɔ esusumɔ yɛ faŋŋ mli, eyɛ mli moŋ akɛ ehe ehiaaa ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ awie nɔ ko yɛ sane lɛ he. Beni amɛsusuɔ sane lɛ he lɛ, ekolɛ amɛteŋ mɔ ko baatsake esusumɔi be mli ni enuɔ ni mɛi krokomɛi lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Ŋmalɛ mli shishitoo mlai ni kɔɔ sane lɛ he lɛ anɔ lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeekpoo mɛi krokomɛi lɛ asusumɔ lɛ ní ehiɛ esusumɔ lɛ mli kpɛŋŋ lɛ, onukpa ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ baafee kpoo. Ekolɛ beni onukpai lɛ jeɔ niiahesusumɔ lɛ shishi lɛ, amɛhiɛ susumɔi srɔtoi, shi kɛ́ amɛkɛ sɔlemɔ jwɛŋ sane lɛ nɔ lɛ, ehaa ekomefeemɔ hiɔ onukpai ni feɔ kpoo ní kpɛlɛɔ nɔ akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ amɛle lɛ ateŋ.—1 Kor. 1:10; Kanemɔ Efesobii 4:1-3.

16. Mɛɛ su esa akɛ Kristofonyo nɔkwɛlɔ ajie lɛ kpo?

16 Esa akɛ Kristofonyo asafoŋ onukpa fɛɛ asafoŋ onukpa abɔ mɔdɛŋ ni ekɛ teokrase gbɛtsɔɔmɔ atsu nii yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ mli. Esa akɛ efee nakai beni ekwɛɔ asafoku lɛ nɔ lɛ, ní no aha esusu mɛi ahe ní ejie mlihilɛ kpo etsɔɔ amɛ. Petro ŋma akɛ: “Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ, . . . jeee nɔnyɛ̃ɛ naa, shi moŋ yɛ suɔmɔ naa; asaŋ jeee sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛgbele hewɔ, shi moŋ tsuijurɔ naa.”—1 Pet. 5:2.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ atsɔ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi aye yɛ kpoofeemɔ mli?

17 Asafo lɛ mli bii ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli lɛ ahiɛ sɔɔ yelikɛbuamɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ní oblahii kɛ oblayei lɛ kɛhaa amɛ lɛ, ni amɛbuɔ oblahii kɛ oblayei lɛ akɛ amɛ hu amɛhe miihia. Oblahii kɛ oblayei lɛ hu buɔ mɛi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli lɛ ejaakɛ amɛkɛ afii pii esɔmɔ Yehowa. (1 Tim. 5:1, 2) Kristofoi asafoŋ onukpai taoɔ hii ni shɛɔ taomɔnii lɛ ahe ní amɛbaanyɛ amɛkɛ sɔ̃i komɛi awo amɛdɛŋ lɛ, ni amɛtsɔɔ enɛ nɔ amɛkɛtsɔseɔ amɛ koni amɛye amɛbua amɛ kɛkwɛ Nyɔŋmɔ asafoku lɛ. (2 Tim. 2:1, 2) Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo abu ŋaa ni Paulo jɛ mumɔŋ ewo nɛɛ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ [loo nyɛkɛ amɛ ahia shi kpoo]; ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛsusumai lɛ ahe akɛ mɛi ni baabu he akɔntaa, koni amɛkɛ miishɛɛ afee nii nɛɛ, shi jeee ŋtsɔidɔɔmɔ; ejaakɛ no ehiii haaa nyɛ.”—Heb. 13:17.

Esa akɛ Weku Kɔkrɔɔ lɛ Mli Bii lɛ Afee Kpoo

18. Mɛni hewɔ ehi jogbaŋŋ akɛ aaafee kpoo yɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mli?

18 Esa akɛ kpoofeemɔ ahi weku kɔkrɔɔ lɛ hu mli. (Kanemɔ Kolosebii 3:18-21.) Biblia lɛ etsɔɔ gbɛnaanii ní esa akɛ Kristofoi aweku kɔkrɔɔ lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ atsu he nii. Tsɛ lɛ ji eŋa lɛ yitso, ni lɛ ji mɔ tuuntu ni esa akɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ aha gbekɛbii lɛ. Esa akɛ ŋa lɛ aba ehe shi eha ewu yitsoyeli lɛ, ní gbekɛbii lɛ hu abɔ mɔdɛŋ ni amɛbo amɛfɔlɔi lɛ atoi, ejaakɛ enɛ ji nifeemɔ ko ni saa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ waa. Esa akɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ afee kpoo yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ni eŋmɛ pɛpɛɛpɛ, koni ekomefeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ ahi weku lɛ mli. Nyɛhaa wɔkwɛa nɔkwɛmɔnii komɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli ni baaye abua wɔ koni wɔnu oti nɛɛ shishi.

19, 20. (a) Mɛɛ srɔtofeemɔ yɔɔ bɔ ni Eli kɛ ebii lɛ ye ha lɛ kɛ bɔ ni Yehowa kɛ ŋwɛi bɔfoi lɛ ye ha lɛ teŋ? (b) Mɛni fɔlɔi baanyɛ akase kɛjɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli?

19 Beni Eli sɔmɔɔ akɛ osɔfo nukpa yɛ Israel lɛ, no mli lɛ gbekɛ nuu fioo kɛkɛ ji Samuel. Shi “yakagbɔmɛi” ji Hofni kɛ Pinehas ni ji Eli bihii lɛ, ni “amɛbuuu Yehowa.” Ababɔɔ Eli nibii gbohii ni ebihii lɛ feɔ lɛ he amaniɛ, ni aha ele akɛ amɛkɛ yei ni tsuɔ nii yɛ kpeebuu lɛ shinaa lɛ shi lɛ bɔɔ ajwamaŋ. Mɛni efee yɛ amaniɛbɔi nɛɛ ahe? Eli kɛɛ ebihii lɛ akɛ kɛ́ Yehowa nɔ esha amɛfee lɛ, mɔ ko bɛ ni baakpa fai eha amɛ. Shi ejajeee amɛ, ni ekãaa amɛ hu. No hewɔ lɛ, Eli bihii lɛ tee nɔ amɛfee efɔŋ. Naagbee lɛ, Yehowa bu amɛ fɔ́ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ amɛsa gbele. Beni Eli nu akɛ agbe ebihii lɛ, lɛ hu egbo. Eli kɛ ebihii lɛ ashihilɛ lɛ naa eyakpaaa jogbaŋŋ! Eyɛ faŋŋ akɛ, Eli hiɛ ni eku eshwie nibii fɔji ni ebii lɛ fee lɛ anɔ lɛ ejaaa, ni no hewɔ amɛtee nɔ amɛfee nibii gbohii lɛ.—1 Sam. 2:12-17, 22-25, 34, 35; 4:17, 18.

20 Bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ebii ni ekɛyɔɔ ŋwɛi lɛ yeɔ ehaa lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ nɔ ni Eli fee lɛ he. Gbalɔ Mikaia na kpee ko ni Yehowa kɛ E-ŋwɛi bɔfoi lɛ fee yɛ ŋwɛi lɛ he ninaa. Yehowa bi bɔfoi lɛ ateŋ mɔ ni baasumɔ ni eyalaka Israel maŋtsɛ Ahab ni yitsoŋ wa lɛ, ni eyanyɔ yɛ ta mli. Yehowa bo nɔ ni eŋwɛi bɔfoi srɔtoi lɛ yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi. Kɛkɛ ni ŋwɛi bɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ akɛ ebaayalaka Maŋtsɛ Ahab. Yehowa bi lɛ gbɛ nɔ ni ebaatsɔ efee nakai. Yehowa kpɛlɛ ŋwɛi bɔfo nɛɛ susumɔ lɛ nɔ, ni efã lɛ koni eyatsu he nii. (1 Maŋ. 22:19-23) Weku kɔkrɔɔ lɛ mli bii lɛ baanyɛ akase nɔ ko ni kɔɔ kpoofeemɔ he yɛ sane nɛɛ mli ní amɛkɛtsu nii. Ehi jogbaŋŋ akɛ Kristofonyo ni ji wu kɛ tsɛ lɛ aaabo eŋa kɛ ebii lɛ asusumɔi kɛ amɛŋaawoi atoi. Shi kɛ́ ŋamɛi kɛ bii tsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ sane ko he loo amɛtsɔɔ bɔ ni amɛsumɔɔ ni atsu sane ko he nii aha lɛ, esa akɛ amɛba amɛhe shi amɛha tsɛ lɛ, ni amɛkɛ yiŋ ni ebaakpɛ lɛ atsu nii, ejaakɛ lɛ ji mɔ ni aha lɛ hegbɛ yɛ Ŋmalɛ naa akɛ ekpɛ yiŋ eha weku lɛ.

21. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Wɔhiɛ sɔɔ suɔmɔ mli ni Yehowa jɛɔ ekɛ kaimɔi ni nilee yɔɔ mli haa wɔ akɛ wɔfee kpoo lɛ waa! (Lala 119:99) Wɔbaasusu bɔ ni kɛ́ wɔfee kpoo yɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ nɔ lɛ, ebaaha miishɛɛ ahi wɔgbalashihilɛ mli lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Bɔfo Paulo kɛ Hela wiemɔ ni anyɛŋ akɛ wiemɔ kome atsɔɔ shishi yɛ Ga wiemɔ mli lɛ tsu nii. Wolo ko tsɔɔ mli akɛ: “Mɔ ko ni mli jɔ lɛ yeee etsui naa sane, esusuɔ mɛi krokomɛi ahe, ni efeee keketee.” No hewɔ lɛ, nakai Hela wiemɔ lɛ shishinumɔ tsɔɔ mɔ ko ni yɔɔ kpoo ní hiɛ kã shi, ni tsɔɔ akɛ ekɛfiii mɛi anɔ ní amɛkɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ atsu nii bɔ ni lɛ etaoɔ, ni emaaa nɔ mi doo akɛ atsu egbɛnaa aha lɛ.

^ kk. 13 Kanemɔ sane ni ji ‘Kɛ́ Anyɛ Onɔ akɛ Otsu Nii,’ ni yɔɔ February 15, 2005 Buu-Mɔɔ baafa 23-26 lɛ mli lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ yibii kpakpai kpoofeemɔ baanyɛ awo?

• Mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛlɔi baanyɛ atsɔ ni amɛfee kpoo?

• Mɛni hewɔ kpoofeemɔ he hiaa yɛ weku shihilɛ mli lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Asafoŋ onukpai lɛ kaseɔ bɔ ni Kristo jɛ mlihilɛ mli ekɛ mɛi krokomɛi ye eha lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Kɛ́ asafoŋ onukpai kpe lɛ, amɛsɔleɔ ni amɛjwɛŋɔ saji anɔ, ni amɛfeɔ kpoo, ni enɛ haa ekomefeemɔ hiɔ amɛteŋ