Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Omii Ashɛ Ohe Yɛ Ogbalashihilɛ Lɛ Mli

Ha Omii Ashɛ Ohe Yɛ Ogbalashihilɛ Lɛ Mli

Ha Omii Ashɛ Ohe Yɛ Ogbalashihilɛ Lɛ Mli

“Nilee akɛmaa tsu, ni sanesɛɛkɔmɔ akɛhaa edamɔɔ shi.”—ABƐI 24:3.

1. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ ha ana akɛ ele nɔ ni hi kɛha Adam?

WƆŊWƐI Tsɛ ni yɔɔ nilee lɛ le nɔ ni hi kɛha wɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ na akɛ kɛ́ eyiŋtoo lɛ aaaba mli lɛ, “ehiii akɛ gbɔmɔ lɛ [Adam] kome hiɔ shi” yɛ Eden abɔɔ lɛ mli. Nɔ̃ titri ni baaha nakai yiŋtoo lɛ aba mli ji ní gbalashihilɛ mli hefatalɔi afɔ́ ní ‘amɛyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.’—1 Mose 1:28; 2:18.

2. Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa to koni adesai aná he sɛɛ?

2 Yehowa kɛɛ akɛ: “Mafee hefatalɔ ko ni sa lɛ maha lɛ.” No sɛɛ lɛ Nyɔŋmɔ ha wɔ ni tsii nyɔ Adam nɔ, ni ejie eŋmawui lɛ eko kɛjɛ egbɔmɔtso ni eye emuu lɛ mli, ni eŋɔfee yoo. Beni Yehowa kɛ Hawa ni ji yoo ni eye emuu nɛɛ ba Adam ŋɔɔ lɛ, Adam kɛɛ akɛ: “Enɛ ji wu ni jɛ miwui lɛ amli kɛ loo ni jɛ miheloo lɛ mli; aaatsɛ́ mɔ nɛ yoo, ejaakɛ nuu mli ajie lɛ kɛjɛ.” Hawa ji Adam hefatalɔ ni sa diɛŋtsɛ. Amɛ fɛɛ amɛbaajie hesaai kɛ sui srɔtoi akpo, shi kɛlɛ amɛ fɛɛ amɛye emuu, ni abɔ amɛ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ. No hewɔ lɛ, Yehowa ji mɔ ni to klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ he gbɛjianɔ. Adam kɛ Hawa jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛlɛ gbɛjianɔ ní Nyɔŋmɔ to ní baaha amɛye amɛbua amɛhe nɛɛ nɔ.—1 Mose 1:27; 2:21-23.

3. Te mɛi pii buɔ gbalashihilɛ ni Nyɔŋmɔ kɛduro adesai lɛ amɛhaa tɛŋŋ, ni mɛɛ saji enɛ haa wɔbiɔ?

3 Dɔlɛ sane ji akɛ, ŋmɛnɛ lɛ, atuatsemɔ ehé shi yɛ je lɛŋ. Naagbai ni jɛɔ enɛ mli kɛbaa lɛ jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Mɛi babaoo ebuuu gbalashihilɛ ni Nyɔŋmɔ kɛduro adesai lɛ, ni amɛsusuɔ akɛ ebe eho, ni ákɛ eji nɔ ni haa mɔ haoɔ ní kɛ béi baa. Mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo tseɔ gbãla. Kɛ́ bei ba gbalashihilɛ lɛ mli lɛ, ekolɛ fɔlɔi lɛ ejieŋ suɔmɔ kpo amɛtsɔŋ amɛbii, ni ekolɛ amɛbaatsɔ gbekɛbii lɛ anɔ koni amɛnine ashɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ nɔ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, fɔlɔi pii eŋmɛɛɛ saji ahe kɛsaaa ní amɛkɛha toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ahi shi. (2 Tim. 3:3) Belɛ, te aaafee tɛŋŋ aha miishɛɛ ahi gbalashihilɛ mli daa yɛ jaramɔ bei nɛɛ amli? Mɛɛ gbɛ nɔ kpoofeemɔ yeɔ ebuaa koni akatse gbãla? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni eha miishɛɛ ehi amɛgbalashihilɛ mli daa lɛ anɔkwɛmɔnii lɛ mli?

Ba Ohe Shi Kwraa Oha Yehowa Gbɛtsɔɔmɔ

4. (a) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ Paulo kɛha yɛ gbalashihilɛ he? (b) Te Kristofoi ni feɔ toiboo lɛ kɛ Paulo gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ tsuɔ nii amɛhaa tɛŋŋ?

4 Kristofonyo bɔfo Paulo jɛ mumɔŋ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ha yei okulafoi lɛ akɛ kɛ́ amɛmiisumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ, esa akɛ amɛfee nakai “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” pɛ. (1 Kor. 7:39) Enɛ jeee susumɔ hee kɛha Yuda jamɔ lɛ mli bii ní amɛbatsɔmɔ Kristofoi lɛ. Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha Israelbii lɛ ha efee faŋŋ akɛ amɛkɛ wɔŋjalɔi amaji ni bɛŋkɛ amɛ lɛ eko “akaye yoowɛɛ.” Yehowa tsɔɔ oshara ni yɔɔ eshishitoo mla nɛɛ mli ní aaaku lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ [mɛi ni jeee Israelbii lɛ] amɛaaha obii lɛ akpale yɛ misɛɛ, ní amɛyasɔmɔ nyɔŋmɔi krokomɛi, ni Yehowa mli aaawo nyɛ la, ni eeekpatã nyɛhiɛ oya.” (5 Mose 7:3, 4) Mɛni Yehowa kpaa gbɛ akɛ etsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ afee yɛ shishitoo mla nɛɛ he? Ekã shi faŋŋ akɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji abote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli,” ni tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛkɛ Yehowa jálɔi ni ejɔɔ amɛhe nɔ, ní abaptisi amɛ abote gbalashihilɛ mli. Kɛ́ oohala gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ okɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ aaatsu nii.

5. Te Yehowa kɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ buɔ gbalashihilɛ he kitãkamɔ amɛhaa tɛŋŋ?

5 Gbalashihilɛ he kitãkamɔ ji nifeemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Beni Yesu ni ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ wieɔ klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” (Mat. 19:6) Lalatsɛ lɛ kaiɔ wɔ akɛ kitãkamɔ ji nifeemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa. Ekɛɛ akɛ: “Ŋɔɔ shidaa afɔle oha Nyɔŋmɔ, ní oye oshiwoi lɛ anɔ oha ŋwɛinyo lɛ!” (Lala 50:14) Eyɛ mli akɛ mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ aná miishɛɛ waa moŋ, shi kitãi ni amɛkãmɔɔ amɛhe yɛ amɛkpeemɔ gbi lɛ nɔ lɛ ji nifeemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ, ni esa akɛ amɛtsu he nii.—5 Mose 23:21.

6. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yefta nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

6 Susumɔ Yefta ní sɔmɔ akɛ kojolɔ yɛ Israel, yɛ afi 1100 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Ewo Yehowa shi akɛ: “Kɛji oooŋɔ Amonbii lɛ owo midɛŋ lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ aaaba mli akɛ, kɛ́ miyaye omanye ni miku misɛɛ kɛjɛ Amonbii lɛ aŋɔɔ miba lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni aaajɛ miwe lɛ shinaa lɛ mli abakpee mi lɛ eeetsɔ̃ Yehowa nɔ̃, ni maŋɔ lɛ mafee shãa afɔle.” Ani Yefta kũ eshiwoo lɛ mli beni ekuɔ esɛɛ kɛbaa ewe lɛ yɛ Mizpa ní ena akɛ ebiyoo ni ji ebi kome pɛ lɛ miiba ebakpee lɛ lɛ? Dabi. Ekɛɛ akɛ: “Migbele minaa miha Yehowa, ni minyɛŋ minaa makpale!” (Koj. 11:30, 31, 35) Yefta ye shi ni ewo Yehowa lɛ nɔ, eyɛ mli akɛ no baatsɔɔ akɛ enaŋ nabii ni baaha egbɛi aya nɔ ahi shi. Yefta shiwoo lɛ yɛ srɔto yɛ gbalashihilɛ he kitãkamɔ he, shi eshiwoo lɛ nɔ ní eye lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha Kristofoi wumɛi kɛ ŋamɛi akɛ esa akɛ amɛye kitã ni amɛkã amɛhe lɛ nɔ.

Mɛni Haa Gbalashihilɛ Yeɔ Omanye?

7. Mɛɛ tsakemɔi ehe hiaa ni mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli ehee lɛ afee?

7 Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo kai beni amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ nyiɛ kɛtsɔ amɛgbalashihilɛ lɛ hiɛ lɛ, amɛnáa miishɛɛ waa. Amɛná miishɛɛ waa akɛ amɛmiile mɔ ni amɛkɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ! Beni amɛkɛ amɛhe bɔɔ babaoo lɛ amɛnaa akɛ amɛmiile amɛhe waa. Ni kɛlɛ, kɛ́ amɛkɛ amɛhe bɔ dani amɛbote gbalashihilɛ mli jio, ahala amɛhefatalɔi lɛ aha amɛ ní amɛkɛ amɛhe ebɔɔɔ dani amɛbote gbalashihilɛ mli jio lɛ, kɛ́ amɛná amɛbote gbalashihilɛ mli pɛ lɛ, esa akɛ amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli. Wu ko kɛɛ akɛ: “Naagba wulu ni wɔkɛkpe yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ mli yɛ shishijee mli ji akɛ, wɔyɔseee akɛ jeee oshijafoi ji wɔ dɔŋŋ. Ewa kɛha wɔ kɛyashi be ko, dani wɔnyɛ wɔkɛ wɔnanemɛi kɛ wekumɛi asharamɔ lɛ wo gbɛhe ni sa mli yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ mli.” Wu kroko ni bote gbalashihilɛ mli afii 30 nɛ lɛ, yɔse mra yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli akɛ bɔni afee ni eŋmɛ pɛpɛɛpɛ lɛ, esaaa akɛ “esusuɔ nii ahe akɛ oshija.” Dani eeekpɛlɛ ninefɔɔ ko nɔ loo eeewo mɔ ko shi yɛ nɔ ko he lɛ, ekɛ eŋa susuɔ he, ni ekwɛɔ nɔ ni baahi kɛha amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ dani ekpɛɔ eyiŋ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ mɔ aaafee kpoo.—Abɛi 13:10.

8, 9. (a) Mɛni hewɔ sanegbaa kpakpa he hiaa lɛ? (b) Mɛɛ nibii komɛi esa akɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ he, ni mɛni hewɔ?

8 Bei komɛi lɛ, mɛi ni jɛɛɛ maŋ kome mli lɛ boteɔ gbalashihilɛ mli. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ehe bahiaa waa ni sanegbaa kpakpa aya nɔ yɛ amɛteŋ. Mɛi jieɔ amɛsusumɔi akpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Kɛ́ ona bɔ ni ohefatalɔ lɛ kɛ ewekumɛi gbaa sane ehaa lɛ, ebaanyɛ eye ebua bo ni onu lɛ shishi jogbaŋŋ. Be komɛi lɛ jeee nɔ ni mɔ ko wieɔ lɛ ji nɔ ni haa anaa nɔ ni yɔɔ etsui mli, shi gbɛ nɔ ni etsɔɔ ewieɔ lɛ ji nɔ ni haa anaa nɔ ni yɔɔ etsui mli. Agbɛnɛ hu obaanyɛ okase nii babaoo kɛjɛ enifeemɔi hu amli. (Abɛi 16:24; Kol. 4:6) Kɛ́ oooná miishɛɛ lɛ, ehe baahia ni okɔ sane sɛɛ.—Kanemɔ Abɛi 24:3.

9 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii eyɔse akɛ esaaa akɛ amɛfeɔ keketee kɛ amɛmiihala nibii ni amɛkɛbaajie amɛ hiɛtserɛ loo amɛkɛbaaná amɛhewɔŋ miishɛɛ lɛ. Ekolɛ ohefatalɔ lɛ kɛ ehe woɔ shwɛmɔ loo hiɛtserɛjiemɔ nifeemɔi komɛi amli dani nyɛbote gbalashihilɛ mli. Ani ehe baahia ni nyɛfee tsakemɔi komɛi amrɔ nɛɛ? (1 Tim. 4:8) Ani ehe baahia ni nyɛfee tsakemɔi komɛi yɛ be ni nyɛkɛ nyɛwekumɛi yeɔ lɛ hu he? Ekã shi faŋŋ akɛ, esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aná be koni amɛfee ekome kɛkase Biblia, ní amɛkɛ amɛhe awo teokrase nifeemɔi kɛ nibii krokomɛi hu amli kutuu.—Mat. 6:33.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ kpoofeemɔ baaye ebua koni wekukpãa kpakpa ahi fɔlɔi kɛ amɛbii ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ teŋ?

10 Kɛ́ nuu bote gbalashihilɛ mli lɛ, eshiɔ etsɛ kɛ enyɛ, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ yoo hu gbɛfaŋ. (Kanemɔ 1 Mose 2:24.) Shi kɛ́ mɔ ko bote gbalashihilɛ mli po lɛ, esa akɛ ebo Nyɔŋmɔ famɔ akɛ ewo etsɛ kɛ enyɛ lɛ toi. No hewɔ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ amɛfɔlɔi kɛ amɛhefatalɔi lɛ awekumɛi sharaa yɛ amɛgbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ sɛɛ. Wu ko ni bote gbalashihilɛ mli afii 25 nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ, ewaa kɛhaa mi akɛ matsu mihefatalɔ lɛ shwelɛi kɛ hiamɔ nii lɛ ahe nii maha lɛ, ní mafee nakai nɔŋŋ maha mifɔlɔi, minyɛmimɛi, kɛ mihefatalɔ lɛ wekumɛi. Shishitoo mla ni yɔɔ 1 Mose 2:24 lɛ eye ebua mi waa ni mina nɔ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ mafee yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli. Eyɛ mli akɛ esa akɛ maye mabua mɛi krokomɛi ni yɔɔ weku lɛ mli moŋ, shi ŋmalɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ mikɛ mihefatalɔ lɛ hiamɔ nii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe.” No hewɔ lɛ, Kristofoi ni ji fɔlɔi ni feɔ kpoo lɛ baakpɛlɛ nɔ akɛ amɛbii ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ eyato weku hee shishi, ni mɔ ni sɔ̃ ka enɔ diɛŋtsɛ akɛ ekwɛɔ weku nɛɛ nɔ ji wu lɛ.

11, 12. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaafee weku nikasemɔ ní amɛfee ekome kɛsɔle lɛ?

11 Weku nikasemɔ ni afeɔ daa he hiaa. Niiashikpamɔ ní Kristofoi awekui babaoo ená lɛ maa anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi. Ekolɛ ebɛ mlɛo akɛ aaato weku nikasemɔ he gbɛjianɔ loo afee daa. Weku yitso ko wie akɛ: “Eji kpaako wɔbaaje wɔgbalashihilɛ lɛ shishi kulɛ, mato weku nikasemɔ ni afeɔ daa ni afolɔɔɔ mli he gbɛjianɔ ni matswa mifai shi akɛ mikɛbaatsu nii.” Ekɛɛ hu akɛ: “Mináa miishɛɛ waa kɛ́ mina akɛ Biblia mli anɔkwale ko ni he hiaa waa ni mikɛ miŋa fee ekome kɛkase lɛ eta etsuiŋ waa lɛ.”

12 Ekome ni aaafee kɛsɔle lɛ hu yeɔ ebuaa. (Rom. 12:12) Kɛ́ wu kɛ ŋa lɛ feɔ ekome kɛjáa Yehowa lɛ, wekukpãa kpaakpa ni yɔɔ amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ haa amɛfeɔ ekome waa yɛ gbalashihilɛ lɛ mli. (Yak. 4:8) Wu ko ni ji Kristofonyo lɛ wie akɛ: “Kɛ́ otɔ̃ ohefatalɔ lɛ nɔ, ni okpa lɛ fai amrɔ nɔŋŋ, ni otsĩ tɔmɔ nɛɛ tã be mli ni nyɛfeɔ ekome kɛsɔleɔ lɛ, no baatsɔɔ akɛ edɔ bo waa akɛ ofee nɔ ko ni ha ohefatalɔ lɛ mli fu.”—Efe. 6:18.

Feemɔ Kpoo yɛ Ogbalashihilɛ lɛ Mli

13. Mɛɛ ŋaa Paulo wo gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɛ bɔlɛnamɔ he?

13 Esa akɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ akpoo nifeemɔi ni fiteɔ gbalashihilɛ ní ehé shi waa yɛ jeŋ ní akamfoɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi waa yɛ mli ŋmɛnɛ lɛ. Paulo wo ŋaa yɛ sane nɛɛ he akɛ: “Ha wu lɛ afee eŋa gbɛnaa nii eha lɛ, ni ŋa lɛ hu afee nakai nɔŋŋ aha ewu. Ŋa lɛ bɛ hewalɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso nɔ, shi moŋ ewu lɛ yɔɔ; nakai nɔŋŋ kɛ̃ wu lɛ bɛ hewalɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso nɔ, shi eŋa lɛ yɔɔ.” No sɛɛ lɛ Paulo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ nɛɛ ha akɛ: “Nyɛkɛ nyɛhe akakamaa nyɛhe, akɛ ja nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛkpɛlɛ akɛ nyɛaafee nakai, kɛyashi be ko.” Mɛni hewɔ? ‘Koni nyɛná dekã ni nyɛkɛsɔle, ni nyɛfee ekome ekoŋŋ, koni Satan akatsɔ̃ nyɛnaa yɛ nyɛhe nɔ ní nyɛnyɛɛɛ nyɛye hewɔ.’ (1 Kor. 7:3-5) Sɔlemɔ tã ni Paulo tsĩ lɛ haa anaa nibii ni esa akɛ Kristofoi kɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Shi eha efee faŋŋ hu akɛ, esa akɛ Kristofonyo ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ atsu ehefatalɔ lɛ heloonaa kɛ henumɔŋ hiamɔ nii ahe nii eha lɛ.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ amɛkɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai atsu nii yɛ bɔlɛnamɔ he?

14 Esaaa akɛ wu kɛ ŋa kɛ nɔ ko teɔ amɛhe yɛ sane nɛɛ mli, ni esa akɛ amɛyɔse akɛ kɛ́ amɛyasusuuu amɛhefatalɔ lɛ he yɛ bɔlɛnamɔ saji amli lɛ, ebaanyɛ ekɛ naagbai aba. (Kanemɔ Filipibii 2:3, 4; kwɛmɔ Mateo 7:12 lɛ.) Enɛ ebalɛ nakai yɛ wumɛi kɛ ŋamɛi ní bɛ jamɔ kome mli lɛ ateŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ. Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ amɛhe kpãaa gbee po lɛ, bei pii lɛ kɛ́ amɛteŋ mɔ ni ji Kristofonyo lɛ jie jeŋba kpakpa kɛ mlihilɛ kpo, ní ekɛ ehefatalɔ lɛ fee ekome lɛ, no baanyɛ aha toiŋjɔlɛ ahi amɛteŋ. (Kanemɔ 1 Petro 3:1, 2.) Kɛ́ eŋɔ kpoofeemɔ efata suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa kɛ ehefatalɔ lɛ he lɛ, no baanyɛ atsu amɛgbalashihilɛ mli naagba nɛɛ he nii.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ bulɛ kpo ní aaajie lɛ haa anáa miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli?

15 Wu ni mli hi lɛ kɛ eŋa baaye yɛ bulɛ mli yɛ saji krokomɛi hu amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaasusu bɔ ni eŋa lɛ nuɔ he ehaa yɛ saji bibii po amli lɛ he. Wu ko ni kɛ eŋa ehi shi afii 47 lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Miikase enɛ feemɔ lolo.” Awoɔ ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ ŋaa ní amɛshé amɛwumɛi. (Efe. 5:33) Kɛ́ amɛwie amɛwumɛi lɛ afatɔɔi ahe nyanyaanya yɛ mɛi ahiɛ lɛ, no etsɔɔɔ bulɛ. Abɛi 14:1 lɛ kaiɔ wɔ akɛ: “Yei anilee maa shia; shi buulu lɛ, ekɛ eniji kumɔɔ shwieɔ shi.”

Nyɛkɛ Nyɛhe Akafɔ̃a Shi Nyɛhaa Abonsam

16. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaatsɔ amɛkɛ Efesobii 4:26, 27 lɛ atsu nii yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli?

16 “Nyɛmli afũa, shi nyɛkafea esha; hulu akanyɔ shi yɛ nyɛmlila lɛ nɔ, ni asaŋ nyɛkɛ nyɛhe akafɔ̃a shi nyɛhaa abonsam.” (Efe. 4:26, 27) Kɛ́ wɔkɛ wiemɔi nɛɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔtsu gbalashihilɛ mli naagbai ahe nii loo wɔtsĩ naa. Nyɛmi yoo ko kɛɛ akɛ: “Be fɛɛ be kɛ́ niiashishinumɔ eyabaaa mi kɛ miwu teŋ lɛ, wɔsusuɔ he, kɛ́ no baabi ni wɔkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo atsu he nii po.” Beni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, ekɛ ewu lɛ tswa amɛfai shi akɛ kɛ́ naagba ko ba amɛteŋ lɛ, amɛbaatsu he nii nakai gbi lɛ nɔŋŋ. Ekɛfata he akɛ: “Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ ekɔɔɔ he eko nɔ̃ naagba ni ji lɛ, wɔkɛbaafa wɔhe ní wɔŋmɛɛ he, koni wɔkɛ miishɛɛ aje gbi fɛɛ gbi shishi.” No hewɔ lɛ, ‘amɛkɛ amɛhe efɔ̃ɔɔ shi amɛhaaa Abonsam.’

17. Kɛ́ etamɔ nɔ ni mɔ ni okɛbote gbalashihilɛ mli lɛ esaaa bo po lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo?

17 Shi kɛ́ ona akɛ ohefatalɔ lɛ esaaa bo hu? Ekolɛ obaana akɛ ohefatalɔ lɛ ejieee suɔmɔ kpo etsɔɔɔ bo tamɔ bɔ ni onaa akɛ mɛi krokomɛi feɔ amɛhaa amɛhefatalɔi lɛ. Kɛ́ osusu gbalashihilɛ he taakɛ Bɔlɔ lɛ naa lɛ lɛ, no baaye abua bo. Akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni ewo Kristofoi ŋaa akɛ: “Awo gbala hiɛ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ, ni akabule gbala saa hu; shi ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.” (Heb. 13:4) Asaŋ esaaa akɛ okuɔ ohiɛ ofɔ̃ɔ wiemɔi nɛɛ anɔ, akɛ: “Kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.” (Jaj. 4:12) Kɛ́ wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ sumɔɔ waa ni Yehowa gbɛi lɛ he atsé lɛ, ehaa amɛfeɔ ekome, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ hu feɔ ekome. Esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ amɛha amɛgbalashihilɛ lɛ aye omanye, akɛni amɛle akɛ nakai feemɔ woɔ Yehowa ni ji gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ hiɛnyam lɛ hewɔ.—1 Pet. 3:11.

18. Mɛɛ nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná yɛ gbalashihilɛ he?

18 Ekã shi faŋŋ akɛ Kristofoi baanyɛ aná miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ mli. Shi dani amɛaaná miishɛɛ nɛɛ, ebiɔ ni amɛbɔ mɔdɛŋ waa, ni agbɛnɛ hu amɛjie Kristofoi asui ní kpoofeemɔ fata he lɛ akpo. Ŋmɛnɛ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo ni yɔɔ Yehowa Odasefoi asafoi srɔtoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli lɛ kɛ amɛshihilɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ afee enɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ abaanyɛ aná miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ?

• Mɛni baanyɛ aye abua koni gbalashihilɛ aye omanye?

• Mɛɛ sui esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aná?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Dani gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaakpɛlɛ ninefɔɔ ko nɔ, loo amɛaawo mɔ ko shi yɛ nɔ ko he lɛ, amɛjɛɔ nilee mli amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ susuɔ he da

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Kɛ́ bei ba nyɛteŋ lɛ, nyɛsaa nakai gbi lɛ nɔŋŋ, ni “nyɛkɛ nyɛhe akafɔ̃a shi nyɛhaa Abonsam”