Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Feɔ Toi Ehaa Wɔbolɔmɔi Lɛ

Yehowa Feɔ Toi Ehaa Wɔbolɔmɔi Lɛ

Yehowa Feɔ Toi Ehaa Wɔbolɔmɔi Lɛ

“Yehowa hiŋmɛi kã jalɔi ahe, ni efeɔ toi ehaa amɛbolɔmɔi lɛ.”—LALA 34:16.

1, 2. (a) Te mɛi pii nuɔ he amɛhaa tɛŋŋ ŋmɛnɛ? (b) Mɛni hewɔ enɛ efeee wɔ naakpɛɛ lɛ?

ANI ohao? Kɛ́ nakai ni lɛ, jeee bo pɛ. Mɛi akpekpei abɔ miimia amɛhiɛ koni amɛnyɛ amɛdamɔ naagbai ni amɛkɛkpeɔ daa gbi yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ anaa. Ewa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaamia amɛhiɛ. Amɛnuɔ he taakɛ lalatsɛ David nu he lɛ pɛpɛɛpɛ beni eŋma akɛ: “Migbɔjɔ ni mikumɔ kwraa; mitsuiŋ hũumɔ hewɔ lɛ mijwa yaafó. Mitsui tswaa kplakpla, mihewalɛ miitã, ni mihiŋmɛiiaŋ ala lɛ, no hu eje mihe.”—Lala 38:9, 11.

2 Ákɛ Kristofoi lɛ, efeee wɔ naakpɛɛ kɛ́ wɔkɛ nibii ni haa wɔhaoɔ kpe yɛ shihilɛ mli. Wɔle akɛ “kɔ̃ɔmɔi” fata okadi ni agba akɛ ebaatsɔɔ akɛ Yesu eba lɛ he. (Mar. 13:8; Mat. 24:3) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “kɔ̃ɔmɔi” lɛ tsɔɔ piŋmɔ loo haomɔ ni mli wa. Kwɛ bɔ ni enɛ tsɔɔ bɔ ni gbɔmɛi naa nɔ̃ waa yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli lɛ mli jogbaŋŋ ha!—2 Tim. 3:1.

Yehowa Le Haomɔi ni Wɔkɛkpeɔ Lɛ

3. Mɛni Nyɔŋmɔ webii le jogbaŋŋ?

3 Yehowa webii le jogbaŋŋ akɛ amɛkɛ haomɔi baakpe, ni amɛle akɛ jaramɔ shihilɛ nɛɛ mli baawo wu. Yɛ haomɔi ni adesai fɛɛ kɛkpeɔ lɛ asɛɛ lɛ, ákɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, wɔkɛ ‘henyɛlɔ Abonsam’ ní etswa efai shi akɛ ebaafite wɔhemɔkɛyeli lɛ miiwu. (1 Pet. 5:8) Kwɛ bɔ ni ewaaa akɛ wɔɔnu he tamɔ bɔ ni David nu he lɛ, akɛ: “Ahorabɔɔ ekumɔ mitsui ni eha hela emɔ mi; ni mikwɛ akɛ mɔ ko kɛ mi aaabaye ŋkɔmɔ lo, shi mɔ ko mɔ ko bɛ, kɛ miishɛjelɔi hu, shi minaaa mɔ ko mɔ ko”!—Lala 69:21.

4. Kɛ́ wɔkɛ haomɔi miikpe lɛ, mɛni shɛjeɔ wɔmii?

4 Ani David miitsɔɔ akɛ ebɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa? Dabi. Kadimɔ wiemɔi ni ewie kɛtsa nɔ yɛ nakai lala lɛ mli lɛ, akɛ: “Yehowa boɔ ohiafoi atoi, ni egbeee egboklɛfoi lɛ ahe guɔ,” loo “enyaŋeee lɛ diɛŋtsɛ emɛi ni yɔɔ gboklɛ mli lɛ.” (Lala 69:33; Ga Biblia hee lɛ) Bei komɛi lɛ ekolɛ haomɔi loo naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ baaha wɔnu he tamɔ nɔ ni awo wɔ gboklɛ. Ekolɛ ebaafee tamɔ nɔ ni mɛi krokomɛi nuuu shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ shishi jogbaŋŋ—ni eeenyɛ efee akɛ eji anɔkwale. Shi le ni wɔle akɛ Yehowa nuɔ wɔhaomɔi lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ shɛjeɔ wɔmii, taakɛ ebalɛ yɛ David gbɛfaŋ lɛ.—Lala 34:16.

5. Mɛni he nɔmimaa Maŋtsɛ Salomo ná?

5 David binuu Salomo ma anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi beni ajɔɔ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ nɔ lɛ. (Kanemɔ 2 Kronika 6:29-31.) Ekpa Yehowa fai koni ebo mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ tsui kpakpa ni aaabɛŋkɛ lɛ yɛ sɔlemɔ mli yɛ “lɛ diɛŋtsɛ ehaomɔ kɛ emanehulu” he lɛ toi. Te Nyɔŋmɔ baafee enii yɛ aŋkroaŋkroi ni ehao nɛɛ asɔlemɔi lɛ ahe eha tɛŋŋ? Salomo tsɔɔ akɛ eyɛ nɔmimaa akɛ jeee akɛ Nyɔŋmɔ baabo amɛsɔlemɔi lɛ atoi pɛ kɛkɛ, shi ebaatsu he nii hu eha amɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ le nɔ̃ diɛŋtsɛ ni yɔɔ “gbɔmɛi abii atsuiiaŋ.”

6. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔdamɔ haomɔ naa, ni mɛni hewɔ?

6 Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔsɔlemɔ wɔha Yehowa ní wɔkɛ ‘wɔ diɛŋtsɛ wɔhaomɔi kɛ wɔmanehului’ ashwie ehiɛ. Esa akɛ le ni wɔle akɛ enuɔ wɔhaomɔi lɛ ashishi ni esusuɔ wɔhe lɛ ashɛje wɔmii. Bɔfo Petro tsɔɔ akɛ enɛ ji anɔkwale. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛŋɔa nyɛhaomɔ fɛɛ nyɛfɔa enɔ, ejaakɛ lɛ ejwɛŋɔ nyɛnɔ.” (1 Pet. 5:7) Yehowa susuɔ shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ he. Yesu ma suɔmɔ mli ni Yehowa jɛɔ ekwɛɔ wɔ lɛ nɔ mi, ekɛɛ akɛ: “Ani afilimatai enyɔ lɛ jeee hiɛbii nyɔŋma ahɔɔ aheɔ? shi amɛteŋ ekome folo enyɔŋ shikpɔŋ, ja ejɛ nyɛtsɛ lɛ dɛŋ. Shi nyɛyiteŋtsɔi po lɛ akane fɛɛ. No hewɔ lɛ nyɛkashea gbeyei; nyɛjara wa aahu fe afilimatai babaoo.”—Mat. 10:29-31.

Ha Yehowa Aye Abua Bo

7. Mɛɛ yelikɛbuamɔ he nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná?

7 Kɛ́ wɔkɛ haomɔi miikpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ Yehowa miisumɔ ni eye ebua wɔ, ni ákɛ eyɛ nyɛmɔ ni ekɛaafee nakai. “Nyɔŋmɔ ji wɔbobaahe kɛ wɔ hewalɛ, wɔbuamɔ ni wa ni wɔnáa yɛ fimɔi amli.” (Lala 34:16-19; 46:2) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ ekɛ yelikɛbuamɔ nɛɛ haa? Susumɔ nɔ ni 1 Korintobii 10:13 lɛ kɛɛ lɛ he okwɛ. Jɛmɛ kɛɛ akɛ: “Anɔkwafo ji Nyɔŋmɔ, mɔ ni haŋ aka nyɛ fe bɔ ni nyɛaanyɛ, shi moŋ ekɛ kaa lɛ nɔŋŋ aaaje gbɛ aha nyɛ ní nyɛje mli hu, koni nyɛnyɛ mli nyɛmɔ.” Ekolɛ Yehowa baatsu saji ahe nii koni ekɛha haomɔ lɛ sɛɛ afo, loo ekolɛ eha wɔ hewalɛ ni he baahia wɔ lɛ koni wɔnyɛ mli wɔmɔ. Yehowa tsɔɔ gbɛ̀i srɔtoi enyɔ nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko nɔ eyeɔ ebuaa wɔ.

8. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔná Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ lɛ he sɛɛ?

8 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔná yelikɛbuamɔ nɛɛ he sɛɛ? Kadimɔ nɔ ni awo wɔ ŋaa akɛ wɔfee: ‘Nyɛŋɔa nyɛhaomɔ fɛɛ nyɛfɔa enɔ.’ Enɛ tsɔɔ akɛ wɔmiiŋɔ wɔnaagbai kɛ wɔhaomɔi fɛɛ kɛmiiha Yehowa yɛ mfonirifeemɔŋ ní etsu he nii eha wɔ. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkpa yeyeeyefeemɔ, ni wɔŋmɛɔ wɔtsui shi ejaakɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ emli akɛ ebaaha wɔnine ashɛ wɔhiamɔ nii lɛ anɔ. (Mat. 6:25-32) Hekɛnɔfɔɔ nɛɛ biɔ heshibaa, ní tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛmɔi loo wɔnilee nɔ. Kɛ́ wɔba wɔhe shi “yɛ Nyɔŋmɔ nine ni wa lɛ shishi” lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɔse akɛ wɔjeee fɛ́i. (Kanemɔ 1 Petro 5:6.) Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ baaŋmɛ gbɛ ni eba lɛ naa. Ekolɛ wɔmiisumɔ akɛ amanehulu ni wɔkɛkpeɔ lɛ sɛɛ afo nɔŋŋ, shi wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa le be pɔtɛɛ ni esa akɛ eye ebua wɔ kɛ gbɛ nɔ ni eeetsɔ efee nakai.—Lala 54:9; Yes. 41:10.

9. Mɛɛ jatsu ehe bahia ni David ashɛ afɔ̃ Yehowa nɔ?

9 David kɛɛ yɛ Lala 55:23 lɛ akɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni lɛ eeehiɛ omli; eŋmɛŋ gbɛ gbi ko gbi ko ni jalɔ adidã.” Beni David ŋmaa wiemɔi nɛɛ lɛ, no mli lɛ ehao waa. (Lala 55:5) Aheɔ ayeɔ akɛ eŋma lala nɛɛ beni ebi nuu Absalom tsɔ̃ ŋaa koni eshɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ kɛjɛ edɛŋ lɛ. Ahitofel ni ji David ŋaawolɔi lɛ ateŋ mɔ ni emuɔ efɔ̃ɔ enɔ fe fɛɛ lɛ yafata apam lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, David jo foi kɛshi Yerusalem koni akagbe lɛ. (2 Sam. 15:12-14) David tee nɔ ekɛ ehe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ haomɔ bei nɛɛ amli, ni Yehowa kwaaa lɛ.

10. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔkɛ haomɔi miikpe?

10 Ehe miihia ni wɔkɛ haomɔ fɛɛ haomɔ ni ekolɛ wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ afɔ̃ Yehowa hiɛ yɛ sɔlemɔ mli tamɔ bɔ ni David fee lɛ. Nyɛhaa wɔsusua nɔ ni bɔfo Paulo wo wɔ hewalɛ ni wɔfee yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ he wɔkwɛa. (Kanemɔ Filipibii 4:6, 7.) Mɛni baajɛ hiɛdɔɔ ni wɔkɛaasɔle nɛɛ mli kɛba? Ebaaha ‘Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ ato wɔtsuii kɛ wɔjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!’

11. Mɛɛ gbɛ nɔ “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ” lɛ buɔ wɔtsuii kɛ wɔjwɛŋmɔi ahe?

11 Kɛ́ osɔle lɛ, ani no baaha oshihilɛ lɛ atsake? Hɛɛ, ebaanyɛ eha etsake. Shi esa akɛ wɔyɔse akɛ jeee be fɛɛ be Yehowa baaha wɔsɔlemɔi ahetoo bɔ ni wɔtaoɔ. Ni kɛlɛ, kɛ́ wɔsɔle lɛ, ehaa wɔhiɛ hiɔ wɔhe nɔ, ni enɛ haaa haomɔi ni wɔkɛkpeɔ lɛ aye wɔ nɔ. Kɛ́ wɔhao waa lɛ, “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ” lɛ baanyɛ ajɔɔ wɔtsui he. “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ” lɛ baabu wɔtsuii kɛ wɔjwɛŋmɔi ahe, tamɔ bɔ ni asraafoi akuu buɔ maŋ he koni henyɛlɔi akabatutua maŋbii lɛ. “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ” lɛ hu haa wɔyeɔ yiŋkɔshikɔshifeemɔi, gbeyeishemɔi, kɛ nijiaŋwujei anɔ, ni ehaa wɔtoɔ wɔtsui shi ni wɔfeɔ wɔnii yɛ nilee mli.—Lala 145:18.

12. Feemɔ bɔ ni mɔ ko baanyɛ atsɛ́ etsui eŋmɛ emli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

12 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɛ́ wɔtsui wɔŋmɛ wɔmli kɛ́ wɔkɛ haomɔi miikpe? Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnɔ ko ni tamɔ shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ he wɔkwɛa. Ŋɔɔ lɛ akɛ nitsulɔ ko kɛ nitsumɔ nɔkwɛlɔ ko ni yi wa tsuɔ nii. Shi nitsulɔ lɛ ná hegbɛ ni ekɛ nitsumɔtsɛ ní mli hi ní nuɔ nii ahe ehaa mɔ lɛ wie shihilɛ ni ekɛkpeɔ lɛ he. Nitsumɔtsɛ lɛ ha nitsulɔ lɛ ná nɔmimaa akɛ ele shihilɛ ní ekɛkpeɔ lɛ, ni eha ele hu akɛ etsɛŋ ni ebaajie nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ kɛjɛ egbɛhe lɛ. Te nitsulɔ lɛ baanu he eha tɛŋŋ? Akɛni eheɔ shi ní awo lɛ lɛ eyeɔ, ni ele nɔ ni etsɛŋ ní nitsumɔtsɛ lɛ baafee hewɔ lɛ, ebaatswa efai shi akɛ ebaaya nɔ etsu nii lɛ kɛ́ ekɛ shihilɛ ni mli wa fe tsutsu nɔ̃ lɛ kpe yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli po. Nakai nɔŋŋ hu Yehowa le shihilɛ ní wɔkɛkpeɔ lɛ, ni ewo wɔ shi akɛ etsɛŋ ni “abaafã je nɛŋ lumɔ lɛ ashɛ afɔ̃.” (Yoh. 12:31) Kwɛ bɔ ni enɛ haa wɔtsui nyɔɔ wɔ mli!

13. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛfata sɔlemɔ he?

13 Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔshɛ wɔnaagbai lɛ wɔfɔ̃ Yehowa nɔ yɛ sɔlemɔ mli lɛ, no pɛ kɛkɛ fa? Dabi. Nibii krokomɛi ahe miihia. Esa akɛ wɔfee nibii ni kɛ wɔsɔlemɔi lɛ kpãa gbee. Beni Maŋtsɛ Saul tsu kɛtee David shĩa koni ayagbe lɛ lɛ, David sɔle akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, jiemɔ mi yɛ mihenyɛlɔi adɛŋ, ni ohiɛ mi ŋwɛiŋwɛi yɛ mɛi ni teɔ shi woɔ mi lɛ ahiɛ! Jiemɔ mi kɛjɛ mɛi ni tsuɔ nishaianii lɛ adɛŋ, ni ohere miyiwala kɛjɛ lá suɔlɔi lɛ adɛŋ!” (Lala 59:2, 3) Kɛfata sɔlemɔ ni David sɔle lɛ he lɛ, ebo eŋa toi, ni ejo foi. (1 Sam. 19:11, 12) Kɛ́ wɔ hu wɔkɛ shihilɛi ni haoɔ mɔ kpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi nilee ní wɔkɛdamɔ naa, ni ekolɛ no baaha wɔnyɛ wɔtsu shihilɛ lɛ he nii bɔ ni sa.—Yak. 1:5.

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔná Nyɛmɔ ní Wɔkɛaafi Shi

14. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔfi shi kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe?

14 Ekolɛ wɔnaagbai lɛ asɛɛ efoŋ amrɔ nɔŋŋ. Amɛbaanyɛ amɛya nɔ po kɛyashi be ko. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, mɛni baaye abua wɔ koni wɔfi shi? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔsɔmɔ Yehowa yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ lɛ. (Bɔf. 14:22) Ha Satan naafolɔmɔ ni kɔɔ Hiob he lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Ekɛɛ akɛ: “Ani yaka Hiob sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ? Ani jeee afãbaŋ ofo owo ekɛ ewe kɛ nɔ fɛɛ nɔ ní eyɔɔ lɛ he kɛkpe? Ojɔɔ enine naa nitsumɔ nɔ, ni ekooloi eshwere yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi agbɛnɛ kpã onine mli ní ota enii ní eyɔɔ lɛ fɛɛ he; akɛ ekwaŋo yɛ ohiɛ lo!” (Hiob 1:9-11) Hiob ye anɔkwa, ni ekɛtsɔɔ akɛ nɔ ni Satan wie lɛ ji amale diɛŋtsɛ. Kɛ́ wɔkɛ haomɔi kpe ni wɔfi shi lɛ, wɔ hu wɔhaa anaa akɛ Satan ji amalelɔ. Kɛ́ wɔfi shi lɛ, ewajeɔ hiɛnɔkamɔ kɛ nɔmimaa ni wɔyɔɔ lɛ.—Yak. 1:4.

15. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii baanyɛ awaje wɔ?

15 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ “nakai amanehului lɛ nɔŋŋ nyɛnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ hu naa.” (1 Pet. 5:9) Hɛɛ, “kaa ko bako nyɛnɔ ni jeee gbɔmɔ he nɔ.” (1 Kor. 10:13) No hewɔ lɛ, kɛ́ ojwɛŋ mɛi krokomɛi anɔkwɛmɔnii anɔ moŋ fe nɔ ni ooosusu onaagbai lɛ ahe tuutu lɛ, ebaawaje bo, ni ebaaha oná ekãa. (1 Tes. 1:5-7; Heb. 12:1) Susumɔ mɛi ni ole ní amɛtee nɔ amɛfi shi yɛ naagbai ni mli wawai ní amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ he. Ani ogbɛlɛ shi yɛ asafo lɛ woji amli kɛtao mɛi ni kɛ naagba ni tamɔ onɔ̃ lɛ ekpe lɛ awala shihilɛ he saji? Kɛ́ okane wala shihilɛ he saji nɛɛ, ebaanyɛ ewaje bo waa.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ ewoɔ wɔ hewalɛ kɛ́ wɔkɛ amanehului srɔtoi kpe?

16 Nɔ ni ji etɛ lɛ, kaimɔ akɛ Yehowa ji “musuŋtsɔlɛi atsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului lɛ fɛɛ mli, koni wɔ hu wɔnyɛ wɔkɛ miishɛjemɔ, ni Nyɔŋmɔ ŋɔshɛjeɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔmii lɛ, ashɛje mɛi ni naa amanehulu fɛɛ amanehulu lɛ amii.” (2 Kor. 1:3, 4) Etamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ damɔ wɔmasɛi eewo wɔ hewalɛ ni eewaje wɔ yɛ amanehului ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ kɛ ‘wɔmanehului lɛ fɛɛ mli.’ Enɛ haa wɔ hu wɔshɛjeɔ mɛi krokomɛi amii yɛ ‘amanehulu fɛɛ amanehulu’ ní amɛkɛkpeɔ lɛ mli. Shihilɛ ni Paulo diɛŋtsɛ kɛkpe lɛ tsɔɔ akɛ wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale.—2 Kor. 4:8, 9; 11:23-27.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ baanyɛ eye ebua wɔ ni wɔdamɔ haomɔi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ anaa?

17 Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ eha wɔ, ni Biblia lɛ ‘hi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.’ (2 Tim. 3:16, 17) Jeee akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ haa ‘wɔyeɔ emuu’ ni ‘esaa wɔ ehaa nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa’ pɛ kɛkɛ, shi ehaa wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ haomɔi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ hu anaa. Ehaa ‘wɔyeɔ emuu’ ni ‘esaa wɔ pɛpɛɛpɛ.’ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “asaa lɛ pɛpɛɛpɛ” lɛ shishi diɛŋtsɛ ji “awula lɛ kɛ nibii fɛɛ ni he hiaa.” Yɛ blema lɛ, eeenyɛ efee ákɛ akɛ Hela wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ meele ní akɛ nibii fɛɛ ni he hiaa kɛha gbɛfãa lɛ ewo mli, loo tsɔne ko ni anyɛɔ akɛtsuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni akpaa gbɛ akɛ ebaanyɛ etsu lɛ he. Nakai nɔŋŋ hu Yehowa tsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ ehaa wɔnine shɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni he baahia wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ naa. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, “Kɛ́ Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni mikɛ haomɔ ko kpe lɛ, belɛ ebaaye ebua mi koni manyɛ madamɔ naa.”

Abaajie Wɔ Kɛjɛ Wɔhaomɔi Fɛɛ Amli

18. Mɛni kɛ́ wɔjwɛŋmɔ hi nɔ daa lɛ ebaaye ebua wɔ koni wɔya nɔ wɔfi shi?

18 Nɔ ni ji enumɔ lɛ, ha anɔkwa sane ni nɔ bɛ ákɛ etsɛŋ ni Yehowa baajie adesai kɛjɛ haomɔi fɛɛ ni amɛkpeɔ lɛ mli lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli daa. (Lala 34:20; 37:9-11; 2 Pet. 2:9) Beni yi aaawula shi lɛ, jeee haomɔi ni wɔkpeɔ amrɔ nɛɛ pɛ Nyɔŋmɔ baajie wɔ kɛjɛ mli, shi ebaaha wɔteŋ mɛi komɛi kɛ Yesu ahi shi yɛ ŋwɛi kɛya naanɔ, ni wɔteŋ mɛi krokomɛi hu baaná naanɔ wala yɛ paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

19. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔfi shi?

19 Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, wɔbaaya nɔ wɔdamɔ haomɔi ni yɔɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ anaa. Wɔmiishwe be ní haomɔi nɛɛ fɛɛ asɛɛ baafo lɛ waa! (Lala 55:7-9) Nyɛhaa wɔkaia akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔfi shi lɛ, wɔhaa anaa Abonsam akɛ amalelɔ. Nyɛhaa wɔwajea wɔhe kɛtsɔ sɔlemɔ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔkwɛmɔnii lɛ anɔ, ní wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ naagbai ni tamɔ wɔnɔ̃ lɛ nɔŋŋ miikpe. Okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ ni oha eya nɔ esaa bo pɛpɛɛpɛ ní ohi kɛwula shi. Kaaha hekɛnɔfɔɔ ni oyɔɔ yɛ suɔmɔ mli ní “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” jɛɔ ekwɛɔ wɔ lɛ miigbugbaa kɔkɔɔkɔ. Kaimɔ akɛ “Yehowa hiŋmɛi kã jalɔi ahe, ni efeɔ toi ehaa amɛbolɔmɔi lɛ.”—Lala 34:16.

Ani Obaanyɛ Oha Hetoo?

• Te David nu he eha tɛŋŋ beni ekɛ haomɔi kpe lɛ?

• Mɛni he nɔmimaa Maŋtsɛ Salomo ná?

• Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔdamɔ haomɔi ni Yehowa ŋmɛɔ gbɛ lɛ anaa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Salomo ná nɔmimaa akɛ Yehowa baaye abua E-webii ni ehao lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

David shɛ́ ejatsu lɛ efɔ̃ Yehowa nɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni no sɛɛ lɛ efee nibii ni kɛ esɔlemɔ lɛ kpãa gbee