Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Nyɔŋmɔ Atsɔɔ Bo Gbɛ Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Mli

Ha Nyɔŋmɔ Atsɔɔ Bo Gbɛ Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Mli

Ha Nyɔŋmɔ Atsɔɔ Bo Gbɛ Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Mli

“Nɛkɛ Nyɔŋmɔ nɛɛ ji wɔ-Nyɔŋmɔ kɛyaa naanɔ; lɛ nɔŋŋ eeetsɔɔ wɔ gbɛ kɛaatee naanɔ.”—LALA 48:15.

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ atsu nii moŋ fe nɔ ni wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnilee aaatsu nii, ni mɛɛ saji enɛ haa wɔbiɔ?

EWAAA kwraa akɛ wɔɔna yaka nii loo nibii ni yeɔ awui lɛ akɛ amɛji nibii ni sa. (Abɛi 12:11) Kɛ́ wɔmiitao wɔfee nɔ ko ni esaaa akɛ Kristofonyo feɔ lɛ, bei pii lɛ wɔtsui lakaa wɔ akɛ wɔfee. (Yer. 17:5, 9) No hewɔ lɛ, lalatsɛ lɛ tsɔɔ akɛ eji nilelɔ beni esɔle eha Yehowa akɛ: “Ha ola kɛ onɔkwale lɛ aba, ni amɛbatsɔɔ mi gbɛ.” (Lala 43:3) Ekɛ ehe efɔ̃ɔɔ nilee fioo ni eyɔɔ lɛ nɔ, shi moŋ ekɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ, ejaakɛ ele akɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ji nɔ ni hi fe fɛɛ. Esa akɛ wɔ hu wɔkwɛ Nyɔŋmɔ gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ taakɛ lalatsɛ lɛ fee lɛ.

2 Shi mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu Yehowa gbɛtsɔɔmɔ lɛ akɛ no ji nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ? Mɛɛ be esa akɛ wɔha Yehowa atsɔɔ wɔ gbɛ? Mɛɛ sui esa akɛ wɔná bɔni afee ni wɔná Yehowa gbɛtsɔɔmɔ lɛ he sɛɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ etsɔɔ wɔ gbɛ ŋmɛnɛ? Wɔbaasusu sanebimɔi ni he hiaa waa nɛɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Okɛ Ohe Afɔ̃ Yehowa Gbɛtsɔɔmɔ Nɔ?

3-5. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɔ kwraa kɛmɔ shi lɛ?

3 Yehowa ji wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi. (1 Kor. 8:6) Ele wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ni ebaanyɛ ena nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli. (1 Sam. 16:7; Abɛi 21:2) Maŋtsɛ David kɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Ole mishitamɔ kɛ mishitee mli fɛɛ, oyooɔ miyiŋtoo yɛ shɔŋŋ beebe. Ejaakɛ wiemɔ ko wiemɔ ko bɛ mililɛi nɔ ni bo, Yehowa oleee fɛɛ.” (Lala 139:2, 4) Akɛni Yehowa le wɔ jogbaŋŋ hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ ele nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ. Agbɛnɛ hu, Yehowa le nii fe mɔ fɛɛ mɔ. Enaa nɔ fɛɛ nɔ, ekwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ fe adesai fɛɛ, ni ejɛɔ shishijee eleɔ naagbee nii. (Yes. 46:9-11; Rom. 11:33) Lɛ ji “Nyɔŋmɔ ni ji nilelɔ kometoo lɛ.”—Rom. 16:27.

4 Kɛfata he lɛ, Yehowa sumɔɔ wɔ, ni be fɛɛ be lɛ etaoɔ wɔ ekpakpa. (Yoh. 3:16; 1 Yoh. 4:8) Efeɔ wɔ ejurɔ ejaakɛ eji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ, ŋwɛi ejɛɔ ekpelekeɔ shi, kɛjɛɔ lai atsɛ lɛ ŋɔɔ.” (Yak. 1:17) Mɛi ni haa Nyɔŋmɔ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ náa ejurɔ ni efeɔ lɛ he sɛɛ waa.

5 Agbɛnɛ hu, Yehowa ji ofe. Enɛ hewɔ lɛ lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ni hiɔ Ŋwɛinyo lɛ teemɔhe lɛ, eeehi Ofe lɛ hɔ̃ɔŋ lɛ shishi. Makɛɛ Yehowa akɛ: Mibobaahe kɛ mimɔɔ jio, mi-Nyɔŋmɔ hu ní mihiɛ kã enɔ!” (Lala 91:1, 2) Kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiiba Nyɔŋmɔ ni haaa mɔ nine anyɛ shi kɔkɔɔkɔ lɛ abo. Kɛ́ ate shi awo wɔ po lɛ, Yehowa fiɔ wɔ sɛɛ. Ehaŋ wɔnine anyɛ shi. (Lala 71:4, 5; Kanemɔ Abɛi 3:19-26.) Hɛɛ, Yehowa le nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ, etaoɔ wɔ ekpakpa, ni eyɛ hewalɛ ní ekɛaaha wɔnine ashɛ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni nilee bɛ mli kwraa akɛ wɔɔkpoo egbɛtsɔɔmɔ! Belɛ, mɛɛ be egbɛtsɔɔmɔ he hiaa wɔ?

Mɛɛ Be Gbɛtsɔɔmɔ He Hiaa Wɔ?

6, 7. Mɛɛ be Yehowa gbɛtsɔɔmɔ he hiaa wɔ?

6 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ he hiaa yɛ wɔwala shihilɛ mli fɛɛ—kɛjɛ wɔgbekɛbiiashi kɛyashi wɔgbɔlɛ beaŋ. Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ nɛɛ ji wɔ-Nyɔŋmɔ kɛyaa naanɔ; lɛ nɔŋŋ eeetsɔɔ wɔ gbɛ kɛaatee naanɔ.” (Lala 48:15) Kristofoi ni yɔɔ nilee lɛ kwɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ be fɛɛ be tamɔ bɔ ni lalatsɛ lɛ fee lɛ.

7 Shi be komɛi lɛ wɔnuɔ he waa akɛ yelikɛbuamɔ he miihia wɔ. Be komɛi hu lɛ ekolɛ awaa wɔyi, wɔyeɔ hela ni naa wa, loo wɔnitsumɔ jeɔ wɔdɛŋ trukaa, ni enɛ haa ‘efĩɔ wɔ.’ (Lala 69:17, 18) Yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, kɛ́ wɔbɛŋkɛ Yehowa ní wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ ebaawaje wɔ koni wɔfi shi, ni akɛ ebaatsɔɔ wɔ gbɛ ní wɔkpɛ wɔyiŋ jogbaŋŋ lɛ, wɔtsui baanyɔ wɔmli. (Kanemɔ Lala 102:17.) Eyelikɛbuamɔ hu he hiaa wɔ yɛ shihilɛ krokomɛi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa gbɛtsɔɔmɔ he miihia wɔ bɔni afee ni Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ mɛi lɛ aye omanye. Kɛ́ ehe bahia hu ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ hiɛtserɛjiemɔ, atadewoo kɛ hesaamɔ, naanyobɔɔ, nitsumɔ, wolokasemɔ, loo yɛ nɔ kroko he lɛ, Yehowa gbɛtsɔɔmɔi ni wɔkɛaatsu nii lɛ pɛ ji nɔ ni baaha wɔfee wɔnii yɛ nilee mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ ehe miihia ni wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ atsu nii yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli.

Osharai ni Yɔɔ Nyɔŋmɔ Gbɛtsɔɔmɔ ni Akɛtsuuu Nii lɛ He

8. Beni Hawa ye tso yibii ni agu eyeli lɛ, mɛni ekɛ nakai feemɔ tsɔɔ?

8 Shi kaimɔ akɛ esa akɛ wɔjɛ wɔtsui mli wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ atsu nii. Kɛ́ wɔbɛ he miishɛɛ akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ aaatsu nii lɛ, no lɛ enyɛŋ wɔ nɔ akɛ wɔfee nakai. Hawa ji klɛŋklɛŋ adesa ni hala akɛ ekɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsuŋ nii, ni gbɛ ni ekɔ lɛ haa wɔnaa akɛ hiɛdɔɔ yɛ he waa kɛ́ mɔ ko kpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ. Susumɔ nɔ ni enifeemɔ lɛ tsɔɔ hu lɛ he okwɛ. Hawa ye tso yibii ni agu eyeli lɛ ejaakɛ eesumɔ ni ‘etsɔ tamɔ Nyɔŋmɔ, ní ele ekpakpa kɛ efɔŋ.’ (1 Mose 3:5) Nɔ ni efee nɛɛ tsɔɔ akɛ eeŋɔ hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ koni lɛ diɛŋtsɛ ekpɛ eyiŋ yɛ ekpakpa kɛ efɔŋ he moŋ fe nɔ ni ekɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi aaatsu nii. No hewɔ lɛ, ekpoo Yehowa nɔyeli lɛ. Esumɔɔɔ ni mɔ ko aye enɔ. Ewu Adam hu tse atua nakai nɔŋŋ.—Rom. 5:12.

9. Kɛ́ wɔkpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ lɛ, mɛni no tsɔɔ, ni mɛni hewɔ nilee bɛ enɛ feemɔ mli kwraa lɛ?

9 Ŋmɛnɛ, wɔ hu kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsuuu nii lɛ, belɛ wɔmiitsɔɔ akɛ ebɛ hegbɛ akɛ etsɔɔ wɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ mɔ ko ni kwɛɔ bɔlɛnamɔ he mfonirii loo sinii daa lɛ he okwɛ. Kɛ́ eji Kristofoi asafo lɛ mlinyo lɛ, no lɛ ele Yehowa gbɛtsɔɔmɔ yɛ sane nɛɛ he. Esaaa akɛ atsĩɔ nyaŋemɔ nitsumɔi atã tete yɛ wɔteŋ, aahu ni akɛ akɔnɔ fɔŋ aaakwɛ kɛjie hiɛtserɛ. (Efe. 5:3) Akɛni mɔ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi tsuuu nii hewɔ lɛ, eekpoo Yehowa nɔyeli lɛ, ni tsɔɔ akɛ ebuuu Yehowa yitsoyeli lɛ. (1 Kor. 11:3) Nilee bɛ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli kwraa, ejaakɛ taakɛ Yeremia kɛɛ lɛ, “adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.”—Yer. 10:23.

10. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ heyeli ni wɔyɔɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ lɛ?

10 Ekolɛ mɛi komɛi baate shi awo Yeremia wiemɔi lɛ, ni amɛbaakɛɛ akɛ akɛni Yehowa eha wɔ heyeli hewɔ lɛ, esaaa akɛ Yehowa wieɔ eshiɔ wɔ kɛ́ wɔhala nɔ ni wɔsumɔɔ. Shi esaaa ni wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ heyeli ni wɔyɔɔ lɛ ji nikeenii, ni esa akɛ wɔkɛtsu nii jogbaŋŋ. Wɔbaabu wɔwiemɔi kɛ wɔnifeemɔi ahe akɔntaa wɔha Nyɔŋmɔ. (Rom. 14:10) Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ ni eyi tsui obɔ kɛteke nɔ lɛ, no nɔŋŋ naabu wieɔ.” Ekɛɛ hu akɛ: “Tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, ajwamaŋbɔɔi, juui, amale odaseyelii kɛ musubɔɔi jɛɔ.” (Mat. 12:34; 15:19) No hewɔ lɛ, wɔwiemɔi kɛ wɔnifeemɔi haa anaa nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli. Amɛhaa anaa nɔ̃ gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni wɔji. No hewɔ ni Kristofoi ni le nii lɛ kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsuɔ nii yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ. Mɛi ni feɔ nakai lɛ, Yehowa naa amɛ akɛ ‘amɛja yɛ amɛtsuii amli’ ni ebaafee amɛ “ejurɔ.”—Lala 125:4.

11. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Israelbii lɛ ahe sane lɛ mli?

11 Kaimɔ Israelbii lɛ ahe sane lɛ. Kɛ́ maŋ lɛ fee nɔ ni ja, ni amɛbo Yehowa famɔi atoi lɛ, Yehowa buɔ amɛhe. (Yosh. 24:15, 21, 31) Shi bei pii lɛ amɛkɛ heyeli ni amɛyɔɔ lɛ tsuuu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ. Yehowa wie amɛhe yɛ Yeremia gbii lɛ amli akɛ: “Amɛbooo toi, ni amɛhaaa amɛtoi aba nɔ hu, shi moŋ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋaawoi kɛ amɛtsui fɔŋ lɛ walɛ sɛɛ amɛnyiɛ, ni amɛtsɔ amɛsɛɛ amɛha mi, ni jeee amɛhiɛ.” (Yer. 7:24-26) Mɛɛ dɔlɛ sane nɛ! Ekaba lɛ kɔkɔɔkɔ akɛ kuɛŋtimɔ loo akɔnɔ nii ni wɔtsui shweɔ lɛ aaaha wɔkpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ, ní wɔnyiɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔŋaawoi asɛɛ, ní no ha wɔbatsɔmɔ mɛi ni ‘etsɔ amɛsɛɛ amɛha Yehowa shi jeee amɛhiɛ’!

Mɛni Nyɔŋmɔ Gbɛtsɔɔmɔ ní Wɔkɛaatsu Nii lɛ Biɔ ni Wɔfee?

12, 13. (a) Mɛni haa wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsuɔ nii? (b) Mɛni hewɔ hemɔkɛyeli he hiaa waa lɛ?

12 Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ haa wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔ tsuɔ nii. (1 Yoh. 5:3) Shi Paulo tsĩ nɔ kroko hu ni he hiaa wɔ tã. Ekɛɛ akɛ: “Hemɔkɛyeli naa wɔnyiɛɔ yɛ, shi jeee ninamɔ naa.” (2 Kor. 5:6, 7) Mɛni hewɔ hemɔkɛyeli he hiaa wɔ lɛ? Yehowa kpalaa wɔ kɛtsɔɔ “jalɛ gbɛ̀i anɔ,” shi nakai jalɛ gbɛ̀i lɛ haaa mɔ atsɔ niiatsɛ loo gbɔmɔ agbo yɛ je nɛŋ. (Lala 23:3) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ mumɔŋ jɔɔmɔi ni nɔ bɛ ni jɛɔ Yehowa sɔɔmɔ mli kɛbaa lɛ amli. (Kanemɔ 2 Korintobii 4:17, 18.) Hemɔkɛyeli haa wɔmii shɛɔ heloonaa nibii fioo ni wɔyɔɔ lɛ ahe.—1 Tim. 6:8.

13 Yesu tsɔɔ akɛ anɔkwa jamɔ biɔ he-kɛ-afɔleshaa, ni he-kɛ-afɔleshaa hu biɔ ni aná hemɔkɛyeli. (Luka 9:23, 24) Anɔkwa jálɔi komɛi kɛ amɛhe eshã afɔle waa, ni amɛfi shi yɛ ohia ní amɛyeɔ, nɔnyɛɛ kɛ hetsɛ̃ ní amɛkɛkpeɔ, kɛ yiwaa ni naa wa waa ní amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. (2 Kor. 11:23-27; Kpoj. 3:8-10) Hemɔkɛyeli ni mli wa ji nɔ ni yeɔ ebuaa amɛ ni amɛfiɔ shi kɛ miishɛɛ. (Yak. 1:2, 3) Hemɔkɛyeli ni mli wa haa wɔnáa nɔmimaa akɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ní akɛaatsu nii lɛ ji nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ be fɛɛ mli. Kɛ́ wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔ tsu nii lɛ, wɔnáa he sɛɛ be fɛɛ be. Wɔyɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ mɛi ni fiɔ shi kɛyawulaa shi lɛ anyɔmɔwoo lɛ fa kwraa fe be kukuoo mli amanehulu fɛɛ amanehulu ni amɛkɛkpeɔ lɛ.—Heb. 11:6.

14. Mɛni hewɔ esa akɛ Hagar aba ehe shi lɛ?

14 Susumɔ bɔ ni heshibaa hu baanyɛ aye abuɔ wɔ ni wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ atsu nii lɛ he okwɛ. Nɔ ni Hagar, ni ji Sara weyoo lɛ fee lɛ maa enɛ nɔ mi. Beni Sara na akɛ efo bifɔmɔ lɛ, eŋɔ Hagar eha Abraham ni ekɛ lɛ ná musu. Enɛ sɛɛ lɛ, Hagar baaa ehe shi ehaaa ewura kene lɛ dɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, Sara ‘ba Hagar shi,’ ni Hagar jo foi. Yehowa bɔfo ko kɛ Hagar kpe ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Kuu osɛɛ kɛya owura lɛ ŋɔɔ, ni oba ohe shi oha lɛ.” (1 Mose 16:2, 6, 8, 9) Ekolɛ Hagar baasumɔ gbɛtsɔɔmɔ kroko fe enɛ. Ja eŋmɛɛ henɔwomɔ su ni ehiɛ lɛ he dani ebaanyɛ ekɛ ŋwɛi bɔfo lɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ atsu nii. Ni kɛlɛ, Hagar ba ehe shi ni efee nɔ ni ŋwɛi bɔfo lɛ kɛɛ lɛ lɛ, ni efɔ́ Ishmael yɛ etsɛ Abraham we ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ.

15. Ŋmɛnɛ, te heshibaa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ atsu nii yɛ shihilɛi komɛi amli wɔha tɛŋŋ?

15 Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni wɔkɛaatsu nii lɛ baabi ni wɔ hu wɔba wɔhe shi. Ekolɛ esa akɛ wɔteŋ mɛi komɛi akpɛlɛ nɔ akɛ hiɛtserɛjiemɔ ko ni amɛnyaa he lɛ esaaa Yehowa hiɛ. Ekolɛ Kristofonyo ko etɔ̃ mɔ ko nɔ, ni esa akɛ ekpa lɛ fai. Aloo ekolɛ etɔ̃, ni esa akɛ ekpɛlɛ nɔ. Ni kɛ́ mɔ ko efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ hu? Esa akɛ eba ehe shi ní eyajaje ehe eshai lɛ etsɔɔ asafoŋ onukpai lɛ. Ekolɛ abaashwie mɔ ko kɛjɛ asafo lɛ mli. Kɛ́ abaahe nɛkɛ mɔ nɛɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ, esa akɛ eba ehe shi koni etsake etsui ní ekpale kɛjɛ egbɛ fɔŋ lɛ nɔ. Wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 29:23 lɛ shɛjeɔ mɔ mii yɛ shihilɛi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ amli. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ hewoo nɔŋŋ aaaba lɛ shi; shi mɔ ni baa ehe shi yɛ mumɔ mli lɛ, aaawo ehiɛ nyam.”

Mɛɛ Gbɛ nɔ Yehowa Tsɔɔ Etsɔɔ Wɔ Gbɛ?

16, 17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná gbɛtsɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi?

16 Biblia lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ ji nɔ̃ titri ni Nyɔŋmɔ kɛtsɔɔ wɔ gbɛ. (Kanemɔ 2 Timoteo 3:16, 17.) Bɔni afee ni wɔná gbɛtsɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛhaa lɛ he sɛɛ waa lɛ, esaaa akɛ wɔmɛ ni haomɔ abanina wɔ dani wɔtao yelikɛbuamɔ kɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔha efee wɔsu akɛ wɔɔkane Biblia lɛ daa gbi. (Lala 1:1-3) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaale saji ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Wɔbaale Nyɔŋmɔ susumɔi jogbaŋŋ, ni wɔbaafee klalo kɛkpee naagbai ni baa trukaa lɛ po anaa.

17 Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni wɔjwɛŋ nibii ni wɔkaneɔ yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ anɔ, ní wɔsɔle yɛ he. Kɛ́ wɔmiijwɛŋ Biblia mli ŋmalɛi anɔ lɛ, esa akɛ wɔsusu bɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ shihilɛi pɔtɛɛi komɛi amli lɛ he. (1 Tim. 4:15) Kɛ́ wɔkɛ naagbai wuji kpe lɛ, esa akɛ wɔsɔle wɔkpa Yehowa fai ni eye ebua wɔ ni wɔná gbɛtsɔɔmɔ ni he baahia wɔ lɛ. Yehowa mumɔ lɛ baaha wɔkai Ŋmalɛ mli shishitoo mlai ní wɔkane yɛ Biblia lɛ mli loo yɛ woji ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ amli lɛ ní baaye abua wɔ.—Kanemɔ Lala 25:4, 5.

18. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ Kristofoi asafo lɛ tsuɔ nii kɛtsɔɔ wɔ gbɛ?

18 Yehowa tsɔɔ Kristofoi asafo lɛ hu nɔ etsɔɔ wɔ gbɛ. Kristofoi asafo lɛ mli bii titri ni etsɔɔ amɛ nɔ etsɔɔ wɔ gbɛ ji “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ amɛnajiaŋdamɔlɔi ni ji Nɔyeli Kuu lɛ ní kɛ mumɔŋ niyenii haa wɔ be fɛɛ be kɛtsɔ woji ni amɛkalaa, asafoŋ kpeei kɛ kpokpaa nɔ kpeei ahe gbɛjianɔ ni amɛtoɔ lɛ nɔ lɛ. (Mat. 24:45-47; kwɛmɔ Bɔfoi lɛ Asaji 15:6, 22-31 lɛ.) Kɛfata he lɛ, mɛi ni edara yɛ mumɔŋ, titri lɛ asafoŋ onukpai, yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ní baanyɛ ajɛ Ŋmalɛ lɛ mli amɛwo bo ŋaa ní amɛye amɛbua bo. (Yes. 32:1) Oblahii kɛ oblayei ní amɛfɔlɔi ji Kristofoi lɛ hu baanyɛ aná yelikɛbuamɔ kroko. Nyɔŋmɔ kɛwo amɛfɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ adɛŋ akɛ amɛtsɔɔ amɛ gbɛ, ni esa akɛ amɛtao gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛ amɛfɔlɔi lɛ adɛŋ daa.—Efe. 6:1-3.

19. Mɛɛ jɔɔmɔi wɔnáa kɛ́ wɔtee nɔ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii?

19 Hɛɛ, Yehowa tsɔɔ gbɛ̀i srɔtoi anɔ etsɔɔ wɔ gbɛ, ni esaaa akɛ wɔha eko aŋmɛɛ wɔ. Beni Maŋtsɛ David wieɔ be ko ní Israelbii lɛ ye Yehowa anɔkwa lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Bo onɔ wɔtsɛmɛi lɛ ŋɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃; amɛŋɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ onɔ, ni ojie amɛ. Amɛbolɔ amɛtsɛo, ni ojie amɛ; amɛŋɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ onɔ, ni amɛhiɛ gboiii.” (Lala 22:4-6) Kɛ́ wɔŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔ tsu nii lɛ, wɔ hu ‘wɔhiɛ gboiŋ.’ Wɔhiɛnɔkamɔ lɛ baaba mli. Kɛ́ ‘wɔŋɔ gbɛ ni wɔnyiɛ nɔ lɛ wɔfɔ̃ Yehowa nɔ’ moŋ fe nɔ ni wɔkɛ wɔhe aaafɔ̃ wɔ diɛŋtsɛ wɔnilee nɔ lɛ, wɔbaaná jɔɔmɔi babaoo amrɔ nɛɛ po. (Lala 37:5) Ni kɛ́ wɔtee nɔ wɔbo Yehowa toi lɛ, wɔbaaná nakai jɔɔmɔi lɛ kɛya naanɔ. Maŋtsɛ David ŋma akɛ: “Yehowa sumɔɔ jalɛsaneyeli, ni ekwaaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ. Abáa amɛyi kɛyaa naanɔ . . . Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:28, 29.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni hewɔ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɔ?

• Kɛ́ wɔkpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ lɛ, mɛni no tsɔɔ?

• Mɛɛ shihilɛi komɛi amli ebaabi ni Kristofonyo ajie heshibaa kpo?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ etsɔɔ wɔ gbɛ ŋmɛnɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8]

Ani okwɛɔ Yehowa gbɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ yɛ oshihilɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Hawa kpoo Yehowa nɔyeli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mɛɛ su ehe bahia ní Hagar aná bɔni afee ni ekɛ ŋwɛi bɔfo lɛ gbɛtsɔɔmɔ atsu nii?