Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Diɛŋtsɛ Yɛ Shihilɛ Mli?

Mɛni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Diɛŋtsɛ Yɛ Shihilɛ Mli?

Mɛni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Diɛŋtsɛ Yɛ Shihilɛ Mli?

“She Nyɔŋmɔ gbeyei ni oye ekitai lɛ anɔ!” —JAJ. 12:13.

1, 2. Kɛ́ wɔsusu saji ni yɔɔ Jajelɔ wolo lɛ mli lɛ ahe lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔbaanyɛ wɔná?

ETAMƆ nɔ ni Salomo ná nɔ fɛɛ nɔ ni etaoɔ yɛ shihilɛ mli. Eji maŋtsɛ ni hé gbɛi waa kɛ niiatsɛ mli niiatsɛ, ni ele nii fe eyinɔbii lɛ fɛɛ. Shi yɛ enɛɛmɛi fɛɛ asɛɛ lɛ, ebi ehe yɛ gbɛ ko nɔ akɛ, ‘Mɛni haa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli?’

2 Salomo hi shi aaafee afii 3000 nɛ. Etsɔɔ bɔ ni etiu miishɛɛnamɔ sɛɛ lɛ yɛ Jajelɔ wolo lɛ mli. (Jaj. 1:13) Wɔbaanyɛ wɔkase nibii babaoo kɛjɛ Salomo niiashikpamɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ nilee ni yɔɔ Jajelɔ wolo lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna nibii ni baaha wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ yɛ wɔshihilɛ mli.

“Kɔɔyɔɔ Hakumɔ”

3. Mɛɛ anɔkwa sane ko kɔɔ adesai fɛɛ awala he?

3 Salomo tsɔɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ bɔ nibii fɛfɛji babaoo ní yɔɔ naakpɛɛ ní baaha wɔná miishɛɛ daa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Akɛni wɔwala sɛɛ kɛɛɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔkase nibii ni Nyɔŋmɔ ebɔ lɛ ahe nii jogbaŋŋ. (Jaj. 3:11; 8:17) Taakɛ Biblia lɛ kɛɛ lɛ, wɔgbii asɛɛ etsɛɛɛ ni amɛhoɔ oya. (Hiob 14:1, 2; Jaj. 6:12) Esa akɛ anɔkwa sane nɛɛ akanya wɔ ni wɔkɛ wɔwala gbii lɛ atsu nii yɛ nilee mli. Enɛ feemɔ bɛ mlɛo ejaakɛ Satan je lɛ baanyɛ anyɛ wɔ nɔ ni wɔkɔ gbɛ ni nilee bɛ mli.

4. (a) Mɛni ji wiemɔ “yakayakanii” lɛ shishi? (b) Mɛɛ nibii ni mɛi tiuɔ sɛɛ ahe wɔbaasusu?

4 Salomo kɛ wiemɔ ni ji “yakayakanii” tsu nii aaafee shii 30 yɛ Jajelɔ wolo lɛ mli ni ekɛtsɔɔ bɔ ni esaaa akɛ wɔkɛ wɔwala atsu nii yɛ gbɛ ni nilee bɛ mli nɔ. Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “yakayakanii” lɛ tsɔɔ nɔ ko ni sɛɛnamɔ bɛ he, loo nɔ ko ni he ehiaaa, loo nɔ ni nɔ̃ kpakpa ko jɛɛɛ mli kɛbaaa. (Jaj. 1:2, 3) Bei komɛi lɛ Salomo kɛ wiemɔ ni ji “yakayakanii” lɛ tsuɔ nii ni ehaa anaa akɛ ekɛ wiemɔ ni ji “kɔɔyɔɔ hakumɔ” fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome. (Jaj. 1:14; 2:11) Eyɛ faŋŋ akɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ amɔ kɔɔyɔɔ. Mɔ fɛɛ mɔ ni aaabɔ mɔdɛŋ akɛ efee nakai lɛ nyɛŋ amɔ nɔ ko nɔ ko. Nakai nɔŋŋ kɛ́ mɔ ko tiu otii ni nilee bɛ mli asɛɛ lɛ, enijiaŋ baaje wui. Wɔwala yɛ je nɛɛ mli lɛ sɛɛ kɛɛɛ bɔ ni wɔkɛaatiu nibii ni sɛɛnamɔ bɛ he lɛ asɛɛ. Bɔni afee ni wɔkafee nakai lɛ, nyɛhaa wɔsusua nibii komɛi ni mɛi tiuɔ sɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli ni Salomo wie he lɛ ahe wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaasusu hiɛtserɛjiemɔi kɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ he. No sɛɛ lɛ, wɔbaasusu sɛɛnamɔ ni yɔɔ nitsumɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he.

Ani Ŋɔɔmɔyeli Sɛɛtiumɔ Baaha Wɔná Miishɛɛ?

5. Mɛɛ ŋɔɔmɔyeli sɛɛ Salomo tiu?

5 Taakɛ mɛi babaoo feɔ ŋmɛnɛ lɛ, Salomo bɔ mɔdɛŋ akɛ eha etsui anyɔ emli kɛtsɔ ŋɔɔmɔyeli sɛɛ ni etiu lɛ nɔ. Ekɛɛ akɛ: “Mitsĩii mitsui miishɛɛ ko miishɛɛ ko he gbɛ.” (Jaj. 2:10) Mɛɛ ŋɔɔmɔyeli sɛɛ etiu? Jajelɔ yitso 2 lɛ tsɔɔ mli akɛ ‘ekɛ wein ha eheloo ná miishɛɛ’—shi efeee nakai fe nine—efee abɔi, emamɔ mɔji, ebo lalai atoi, ni eye niyenii kpakpai.

6. (a) Mɛni hewɔ ejeee tɔmɔ akɛ mɔ aaaye nibii kpakpai ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ ateŋ ekomɛi amli ŋɔɔmɔ lɛ? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔjieɔ wɔhiɛtserɛ fe nine lɛ?

6 Ani Biblia lɛ teɔ shi ewoɔ miishɛɛ ni wɔkɛ wɔnanemɛi aaafee ekome kɛná lɛ? Dabi kwraa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Salomo kɛɛ akɛ kɛ́ mɔ ko ye nii ni ená miishɛɛ yɛ edeŋmegbomɔ sɛɛ lɛ, eji Nyɔŋmɔ nikeenii. (Kanemɔ Jajelɔ 2:24; 3:12, 13.) Kɛfata he lɛ, Yehowa kɛɔ oblahii kɛ oblayei akɛ ‘amɛha amɛmii ashɛ amɛhe, ni amɛná tsuijurɔ’ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. (Jaj. 11:9) Hiɛtserɛjiemɔ ní sa he miihia wɔ. (Kwɛmɔ Marko 6:31.) Shi esaaa akɛ hiɛtserɛjiemɔ bafeɔ nɔ titri yɛ wɔshihilɛ mli. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔbu hiɛtserɛjiemɔ tamɔ daaŋjiemɔ nii, shi jeee niyenii lɛ diɛŋtsɛ. Obaakpɛlɛ nɔ akɛ ekɔɔɔ he eko bɔ ni onyaa daaŋjiemɔ nii ni ŋɔɔ lɛ ahe ohaa lɛ, kɛ́ oye no sɔŋŋ lɛ, etsɛŋ ni amɛbaajie bo, ni amɛhaŋ oná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ. Nakai nɔŋŋ Salomo yɔse akɛ eji “kɔɔyɔɔ hakumɔ” kɛ́ mɔ ha ŋɔɔmɔyeli fee nɔ titri yɛ eshihilɛ mli.—Jaj. 2:10, 11.

7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhala nibii ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ amli jogbaŋŋ lɛ?

7 Agbɛnɛ hu jeee hiɛtserɛjiemɔi fɛɛ sa. Ekomɛi ehiii kwrakwra—amɛbaanyɛ amɛye mɔ awui yɛ mumɔŋ kɛ jeŋba mli fɛɛ. Ŋɔɔmɔyeli eha mɛi akpekpei abɔ anijiaŋ eje wui, ni amɛkɛ tsofai fɔji tsuɔ nii, amɛtɔɔ dãa, loo amɛshwɛɔ asɔ. Yehowa jɛɔ mlihilɛ mli ebɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ kɛ́ wɔha wɔtsui kɛ wɔhiŋmɛi kudɔ wɔ ni wɔfee nibii ni esaaa lɛ, no lɛ wɔbaakpa nɔ ni wɔdu lɛ.—Gal. 6:7.

8. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ mli wɔkwɛ lɛ?

8 Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔkɛ hiɛtserɛjiemɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, no haŋ wɔná be wɔha nibii ni he hiaa waa lɛ. Kaimɔ akɛ wɔwala gbii lɛ hoɔ oyayaayai, ni wɔbɛ nɔmimaa akɛ wɔbaahi gbɔmɔtsoŋ hewalɛ daa yɛ nɛkɛ wɔwala be kuku nɛɛ mli ní wɔnaŋ naagbai. No hewɔ lɛ, taakɛ Salomo tee nɔ etsɔɔ lɛ, kɛ́ wɔtee nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo Kristofonyo anɔkwafo ko ní egbo yara nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ fe “miishɛɛ shĩa” ni wɔɔya. (Kanemɔ Jajelɔ 7:2, 4.) Mɛni hewɔ? Kɛ́ wɔbo Biblia mli wiemɔ ni abaaha yɛ yara lɛ nɔ lɛ toi, ni wɔsusu Yehowa tsulɔ anɔkwafo ni eje mli lɛ wala shihilɛ he lɛ, no baanyɛ atsirɛ wɔ ni wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ mli wɔkwɛ. Ekolɛ enɛ baaha wɔna akɛ ehe miihia ni wɔtsake nibii ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ bɔni afee ni wɔkɛ wɔwala gbii ni eshwɛ lɛ atsu nii yɛ nilee mli.—Jaj. 12:1.

Ani Heloonaa Nibii Baaha Wɔtsui Anyɔ Wɔmli?

9. Mɛni Salomo yɔse yɛ heloonaa ninámɔ he?

9 Beni Salomo ŋma Jajelɔ wolo lɛ, no mli lɛ eji mɛi ni yɔɔ nii fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ kome. (2 Kron. 9:22) Eyɛ nii bɔ ni ebaanyɛ ehé nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ. Eŋma akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni mihiŋmɛii taoɔ lɛ, mikamaaa amɛ.” (Jaj. 2:10) Shi ena akɛ heloonaa nii ni mɔ ko yɔɔ lɛ kɛkɛ haaa ená miishɛɛ. Emu sane naa akɛ: “Mɔ ni sumɔɔ shika lɛ, shika etɔŋ lɛ, ni mɔ ni sumɔɔ nifálɛ lɛ, enáŋ sɛɛ ko.”—Jaj. 5:9.

10. Mɛni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni ehaa mɔ tsɔɔ niiatsɛ diɛŋtsɛ?

10 Eyɛ mli akɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ heloonaa nibii ahe lɛ sɛɛ etsɛɛɛ moŋ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ ninámɔ sɛɛtiumɔ baanyɛ aná mɔ nɔ hewalɛ waa. Nyɛsɛɛ nɛɛ abibii mɛi anaa saji yɛ United States ni ana akɛ oti ní ma mɛi ni eje univɛsiti nikasemɔ shishi kpaako lɛ ateŋ mɛi 100 mlijaa 75 ahiɛ ji ní amɛtsɔmɔ “niiatsɛmɛi.” Shi kɛ́ amɛshɛ oti ni amɛkɛma amɛhiɛ lɛ he po lɛ, ani no baaha amɛná miishɛɛ diɛŋtsɛ? Jeee doo. Niiamlitaolɔi eyɔse akɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tuutu ji nɔ̃ moŋ ni haaa mɔ aná miishɛɛ ni etsui anyɔ emli. Salomo yɔse enɛ jeeŋmɔ beebe. Eŋma akɛ: ‘Mibua jwiɛtɛi kɛ shika hu naa miha mihe, kɛ maŋtsɛmɛi jwetrii. Ni naa, fɛɛ lɛ yakayakanɔ ko kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ ni.’ * (Jaj. 2:8, 11) Yɛ no najiaŋ lɛ, kɛ́ wɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔsɔmɔ Yehowa ní ejɔɔ wɔ yɛ no hewɔ lɛ, wɔbaatsɔmɔ niiatsɛmɛi diɛŋtsɛ.—Kanemɔ Abɛi 10:22.

Mɛɛ Nitsumɔ Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Diɛŋtsɛ?

11. Mɛɛ sɛɛnamɔ Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ eyɔɔ nitsumɔ he?

11 Yesu kɛɛ akɛ: “Mitsɛ miitsu nii kɛbashi be nɛɛ, no hewɔ ni mi hu mitsuɔ lɛ.” (Yoh. 5:17) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ nitsumɔ haa Yehowa kɛ Yesu tsui nyɔɔ amɛ mli. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” (1 Mose 1:31) Enɛ tsɔɔ akɛ nibii ni Yehowa bɔ lɛ ha etsui nyɔ emli. Ŋwɛi bɔfoi lɛ “fɛɛ kwa bɔ oshe” beni amɛna nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ etsu lɛ. (Hiob 38:4-7) Salomo hu ná nitsumɔi kpakpai ni etsu lɛ ahe miishɛɛ.—Jaj. 3:13.

12, 13. (a) Te mɛi enyɔ komɛi tsɔɔ bɔ ni amɛtsui nyɔɔ amɛmli yɛ nii ni amɛtsuɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ hewɔ amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ nitsumɔ ni mɔ ko tsuɔ lɛ baanyɛ aje enijiaŋ wui bei komɛi lɛ?

12 Adesai babaoo le akɛ kɛ́ mɔ ko tsu nii jogbaŋŋ lɛ, etsui nyɔɔ emli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nitɛŋlɔ ko ni atsɛɔ lɛ José kɛɛ akɛ, “Kɛ́ onyɛ otɛŋ nɔ ko ni yɔɔ ojwɛŋmɔŋ lɛ, onuɔ he tamɔ nɔ ni oye gbɛtsii nii wulu ko nɔ.” Guɔyelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Miguel * lɛ kɛɛ akɛ: “Nitsumɔ haa otsui nyɔɔ omli ejaakɛ ehaa onyɛɔ okwɛɔ oweku. Ebaanyɛ eha onu he hu akɛ jeee yakagbɔmɔ ji bo.”

13 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi babaoo tsuɔ nɔ kome too daa, ni enɛ haaa amɛhe anyɛ asa kɛha nibii krokomɛi atsumɔ. Bei komɛi lɛ hei ni mɛi komɛi tsuɔ nii yɛ lɛ po haa amɛnijiaŋ jeɔ wui loo amɛnaa ákɛ akɛ amɛ yeee yɛ jalɛ naa. Taakɛ Salomo tsĩ tã lɛ, ekolɛ akɛni mɔ ni ji anihaolɔ lɛ kɛ nitsumɔ lɛ mli onukpai lɛ yɛ jogbaŋŋ hewɔ lɛ, lɛ moŋ ebaaná juromɔ ni esa akɛ akɛha mɔ ni tsuɔ nii waa lɛ. (Jaj. 2:21) Nibii krokomɛi hu baanyɛ aha mɔ nijiaŋ aje wui. Ekolɛ shika he naagbai loo osharai komɛi baanyɛ aha nitsumɔ ko ni aje shishi jogbaŋŋ ni aakpa gbɛ akɛ shika pii baajɛ mli kɛba lɛ yi ayahɛ shi. (Kanemɔ Jajelɔ 9:11.) Bei pii lɛ, mɔ ni gboɔ deŋme kɛtao heloonaa nibii pii lɛ yagbeɔ naa kɛ tsuiyeli kɛ nijiaŋwujee, ni eyɔseɔ akɛ “egbo deŋme eha kɔɔyɔɔ.”—Jaj. 5:15.

14. Mɛɛ nitsumɔ haa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ daa?

14 Ani nitsumɔ ko yɛ ni haaa mɔ nine anyɛ shi? José ni ji nitɛŋlɔ ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Beni be shwieɔ mli lɛ, nibii ni otɛŋ lɛ baanyɛ alaaje loo efite. Shi ebaaa lɛ nakai yɛ nibii ni wɔtsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ agbɛfaŋ. Akɛni miboɔ Yehowa famɔ akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ toi hewɔ lɛ, miye mibua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni enɛ baaye abua amɛ daa. Sɛɛnamɔ yɛ enɛ he waa.” (1 Kor. 3:9-11) Miguel hu kɛɛ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ ní eshiɛɔ lɛ haa etsui nyɔɔ emli kwraa fe eheloonaa nitsumɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ okɛ mɔ ko susu Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ ahe ni ona akɛ anɔkwalei lɛ eta mɔ lɛ tsuiŋ lɛ, onáa miishɛɛ naakpa.”

“Shɛ Oboloo Ofɔ̃”

15. Mɛni haa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli?

15 No hewɔ lɛ, mɛni diɛŋtsɛ ji nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli? Wɔtsui nyɔɔ wɔmli diɛŋtsɛ kɛji wɔkɛ wɔwala be kukuoo nɛɛ tsu nii kɛfee ejurɔ ni wɔsa Yehowa hiɛ. Wɔbaanyɛ wɔná wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa kpakpa, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ wɔbii lɛ Biblia mli shishitoo mlai, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛle Yehowa, ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔnyɛmɛi hii kɛ yei lɛ abɔ daa. (Gal. 6:10) Nibii nɛɛ fɛɛ ahe nii ni wɔɔtsu lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛmiiya naanɔ, ni Yehowa jɔɔ mɛi ni feɔ nakai lɛ. Salomo kɛ ekpakpa ni wɔɔfee lɛ to nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Shɛ oboloo ofɔ̃ nu hiɛ, shi wɔsɛɛ ko aahu lɛ ooona ekoŋŋ.” (Jaj. 11:1) Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛhaa, ni aaaha nyɛ.” (Luka 6:38) Kɛfata he lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ hu woɔ mɛi ni feɔ mɛi krokomɛi ejurɔ lɛ ashi akɛ ebaato amɛ najiaŋ.—Abɛi 19:17; Kanemɔ Hebribii 6:10.

16. Mɛɛ be ji be ni sa jogbaŋŋ kɛha wɔ akɛ wɔɔsusu nɔ ni wɔkɛ wɔshihilɛ baafee lɛ he?

16 Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ esa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ jogbaŋŋ yɛ bɔ ni wɔkɛ wɔwala baatsu nii wɔha lɛ he beni wɔji oblahii loo oblayei. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ wɔnine enyɛŋ shi yɛ wɔgbɔlɛ beaŋ. (Jaj. 12:1) Kwɛ bɔ ni ebaafee dɔlɛ sane waa kɛ́ wɔkɛ wɔblahiiaŋ kɛ wɔblayeiaŋ afii lɛ yadi je nɛŋ nibii ni feɔ mɔ fɛo lɛ asɛɛ, ní wɔna yɛ sɛɛ mli akɛ amɛtamɔ kɔɔyɔɔ hakumɔ nɔŋŋ lɛ!

17. Mɛni baaye abua bo ni oná miishɛɛ waa yɛ shihilɛ mli?

17 Akɛni Yehowa ji Tsɛ kpakpa hewɔ lɛ, eesumɔ ni oná miishɛɛ, ni ofee ejurɔ, ni okwa nibii ni baaha otsui akumɔ. (Jaj. 11:9, 10) Mɛni baaye abua bo ni ofee enɛ? Okɛ mumɔŋ otii amamɔ ohiɛ, ni obɔ mɔdɛŋ waa ni oshɛ otii nɛɛ ahe. Aaafee afii 20 ni eho nɛ lɛ, ehe bahia ni Javier akpɛ eyiŋ kɛji akɛ ebaatsɔ datrɛfonyo loo ekɛ ehe baawo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ datrɛfoi anitsumɔ baanyɛ aha mɔ aná miishɛɛ moŋ, shi miishɛɛ ni miná beni miye mibua mɛi pii ni amɛbale anɔkwale lɛ da kwraa fe no. Be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ eha minyɛ mikɛ miwala etsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Edɔɔ mi akɛ mijeee shishi mra.”

18. Mɛni hewɔ shi ni Yesu bahi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he ba sɛɛnamɔ waa lɛ?

18 Belɛ, mɛni ji nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná? Jajelɔ wolo lɛ kɛɛ akɛ: “Gbɛi kpakpa hi fe mu kpakpa, ni gbele gbi hi fe fɔmɔ gbi.” (Jaj. 7:1) Yesu kɛ eshihilɛ fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ. Efee gbɛi kpakpa yɛ Yehowa hiɛ. Beni Yesu ye anɔkwa kɛtee gbele mli lɛ, ebu e-Tsɛ nɔyeli lɛ bem ni ekɛ ehe shã afɔle akɛ kpɔmɔnɔ ni baaha wɔná naanɔ wala. (Mat. 20:28) Eyɛ mli akɛ be fioo pɛ Yesu ye yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ moŋ, shi ekɛ eshihilɛ fee nɔ̃ diɛŋtsɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ shihilɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ—ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase.—1 Kor. 11:1; 1 Pet. 2:21.

19. Mɛɛ ŋaa kpakpa Salomo wo?

19 Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee gbɛi kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Wɔbuɔ gbɛi kpakpa ni wɔɔfee yɛ Yehowa hiɛ lɛ akɛ ehe miihia kwraa fe ninámɔ. (Kanemɔ Mateo 6:19-21.) Wɔbaanyɛ wɔtao gbɛ̀i anɔ ni wɔɔtsɔ wɔfee nibii kpakpai yɛ Yehowa hiɛ daa gbi, ni no baaha wɔná miishɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi, wɔwaje wɔgbalashihilɛ kɛ wɔwekui lɛ, ni wɔha wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa kɛtsɔ aŋkro nikasemɔ ni wɔɔfee kɛ asafoŋ kpee ni wɔɔya lɛ nɔ. (Jaj. 11:6; Heb. 13:16) No hewɔ lɛ, ani oosumɔ ni otsui anyɔ omli diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli? Kɛ́ nakai ni lɛ, bó Salomo ŋaawoo nɛɛ toi akɛ: “She Nyɔŋmɔ gbeyei ni oye ekitai lɛ anɔ! shi enɛ ji gbɔmɛi fɛɛ agbɛnaa.”—Jaj. 12:13.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 10 Daa afi lɛ, Salomo náa shika talentai 666 (shikatsuru ní tsii fe kilogram 22,000).—2 Kron. 9:13.

^ kk. 12 Atsake gbɛi lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni esa akɛ etsirɛ wɔ ni wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu otii ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ ahe?

• Te esa akɛ wɔbu ŋɔɔmɔyeli kɛ ninámɔ wɔha tɛŋŋ?

• Mɛɛ nitsumɔ baaha wɔtsui anyɔ wɔmli daa?

• Mɛni ji nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Te esa akɛ wɔbu hiɛtserɛjiemɔ wɔha tɛŋŋ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mɛni hewɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ haa mɔ tsui nyɔɔ emli waa lɛ?