Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛfea Ejurɔ

Nyɛfea Ejurɔ

Nyɛfea Ejurɔ

“Nyɛfea ejurɔ.”—LUKA 6:35.

1, 2. Mɛni hewɔ bei pii lɛ ewa akɛ aaafee mɛi ejurɔ lɛ?

EBAANYƐ efee nɔ ni wa akɛ aaafee ejurɔ. Ekolɛ mɛi ni wɔjieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ amɛ lɛ dãiii wɔ sɛɛ kɛ suɔmɔ. Eyɛ mli akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔye wɔbua mɛi kɛtsɔ “Nyɔŋmɔ ni ajɔɔ lɛ lɛ anunyam sanekpakpa” lɛ kɛ e-Bi lɛ he sane ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ nɔ moŋ, shi ekolɛ amɛboŋ wɔ toi loo amɛjieŋ hiɛsɔɔ kpo. (1 Tim. 1:11) Mɛi komɛi tsɔmɔɔ amɛhe “Kristo sɛŋmɔtso lɛ henyɛlɔi.” (Filip. 3:18) Akɛni Kristofoi ji wɔ hewɔ lɛ, te esa akɛ wɔkɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ aye aha tɛŋŋ?

2 Yesu Kristo kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi, ni nyɛfea ejurɔ.” (Luka 6:35) Nyɛhaa wɔpɛia ŋaawoo nɛɛ mli jogbaŋŋ wɔkwɛa. Wɔbaaná nibii krokomɛi ni Yesu wie yɛ ejurɔ ni aaafee mɛi krokomɛi lɛ he lɛ hu he sɛɛ.

“Nyɛsumɔa Nyɛhenyɛlɔi”

3. (a) Foo Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 5:43-45 lɛ abotia lei. (b) Mɛɛ susumɔ Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ná yɛ mɛi ni ji Yudafoi kɛ mɛi ni jeee Yudafoi lɛ ahe?

3 Yɛ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ale jogbaŋŋ lɛ mli lɛ, ekɛɛ mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ akɛ amɛsumɔ amɛhenyɛlɔi ni amɛsɔle amɛha mɛi ni waa amɛyi lɛ. (Nyɛkanea Mateo 5:43-45.) No mli lɛ, mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ ji Yudafoi, ni amɛle Nyɔŋmɔ famɔ nɛɛ akɛ: “Kaatɔ owele ni okabɛ omaŋbii lɛ eko owo omli; shi suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ.” (3 Mose 19:18) Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ susu akɛ wiemɔi ni ji “omaŋbii lɛ” kɛ “onaanyo” lɛ kɔɔ Yudafoi pɛ ahe. Mose Mla lɛ bi ni Israelbii lɛ atsi amɛhe kɛjɛ maji krokomɛi ahe, shi sɛɛ mli lɛ amɛbaná susumɔ akɛ mɛi fɛɛ ni jeee Yudafoi lɛ ji amɛhenyɛlɔi ni esa akɛ amɛnyɛ̃ amɛ.

4. Te esa akɛ mɛi ni ji Yesu kaselɔi lɛ kɛ amɛhenyɛlɔi aye aha tɛŋŋ?

4 Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi, . . . ni nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ni haoɔ nyɛ ni amɛwaa nyɛ yi lɛ.” (Mat. 5:44) Eekpa ekaselɔi lɛ agbɛ ni amɛjie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni nyɛ̃ɔ amɛ lɛ. Sanekpakpa ŋmalɔ Luka tsɔɔ akɛ Yesu wie akɛ: “Nyɛ mɛi ni nyɛboɔ toi nɛɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi; nyɛfea mɛi ní he tsɛɔ nyɛ lɛ ejurɔ; nyɛjɔɔa mɛi ní lomɔɔ nyɛ; nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ní feɔ nyɛ niseniianii.” (Luka 6:27, 28) Taakɛ mɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli ní kɛ Yesu wiemɔi lɛ tsu nii lɛ fee lɛ, wɔ hu ‘wɔfeɔ mɛi ní he tsɛɔ wɔ lɛ ejurɔ’ kɛtsɔ ekpakpa ni wɔfeɔ kɛtoɔ nyɛɛ ni amɛnyɛɔ wɔ lɛ najiaŋ lɛ nɔ. ‘Wɔjɔɔ mɛi ni lomɔɔ wɔ lɛ’ kɛtsɔ mlijɔlɛ mli ni wɔjɛɔ wɔkɛ amɛ wieɔ lɛ nɔ. Ni ‘wɔsɔleɔ wɔhaa mɛi ni waa wɔ yi’ ni amɛfeɔ wɔ “niseniianii” srɔtoi lɛ. Sɔlemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔhenyɛlɔi lɛ, ejaakɛ wɔmiibi ni Yehowa aye abua amɛ ni amɛtsake amɛtsui ni amɛfee nibii ní baaha ekpɛlɛ amɛ nɔ.

5, 6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsumɔ wɔhenyɛlɔi?

5 Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsumɔ wɔhenyɛlɔi? Yesu kɛɛ akɛ: “Koni nyɛtsɔmɔ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ bii.” (Mat. 5:45) Kɛ́ wɔbo Yesu ŋaawoo nɛɛ toi lɛ, wɔbatsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ “bii,” ni tsɔɔ akɛ wɔmiikase Yehowa, mɔ ni ‘haa ehulu teɔ shi yɛ mɛi fɔji kɛ mɛi kpakpai anɔ, ni ehaa nugbɔ nɛɔ yɛ jalɔi kɛ mɛi ni bɛ jalɛ lɛ anɔ’ lɛ. Luka bɔ sane nɛɛ he amaniɛ akɛ Nyɔŋmɔ ‘mli hi yɛ trumui kɛ mɛi fɔji anɔ.’—Luka 6:35.

6 Yesu ma bɔ ni ehe hiaa ni ekaselɔi lɛ ‘aya nɔ amɛsumɔ amɛhenyɛlɔi’ lɛ nɔ mi akɛ: “Shi kɛji nyɛsumɔɔ mɛi ni sumɔɔ nyɛ lɛ, mɛɛ nyɔmɔwoo nyɛyɔɔ? Ani ŋtoohelɔi lɛ tete efeee nakai nɔŋŋ? Ni kɛji nyɛŋaa nyɛnyɛmimɛi kɛkɛ lɛ, enyiɛ nɔŋŋ nyɛfeɔ? Ani wɔŋjalɔi lɛ tete efeee nakai nɔŋŋ?” (Mat. 5:46, 47) Kɛ́ wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni sumɔɔ wɔ lɛ pɛ lɛ, “nyɔmɔwoo” loo jɔɔmɔ ko bɛ ni wɔbaaná kɛjɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ. Ŋtoohelɔi ní bei pii lɛ abuuu amɛ lɛ po sumɔɔ mɛi ni sumɔɔ amɛ lɛ.—Luka 5:30; 7:34.

7. Kɛ́ ‘wɔnyɛmimɛi’ pɛ wɔŋaa lɛ, mɛni hewɔ ejeee sane srɔto ko lɛ?

7 Yudafoi lɛ kɛ wiemɔ ni ji “hejɔlɛ” lɛ tsuɔ nii yɛ amɛŋamɔi amli. (Koj. 19:20; Yoh. 20:19) Enɛ tsɔɔ akɛ amɛmiishwe ni mɔ ni amɛŋa lɛ lɛ aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, ehi eha lɛ, ni eshwere. ‘Enyiɛ nɔŋŋ wɔfee’ kɛ́ wɔŋaa mɛi pɛ ni wɔbuɔ amɛ akɛ amɛji ‘wɔnyɛmimɛi’ lɛ. Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, “wɔŋjalɔi” loo jeŋmajiaŋbii lɛ feɔ nakai nɔŋŋ.

8. Beni Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛhia kɛwulaa shi” lɛ, no mli lɛ mɛni ewoɔ etoibolɔi lɛ hewalɛ koni amɛfee?

8 Akɛni akɛ esha fɔ́ Kristo kaselɔi lɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛhi shi akɛ mɛi ni kpako bɛ amɛhe loo mɛi ni hi kɛwula shi. (Rom. 5:12) Kɛlɛ, Yesu mu esane lɛ naa akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛhia kɛwulaa shi, tamɔ bɔ ni nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hi kɛwula shi lɛ.” (Mat. 5:48) No hewɔ lɛ, eewo etoibolɔi lɛ hewalɛ ní amɛha suɔmɔ ni amɛyɔɔ lɛ aye emuu ni ehi kɛwula shi kɛtsɔ amɛhenyɛlɔi ni amɛaasumɔ amɛ lɛ nɔ, koni amɛkɛ nakai feemɔ akase ‘amɛŋwɛi Tsɛ’ Yehowa. Esa akɛ wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔkɛ Mɛi Atɔmɔi Afa Amɛ?

9. Mɛni ji wiemɔ “okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ” lɛ shishi?

9 Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔ nɔ ni wɔjɛ mɔbɔnalɛ mli wɔkɛ etɔmɔi ke lɛ lɛ, no lɛ wɔmiifee ejurɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ fã ko kɛɔ akɛ: “Okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ, tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔkɛkeɔ mɛi ni hiɛ wɔ nyɔji lɛ.” (Mat. 6:12) Shi, nyɔji nɛɛ kɔɔɔ shika he. Luka Sanekpakpa lɛ tsɔɔ akɛ, ‘nyɔji’ ni Yesu wie he nɛɛ kɔɔ eshai ahe, ejaakɛ jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Okɛ wɔhe eshai afa wɔ, ejaakɛ wɔ hu wɔkɛfaa mɔ fɛɛ mɔ ni tɔ̃ɔ wɔnɔ.”—Luka 11:4.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ esha faa lɛ?

10 Esa akɛ wɔkase Nyɔŋmɔ, mɔ ni ŋɔfaa eshafeelɔi ni etsake amɛtsui lɛ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔa nyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔfa nyɛ yɛ Kristo mli lɛ.” (Efe. 4:32) Lalatsɛ David lá akɛ: “Mɔbɔnalɔ kɛ durolɔ ji Yehowa, emli fuuu mra, ni emɔbɔnalɛ fá. . . . Jeee wɔhe eshai lɛ anaa ekɛ wɔ yeɔ yɛ, ni jeee wɔnishaianii lɛ anaa ewoɔ wɔ nyɔmɔ yɛ. Bɔ ni boka kɛ anai teŋ jekɛ lɛ, nakai ehaa wɔkɛ wɔnɔtɔmɔi lɛ ateŋ jekɛɔ. Bɔ ni tsɛ musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ebii ahe lɛ, nakai Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ mɛi ní sheɔ lɛ lɛ ahe. Ejaakɛ ele wɔsu kɛ wɔbaŋ, ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.”—Lala 103:8-14.

11. Namɛi Nyɔŋmɔ ŋɔɔ amɛhe eshai efaa amɛ?

11 Kɛ́ Nyɔŋmɔ baaŋɔ mɔ ko he eshai efa lɛ lɛ, ja mɔ lɛ etsɔ hiɛ eŋɔ mɛi ni etɔ̃ enɔ lɛ ahe eshai efa amɛ. (Mar. 11:25) Yesu ma sane nɛɛ nɔ mi akɛ: “Shi kɛji nyɛkɛ mɛi atɔmɔi fa amɛ lɛ, nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ kɛaafa nyɛ hu. Shi kɛji nyɛkɛ mɛi atɔmɔi efaaa amɛ lɛ, nyɛtsɛ lɛ hu kɛ nyɛtɔmɔi lɛ efaŋ nyɛ.” (Mat. 6:14, 15) Hɛɛ, mɛi pɛ ni Nyɔŋmɔ kɛ amɛhe eshai keɔ amɛ lɛ ji mɛi ni kɛ mɛi krokomɛi ahe eshai keɔ amɛ. Ni gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee mɛi ejurɔ ji ni wɔbo Paulo ŋaawoo lɛ toi akɛ: “Taakɛ bɔ ni [Yehowa] hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea”.—Kol. 3:13.

‘Nyɛkpaa Kojomɔ’

12. Mɛɛ ŋaa Yesu wo yɛ mɛi akojomɔ he?

12 Yesu tsĩ gbɛ kroko ní wɔɔtsɔ nɔ wɔfee mɛi krokomɛi ejurɔ lɛ tã yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli beni ekɛɛ etoibolɔi lɛ ni amɛkpa mɛi akojomɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, ekɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni taa mɔ tsuiŋ tsu nii kɛma sane nɛɛ nɔ mi. (Nyɛkanea Mateo 7:1-5.) Nyɛhaa wɔsusua nɔ ni Yesu tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ: ‘Nyɛkpaa kojomɔ’ lɛ he wɔkwɛa.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu toibolɔi lɛ ‘aaaŋɔfa’ mɛi krokomɛi?

13 Mateo Sanekpakpa lɛ tsɔɔ akɛ Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛkakojoa, [Nyɛkpaa kojomɔ, NW] koni akakojo nyɛ.” (Mat. 7:1) Luka tsɔɔ akɛ Yesu wie akɛ: “Nyɛkakojoa, [Nyɛkpaa kojomɔ, NW] koni akakojo nyɛ; nyɛkabua fɔ́, koni akabu nyɛ fɔ́; nyɛŋɔfaa, ni aaaŋɔfa nyɛ.” (Luka 6:37) Farisifoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ kɛ amɛblema saji ni damɔɔɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ lɛ tsuɔ nii kɛkojoɔ mɛi veveeve. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni bo Yesu toi lɛ ‘akpa mɛi akojomɔ.’ Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ ‘amɛŋɔfa’ mɛi krokomɛi. Bɔfo Paulo kɛ ŋaawoo ni tamɔ nakai nɔŋŋ ha yɛ eshaifaa he taakɛ awie kɛtsɔ hiɛ lɛ.

14. Kɛ́ Yesu kaselɔi lɛ kɛ mɛi ahe eshai fa amɛ lɛ, mɛni no baatsirɛ mɛi lɛ ní amɛ hu amɛfee?

14 Kɛ́ Yesu kaselɔi lɛ kɛ mɛi ahe eshai fa amɛ lɛ, no baatsirɛ mɛi lɛ ní amɛ hu amɛŋɔfa. Yesu kɛɛ akɛ: “Shi nɔ̃ kojomɔ ni nyɛŋɔkojoɔ lɛ, aaaŋɔkojo nyɛ; ni nɔ̃ susumɔnɔ̃ ni nyɛŋɔsusuɔ lɛ, aaaŋɔsusu aha nyɛ.” (Mat. 7:2) Bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ wɔhaa lɛ, nakai nɔŋŋ amɛkɛ wɔ hu baaye.—Gal. 6:7.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha ana akɛ ejaaa akɛ aaatao tɔmɔi yɛ mɛi ahe ní awie ashi amɛ nyanyaanya?

15 Kadimɔ akɛ bɔni afee ní Yesu aha wɔna bɔ ni ejaaa gbɛ akɛ wɔɔtao mɛi ahe tɔmɔi ní wɔwie wɔshi amɛ nyanyaanya lɛ, ebi akɛ: “Shi mɛɛba onaa kuli ni yɔɔ onyɛmi hiŋmɛi mli lɛ, shi bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli mplaŋ lɛ, oyooo lɛ? Aloo té aaafee tɛŋŋ ni oookɛɛ onyɛmi akɛ: Ha majie kuli lɛ yɛ ohiŋmɛi mli, tsɛ mplaŋ yɛ bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli.” (Mat. 7:3, 4) Mɔ ni taoɔ mɔ kroko he tɔmɔ ní ewieɔ eshiɔ lɛ lɛ naa kuli ni yɔɔ enyɛmi lɛ ‘hiŋmɛi’ mli lɛ. Nɛkɛ mɔ nɛɛ miitsɔɔ akɛ enyɛmi lɛ enaaa nii jogbaŋŋ ni ákɛ ebɛ sɛɛyoomɔ. Eyɛ mli akɛ enyɛmi lɛ tɔmɔ lɛ ji tɔmɔ bibioo ko tamɔ kuli moŋ, shi ekɛɔ enyɛmi lɛ akɛ ‘ebaajie kuli lɛ’ eha lɛ. Ekɛ osatofeemɔ kɛɔ akɛ ebaaye ebua enyɛmi lɛ koni ena nii jogbaŋŋ.

16. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ “mplaŋ” yɛ Farisifoi lɛ ahiŋmɛi mli lɛ?

16 Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ taoɔ mɛi ahe tɔmɔi ni amɛwieɔ amɛshiɔ amɛ nyanyaanya. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Beni shwilafo ko ni Kristo tsá lɛ lɛ jaje akɛ Yesu jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, Farisifoi lɛ kɛ mlifu to he amɛha lɛ akɛ: “Bo lɛ, afɔ́o yɛ esha mli kwraa, ni bo moŋ otsɔɔ wɔ nii nɛɛ?” (Yoh. 9:30-34) “Mplaŋ” yɛ Farisifoi lɛ ahiŋmɛi mli ni amɛshwila kwraa, no hewɔ lɛ amɛbɛ sɛɛyoomɔ, ni jeee Yehowa shishitoo mlai lɛ anɔ amɛdamɔɔ amɛkojoɔ mɛi. No hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Osatofo, jiemɔ mplaŋ lɛ yɛ bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli tsutsu, ni no dani ooona faŋŋ ni ojie kuli lɛ yɛ onyɛmi lɛ hiŋmɛi mli.” (Mat. 7:5; Luka 6:42) Kɛ́ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee mɛi ejurɔ ní wɔkɛ amɛ aye jogbaŋŋ lɛ, no lɛ wɔtaoŋ wɔnyɛmi ko he tɔmɔi bibii ni ji kuli ni yɔɔ ehiŋmɛi mli lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ wɔyeee emuu, ni no hewɔ lɛ esaaa akɛ wɔtaoɔ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ ahe tɔmɔi ní wɔwie wɔshi amɛ.

Bɔ ni Esa akɛ Wɔkɛ Mɛi Aye Wɔha

17. Taakɛ Mateo 7:12 lɛ tsɔɔ lɛ, te esa akɛ wɔkɛ mɛi aye wɔha tɛŋŋ?

17 Yesu ha ale yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ ji Tsɛ ni boɔ E-tsuji asɔlemɔi atoi. (Nyɛkanea Mateo 7:7-12.) Esa kadimɔ waa akɛ Yesu tsɔɔ bɔ ni esa akɛ wɔba wɔjeŋ wɔha: “No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ.” (Mat. 7:12) Kɛ́ wɔkɛ mɛi krokomɛi ye yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, no dani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi diɛŋtsɛ ji wɔ.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ “Mla lɛ” tsɔɔ yɛ akɛ esa akɛ wɔkɛ mɛi aye taakɛ wɔsumɔɔ ní amɛkɛ wɔ aye lɛ?

18 Beni Yesu kɛɛ akɛ esa akɛ wɔkɛ mɛi aye taakɛ bɔ ni wɔsumɔɔ ni amɛkɛ wɔ aye lɛ, ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Ejaakɛ enɛ ji mla lɛ kɛ gbalɔi lɛ.” Kɛ́ wɔkɛ mɛi ye yɛ gbɛ ni Yesu tsɔɔ lɛ nɔ lɛ, belɛ wɔmiihi shi yɛ yiŋtoo ni yɔɔ “Mla lɛ” ni ji nibii ní aŋmala yɛ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ kɛyashi Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ mli lɛ asɛɛ lɛ naa. Woji nɛɛ haa aleɔ Yehowa yiŋtoo akɛ ekɛ seshi ko baaha ni baajie efɔŋ kɛya, ni ehaa aleɔ Mla hu ni Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ ekɛha Israel maŋ lɛ yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ. (1 Mose 3:15) Mla lɛ tsɔɔ Israelbii lɛ nibii pii, ni ekomɛi ji akɛ esa akɛ amɛye jalɛ sane, amɛkakwɛ hiɛaŋ, amɛfee ohiafoi kɛ gbɔi ni yɔɔ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ejurɔ.—3 Mose 19:9, 10, 15, 34.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ “Gbalɔi lɛ” tsɔɔ yɛ akɛ esa akɛ wɔfee ejurɔ?

19 Beni Yesu tsĩ “Gbalɔi lɛ” tã lɛ, no mli lɛ nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli ji gbalɛ woji ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ. Aŋmala Mesia he gbalɛi ni Kristo wo amɛ obɔ lɛ yɛ woji nɛɛ amli. Gbalɛ woji nɛɛ tsɔɔ hu akɛ Nyɔŋmɔ jɔ́ɔ ewebii lɛ kɛ́ amɛfee nɔ ni ja yɛ ehiɛ ní amɛkɛ mɛi krokomɛi ye yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesaia gbalɛ wolo lɛ wo Israelbii lɛ hewalɛ akɛ: “Bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ: Nyɛyea kojomɔ nɔ, ni nyɛfea jalɛ nii; . . . Ajɔɔ adesa ní feɔ enɛ lɛ, kɛ gbɔmɔ bi ní mɔɔ mli lɛ, . . . ní ejieɔ enine kɛjɛɔ efɔŋfeemɔ he lɛ!” (Yes. 56:1, 2) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ kpaa ewebii lɛ agbɛ akɛ amɛya nɔ amɛfee ejurɔ.

Feemɔ Mɛi Ejurɔ Be Fɛɛ Be

20, 21. Te mɛi ni bo Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ toi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ esa akɛ ojwɛŋ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli wiemɔi lɛ anɔ lɛ?

20 Wɔsusu saji ní he hiaa waa ni Yesu wie he yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni nɔ bɛ lɛ mli lɛ ateŋ fioo komɛi pɛ ahe. Ni kɛlɛ, ewaaa akɛ wɔɔnu bɔ ni mɛi ni bo lɛ toi yɛ nakai beaŋ lɛ fee amɛnii amɛha lɛ shishi. Sane ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ kɛɛ akɛ: “Ni eba mli akɛ, beni Yesu egbe wiemɔi nɛɛ anaa lɛ, mɛi lɛ ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ; ejaakɛ etsɔɔ amɛ nii akɛ mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ, shi tamɔɔɔ amɛwoloŋmalɔi lɛ.”—Mat. 7:28, 29.

21 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu Kristo ha efee faŋŋ akɛ lɛ ji “Naakpɛɛ Ŋaawolɔ” ni agba ehe sane afɔ̃ shi lɛ. (Yes. 9:5) Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ haa anaa faŋŋ akɛ Yesu le bɔ ni eŋwɛi Tsɛ lɛ susuɔ nii ahe ehaa lɛ jogbaŋŋ. Kɛfata saji ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ ahe lɛ, Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ, bɔ ni wɔɔfee wɔkpoo jeŋba shara, gbɛ nɔ ni wɔɔtsɔ wɔfee jalɛ nii, kɛ nɔ ni esa akɛ wɔfee ní wɔná shihilɛ kpakpa ni yɔɔ miishɛɛ wɔsɛɛ, kɛ saji krokomɛi babaoo. Mɛni hewɔ okaneee Mateo yitso 5 kɛyashi 7 lɛ jogbaŋŋ ekoŋŋ ni osɔle yɛ he? Jwɛŋmɔ ŋaawoo kpakpa ni Yesu kɛha yɛ yitsei nɛɛ amli lɛ nɔ. Okɛ nibii ní Kristo wie he yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaasa Yehowa hiɛ, ni okɛ mɛi krokomɛi baaye jogbaŋŋ, ni obaafee ejurɔ be fɛɛ be.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Te esa akɛ wɔkɛ wɔhenyɛlɔi aye aha tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ?

• Mɛni Yesu wie yɛ mɛi akojomɔ he?

• Taakɛ Mateo 7:12 lɛ tsɔɔ lɛ, te esa akɛ wɔkɛ mɛi aye aha tɛŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 10]

Ani ole nɔ̃ hewɔ ni Yesu kɛɛ akɛ: ‘Nyɛkpaa kojomɔ’ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsɔle wɔha mɛi ni waa wɔ yi lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Ani be fɛɛ be lɛ okɛ mɛi yeɔ taakɛ osumɔɔ ni akɛ bo aye lɛ?