Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Hɛl La He Yesu Wieɔ Lɛ?

Ani Hɛl La He Yesu Wieɔ Lɛ?

Ani Hɛl La He Yesu Wieɔ Lɛ?

MƐI ni heɔ hɛl la tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ lɛ ateŋ mɛi pii tsɛɔ Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Marko 9:48 (loo kuku 44, 46) lɛ yisɛɛ kɛfiɔ tsɔɔmɔ nɛɛ sɛɛ. Yesu tsĩ gɔ̃gɔ̃mii ni gbooo kɛ la hu ni ahaaa egbo tã. Kɛ́ mɔ ko bi bo wiemɔi nɛɛ ahe sane lɛ, te obaaha lɛ hetoo oha tɛŋŋ?

Ekolɛ mɔ lɛ baakane kuku 44, 46, loo 48 lɛ, ejaakɛ yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi amli lɛ, akɛ wiemɔ kometoo lɛ nɔŋŋ tsu nii yɛ kukuji etɛ nɛɛ fɛɛ amli. * Bɔ ni New World Translation Biblia lɛ tsɔɔ jɛmɛ lɛ shishi ji akɛ: “Kɛ́ ohiŋmɛi miitɔ̃tɔ̃ onane lɛ, shɛ́ ofɔ̃; ehi hao akɛ okɛ hiŋmɛi kome aaabote Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli fe nɔ ni ohiŋmɛi enyɔ ni aaashɛ́o afɔ̃ Gehena, he ni amɛgɔ̃gɔ̃mi lɛ gbooo, ni agbeee la lɛ.”—Mar. 9:47, 48.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi kɛɔ akɛ Yesu wiemɔi lɛ miimã nɔ mi akɛ kɛ́ efɔŋfeelɔ gbo lɛ apiŋɔ esusuma kɛyaa naanɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia ko ni atsɔɔ shishi yɛ University of Navarre kɛtee Spain wiemɔ mli ni atsɛɔ lɛ Sagrada Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔ-Nuŋtsɔ lɛ kɛ [wiemɔi nɛɛ] miitsɔɔ akɛ apiŋɔ mɛi yɛ hɛl. Bei pii lɛ, atsɔɔ shishi akɛ ‘gɔ̃gɔ̃mii ni gbooo lɛ’ damɔ shi kɛha awerɛho ni mɛi ni yɔɔ hɛl lɛ yeɔ lɛ; ni ‘la ni gbooo lɛ’ damɔ shi kɛha piŋmɔ ní apiŋɔ amɛ lɛ.”

Shi, okɛ nɔ ni Yesu wie lɛ ato Yesaia gbalɛ wolo lɛ naagbee kuku lɛ he okwɛ. * Eyɛ faŋŋ akɛ, Yesu miiwie Yesaia 66:24 lɛ he, aloo jeee nakai? Ekã shi faŋŋ akɛ Yesaia miitsɔɔ akɛ mɛi aaaje kpo “kɛaajɛ Yerusalem kɛya Hinom Jɔɔ lɛŋ (Gehena), he ni tsutsu ko lɛ akɛ adesai shãa afɔle yɛ (Yer. 7:31) ní sɛɛ mli lɛ ebatsɔ tumo ni maŋbii lɛ tsiɔ jwɛi amɛshweɔ jɛmɛ lɛ.” (The Jerome Biblical Commentary) Eyɛ faŋŋ akɛ okadifeemɔŋ wiemɔ ni yɔɔ Yesaia 66:24 lɛ kɔɔɔ mɛi ni aapiŋ amɛ he, shi moŋ eewie gbohii ahe. Gɔ̃gɔ̃mii lɛ ahe ji nɔ ni ewie akɛ amɛgbooo lɛ—shi jeee adesai loo susumai ni gboiii. Belɛ, mɛni Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ?

Kadimɔ nɔ ni Katolikbii awolo ni ji El evangelio de Marcos. Análisis lingüístico y comentario exegético, Kpo 2 lɛ wie yɛ Marko 9:48 lɛ he lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Ajie wiemɔ lɛ kɛjɛ Yesaia (66,24). Gbalɔ [Yesaia] tsɔɔ gbɛ̀i srɔtoi enyɔ ni bei pii lɛ atsɔɔ nɔ akpataa gbohii ahiɛ lɛ: gbohii lɛ kpɔtɔɔ loo ashãa amɛ . . . Bɔ ni awie gɔ̃gɔ̃mii lɛ kɛ la lɛ he shikome lɛ maa hiɛkpatamɔ nɔ mi. . . . Fɛɛ tsɔɔ naanɔ hiɛkpatamɔ (‘ni tsɔɔ akɛ anyɛŋ agbe, egbooo’): anyɛŋ ajo eko eko naa foi. Niiamlitsɔɔmɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ nibii pɛ ni hiɛ kpataaa lɛ ji gɔ̃gɔ̃mii lɛ kɛ la lɛ—shi jeee adesa—ni la kɛ gɔ̃gɔ̃mii lɛ kpataa nɔ fɛɛ nɔ hiɛ wɛlɛŋŋ. No hewɔ lɛ, enɛ etsɔɔɔ naanɔ piŋmɔ ko, shi moŋ etsɔɔ naanɔ hiɛkpatamɔ, ejaakɛ atéeŋ nakai mɛi lɛ ashi, amɛgbo kɛmiiya naanɔ. Belɛ [la] feɔ naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi.”

Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni le akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ yɛ suɔmɔ ni eyeɔ jalɛsane lɛ ana akɛ nilee yɛ mli akɛ aaanu Yesu wiemɔi lɛ ashishi yɛ nakai gbɛ nɔ. Ewieee akɛ abaapiŋ efɔŋfeelɔi lɛ kɛya naanɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, abaakpata efɔŋfeelɔi lɛ ahiɛ ni ateŋ amɛ shi kɛbaŋ wala mli dɔŋŋ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Kuku 44 kɛ 46 lɛ bɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ nɔ ni ja fe fɛɛ lɛ amli. Woloŋlelɔi kpɛlɛɔ nɔ ákɛ eeenyɛ efee akɛ, akɛ kukuji enyɔ nɛɛ fata he yɛ sɛɛ mli. Woloŋlelɔ kpanaa ni atsɛɔ lɛ Archibald T. Robertson lɛ ŋma akɛ: “Kukuji enyɔ nɛɛ bɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ nɔ ni etsɛ fe fɛɛ ni ja jogbaŋŋ lɛ amli. Nakai kukuji enyɔ lɛ je kpo yɛ wolokpoi ni ana yɛ Byzantium kɛ Anaigbɛ lɛ amli. Atĩ nɔ ni aŋma yɛ kuku 48 lɛ mli yɛ nɛkɛ kukuji enyɔ nɛɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, wɔkɛ kuku 44 kɛ 46 lɛ fataaa he, ejaakɛ amɛjaaa.”

^ kk. 5 “Amɛaaje kpo amɛyakwɛ mɛi ní etɔ̃ minɔ lɛ agbohii lɛ; ejaakɛ amɛgɔ̃gɔ̃mi lɛ gboŋ, ni amɛla lɛ hu agbeŋ, ni amɛhe aaafee heloo fɛɛ nyaŋemɔ.”—Yes. 66:24.