Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nibii Ni Esa Akɛ Wɔjo Naa Foi

Nibii Ni Esa Akɛ Wɔjo Naa Foi

Nibii Ni Esa Akɛ Wɔjo Naa Foi

“Shinɔi ashwie, namɔ tsu nyɛ akɛ nyɛjo mlifu ni baaba lɛ naa foi?”—MAT. 3:7.

1. Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii tsɔɔ foi ni mɛi je?

MƐNI baa ojwɛŋmɔ mli kɛ́ onu wiemɔ ni ji “joo naa foi” lɛ? Ekolɛ mɛi komɛi baakai be mli ni oblanyo fioo ni ji Yosef ni he yɔɔ fɛo lɛ jo foi beni Potifar ŋa lɛ mɔ lɛ koni ekɛ lɛ abaná bɔlɛ lɛ. (1 Mose 39:7-12) Ekolɛ mɛi krokomɛi hu baakai beni Kristofoi lɛ jo foi kɛshi Yerusalem yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ, ní amɛbo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi akɛ: “Kɛ́ nyɛna akɛ abɔ nsra awo Yerusalem he lɛ, belɛ . . . mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ, ni mɛi ni yɔɔ maŋ lɛŋ lɛ aje kpo” lɛ.—Luka 21:20, 21.

2, 3. (a) Mɛni ji wiemɔ ni Yohane Baptisilɔ lɛ wie eshi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ shishi? (b) Te Yesu ma kɔkɔ ni Yohane tsɔ hiɛ ebɔ lɛ nɔ mi eha tɛŋŋ?

2 Nɔkwɛmɔnii ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɔɔ foijee diɛŋtsɛ he. Ŋmɛnɛ, ehe ebahia waa ni anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ he fɛɛ he yɛ je lɛŋ lɛ ajo foi yɛ mfonirifeemɔŋ. Yohane Baptisilɔ lɛ kɛ wiemɔ ni ji ‘jo naa foi’ tsu nii yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ. Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ní buɔ amɛhe jalɔi ní susu akɛ tsuitsakemɔ he ehiaaa amɛ lɛ fata mɛi ni ba Yohane ŋɔɔ lɛ ahe. Amɛbuuu mɛi ni etsake amɛtsui ní Yohane baptisiɔ amɛ lɛ. Yohane kɛ ekãa kpa nakai jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi osatofoi lɛ ahe mama akɛ: “Shinɔi ashwie, namɔ tsu nyɛ akɛ nyɛjo mlifu ni baaba lɛ naa foi? Belɛ nyɛwoa yibii ni sa tsuitsakemɔ mɔ!”—Mat. 3:7, 8.

3 Jeee foijee diɛŋtsɛ he Yohane wie lɛ. Eebɔ kojomɔ ko ni baaba ni ji mlifu gbi he kɔkɔ; ni ehɛle jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ashi akɛ esa akɛ amɛwo yibii ni sa tsuitsakemɔ bɔni afee ni amɛjo nakai mlifu gbi lɛ naa foi. Sɛɛ mli lɛ Yesu hu kɛ ekãa bu jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ fɔ́. Akɛni amɛmiitao Yesu amɛgbe hewɔ lɛ, etsɔɔ akɛ amɛtsɛ diɛŋtsɛ ji Abonsam. (Yoh. 8:44) Yesu tsɛ́ amɛ “shikpãi ashwiei” ni ekɛma kɔkɔ ni Yohane bɔ amɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ nɔ mi, ni ebi amɛ akɛ: “Te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛjo gehena fɔbuu lɛ naa foiŋ?” (Mat. 23:33) Mɛni ji wiemɔ “Gehena” ni Yesu kɛtsu nii lɛ shishi?

4. Mɛni wiemɔ “Gehena” ni Yesu kɛtsu nii lɛ tsɔɔ?

4 Gehena ji jɔɔ ko ni yɔɔ Yerusalem gbogboi lɛ asɛɛ, ni ashãa jwɛi kɛ kooloi ni egboi yɛ jɛmɛ. Yesu kɛ Gehena tsu nii kɛfee naanɔ gbele he okadi. (Kwɛmɔ baafa 27 lɛ.) Sane ni ebi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ akɛ, ‘te amɛaafee tɛŋŋ amɛjo Gehena naa foi’ lɛ tsɔɔ akɛ nakai jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ sa naanɔ hiɛkpatamɔ.—Mat. 5:22, 29.

5. Te kɔkɔ ni Yohane kɛ Yesu bɔ lɛ ba mli eha tɛŋŋ?

5 Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ wa Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi, ni no ha amɛhe eshai lɛ bafa waa. Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ mlifu gbi lɛ bashɛ, taakɛ Yohane kɛ Yesu etsɔ hiɛ amɛbɔ kɔkɔ lɛ. No mli lɛ, “mlifu ni baaba lɛ” ba he ko kɔkrɔɔ pɛ, ni ji Yerusalem kɛ Yudea, no hewɔ lɛ mɛi nyɛ amɛjo foi diɛŋtsɛ kɛtee he kroko. Ajie nakai mlifu lɛ kpo beni Roma asraafoi lɛ kpãta Yerusalem kɛ esɔlemɔwe lɛ hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ. Nakai “amanehulu” lɛ da fe amanehului fɛɛ ni eba Yerusalem nɔ pɛŋ. Agbe mɛi babaoo, ni aŋɔ mɛi pii hu nom. Enɛ fee hiɛkpatamɔ kpeteŋkpele ko ni baaba amale Kristofoi kɛ jamɔi krokomɛi anɔ lɛ he mfoniri.—Mat. 24:21.

Mlifu ní Baaba ní Esa akɛ Wɔjo Naa Foi

6. Mɛni bɔi nɔ yaa yɛ mra be mli Kristofoi asafo lɛ mli?

6 Mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔmɔ hemɔkɛyeli kwalɔi, ni mɛi nyiɛ amɛ sɛɛ. (Bɔf. 20:29, 30) Beni Yesu bɔfoi lɛ yɔɔ wala mli lɛ, ‘amɛtsĩ’ hemɔkɛyeli kwamɔ nɛɛ gbɛ, shi beni amɛgboi lɛ, aná amale Kristofoi akui babaoo. Ŋmɛnɛ, ayɛ jamɔi ohai abɔ yɛ Kristendom, ni amɛtsɔɔmɔi teɔ shi woɔ amɛhe. Biblia lɛ gba akɛ Kristendom osɔfoi lɛ baapue, ni ewie amɛhe akɛ amɛji “esha gbɔmɔ lɛ” kɛ “hiɛkpatamɔbi lɛ . . . mɔ ni Nuŋtsɔ Yesu . . . aaagbe, ni ekɛ ebaa lɛ puemɔ lɛ aaakpãta ehiɛ lɛ.”—2 Tes. 2:3, 6-8.

7. Mɛni hewɔ wiemɔ ni ji “esha gbɔmɔ lɛ” sa Kristendom osɔfoi lɛ?

7 Kristendom osɔfoi lɛ ji mlakwalɔi ejaakɛ amɛha mɛi akpekpei abɔ edu gbɛ kɛtsɔ tsɔɔmɔi, gbijurɔyelii, kɛ nifeemɔi ni kɛ Biblia lɛ kpãaa gbee ní amɛwoɔ he hewalɛ lɛ nɔ. Taakɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni Yesu bu amɛ fɔ́ lɛ ji lɛ, abaakpãta mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ ní kɛɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ shi amɛfata “hiɛkpatamɔbi lɛ” he lɛ ahiɛ, ni amɛnaŋ gbohiiashitee. (2 Tes. 1:6-9) Shi mɛni baaba mɛi ni Kristendom osɔfoi lɛ elaka amɛ, kɛ agbɛnɛ hu mɛi ni apasa jamɔi krokomɛi amli hiɛnyiɛlɔi elaka amɛ lɛ anɔ? Bɔni afee ni wɔná sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, nyɛhaa wɔsusua nifeemɔi ni tee nɔ yɛ sɛɛ mli beni akpãta Yerusalem hiɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ he wɔkwɛa.

“Nyɛjoa Foi Kɛjɛa Babel Teŋ”

8, 9. (a) Mɛɛ shɛɛ sane Yeremia gbalɛ lɛ kɛha Yudafoi nomii ni yɔɔ Babilon lɛ? (b) Beni Mediabii kɛ Persiabii lɛ ye Babilon nɔ kunim lɛ, mɛɛ foi ehe bahia ni aje?

8 Gbalɔ Yeremia gba Yerusalem hiɛ ni akpãta yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ he sane efɔ shi. Etsɔɔ akɛ abaaŋɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ anom, shi yɛ “afii nyɔŋmai kpawo” sɛɛ lɛ abaaha amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ. (Yer. 29:4, 10) Yeremia yɛ shɛɛ sane ko ní he hiaa waa kɛha Yudafoi nomii ni yɔɔ Babilon loo Babel lɛ; esaaa akɛ amɛkɛ apasa jamɔ ni yaa nɔ yɛ Babilon lɛ buleɔ amɛhe. No baaha amɛsaa amɛhe amɛto koni kɛ́ be ni ato lɛ shɛ lɛ, amɛku amɛ sɛɛ kɛya Yerusalem ní amɛyato anɔkwa jamɔ amɛma shi ekoŋŋ. Enɛ ba mli beni Mediabii kɛ Persiabii lɛ ye Babilon nɔ kunim yɛ afi 539 D.Ŋ.B. lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Persia Maŋtsɛ Koresh ni Ji Enyɔ lɛ wo akpɔ koni Yudafoi lɛ aku amɛsɛɛ ni amɛyasaa amɛma Yehowa sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ.—Ezra 1:1-4.

9 Yudafoi akpei abɔ kɛ hegbɛ nɛɛ tsu nii ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee amɛmaŋ. (Ezra 2:64-67) Amɛkɛ nakai feemɔ ha Yeremia famɔ ni ekɛha yɛ egbalɛ lɛ mli lɛ ba mli. Amɛjo foi diɛŋtsɛ kɛshi jɛmɛ kɛtee he kroko. (Nyɛkanea Yeremia 51:6, 45, 50.) Jeee Yudafoi lɛ fɛɛ nyɛ amɛfã gbɛ kakadaŋŋ lɛ kɛtee Yerusalem kɛ Yuda yɛ shihilɛi amli ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Shi dani Nyɔŋmɔ aaaya nɔ ejɔɔ mɛi ni shwɛ yɛ Babilon, tamɔ gbalɔ Daniel ni no mli lɛ egbɔ waa lɛ, ja amɛjɛ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛfi anɔkwa jamɔ ni yaa nɔ yɛ Yerusalem lɛ sɛɛ, ní amɛtsi amɛhe kɛjɛ Babilon apasa jamɔ lɛ he.

10. Mɛɛ “nihii nii” “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ eha atsu?

10 Ŋmɛnɛ, adesai akpekpe toi akpei abɔ yɛ apasa jamɔi srɔtoi ní ná amɛshishifã kɛjɛ blema Babilon lɛ amli. (1 Mose 11:6-9) Atsɛ́ɔ jamɔi nɛɛ fɛɛ akɛ “Babilon kpeteŋkpele lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ ajwamaŋi lɛ kɛ nihii nii lɛ anyɛ lɛ.” (Kpoj. 17:5) Kɛjɛ blema beebe lɛ, apasa jamɔ etee nɔ efi je nɛŋ nɔyelɔi lɛ asɛɛ. ‘Enihii nii lɛ’ ateŋ ekome ji tai babaoo ni eha awu ‘kɛgbe’ mɛi akpekpei ohai abɔ ‘yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.’ (Kpoj. 18:24) ‘Enihii nii lɛ’ ekroko hu ji akɛ emli osɔfoi lɛ kɛ gbekɛbii náa bɔlɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ jeŋba shara nifeemɔi krokomɛi amli, ni sɔlemɔ lɛ mli onukpai lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ nifeemɔi nɛɛ anɔ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ etsɛŋ ni Yehowa Nyɔŋmɔ baajie apasa jamɔ kɛjɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ!—Kpoj. 18:8.

11. Mɛɛ sɔ̃ kã anɔkwa Kristofoi anɔ kɛyashi abaakpata Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛ?

11 Akɛni anɔkwa Kristofoi le enɛ hewɔ lɛ, sɔ̃ kã amɛnɔ akɛ amɛbɔ mɛi ni yɔɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli lɛ kɔkɔ. Gbɛ kome ni amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ enɛ ji akɛ amɛjaraa Biblia kɛ Biblia kasemɔ woji ní “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” ní Yesu ehala lɛ koni ekɛ mumɔŋ ‘ŋmaa aha yɛ be ni sa nɔ lɛ’ kalaa lɛ. (Mat. 24:45) Kɛ́ mɛi ná Biblia mli shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ lɛ, anɔkwa Kristofoi nɛɛ toɔ gbɛjianɔ ni amɛkɛ mɛi nɛɛ feɔ Biblia mli nikasemɔ. Amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ mɛi nɛɛ baana akɛ esa akɛ ‘amɛjo foi kɛjɛ Babilon’ koni amɛhiɛ akakpata.—Kpoj. 18:4.

Nyɛjoa Wɔŋjamɔ Naa Foi

12. Te Nyɔŋmɔ buɔ woo ni akɛhaa amagai kɛ wɔji ehaa tɛŋŋ?

12 Woo ni akɛhaa amagai kɛ wɔji ji nihii nii kroko ni ehé shi yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli. Nyɔŋmɔ tsɛ́ amagai kɛ wɔji nɛɛ akɛ ‘nihii nii.’ (5 Mose 29:16) Esa akɛ mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ atsi amɛhe kɛjɛ wɔŋjamɔ he. Enɛ kɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ wie lɛ kpãa gbee akɛ: “Mi ji Yehowa, migbɛi ji no, ni mikɛ minunyam lɛ haŋ mɔ kroko, ni mikɛ miyijiemɔ lɛ hu haŋ amagai!”—Yes. 42:8.

13. Mɛɛ wɔŋjamɔ henɔi ni yɔɔ nigii esa akɛ wɔ fɛɛ wɔjo naa foi?

13 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ haa wɔleɔ akɛ ayɛ wɔŋjamɔ henɔi krokomɛi ni yɔɔ nigii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɛɔ hiɛjoomɔ akɛ “wɔŋjamɔ.” (Kol. 3:5) Hiɛjoomɔ ji shwelɛ ni mɔ náa akɛ ená nɔ̃ ko ni jeee enɔ̃. (2 Mose 20:17) Bɔfo ni batsɔ Satan Abonsam lɛ hiɛ kɔ̃ jamɔ ni akɛhaa Ŋwɛi Flooflonyo lɛ nɔ, ni eesumɔ ni etsɔ tamɔ lɛ. (Luka 4:5-7) Enɛ ha etse Yehowa hiɛ atua, ni elaka Hawa ni lɛ hu ehiɛ kɔ̃ nɔ ni Nyɔŋmɔ egu akɛ ekafee lɛ nɔ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Adam hu ja wɔŋ ejaakɛ eŋmɛ gbɛ ni ŋkomeŋfa suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha eŋa lɛ bafee nɔ ni he hiaa lɛ kwraa fe eŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ toi ní eeebo. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, esa akɛ mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛjo Nyɔŋmɔ mlifu gbi lɛ naa foi lɛ ajá Nyɔŋmɔ pɛ, ní amɛkwa hiɛjoomɔ ni tamɔ nakai.

“Nyɛjoa Ajwamaŋbɔɔ Naa Foi”

14-16. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Yosef fee efɔ̃ shi? (b) Kɛ́ wɔná bɔlɛnamɔ he akɔnɔi ni he tseee lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? (d) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjo ajwamaŋbɔɔ naa foi?

14 Nyɛkanea 1 Korintobii 6:18. Beni Potifar ŋa lɛ bɔ mɔdɛŋ koni elaka Yosef lɛ, Yosef jo foi eshi lɛ. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ po enɛ ji kɛha Kristofoi oshijafoi kɛ mɛi hu ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ nɛkɛ! Eyɛ faŋŋ akɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ bu jeŋba shara eha yɛ mra mli lɛ ná Yosef henilee nɔ hewalɛ. Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔbo Nyɔŋmɔ famɔ akɛ ‘wɔjo ajwamaŋbɔɔ naa foi’ lɛ toi lɛ, no lɛ wɔbaatsi wɔhe kɛjɛ nibii ni baaha wɔná bɔlɛnamɔ he akɔnɔ wɔha mɔ ko ni jeee wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔ ji lɛ lɛ ahe. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Nyɛgbea nyɛhe nii . . . lɛ: ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, mlila, akɔnɔ fɔŋ, kɛ hiɛjoomɔ ni ji wɔŋjamɔ lɛ, nii ahewɔ ni Nyɔŋmɔ mlifu baa toigbele bii lɛ anɔ lɛ.”—Kol. 3:5, 6.

15 Kadimɔ akɛ ‘Nyɔŋmɔ mlifu lɛ miiba.’ Mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii náa bɔlɛnamɔ he akɔnɔi gbohii, ni amɛtsuɔ enɛɛmɛi fɛɛ kwa. No hewɔ lɛ, ákɛ Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aye abua wɔ bɔni afee ni bɔlɛnamɔ he akɔnɔi ni he tseee akaye wɔ nɔ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔkaseɔ Biblia lɛ, wɔyaa Kristofoi akpeei, ni wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, no baaye abua wɔ ni ‘wɔnyiɛ yɛ mumɔ naa daa.’ Enɛ haŋ ‘wɔfee heloo akɔnɔi lɛ anaa nii.’—Gal. 5:16.

16 Eka shi faŋŋ akɛ kɛ́ wɔkwɛɔ bɔlɛnamɔ he mfonirii loo sinii lɛ, belɛ ‘wɔnyiɛɛɛ yɛ mumɔ naa.’ Nakai nɔŋŋ esaaa akɛ Kristofonyo ko kaneɔ woji loo ekwɛɔ sinii ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi, loo eboɔ lalai ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi lɛ toi. Nakai nɔŋŋ hu esaaa akɛ Nyɔŋmɔ “mɛi krɔŋkrɔŋi” lɛ náa he miishɛɛ akɛ amɛkɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara he saji aaaye fɛo loo ní amɛkɛfee amɛsanegbaa. (Efe. 5:3, 4) Wɔtsɔɔ enɛɛmɛi afeemɔ nɔ wɔhaa wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ naa diɛŋtsɛ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔjo emlifu ni baa lɛ naa foi ni wɔhi shi yɛ jalɛ jeŋ hee lɛ mli.

Nyɛjoa “Shika Suɔmɔ” Naa Foi

17, 18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔjo “shika suɔmɔ” naa foi lɛ?

17 Paulo wie shishitoo mlai ni esa akɛ Kristofoi ni ji tsuji lɛ kɛtsu nii lɛ ahe yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ni eŋma eyaha Timoteo lɛ mli. Ekolɛ tsuji nɛɛ ateŋ mɛi komɛi kpa gbɛ akɛ esa akɛ amɛná heloonaa nii babaoo akɛni amɛnuŋtsɔmɛi ji Kristofoi lɛ hewɔ. Ekolɛ amɛteŋ mɛi krokomɛi hu kɛ nibii ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii koni amɛ pɛ amɛná he sɛɛ. Bɔfo Paulo bɔ mɛi ni ‘susuɔ akɛ Nyɔŋmɔjamɔ ji ninámɔ lɛ’ kɔkɔ. Ekolɛ “shika suɔmɔ” ji nɔ titri ni kɛ naagba lɛ ba, ni eji nɔ ko ni baanyɛ aye mɔ fɛɛ mɔ awui, niiatsɛmɛi jio, ohiafo jio.—1 Tim. 6:1, 2, 5, 9, 10.

18 Ani ole nɔkwɛmɔnii komɛi yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ mɛi komɛi ni ha “shika suɔmɔ” loo heloonaa nibii asɛɛtiumɔ fite wekukpãa ni kã amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ? (Yosh. 7:11, 21; 2 Maŋ. 5:20, 25-27) Paulo wo Timoteo hewalɛ akɛ: “Bo lɛ, Oo Nyɔŋmɔ gbɔmɔ, joo nibii nɛɛ anaa foi, ní onyiɛ jalɛ, Nyɔŋmɔjamɔ, hemɔkɛyeli, suɔmɔ, tsuishiŋmɛɛ kɛ mlijɔlɛ sɛɛ.” (1 Tim. 6:11) Ehe miihia waa ni mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni abaa amɛyi yɛ Nyɔŋmɔ mlifu ni baa lɛ mli lɛ abo ŋaawoo nɛɛ toi.

“Oblahiiaŋ Sɛɛdii lɛ Hu, Joo Naa Foi”

19. Mɛni he hiaa oblahii kɛ oblayei fɛɛ?

19 Nyɛkanea Abɛi 22:15. Buulufeemɔ ni kpɛtɛ oblanyo loo oblayoo ko tsui he lɛ baanyɛ aha edũ gbɛ yɛ gbɛ ni waa kwraa nɔ. Shi Biblia mli tsɔsemɔ baanyɛ aye abua koni ekaba lɛ nakai. Kristofoi oblahii kɛ oblayei ni amɛfɔlɔi jeee Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi babaoo taoɔ shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ni amɛkɛtsuɔ nii. Amɛteŋ mɛi pii náa ŋaawoo kpakpa ni asafo lɛ mli bii ni edara yɛ mumɔŋ lɛ kɛhaa amɛ lɛ he sɛɛ. Ekɔɔɔ he eko mɔ ni kɛ Biblia mli ŋaawoo baaha amɛ lɛ, kɛ́ amɛbo toi lɛ, amɛbaanyɛ amɛná miishɛɛ amrɔ nɛɛ kɛ agbɛnɛ hu wɔsɛɛ.—Heb. 12:8-11.

20. Mɛni baaye abua oblahii kɛ oblayei koni amɛjo sui gbohii anaa foi?

20 Nyɛkanea 2 Timoteo 2:20-22. Akɛni oblahii kɛ oblayei babaoo tsɔseko amɛtsui hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe yawoɔ kwashiai anifeemɔi tamɔ akaŋshii, hiɛjoomɔ, ajwamaŋbɔɔ, shika suɔmɔ kɛ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ mli. Nɛkɛ sui nɛɛ jieɔ “oblahiiaŋ sɛɛdii” nii ní Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔjo naa foi lɛ kpo. Oblahiiaŋ sɛɛdii nii naa foijee tsɔɔ akɛ, esa akɛ Kristofonyo oblanyo loo oblayoo akwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ koni nibii gbohii akaná enɔ hewalɛ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ akɛ “okɛ mɛi ni tsɛɔ Nuŋtsɔ lɛ kɛjɛɔ tsui ni mli tse mli lɛ” afee ekome kɛtiu sui kpakpai asɛɛ lɛ baaye abua bo waa.

21. Mɛɛ shiwoo Yesu Kristo kɛha yɛ esɛɛnyiɛlɔi ni ji etooi lɛ ahe?

21 Kɛ́ wɔdara jio, wɔji oblahii kɛ oblayei jio lɛ, gbɛ ni wɔŋmɛŋ ni mɔ ko alaka wɔ lɛ tsɔɔ akɛ, wɔmiisumɔ ni wɔfata Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni ‘joɔ mɛikpɔji agbee naa foi’ lɛ ahe. (Yoh. 10:5) Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ mlifu gbi lɛ naa foi ní wɔɔje lɛ biɔ babaoo fe nibii gbohii anaa foi kɛkɛ ni wɔɔje. Esa akɛ wɔtiu sui kpakpai hu asɛɛ. Wɔbaasusu sui nɛɛ ateŋ kpawo he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Ehe miihia waa ni wɔsusu sui nɛɛ ahe, ejaakɛ Yesu ewo shi akɛ: “Mi nɔŋŋ mihaa [mitooi lɛ] naanɔ wala, ni amɛhiɛ kpataŋ kɛaatee naanɔ, ni asaŋ mɔ ko shɔ̃ŋ amɛ yɛ midɛŋ.”—Yoh. 10:28.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ kɔkɔ Yesu bɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ?

• Ŋmɛnɛ, mɛɛ shihilɛ ni yɔɔ gbeyei mɛi akpekpei abɔ kɛbaakpe?

• Mɛɛ wɔŋjamɔ nifeemɔi ní yɔɔ nigii esa akɛ wɔjo naa foi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8, 9]

Mɛni baa ojwɛŋmɔ mli kɛ́ onu wiemɔ ni ji “joo naa foi” lɛ?