Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Shi̇̃a Kɛ Shi̇̃a Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ He Hiaa Amrɔ Nɛɛ?

Mɛni Hewɔ Shi̇̃a Kɛ Shi̇̃a Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ He Hiaa Amrɔ Nɛɛ?

Mɛni Hewɔ Shĩa Kɛ Shĩa Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ He Hiaa Amrɔ Nɛɛ?

“Amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ shĩai be fɛɛ be.”—BƆF. 5:42.

1, 2. (a) Mɛni ji gbɛ titri ni ale akɛ Yehowa Odasefoi tsɔɔ nɔ amɛshiɛɔ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

KƐHOO kwraa lɛ yɛ maŋ fɛɛ maŋ nɔ lɛ, obaana mɛi enyɔ ni amɛsaa amɛhe jogbaŋŋ ni miibote shĩa ko mli koni amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛkɛ shĩatsɛ lɛ agba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kuku. Kɛ́ shĩatsɛ lɛ nyá shɛɛ sane lɛ he lɛ, ekolɛ amɛbaaha lɛ Biblia kasemɔ wolo, ni amɛkɛ lɛ baato gbɛjianɔ kɛha shĩa Biblia mli nikasemɔ ní aheee nɔ ko. No sɛɛ lɛ, amɛbaashi kɛya shĩa ni tsa nɔ lɛ mli. Kɛ́ otsuɔ nitsumɔ nɛɛ eko lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ole akɛ bei pii lɛ mɛi yɔseɔ akɛ oji Yehowa Odasefonyo dani ogbeleɔ onaa po. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ale Yehowa Odasefoi waa akɛ amɛshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa.

2 Wɔtsɔɔ gbɛ̀i srɔtoi anɔ wɔtsuɔ nitsumɔ ni Yesu kɛwo wɔ dɛŋ akɛ wɔshiɛ ni wɔfee mɛi kaselɔi lɛ. (Mat. 28:19, 20) Wɔshiɛɔ yɛ jaji anɔ, yɛ gbɛjegbɛi ahe, kɛ hei krokomɛi ni anaa mɛi yɛ. (Bɔf. 17:17) Wɔtsɔɔ tɛlifoŋtswaa kɛ woloŋmaa nɔ wɔnine shɛɔ mɛi pii anɔ. Wɔshiɛɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ wɔtsɔɔ mɛi ni wɔkɛkpeɔ daa gbi lɛ. Wɔyɛ Web site yɛ Intanɛt lɛ nɔ ní haa mɛi anine shɛɔ Biblia mli saji anɔ yɛ wiemɔi ni fa fe 300 mli. * Gbɛ̀i nɛɛ fɛɛ yeɔ omanye. Ni kɛlɛ, yɛ hei babaoo lɛ, shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji gbɛ titri ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ. Mɛni nɔ wɔdamɔɔ wɔshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ? Te fee tɛŋŋ ni ebatsɔ gbɛ titri ni Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ tsɔɔ nɔ amɛshiɛɔ lɛ? Ni mɛni hewɔ ehe hiaa amrɔ nɛɛ?

Gbɛ Nɔ ni Bɔfoi lɛ Tsɔ Amɛshiɛ

3. Mɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛtsɔɔmɔi Yesu kɛha bɔfoi lɛ, ni mɛni enɛ tsɔɔ yɛ bɔ ni esa akɛ amɛshiɛ amɛha lɛ he?

3 Aná shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli. Beni Yesu tsu ebɔfoi lɛ ni amɛyashiɛ lɛ, efã amɛ akɛ: “Maŋ fɛɛ maŋ aloo akrowa fɛɛ akrowa mli ni nyɛaatee lɛ, nyɛbia mɔ ni sa shi yɛ jɛi.” Mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaatsɔ amɛtao mɛi ni sa lɛ? Yesu ha amɛle akɛ esa akɛ amɛya mɛi lɛ ashĩai. Ekɛɛ amɛ akɛ: ‘Kɛ́ nyɛmiibote shia lɛ, nyɛŋaa shĩa mli bii lɛ. Ni kɛji shĩa lɛ sa lɛ, nyɛhaa nyɛhejɔlɛ lɛ abaa enɔ.’ Ani esa akɛ shĩa mli bii lɛ atsɛ́ amɛ dã? Kadimɔ nɔ ni Yesu kɛɛ kɛfata he lɛ: “Kɛji mɔ ko hereee nyɛ ni ebooo nyɛwiemɔi lɛ atoi lɛ, nyɛjea no shĩa lɛ aloo no maŋ lɛŋ, ni nyɛkpokpoa nyɛnajiashi mulu lɛ.” (Mat. 10:11-14) Gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ fee lɛ faŋŋ akɛ esa akɛ bɔfoi lɛ aya gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ yɛ amɛshĩai amli beni ‘amɛkpaa maji lɛ anɔ amɛjajeɔ sanekpakpa lɛ.’—Luka 9:6.

4. Mɛɛ Biblia mli ŋmalɛi wieɔ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he tɛɛ?

4 Biblia lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ bɔfoi lɛ shiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Bɔfoi lɛ Asaji 5:42 lɛ wie amɛhe akɛ: ‘Amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ shĩai be fɛɛ be.’ Aaafee afii 20 sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ Efeso asafo lɛ mli onukpai lɛ akɛ: ‘Mishiuuu nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ha nyɛ lɛ eko nɔ, ni mijaje mitsɔɔ nyɛ yɛ faŋŋ kɛ shĩa fɛɛ shĩa hu.’ Ani Paulo tee nakai onukpai lɛ aŋɔɔ yɛ amɛshĩai amli dani amɛbatsɔmɔ Kristofoi? Ekã shi faŋŋ akɛ efee nakai ejaakɛ etsɔɔ amɛ nibii pii tamɔ “tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ hamɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkɛyeli.” (Bɔf. 20:20, 21) Wolo ko ni wieɔ Biblia mli saji ahe ní Robertson ŋma lɛ wie Bɔfoi lɛ Asaji 20:20 lɛ he akɛ: “Esa kadimɔ waa akɛ, shiɛlɔ ni he esa waa diɛŋtsɛ nɛɛ shiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa.”—Word Pictures in the New Testament.

Baalabii Akuu yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ

5. Te afee shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he mfoniri yɛ Yoel gbalɛ lɛ mli aha tɛŋŋ?

5 Shiɛmɔ ni ashiɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ fee nitsumɔ kpele ni abaatsu yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ he mfoniri. Gbalɔ Yoel kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ to kooloi ni fiteɔ nii ní baalabii fata he lɛ ahe. (Yoel 1:4) Baalabii nɛɛ fãa akɛ kuu, amɛyeɔ gbɛtsĩi nii fɛɛ anɔ, amɛboteɔ shĩai amli, ni amɛyeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ amɛgbɛ nɔ. (Nyɛkanea Yoel 2:2, 7-9.) Eji niiamlitsɔɔmɔ ni mli kã shi faŋŋ ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ baaya nɔ amɛtsu odaseyeli nitsumɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ! Shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji gbɛ titri ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛnanemɛi “tooi krokomɛi” lɛ tsɔɔ nɔ amɛhaa gbalɛ nɛɛ baa mli. (Yoh. 10:16) Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, te fee tɛŋŋ wɔbakɔ gbɛ ni bɔfoi lɛ tsɔ nɔ amɛshiɛ nɛɛ?

6. Yɛ afi 1922 lɛ, mɛɛ hewalɛwoo akɛha bɔni afee ni ashiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa, ni te mɛi komɛi fee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?

6 Kɛjɛ afi 1919 kɛbaa nɛɛ, atee nɔ ama nɔ mi akɛ eji Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo sɔ̃ akɛ eshiɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, sane ko ni je kpo yɛ August 15, 1922 Watch Tower lɛ mli ni yitso ji “Sɔɔmɔ lɛ He Hiaa” lɛ kai Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ ehe miihia ni “akɛ shɛɛ sane lɛ ni akala lɛ ayaha mɛi ní akɛ amɛ awie yɛ amɛshĩai, ní aye amɛ odase akɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ.” Akɛ shiɛmɔ wiemɔi ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ wo wolo ni ji Bulletin (amrɔ nɛɛ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ) lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni kɛ amɛhe wo shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ayi faaa yɛ shishijee mli. Mɛi komɛi kpoo akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo mli. Amɛtswa gbɛtsɔɔmɔ lɛ mli tɛ, shi nɔ̃ titri hewɔ ni amɛfee nakai ji akɛ amɛteŋ mɛi komɛi nu he akɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baaba bulɛ ni amɛyɔɔ lɛ shi. Beni atee nɔ ama shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ mi lɛ, fiofio lɛ amɛteŋ mɛi babaoo kɛ Yehowa asafo lɛ kpa bɔɔ.

7. Yɛ afi 1950 afii lɛ amli lɛ, mɛni abayɔse akɛ ehe miihia?

7 Yɛ afii nyɔŋmai komɛi asɛɛ lɛ, mɛi babaoo kɛ amɛhe bɔi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli woo. Shi abayɔse akɛ ehe miihia ni atsɔse mɛi yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ shihilɛ ni tee nɔ yɛ United States lɛ he okwɛ. Yɛ afi 1950 afii lɛ shishijee mli lɛ, nɔ ni Odasefoi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi 100 mlijaa 28 feɔ pɛ ji akɛ, amɛjaraa dɛhiɛmɔ woji loo amɛdamɔɔ gbɛjegbɛi lɛ ahe amɛkɛ woji tɛtrɛbii haa mɛi. Mɛi ni fa fe 100 mlijaa 40 folɔɔ shiɛmɔyaa mli ni amɛkɛ amɛhe wooo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli nyɔji abɔ. Mɛni afee kɛye abua Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ koni amɛnyɛ amɛshiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa?

8, 9. Mɛɛ tsɔsemɔ he gbɛjianɔ ato yɛ afi 1953, ni mɛni jɛ mli kɛba?

8 Ama shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ mi waa yɛ majimaji ateŋ kpee ko ni afee yɛ New York City yɛ afi 1953 lɛ shishi. Nyɛminuu Nathan H. Knorr wie akɛ nitsumɔ titri ni esa akɛ Kristofoi nɔkwɛlɔi fɛɛ atsu ji akɛ amɛye amɛbua Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo koni ekɛ ehe awo shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa. Ekɛɛ akɛ: “Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ anyɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ shĩa kɛ shĩa.” Ato tsɔsemɔ ko he gbɛjianɔ yɛ jeŋ fɛɛ koni akɛtsu oti nɛɛ he nii. Atsɔɔ mɛi ni kɛ amɛhe woko shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lolo lɛ bɔ ni amɛaafee amɛya mɛi aŋɔɔ yɛ amɛshĩai amli, bɔ ni amɛkɛ mɛi aaasusu saji ahe kɛjɛ Biblia lɛ mli, kɛ bɔ ni amɛaafee amɛha saji ni abaabibii amɛ lɛ ahetoo.

9 Tsɔsemɔ nɛɛ wo yibii waa. Yɛ afii nyɔŋma pɛ mli lɛ, shiɛlɔi ayibɔ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ kũ ebɔ he, ni sɛɛkuu-kɛsaramɔi ni afee lɛ kũ ebɔ he 1.26, ni shĩa Biblia mli nikasemɔ ni afee lɛ hu kũ ebɔ he 1.5. Ŋmɛnɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni miihe ashɛ akpekpei kpawo miishiɛ sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Shweremɔ ni sa kadimɔ waa nɛɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa miijɔɔ mɔdɛŋ ni ewebii lɛ bɔɔ koni amɛshiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ nɔ.—Yes. 60:22.

Gbɔmɛi Akadimɔ Kɛha Yibaamɔ

10, 11. (a) Mɛɛ ninaa ajie kpo atsɔɔ Ezekiel taakɛ aŋma yɛ Ezekiel yitso 9 lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ nakai ninaa lɛ baa mli yɛ wɔgbii nɛɛ amli?

10 Ninaa ko ní ajie atsɔɔ gbalɔ Ezekiel lɛ haa wɔnaa akɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miihia waa. Ezekiel na hii ekpaa ni hiɛ mɔgbee dadei yɛ amɛdɛŋ, ni mɔ ni ji kpawo lɛ wo klala, ni woloŋmaa tɔ ŋmɔ ehɛ. Akɛɛ mɔ ni ji kpawo lɛ koni ‘eyakpa shi kɛtsɔ maŋ lɛ teŋ ní ekadi hii ni dɔmɔɔ ŋtsɔi ní amɛyeɔ ŋkɔmɔ yɛ nihiinii fɛɛ ni afeɔ yɛ eteŋ lɛ hewɔ lɛ ahiɛnaai.’ Beni egbe ekadimɔ nitsumɔ lɛ naa lɛ, afã hii ekpaa ni hiɛ mɔgbee dadei lɛ koni amɛyagbe mɛi fɛɛ ni akadiko amɛ lɛ.—Nyɛkanea Ezekiel 9:1-6.

11 Wɔle akɛ yɛ gbalɛ nɛɛ mlibaa mli lɛ, nuu ní “wo klala” lɛ damɔ shi kɛha Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ. Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ tsɔɔ shiɛmɔ kɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ nɔ amɛkadiɔ mɛi ni batsɔmɔɔ Kristo “tooi krokomɛi” lɛ yɛ okadifeemɔŋ. (Yoh. 10:16) Mɛni ji kadimɔ nii lɛ? No ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ nakai tooi lɛ ejɔɔ amɛhe nɔ, amɛji Yesu Kristo kaselɔi ni abaptisi amɛ, ni amɛwo gbɔmɔ hee ní tamɔ Kristo nɔ̃ lɛ, ni enɛ feɔ tamɔ kadimɔnɔ ko ni anaa faŋŋ yɛ amɛhiɛnaa. (Efe. 4:20-24) Mɛi ni tamɔ tooi nɛɛ kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ batsɔɔ kuu kome, ni amɛyeɔ amɛbuaa mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ yɛ amɛnitsumɔ ní he hiaa waa lɛ mli kɛkadiɔ mɛi krokomɛi.—Kpoj. 22:17.

12. Te Ezekiel ninaa ni kɔɔ mɛi ahiɛnaa ni akadiɔ lɛ he lɛ maa bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔya nɔ wɔtao mɛi ni tamɔ tooi lɛ nɔ mi ehaa tɛŋŋ?

12 Ezekiel ninaa lɛ maa yiŋtoo kome hewɔ ni hiamɔ yɔɔ he waa akɛ wɔya nɔ wɔtaoɔ mɛi ni “dɔmɔɔ ŋtsɔi ní amɛyeɔ ŋkɔmɔ” lɛ nɔ mi. Mɛi awala damɔ nɔ. Etsɛŋ ni Yehowa ŋwɛi tabilɔi lɛ ní hii ekpaa ni hiɛ mɔgbee dadei lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ baakpata mɛi ni akadiko amɛ lɛ. Bɔfo Paulo ŋma yɛ nakai kojomɔ ni baaba lɛ he akɛ, Nuŋtsɔ Yesu kɛ “ehewalɛ bɔfoi lɛ” “aaatɔ owele yɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ anɔ.” (2 Tes. 1:7, 8) Kadimɔ akɛ abaadamɔ bɔ ni mɛi feɔ amɛnii yɛ sanekpakpa lɛ he amɛhaa lɛ nɔ akojo amɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ ekãa ajaje Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ kɛyashi naagbee. (Kpoj. 14:6, 7) Enɛ kɛ sɔ̃ ni tsii bafɔ̃ɔ Yehowa tsuji fɛɛ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ anɔ.—Nyɛkanea Ezekiel 3:17-19.

13. (a) Mɛɛ sɔ̃ bɔfo Paulo nu he akɛ ekã enɔ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ sɔ̃ onuɔ he akɛ ekã onɔ yɛ mɛi ni yɔɔ nyɛshikpɔŋkuku lɛ mli ahewɔ?

13 Bɔfo Paulo nu he akɛ eji esɔ̃ akɛ eshiɛ sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi. Eŋma akɛ: “Mihiɛ Helabii kɛ jekɔji, nilelɔi kɛ mɛi ni leee nii fɛɛ nyɔmɔ. No hewɔ lɛ kɛ ka mikome mihewɔ lɛ miisumɔ akɛ, nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ Roma lɛ hu, mabajaje sanekpakpa lɛ matsɔɔ nyɛ.” (Rom. 1:14, 15) Akɛni Paulo hiɛ sɔ mɔbɔ ní ana lɛ lɛ hewɔ lɛ, enu he akɛ sɔ̃ kã enɔ akɛ eye ebua mɛi krokomɛi koni amɛ hu amɛná Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ he sɛɛ. (1 Tim. 1:12-16) Ebafee tamɔ nɔ ni ehiɛ mɛi fɛɛ ni ekɛkpeɔ lɛ nyɔmɔ, ni sanekpakpa lɛ ní eeeshiɛ eha amɛ lɛ pɛ nɔ ebaanyɛ etsɔ ewo nakai nyɔmɔ lɛ. Ani bo hu onuɔ he akɛ ohiɛ mɛi ni yɔɔ nyɛshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ nyɔmɔ ni tamɔ nakai?—Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 20:26, 27.

14. Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni wɔshiɛɔ yɛ faŋŋ kɛ agbɛnɛ hu yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ?

14 Eyɛ mli akɛ adesai ayiwalaheremɔ he miihia moŋ, shi wɔyɛ yiŋtoo kroko ni he hiaa waa hewɔ ní wɔshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ. Yehowa wie yɛ gbalɛ ni yɔɔ Maleaki 1:11 lɛ mli akɛ: “Kɛjɛ hulu shitee mli kɛyashi eshinyɔɔ mli lɛ migbɛi lɛ da yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ, . . . ni akɛ nikeenii ní he tse hu baa; ejaakɛ migbɛi lɛ da yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ.” Yehowa tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛ heshibaa tsuɔ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛjieɔ egbɛi lɛ yi yɛ faŋŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni enɛ haa gbalɛ nɛɛ baa mli. (Lala 109:30; Mat. 24:14) “Yijiemɔ afɔle” ní wɔshãa wɔhaa Yehowa lɛ ji yiŋtoo titri hewɔ ni wɔshiɛɔ yɛ faŋŋ kɛ agbɛnɛ hu yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ.—Heb. 13:15.

Nifeemɔi ni He Hiaa Waa ni Jwere Wɔhiɛ

15. (a) Beni Israelbii lɛ bɔleɔ Yeriko maŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ amɛmia amɛgbaja mli yɛ gbi ni ji kpawo lɛ nɔ? (b) Mɛni enɛ tsɔɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he?

15 Te shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baaya nɔ eha tɛŋŋ wɔsɛɛ? Yeriko maŋ lɛ he ká ni awo ní aŋma yɛ Yoshua wolo lɛ mli lɛ feɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Beni Nyɔŋmɔ baakpata Yeriko maŋ lɛ hiɛ lɛ, efã Israelbii lɛ ni amɛbɔle maŋ lɛ shikome daa gbi, gbii ekpaa. Shi yɛ gbi ni ji kpawo lɛ nɔ lɛ, esa akɛ amɛbɔle maŋ lɛ fe bɔ ni amɛfeɔ daa gbi lɛ. Yehowa kɛɛ Yoshua akɛ: “Gbi ni ji gbi kpawo lɛ nyɛbɔlea maŋ lɛ shii kpawo, ni osɔfoi lɛ akpã tɛtrɛmaŋtrɛi lɛ. Ni aba mli akɛ, kɛ́ akpã . . . tɛtrɛmaŋtrɛ lɛ . . . maŋ muu lɛ fɛɛ abɔ oshe wulu, ni maŋ lɛ gbogbo lɛ aaagbee shi shwɛtɛɛ.” (Yosh. 6:2-5) Eeenyɛ efee akɛ wɔ hu wɔbaatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ waa yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ beni abaakpata nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛ lɛ, no mli lɛ aye Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he odase bɔ ni anako enɔ da.

16, 17. (a) Mɛni abaatsu dani “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” baaba naagbee? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

16 Ekolɛ be baashɛ ni shɛɛ sane ni wɔjajeɔ lɛ baajije tamɔ ‘oshebɔɔ wulu.’ Yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ, akɛ “nyɔŋmɔŋtɛi babaoo ni amɛtsiimɔ tamɔ talenta” fee kojomɔ shɛɛ saji ni naa wawai lɛ ahe mfoniri. * Ni Kpojiemɔ 16:21 lɛ kɛɛ akɛ: “Amɛhaomɔ lɛ da tsɔ.” Kɛbashi amrɔ nɛɛ, wɔlé gbɛfaŋnɔ ni shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baatsu yɛ nakai naagbee kojomɔ shɛɛ saji lɛ ajajemɔ mli. Shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ dani “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” aaaba naagbee lɛ, no mli lɛ aha mɛi ele Yehowa gbɛi lɛ bɔ ni anako enɔ da.—Kpoj. 7:14; Ezek. 38:23.

17 Be mli ni wɔmɛɔ nibii ni he hiaa waa ni jwere wɔhiɛ lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔkɛ ekãa ajajea Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Mɛɛ naagbai wɔkɛkpeɔ be mli ni wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu nakai naagbai lɛ ahe nii? Wɔbaasusu sanebimɔi nɛɛ ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Asafo lɛ Web site adrɛs lɛ ji www.watchtower.org.

^ kk. 16 Kɛ́ Helabii atalenta he awie lɛ, no lɛ nyɔŋmɔŋtɛi lɛ ateŋ eko fɛɛ eko tsiimɔ aaafee kilogram 20.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ Ŋmalɛi anɔ wɔdamɔɔ wɔshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ ama shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ mi yɛ wɔbei nɛɛ amli?

• Mɛni hewɔ sɔ̃ kã Yehowa tsuji ni amɛjɔ́ɔ amɛhe nɔ lɛ anɔ akɛ amɛshiɛ lɛ?

• Mɛɛ nifeemɔi ni he hiaa waa jwere wɔhiɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 4]

Ani onuɔ he akɛ eji osɔ̃ akɛ oshiɛ otsɔɔ mɛi krokomɛi taakɛ bɔfo Paulo nu he lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Nyɛminuu Knorr, afi 1953