Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Hiɛshikamɔ Ayɔse Onyɛmɔ, ni Oha Omii Ashɛ Ohe

Okɛ Hiɛshikamɔ Ayɔse Onyɛmɔ, ni Oha Omii Ashɛ Ohe

Okɛ Hiɛshikamɔ Ayɔse Onyɛmɔ, ni Oha Omii Ashɛ Ohe

“MIBƆƆƆ mɔdɛŋ kwraa!” Ani owie nɛkɛ shii abɔ akɛni onyɛɛɛ otsu oti ko ni okɛma ohiɛ lɛ he nii lɛ hewɔ? Ekolɛ Kristofonyo oblayoo yoofɔyoo ko baawie nakai akɛni enuɔ he akɛ ebi ŋmɔŋ lɛ kwɛmɔ haaa ená dekã, ni ehaoɔ akɛ enyɛɛɛ ekɛ ehe awo Kristofoi anitsumɔi amli babaoo lɛ hewɔ. Kristofonyo kroko baanyɛ anu he akɛ tsɔsemɔ ni ená kɛjɛ egbekɛbiiashi lɛ haaa enyɛ babaoo etsu, ni ebaasusu akɛ emɔdɛŋbɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ faaa. Ekolɛ Odasefonyo ko ni egbɔ lɛ náaa miishɛɛ ejaakɛ enyɛɛɛ ekɛ ehe awo Kristofoi anitsumɔi amli tamɔ bɔ ni tsutsu ko lɛ efeɔ beni eyɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ní eyaa ebaa lɛ. Christiane ni eweku shihilɛ haaa enyɛ etsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli tamɔ bɔ ni esumɔɔ ni efee lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ aha wiemɔ ko ní miiwo mɛi ahewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ mifóɔ.”

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye henumɔi nɛɛ anɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi komɛi tsɔ amɛná amɛshihilɛi ahe jwɛŋmɔ ni ja? Mɛɛ sɛɛnamɔi yɔɔ le ni wɔɔle nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ nibii ni wɔnyɛŋ wɔfee lɛ he?

Okɛ Hiɛshikamɔ Atsu Nii

Bɔfo Paulo tsɔɔ nɔ̃ titri ni esa akɛ wɔfee koni wɔya nɔ wɔná miishɛɛ be fɛɛ be lɛ mli akɛ: “Nyɛmii ashɛa yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli daa! misaa miikɛɛ: Nyɛmii ashɛa! Nyɛmlijɔlɛ [“nyɛhiɛshikamɔ,” NW] lɛ nyɛhaa gbɔmɛi fɛɛ alea!” (Filip. 4:4, 5) Esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii ní wɔle wɔnyɛmɔi kɛ shihilɛi amli ni wɔyɔɔ, bɔni afee ni wɔná miishɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, ní wɔtsui hu anyɔ wɔ mli. Kɛ́ wɔkɛ otii wuji ni wɔnyɛŋ wɔshɛ he mamɔ wɔhiɛ lɛ, wɔfeɔ yeyeeye bɔ ni esaaa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔfee anihao, ní wɔkɛ gbɔjɔmɔi ni wɔsusuɔ akɛ wɔyɔɔ lɛ ajie wɔnaa akɛ no haaa wɔnyɛ wɔtsu babaoo yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔshihilɛ ji lɛ, Yehowa biɔ ni wɔkɛ wɔsusuma kɛ wɔtsui muu fɛɛ asɔmɔ lɛ. (Kol. 3:23, 24) Kɛ́ wɔkɛ wɔsusuma kɛ wɔtsui muu fɛɛ sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiii shi yɛ wɔhenɔjɔɔmɔ lɛ naa. (Rom. 12:1) Kɛfata he lɛ, wɔtsui enyɔŋ wɔ mli, ni wɔnaŋ miishɛɛ kɛ jɔɔmɔi krokomɛi ni mɛi ni kɛ amɛsusuma muu fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa lɛ náa lɛ eko.—Abɛi 10:22.

Wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Biblia lɛ mli akɛ “hiɛshikamɔ” lɛ tsɔɔ mli ní anaa ahaa mɔ. Eshishinumɔ diɛŋtsɛ tsɔɔ “sane he ŋmɛɛmɔ.” Nakai wiemɔ lɛ tsɔɔ hu akɛ esaaa akɛ afeɔ veveeve fe nine. No hewɔ lɛ kɛ́ wɔkɛ hiɛshikamɔ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ wɔshihilɛ he. Ani nakai feemɔ baawa kɛha wɔ? Ewaa kɛhaa mɛi komɛi, tsɛbelɛ amɛnuɔ mɛi krokomɛi ashishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔna akɛ nitsumɔ dɛŋdɛŋ ko ni wɔnaanyo ko tsuɔ lɛ eha etɔ lɛ lɛ, ani wɔyeŋ wɔbuaŋ lɛ ni ena akɛ ehe miihia ni efee tsakemɔi yɛ eshihilɛ mli? Nakai nɔŋŋ ehe miihia ni wɔ hu wɔyɔse nibii ni wɔnyɛɛɛ wɔtsu lɛ.—Abɛi 11:17.

Kɛ́ wɔfɔlɔi ni tsɔse wɔ lɛ ji mɛi ni nii esaaa amɛhiɛ lɛ, no lɛ ebaanyɛ efee nɔ ni wa akɛ wɔɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ wɔfatɔɔi ahe. Mɛi komɛi nu he yɛ amɛgbekɛbiiashi akɛ be fɛɛ be lɛ esa akɛ amɛsa amɛfɔlɔi ahiɛ waa koni amɛfɔlɔi asumɔ amɛ. Kɛ́ nakai ji bɔ ni atsɔse wɔ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔná jwɛŋmɔ ni ejaaa yɛ bɔ ni Yehowa naa wɔ ehaa lɛ he. Yehowa sumɔɔ wɔ yɛ wɔtsui muu fɛɛ mli ni wɔjɛɔ wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ hewɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ Yehowa ‘le wɔsu kɛ wɔbaŋ, ni ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.’ (Lala 103:14) Ele he ni wɔnyɛmɔ yashɛɔ, ni kɛ́ wɔkɛ ekãa sɔmɔ lɛ yɛ wɔgbɔjɔmɔi nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, enyaa wɔ he. Kɛ́ wɔkai akɛ Nyɔŋmɔ tamɔɔɔ nitsumɔ tsɛ ko ni yɔɔ kpɛŋŋ ni kpaa babaoo gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔyɔse nibii ni wɔbaanyɛ wɔtsu kɛ nibii ni wɔnyɛŋ wɔtsu.—Mika 6:8.

Kɛlɛ, ewa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaaná jwɛŋmɔ ni ja tamɔ nɛkɛ. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, obaanyɛ obi Kristofonyo ko ni eda yɛ mumɔŋ ni le bo jogbaŋŋ lɛ ni eye ebua bo. (Abɛi 27:9) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani oosumɔ ni osɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ? Kɛ́ nakai ni lɛ, eji oti ni sa jogbaŋŋ! Ani onaa akɛ onyɛɛɛ oshɛ oti nɛɛ he? Ekolɛ ehe baahia ní aye abua bo ni okatiu heloonaa nibii pii asɛɛ. Aloo ekolɛ onaanyo Kristofonyo lɛ kɛ bo baasusu he kɛji akɛ sɔ̃i babaoo ni jwere onɔ yɛ oweku lɛ mli lɛ baanyɛ aha efee nɔ ni sa akɛ okɛ ohe aaawo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli amrɔ nɛɛ. Mɔ lɛ baanyɛ aye abua bo ni ona kɛji obaanyɛ osɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ loo ni ole tsakemɔi ni esa akɛ ofee yɛ oshihilɛ mli bɔni afee ni onyɛ otsu babaoo. Wu hu baanyɛ aye abua eŋa ni ele enyɛmɔi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaanyɛ eha eŋa lɛ ajɔɔ ehe bɔ ni sa dani aje nyɔɔŋ ko ni yoo lɛ sumɔɔ ni etsu babaoo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ shishi. Enɛ baaha yoo lɛ aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni enyɛ eya nɔ ená miishɛɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Taomɔ Nibii ni Obaanyɛ Otsu

Ekolɛ gbɔlɛ loo hela haŋ wɔnyɛ wɔfee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Kɛ́ oji fɔlɔ lɛ, ekolɛ obaasusu akɛ onáaa aŋkro nikasemɔ loo Kristofoi akpeei ahe sɛɛ tsɔ ejaakɛ obii ni darako lɛ akwɛmɔ heɔ obe waa ni amɛhaa etɔɔ bo. Shi, ani eeenyɛ efee akɛ nibii ni onyɛɛɛ otsu lɛ ahe susumɔ tuutu lɛ haaa onyɛ oyɔse nibii ni obaanyɛ otsu?

Afii akpei komɛi ni eho nɛɛ, Levinyo ko wie shwelɛ ko ni ená shi gbɛ eŋmɛɛɛ lɛ lɛ he. Ená hegbɛ akɛ esɔmɔ otsii enyɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ daa afi. Shi ena kulɛ, ehi afɔleshaalatɛ lɛ he daa. (Lala 84:2-4) Mɛni ye ebua nuu anɔkwafo nɛɛ ni etsui nyɔ emli? Eyɔse akɛ gbi kome po ni aaaye yɛ sɔlemɔwe lɛ kpoi lɛ anɔ lɛ ji hegbɛ ni nɔ bɛ. (Lala 84:5, 6, 11) Yɛ nɔ najiaŋ ní wɔɔsusu nibii ní wɔnyɛŋ wɔtsu lɛ ahe tuutu lɛ, esa akɛ wɔnyɛ wɔyɔse nibii ni wɔbaanyɛ wɔtsu ni wɔmii ashɛ he.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nyɛmi yoo Kristofonyo ko ni yɔɔ Canada ni atsɛɔ lɛ Nerlande lɛ he okwɛ. Enyɛɛɛ enyiɛ, ni etaa helatsɛmɛi ashwiili mli, ni enu he akɛ enyɛŋ babaoo etsu yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi etsake esusumɔ ni ekɛ he ko ni shwapoi babaoo yɔɔ fee lɛ diɛŋtsɛ eshikpɔŋkuku. Ekɛɛ akɛ: “Mitaa mishwiili lɛ mli yɛ sɛ̃i kakadaŋŋ ko ni ma shwapo lɛ mli lɛ masɛi. Miyeɔ mɛi ni bataraa shi koni amɛjɔɔ amɛhe be fioo lɛ odase ni enɛ haa mináa miishɛɛ.” Nerlande he ni ekɛwoɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fã ni he hiaa nɛɛ mli lɛ haa etsui nyɔɔ emli waa.

Feemɔ Tsakemɔi kɛ́ Ehe Miihia

Ekolɛ abalaa ni ashi yɛ lɛlɛ ko nɔ lɛ baaha lɛlɛ lɛ ajo foi waa. Shi kɛ ahum bɔi tswaa lɛ, amlaku lɛ gbeɔ abalaa lɛ. Amlaku lɛ nyɛŋ ekudɔ ahum lɛ, shi kɛ́ egbe abalaa lɛ, ebaanyɛ ekudɔ lɛlɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu bei pii lɛ, wɔnyɛŋ wɔkudɔ shihilɛi ni tamɔ ahum ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ. Shi wɔbaanyɛ wɔkudɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ kɛyashi he ko kɛtsɔ tsakemɔ ni wɔɔfee yɛ bɔ ni wɔkɛ wɔhewalɛ, wɔjwɛŋmɔ, kɛ wɔhenumɔ tsuɔ nii wɔhaa lɛ mli lɛ nɔ. Kɛ́ wɔsusu shihilɛ mli ni wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ lɛ he lɛ, no baaye ebua wɔ ni wɔná miishɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli ni wɔtsui anyɔ wɔmli.—Abɛi 11:2.

Susumɔ nɔkwɛmɔnii nɛɛ ahe okwɛ. Kɛ́ wɔbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tsɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkwa nitsumɔi ni baaha etɔ wɔ yɛ gbi lɛ mli bɔni afee ní wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kɛya asafoŋ kpee nakai gbi lɛ gbɛkɛ. Enɛ baaha wɔná hegbɛ ni wɔkɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ abɔ jogbaŋŋ. Aloo kɛ́ yoofɔyoo ko nyɛɛɛ ekɛ ehe awo shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛni ebi lɛ bɛ hewalɛ hewɔ lɛ, ebaanyɛ efɔ̃ nyɛmi yoo Kristofonyo ko nine ní ebafata ehe yɛ shĩa ni amɛye odase yɛ tɛlifoŋ nɔ be mli ni ebi lɛ ewɔ.

Ni kɛ́ oshihilɛ eŋmɛɛɛ bo gbɛ ni okase nibii ni abaasusu he yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ kɛtsɔ hiɛ hu? Obaanyɛ okwɛ nii abɔ ni obaanyɛ okase, ni okase lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ ebalɛ nakai ní wɔfee tsakemɔ yɛ otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ lɛ amli lɛ, no baanyɛ aha wɔfee ekãa ni wɔná miishɛɛ.

Tsakemɔi ni wɔɔfee yɛ otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ lɛ amli lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ faishitswaa. Ehe bahia ni Serge kɛ Agnès ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ France lɛ afee tsakemɔ wulu yɛ oti ni amɛkɛma amɛhiɛ lɛ mli. Serge kɛɛ akɛ: “Beni wɔná wɔle akɛ Agnès hiɛ musu lɛ, wɔyɔse akɛ wɔgbɛkpamɔ akɛ wɔɔtsɔmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ nyɛŋ aba mli.” Amrɔ nɛɛ Serge yɛ biyei enyɔ, ni etsɔɔ oti kroko ni amɛkɛma amɛhiɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi. Ewie akɛ: “Akɛni wɔnyɛɛɛ wɔyasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ hewɔ lɛ, wɔfee wɔjwɛŋmɔ akɛ wɔbaasɔmɔ akɛ ‘maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi’ yɛ wɔmaŋ lɛ mli. Wɔyafata kuu ko ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ lɛ ahe.” Ani amɛná oti hee ni amɛkɛma amɛhiɛ nɛɛ he sɛɛ? Serge kɛɛ akɛ: “Wɔnuɔ he akɛ wɔhe yɛ sɛɛnamɔ waa yɛ asafo lɛ mli.”

Nyɛmi yoo Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Odile ni eye aaafee afii 75 ni yɔɔ France, ni tswetsweetswe yɔɔ ehe lɛ nyɛɛɛ adamɔ shi be kakadaŋŋ. Akɛni ehela lɛ haaa enyɛ ekɛ ehe awo shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hewɔ lɛ, enijiaŋ je wui. Shi ekpaaa Yehowa sɔɔmɔ. Etsake gbɛ nɔ ni etsɔɔ eshiɛɔ lɛ, ni ebɔi odaseyeli yɛ tɛlifoŋ nɔ. Ekɛɛ akɛ: “Nakai feemɔ waaa ni mináa he miishɛɛ babaoo fe bɔ ni misusu!” Akɛni etsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ eshiɛɔ hewɔ lɛ, ekɛ ekãa tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ekoŋŋ.

Hiɛshikamɔ ni Akɛtsuɔ Nii lɛ Kɛ Jɔɔmɔ Babaoo Baa

Hiɛshikamɔ ni wɔkɛaatsu nii lɛ haŋ wɔnijiaŋ aje wui. Kɛ́ wɔkɛ otii ni wɔbaanyɛ he nii wɔtsu mamɔ wɔhiɛ lɛ, ehaa wɔtsui nyɔɔ wɔmli yɛ naagbai ni wɔyɔɔ lɛ fɛɛ asɛɛ. Ni kɛ́ wɔnyɛɛɛ wɔtsu babaoo po lɛ, wɔnáa miishɛɛ yɛ nɔ ni wɔnyɛ wɔtsu lɛ hewɔ.—Gal. 6:4.

Kɛ́ wɔkɛ hiɛshikamɔ tsu wɔnyɛmɔi ahe nii lɛ, ebaaha wɔna mli wɔha wɔnanemɛi Kristofoi lɛ waa. Kɛ́ wɔha amɛgbɔjɔmɔi lɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, wɔhiɛ baasɔ nibii ni amɛfeɔ amɛhaa wɔ lɛ be fɛɛ be. Kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ ejurɔ ni amɛfeɔ wɔ lɛ, ehaa ekomefeemɔ kɛ gbeekpamɔ hiɔ wɔ kɛ amɛteŋ. (1 Pet. 3:8) Kaimɔ akɛ, Yehowa ni ji wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kpaaa babaoo gbɛ kɛjɛɛɛ wɔdɛŋ kɔkɔɔkɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ. Ni kɛ́ wɔkɛ hiɛshikamɔ tsu nii ni wɔkɛ otii ni wɔbaanyɛ wɔtsu he nii lɛ mamɔ wɔhiɛ lɛ, nibii ni wɔfeɔ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ mli lɛ baaha wɔná miishɛɛ waa ní wɔtsui anyɔ wɔmli.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 29]

Esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii ní wɔle wɔnyɛmɔi kɛ shihilɛi amli ni wɔyɔɔ, bɔni afee ni wɔná miishɛɛ yɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli ní wɔtsui hu anyɔ wɔ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Nerlande náa miishɛɛ beni etsuɔ bɔ ni ebaanyɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Kasemɔ bɔ ni “agbeɔ abalaa lɛ”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© Wave Royalty Free/age fotostock

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Serge kɛ Agnès ná oti hee ní amɛkɛma amɛhiɛ lɛ he sɛɛ