Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oleee Emli Nɔ Ni Baahi!

Oleee Emli Nɔ Ni Baahi!

Oleee Emli Nɔ Ni Baahi!

“Leebi lɛ dũ odũmɔnii lɛ, ni gbɛkɛ hu kaajie onine yɛ he; ejaakɛ oleee emli nɔ ni baahi.”—JAJ. 11:6.

1. Mɛni hewɔ bɔ ni dumɔnii kwɛ̃ɔ ní edaa lɛ ji nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ní haa wɔnaa akɛ wɔjeee fɛifɛi lɛ?

O KWAAFONYO ŋmɛɔ etsui shi. (Yak. 5:7) Kɛ́ edũ dumɔnii lɛ, emɛɔ kɛyashiɔ dumɔnii lɛ kwɛ̃ɔ ni edaa. Kɛ́ nibii tee nɔ bɔ ni akpaa gbɛ lɛ, dumɔnii lɛ kwɛ̃ɔ fiofio kɛjeɔ kpo kɛjɛɔ sũ lɛŋ. No sɛɛ lɛ edaa kɛtsɔɔ tso ni ewoɔ yibii. Sɛɛ mli lɛ ŋmɔ lɛ gbaa futaa bɔ ni sa kpamɔ. Bɔ ni dumɔnii lɛ kwɛ̃ɔ ni edaa fiofio lɛ ji nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ waa! Shi esa akɛ wɔkɛ heshibaa hu ayɔse Mɔ ni haa dumɔnii lɛ kwɛ̃ɔ lɛ. Wɔbaanyɛ wɔdũ dumɔnii lɛ, ní wɔshwie nɔ nu hu. Shi Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni haa ekwɛ̃ɔ ni eshwereɔ.—Okɛto 1 Korintobii 3:6 lɛ he.

2. Yɛ abɛbuai ni wɔsusu he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, mɛɛ saji Yesu ha wɔle yɛ bɔ ni feɔ ni mɔ ko batsɔɔ kaselɔ lɛ he?

2 Taakɛ atsɔɔ mli yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Yesu kɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ to okwaafonyo ni duɔ dumɔnii lɛ he. Yɛ abɛbua ni kɔɔ shikpɔŋ sũi srɔtoi lɛ ahe lɛ mli lɛ, Yesu ma nɔ mi akɛ eyɛ mli akɛ nidulɔ lɛ dũ dumɔwui kpakpai moŋ, shi bɔ ni aŋkroaŋkroi ni boɔ shɛɛ sane lɛ toi lɛ atsui yɔɔ ha lɛ ji nɔ ni baatsɔɔ kɛji dumɔwui lɛ bawo yibii loo ewoŋ yibii. (Mar. 4:3-9) Yɛ abɛbua ni kɔɔ nidulɔ ni yawɔɔ lɛ he lɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ nuuu bɔ ni feɔ ni mɛi batsɔmɔɔ kaselɔi heei lɛ shishi jogbaŋŋ. Nɔ hewɔ ji akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa mɛi batsɔmɔɔ kaselɔi shi jeee adesa ko. (Mar. 4:26-29) Agbɛnɛ lɛ, nyɛhaa wɔsusua Yesu abɛbuai krokomɛi etɛ, ni ji sinapi wu lɛ, masha lɛ, kɛ yaa lɛ ahe wɔkwɛa. *

Sinapi Wu lɛ He Abɛbua Lɛ

3, 4. Mɛɛ saji ni kɔɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he sinapi wu lɛ he abɛbua lɛ feɔ lɛ faŋŋ?

3 Abɛbua ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ hu jeɔ kpo yɛ Marko yitso 4 lɛ, ni ewieɔ nibii enyɔ he: klɛŋklɛŋ lɛ mɛi babaoo boɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi; nɔ ni ji enyɔ lɛ abuɔ mɛi ni kpɛlɛɔ shɛɛ sane lɛ nɔ lɛ ahe. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɛni he wɔɔŋɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ wɔto, aloo mɛɛ abɛ wɔɔbu yɛ he? Etamɔ sinapi wu kuli kome ni beni aduɔ yɛ shikpɔŋ lɛ eji wu bibioo fe shikpɔŋ lɛ nɔ wui fɛɛ; shi kɛ́ adu lɛ, ekwɛ̃ɔ ni edaa fe shwiebaai fɛɛ, ni egbálaa niji kpelei, bɔ ni ŋwɛi loofɔji lɛ aaanyɛ afee tsũi yɛ ehɔŋ lɛ shishi.”—Mar. 4:30-32.

4 Abɛbua nɛɛ kɔɔ “Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ” shweremɔ ni tee nɔ kɛjɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. kɛbaa beni Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ gbɛ eshwa ní Kristofoi asafo lɛ hu shwere lɛ he. Akɛni sinapi wu ji wu nyɛkɛsiɔɔ hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛdamɔ shi aha nɔ ko ni edaaa kwraa. (Okɛto Luka 17:6 lɛ he.) Shi kɛ́ adũ sinapi wu nɛɛ, enyɛɔ edaa kɛtsɔɔ tso ní kwɔlɛ aaashɛ mitai etɛ kɛmiimɔ mitai enumɔ, ni egbálaa niji kpelei.—Mat. 13:31, 32.

5. Mɛɛ shweremɔ tee nɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli?

5 Kristofoi asafo lɛ bɔi shweremɔ akɛ kuu fioo yɛ afi 33 Ŋ.B. beni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ kaselɔi aaafee 120 mu lɛ. Etsɛɛɛ ni héyelilɔi akpei abɔ bafata nakai kaselɔi akuu fioo lɛ he. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 2:41; 4:4; 5:28; 6:7; 12:24; 19:20.) Yɛ afii 30 mli lɛ, kaselɔi lɛ ayi bafa aahu akɛ bɔfo Paulo nyɛ ekɛɛ asafo ni yɔɔ Kolose lɛ akɛ ‘ashiɛ’ sanekpakpa lɛ “atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ní yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ” momo. (Kol. 1:23) Mɛɛ shweremɔ ni sa kadimɔ waa po nɛ!

6, 7. (a) Mɛɛ shweremɔ etee nɔ kɛjɛ afi 1914? (b) Mɛɛ shweremɔ baaya nɔ lolo?

6 Kɛjɛ beni ato Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, sinapi “tso” lɛ niji lɛ edara waa. Nyɔŋmɔ webii lɛ ena Yesaia gbalɛ lɛ mlibaa diɛŋtsɛ akɛ: “Mɔ bibioo ko aaatsɔ mɛi akpe, ni mɔ fioo hu aaatsɔ maŋ ni wa.” (Yes. 60:22) Kristofoi akuu fioo ni afɔ amɛ mu ní shiɛ sanekpakpa lɛ yɛ afi 1900 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ bɔleee akɛ beni baashɛ afi 2008 lɛ, Odasefoi aaafee akpekpei kpawo baatsu nitsumɔ nɛɛ yɛ shikpɔji ni fa fe 230 nɔ. Eji shweremɔ ni yɔɔ naakpɛɛ waa taakɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ tsɔɔ lɛ!

7 Shi ani shweremɔ lɛ fɛɛ nɛ? Dabi. Yɛ naagbee lɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishibii baakpele shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni amɛ pɛ amɛbaahi nɔ. No mli lɛ akpata shiteekɛwolɔi fɛɛ ahiɛ. Jeee adesai ahewalɛ nɔ abaatsɔ afee enɛ, shi moŋ Nuŋtsɔ Maŋtsɛ Yehowa ji mɔ ni baatsu nibii ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe nii. (Nyɛkanea Daniel 2:34, 35.) No mli lɛ wɔbaana Yesaia gbalɛ kroko naagbee mlibaa akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.”—Yes. 11:9.

8. (a) Namɛi loofɔji ni Yesu wie he yɛ ebɛbua ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha? (b) Mɛni he abuɔ wɔhe kɛjɛɔ amrɔ nɛɛ po?

8 Yesu tsɔɔ akɛ ŋwɛi lofɔji lɛ nyɛɔ amɛfeɔ tsũi yɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ hɔŋ lɛ shishi. Loofɔji ni awie amɛ he yɛ abɛbua ni kɔɔ nidulɔ ni yashwã dumɔwui ni yashwie shikpɔŋ sũi srɔtoi anɔ lɛ he lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha Maŋtsɛyeli lɛ henyɛlɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛye dumɔwui lɛ. (Mar. 4:4) Shi yɛ abɛbua ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ mli lɛ, loofɔji lɛ damɔ shi kɛha mɛi ni hiɛ tsui kpakpa ni amɛbabaa abo yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ. Amrɔ nɛɛ po lɛ, abuɔ amɛhe kɛjɛɔ nifeemɔi ni he tseee ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ, kɛ nibii ni baanyɛ afite amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ ahe. (Okɛto Yesaia 32:1, 2 lɛ he.) Nakai nɔŋŋ hu Yehowa kɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ to tso he yɛ gbalɛ naa akɛ: “Israel gɔŋ ní kwɔ lɛ nɔ matɛo yɛ, ni eeegbála niji, ni eeewo yibii, ni eeetsɔ tseneduru fɛfɛo, ni loofɔji srɔtoi fɛɛ aaabahi shishi; amɛaahi efiji ashishi hɔ̃ɔŋ lɛ mli.”—Ezek. 17:23.

Masha lɛ He Abɛbua Lɛ

9, 10. (a) Mɛɛ sane Yesu ma nɔ mi yɛ masha lɛ he abɛbua lɛ mli? (b) Mɛni bei pii lɛ Biblia lɛ kɛ masha damɔɔ shi ehaa, ni mɛɛ sanebimɔ ni kɔɔ masha ni Yesu wie he lɛ he wɔbaasusu?

9 Jeee be fɛɛ be adesai naa shweremɔ ni yaa nɔ. Yesu kɛ abɛbua kroko ma sane nɛɛ nɔ mi. Ekɛɛ akɛ: “Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ tamɔ masha ni yoo ko kɔ ni eŋɔhɔ mã tsesei etɛ mli kɛyashi beyinɔ ni fɛɛ sha.” (Mat. 13:33) Mɛni masha nɛɛ damɔ shi kɛha, ni mɛɛ tsakpãa yɔɔ ekɛ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ lɛ teŋ?

10 Bei pii lɛ, Biblia lɛ kɛ masha damɔɔ shi ehaa esha. Bɔfo Paulo kɛ wiemɔ masha lɛ tsu nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ beni ewieɔ hewalɛ fɔŋ ni eshafeelɔ ko ná yɛ blema Korinto asafo lɛ mli lɛ he lɛ. (1 Kor. 5:6-8) Ani Yesu kɛ masha miitsu nii kɛmiidamɔ shi eeha nɔ̃ fɔŋ ko shweremɔ?

11. Te akɛ masha tsu nii aha tɛŋŋ yɛ blema Israel?

11 Dani wɔɔha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, ehe miihia ni wɔkadi saji etɛ komɛi. Klɛŋklɛŋ lɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa eŋmɛɛɛ gbɛ ni akɛ masha atsu nii yɛ Hehoo gbijurɔyeli lɛ mli moŋ, shi yɛ bei krokomɛi amli lɛ, ekpɛlɛɔ afɔlei ni akɛ nibii ni masha yɔɔ mli lɛ shãa lɛ anɔ. Masha fata shidaa afɔle ni akɛhaa lɛ he, ni mɛi ni kɛ shidaa afɔle nɛɛ haa lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛfeɔ nakai kɛdaa Yehowa shi yɛ nibii babaoo ni ekɛjɔɔ amɛ lɛ ahewɔ. Afɔle nɛɛ haa mɔ ni yeɔ eko lɛ náa miishɛɛ waa.—3 Mose 7:11-15, Ga Biblia hee lɛ.

12. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni Biblia lɛ kɛ wiemɔi tsuɔ nii kɛfeɔ nibii ahe okadi lɛ mli?

12 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, eyɛ mli akɛ abaanyɛ akɛ nɔ ko adamɔ shi aha nɔ̃ gbonyo yɛ Ŋmalɛ lɛ mli yɛ be ko mli moŋ, shi yɛ be kroko mli lɛ, abaanyɛ akɛ nakai nii lɛ nɔŋŋ adamɔ shi aha nɔ ko kpakpa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ 1 Petro 5:8 lɛ, akɛ Satan to jata he kɛfee bɔ ni eyi wa ní ehe yɔɔ oshara lɛ he mfoniri. Shi yɛ Kpojiemɔ 5:5 lɛ, akɛ Yesu to jata he, ni awie ehe akɛ “Jata lɛ ni jɛ Yuda akutso lɛ mli lɛ.” Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, akɛ jata tsu nii kɛfee ekãa ni Yesu kɛtsuɔ jalɛsaneyeli he nii lɛ he okadi.

13. Mɛni Yesu abɛbua ni kɔɔ masha lɛ he lɛ haa wɔleɔ yɛ bɔ ni feɔ ni mɔ ko batsɔɔ kaselɔ lɛ he?

13 Nɔ ni ji etɛ lɛ, Yesu ekɛɛɛ yɛ abɛbua lɛ mli akɛ masha lɛ fite mã muu lɛ fɛɛ bɔ ni anyɛɛɛ akɛfee nɔ ko. Gbɛ ni atsɔɔ nɔ ashãa aboloo lɛ ji nɔ̃ kɛkɛ he ni ewie. Yoo lɛ je gbɛ ekɛ masha lɛ wo mã lɛ mli, ni nɔ ni jɛ mli kɛba lɛ sa. Eŋɔ masha lɛ ehɔ mã lɛ mli. No hewɔ lɛ, yoo lɛ enaaa bɔ ni fee ni mã lɛ sha. Enɛ haa wɔkaiɔ nuu ni dũ dumɔwui lɛ ní eyawɔɔ gbɛkɛ lɛ. Yesu kɛɛ akɛ “dumɔnii lɛ kwɛ̃ɔ ni edaa, ni [nidulɔ lɛ] leee bɔ ni fee.” (Mar. 4:27) Yesu tsɔ abɛbuai ni waaa nɛɛ anɔ etsɔɔ akɛ wɔlé bɔ ni feɔ ni mɛi batsɔmɔɔ kaselɔi! Ekolɛ yɛ shishijee mli lɛ, wɔnaŋ bɔ ni feɔ ni mɔ ko batsɔɔ kaselɔ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ wɔnaa yibii ni mɔ lɛ woɔ lɛ.

14. Anɔkwale ni eji akɛ masha lɛ sha mã muu lɛ fɛɛ lɛ maa mɛni nɔ mi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he?

14 Kɛfata na ni adesai enaaa bɔ ni feɔ ni mɛi batsɔmɔɔ kaselɔi lɛ he lɛ, mɛi miitsɔmɔ kaselɔi yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Enɛ ji oti kroko ni abɛbua ni kɔɔ masha lɛ he lɛ maa nɔ mi. Masha lɛ sha mã muu lɛ fɛɛ, ni ji “mã tsesei etɛ” lɛ fɛɛ. (Luka 13:21) Taakɛ masha ji lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ní haa mɛi batsɔmɔɔ kaselɔi lɛ eshwere aahu akɛ amrɔ nɛɛ aashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ “shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.” (Bɔf. 1:8; Mat. 24:14) Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔɔfata he kɛtsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ!

Yaa Lɛ

15, 16. (a) Foo abɛbua ni kɔɔ yaa lɛ he lɛ abotia lei. (b) Mɛni yaa lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛni he abɛbua nɛɛ wieɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ lɛ he?

15 Jeee mɛi abɔ ni baatsɛ́ amɛhe akɛ Yesu Kristo kaselɔi lɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ, shi moŋ kaselɔi kpakpai ni amɛaaji lɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ. Yesu wie Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ ni baaha aná kaselɔi kpakpai nɛɛ he yɛ abɛbua kroko ni kɔɔ yaa he lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Asaŋ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ tamɔ yaa ni afɔ̃ yɛ ŋshɔ mli ni eŋɔ loi srɔtoi fɛɛ eko.”—Mat. 13:47.

16 Yaa lɛ ní damɔ shi kɛha Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ duɔ loi srɔtoi fɛɛ. Yesu tee nɔ ewie akɛ: “Beni [yaa lɛ] yi lɛ, agbala kɛba shia nɔ, ni amɛtara shi amɛbua ekpakpai lɛ anaa amɛwo kpaii amli; shi nii ni ehiii lɛ amɛshɛrɛ amɛshwie. Nakai nɔŋŋ abaafee yɛ je nɛŋ naagbee lɛ. Ŋwɛibɔfoi lɛ aaaje kpo aba ni amɛaabahala mɛi fɔ̃ji lɛ yɛ jalɔi lɛ ateŋ; ni amɛkɛ nomɛi aaawo la flɔnɔɔ lɛ mli. Jɛi yaafo kɛ nyanyɔji ashishikpemɔ aaahi.”—Mat. 13:48-50.

17. Mɛɛ be loi kpakpai lɛ ni ajieɔ kɛjɛɔ nɔ ni ehiii lɛ mli lɛ baaya nɔ?

17 Ani loi kpakpai lɛ ni ajieɔ kɛjɛɔ nɔ ni ehiii lɛ mli nɛɛ kɔɔ naagbee kojomɔ ni abaakojo gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ ní Yesu tsɔɔ akɛ ebaaya nɔ beni eba enunyam lɛ mli lɛ he? (Mat. 25:31-33) Dabi. Abaakojo gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ beni Yesu baaba yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ. Shi loi kpakpai lɛ ni ajieɔ kɛjɛɔ nɔ ni ehiii lɛ mli lɛ baaya nɔ yɛ “je nɛŋ naagbee” be lɛ mli. * Nakai be lɛ mli wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ, ni ji gbii ni baatsɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ hiɛ lɛ. No hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ajieɔ loi kpakpai lɛ kɛjɛɔ nɔ ni ehiii lɛ mli amrɔ nɛɛ?

18, 19. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ agbálaa adesai amli amrɔ nɛɛ? (b) Mɛni esa akɛ mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ afee? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ baafa 21 lɛ hu.)

18 Aná mɛi babaoo ni tamɔ loi kɛjɛ adesai ni damɔ shi kɛha ŋshɔ lɛ mli kɛba Yehowa asafo lɛ mli yɛ wɔbei nɛɛ amli. Amɛteŋ mɛi komɛi baa Kaimɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi hu baa asafoŋ kpeei, ni mɛi krokomɛi hu yɛ he miishɛɛ ákɛ akɛ amɛ aaakase Biblia lɛ. Shi ani mɛi nɛɛ fɛɛ batsɔmɔɔ anɔkwa Kristofoi? ‘Abaagbala amɛ kɛba shia nɔ,’ shi Yesu tsɔɔ akɛ abaabua “ekpakpai lɛ” anaa awo kpaii loo kɛntɛŋi, ni damɔ shi kɛha Kristofoi asafoi lɛ amli. Abaashɛrɛ nɔ ni ehiii lɛ ashwie, ni yɛ naagbee mli lɛ akɛ amɛ baawo okadifeemɔ la flɔnɔɔ lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ abaakpata amɛhiɛ.

19 Taakɛ loi ni ehiii lɛ ji lɛ, mɛi babaoo ni tsutsu ko lɛ amɛkɛ Yehowa Odasefoi kaseɔ Biblia lɛ ekpa nakai feemɔ. Kristofoi abii komɛi sumɔɔɔ ni amɛnyiɛɔ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ. Amɛsumɔɔɔ ni amɛsɔmɔ Yehowa, ni amɛteŋ mɛi komɛi ni kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛaasɔmɔ Yehowa lɛ sɔmɔɔ lɛ be kukuoo ko pɛ, kɛkɛ lɛ amɛkpa. * (Ezek. 33:32, 33) Shi ehe miihia waa ni mɛi fɛɛ ni hiɛ tsui kpakpa lɛ aha abua amɛ naa awo kpaii ni damɔ shi kɛha Kristofoi asafoi lɛ amli, ní amɛya nɔ amɛhi he ni yɔɔ shweshweeshwe dani naagbee kojomɔ gbi lɛ ashɛ.

20, 21. (a) Mɛni wɔkase ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ he yɛ Yesu abɛbuai ní wɔsusu he lɛ amli? (b) Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

20 Mɛni wɔkase ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ he yɛ Yesu abɛbuai ní wɔsusu he lɛ amli? Klɛŋklɛŋ lɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ eshwere waa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ taakɛ ebalɛ yɛ sinapi wu lɛ gbɛfaŋ lɛ. Nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atsĩ Yehowa nitsumɔ lɛ shweremɔ naa! (Yes. 54:17) Agbɛnɛ hu Yehowa buɔ mɛi ni ‘feɔ tsũi yɛ [sinapi tso lɛ] hɔŋ lɛ shishi’ lɛ ahe kɛjɛɔ Satan kɛ eje lɛ dɛŋ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa nitsumɔ lɛ shwereɔ. Eyɛ mli akɛ mɛi babaoo miitsɔmɔ kaselɔi moŋ, shi adesai enaaa, ni amɛnuuu bɔ ni feɔ ni mɛi batsɔmɔɔ kaselɔi lɛ shishi amrɔ nɔŋŋ, taakɛ bɔ ni masha lɛ shaa mã muu lɛ fɛɛ lɛ! Nɔ ni ji etɛ lɛ, jeee mɛi fɛɛ ni boɔ sane lɛ toi lɛ ji loi kpakpai. Amɛteŋ mɛi komɛi tamɔ loi ni ehiii ni Yesu wie amɛhe yɛ ebɛbua lɛ mli lɛ.

21 Shi kwɛ bɔ ni eyɔɔ miishɛɛ akɛ wɔɔna akɛ Yehowa miigbala mɛi babaoo ni tamɔ loi kpakpai lɛ kɛmiiba emasɛi! (Yoh. 6:44) Enɛ eha mɛi babaoo ebatsɔmɔ kaselɔi yɛ maji srɔtoi pii anɔ. Wɔkɛ shweremɔ nɛɛ he yijiemɔ fɛɛ haa Yehowa Nyɔŋmɔ. Akɛni wɔnaa shweremɔ nɛɛ yɛ faŋŋ mli hewɔ, esa akɛ wɔbo ŋaawoo ni aŋma afɔ shi afii ohai abɔ ni eho nɛɛ lɛ toi akɛ: “Leebi lɛ dũ odũmɔnii lɛ, . . . ejaakɛ oleee emli nɔ ni baahi, enɛ jio, enɛ jio, aloo ekolɛ enyɔ lɛ fɛɛ baahi pɛpɛɛpɛ jio.”—Jaj. 11:6.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Niiamlitsɔɔmɔi ni yɔɔ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ ji tsakemɔi ni afee yɛ bɔ ni tsutsu ko lɛ atsɔɔ abɛbuai lɛ ashishi aha yɛ June 15, 1992 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 17-22 lɛ, kɛ October 1, 1975 The Watchtower lɛ baafa 589-608 lɛ mli.

^ kk. 17 Eyɛ mli akɛ Mateo 13:39-43 lɛ miiwie Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fã kroko he moŋ, shi ekɛ abɛbua ni kɔɔ yaa lɛ he lɛ fɛɛ náa amɛmlibaa yɛ be kome mli, ni ji yɛ “je nɛŋ naagbee” be lɛ mli. Okadifeemɔŋ loi lɛ amligbalamɔ lɛ ji nifeemɔ ni miiya nɔ taakɛ bɔ ni nidumɔ kɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ yaa nɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli fɛɛ lɛ.—October 15, 2000 Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 25-26; Já Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ, baafa 178-181, kuku 8-11.

^ kk. 19 Ani enɛ tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ Yehowa tsuji kpaa nikasemɔ loo ekɛ amɛ kpaa bɔɔ lɛ ji lòo ní ehiii ní bɔfoi lɛ eshɛ lɛ amɛfɔ? Dabi! Kɛ́ mɔ nɛɛ jɛ esuɔmɔ mli eku esɛɛ eba Yehowa ŋɔɔ lɛ, Yehowa baahere lɛ atuu.—Mal. 3:7.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni Yesu abɛbua ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ tsɔɔ wɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ kɛ hebuu ni Yehowa kɛhaa wɔ kɛjɛɔ Satan kɛ eje lɛ he lɛ he?

• Mɛni masha ni Yesu wie he yɛ ebɛbua lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛɛ anɔkwa sane ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ he Yesu ma nɔ mi?

• Mɛni abɛbua ni kɔɔ yaa lɛ he lɛ haa wɔleɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ lɛ he?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔya nɔ wɔfata loi kpakpai ní ‘abua amɛnaa awo kpaii amli’ lɛ ahe?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Mɛni Yesu abɛbua ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ tsɔɔ wɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shweremɔ lɛ he?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ abɛbua ni kɔɔ masha lɛ he lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Mɛni he mfoniri loi kpakpai lɛ ní ajie kɛjɛ loi ni ehiii lɛ mli lɛ feɔ?