Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi̇̃a Kɛ Shi̇̃a Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ Mli Naagbai Anɔ Ní Wɔɔye

Shi̇̃a Kɛ Shi̇̃a Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ Mli Naagbai Anɔ Ní Wɔɔye

Shĩa Kɛ Shĩa Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ Mli Naagbai Anɔ Ní Wɔɔye

“Wɔná ekãa yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mli, ni wɔkɛjaje Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ nyɛ yɛ plemɔ babaoo mli.”—1 TES. 2:2.

1. Mɛɛ naagbai Yeremia kɛkpe, ni te etsu he nii eha tɛŋŋ?

YEREMIA ji mɔ ko ni nu nii ahe tamɔ wɔ nɔŋŋ. Beni Yehowa kɛɛ lɛ akɛ ewo lɛ ‘gbalɔ eha jeŋmaji lɛ,’ ebo akɛ: “Ao, Nuŋtsɔ Yehowa! naa, mileee wiemɔ; ejaakɛ gbekɛ ji mi.” Ni kɛlɛ, ekɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ, ni ekpɛlɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ nɔ. (Yer. 1:4-10) Yeremia tee nɔ etsu nitsumɔ lɛ nɔ ni fa fe afii 40 yɛ esane lɛ toi ni mɛi booo, ehe fɛo ni aye, kɛ awui ni aye lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. (Yer. 20:1, 2) Enu he bei komɛi akɛ ekpa nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ. Ni kɛlɛ, etee nɔ ejaje shɛɛ sane ni mɛi babaoo sumɔɔɔ ni amɛboɔ toi lɛ. Nyɔŋmɔ waje Yeremia ni etsu nitsumɔ ni ekolɛ enyɛŋ etsu yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ naa lɛ.—Nyɛkanea Yeremia 20:7-9.

2, 3. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ naagbai ni tamɔ Yeremia nɔ̃ lɛ kpeɔ?

2 Nyɔŋmɔ tsuji babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ anu he tamɔ bɔ ni Yeremia nu he lɛ nɔŋŋ. Yɛ wɔteŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, beni wɔsusu shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, wɔnu he akɛ wɔnyɛŋ wɔtsu. Shi, beni wɔyɔse akɛ eji Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ akɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ, wɔfee ekãa ni wɔkɛ wɔhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ni kɛlɛ, yɛ wɔteŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, wɔkɛ shihilɛi komɛi kpe ni ha ewa eha wɔ akɛ wɔɔya nɔ wɔshiɛ yɛ be ko mli. Eji anɔkwale akɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishijee kɛ ya ni aaaya nɔ ashiɛ kɛyashi naagbee lɛ kãaa shi akɔɔɔ.—Mat. 24:13.

3 Ni kɛ́ Yehowa Odasefoi kɛ bo kaseɔ Biblia lɛ ni oyaa asafoŋ kpeei, shi onuɔ he akɛ onyɛŋ okɛ ohe awo shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hu? Aloo kɛ́ oji Odasefonyo ni abaptisi bo ni oyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔ ni obaanyɛ oshiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa shi ewa kɛha bo akɛ ooofee nakai lɛ hu? Ná ole akɛ mɛi krokomɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ hu miitsu naagbai ni amɛkɛkpeɔ yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahe nii. Yehowa baanyɛ aye abua bo hu koni onyɛ ofee nakai.

Ekãa ní Wɔɔná

4. Mɛni ha bɔfo Paulo shiɛ sanekpakpa lɛ kɛ ekãa lɛ?

4 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ oyɔse akɛ jeee adesai ahewalɛ loo nilee nɔ atsɔɔ atsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ, shi moŋ yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ naa. (Zak. 4:6) Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ji nɔ ni yeɔ ebuaa aŋkroaŋkroi ni ji Kristofoi lɛ ni amɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. (2 Kor. 4:7) Susumɔ bɔfo Paulo he okwɛ. Beni ewieɔ niseniianii ni afee lɛ kɛ enaanyo maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ ko he lɛ, eŋma akɛ: “Wɔná ekaa yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mli, ni wɔkɛjaje Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ nyɛ yɛ plemɔ babaoo mli, tsɛ wɔna nɔ daa, ni afee wɔ niseniianii hu yɛ Filipi.” (1 Tes. 2:2; Bɔf. 16:22-24) Ekolɛ ebaafee wɔ naakpɛɛ akɛ shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa tamɔ Paulo tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ plemɔ babaoo mli be komɛi. Kɛlɛ, taakɛ eji yɛ wɔ fɛɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, Paulo kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ bɔni afee ní enyɛ ejaje sanekpakpa lɛ kɛ ekãa. (Nyɛkanea Efesobii 6:18-20.) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ?

5. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔná ekãa kɛshiɛ?

5 Sɔlemɔ ji gbɛ kome ni wɔtsɔɔ nɔ wɔnáa ekãa. Gbɛgbalɔ ko kɛɛ akɛ: “Misɔleɔ bɔni afee ni manyɛ mashiɛ kɛ ekãa, misɔleɔ koni manyɛ mashɛ mɛi atsui he, ni misɔleɔ bɔni afee ni manyɛ maná miishɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nitsumɔ lɛ, jeee wɔnɔ ni shi moŋ Yehowa nɔ ni, ni no hewɔ lɛ wɔnyɛŋ nɔ ko wɔfee kɛ́ eyeee ebuaaa wɔ.” (1 Tes. 5:17) Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔsɔle daa koni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ ekãa ashiɛ.—Luka 11:9-13.

6, 7. (a) Mɛɛ ninaa ajie lɛ kpo atsɔɔ Ezekiel, ni te eshishi lɛ? (b) Mɛni Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kaseɔ yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli?

6 Ezekiel wolo lɛ haa wɔnaa nɔ kroko ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ ekãa ashiɛ. Yehowa kɛ wolokpo ni aŋma “yaafoi kɛ ŋtsɔidɔɔmɔ kɛ yarafeemɔ” yɛ esɛɛ kɛ ehiɛ fɛɛ lɛ há Ezekiel yɛ ninaa mli, ni ekɛɛ lɛ akɛ eye. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Gbɔmɔ bi, ye wolokpo ní miŋɔhaao nɛɛ owo omusu mli, ní okɛwo omlinii obɔ̃!” Te ninaa nɛɛ shishi lɛ? Esa akɛ Ezekiel anu shɛɛ sane ni ebaajaje lɛ shishi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Ehe bahia ni Ezekiel ale shɛɛ sane lɛ jogbaŋŋ bɔ ni no baakudɔ etsui kɛ ejwɛŋmɔ. Gbalɔ lɛ tee nɔ ejaje akɛ: “Ni miye, ni eŋɔɔmɔ tamɔ wo yɛ midaaŋ.” Tamɔ bɔ ni woo ŋɔɔ yɛ gbɔmɔ lilɛi nɔ lɛ, nakai Ezekiel ná he miishɛɛ akɛ eeejaje Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ yɛ faŋŋ. Eyɛ mli akɛ esa akɛ eshiɛ shɛɛ sane ni naa wa etsɔɔ kuɛŋtilɔi moŋ, shi enu he akɛ eji hegbɛ kpele akɛ eeedamɔ Yehowa najiaŋ ni etsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ lɛ.—Nyɛkanea Ezekiel 2:8–3:4, 7-9.

7 Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase nɔ ko ni he hiaa waa yɛ ninaa nɛɛ mli. Wɔ hu wɔyɛ shɛɛ sane ko ni mli wa ni wɔbaajaje wɔha mɛi ni bei pii lɛ amɛnaaa sɛɛnamɔ ni yɔɔ wɔshɛɛ sane lɛ he lɛ. Kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa lɛ, ebaaha wɔya nɔ wɔna wɔ-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ akɛ eji hegbɛ ko ni wɔná kɛjɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ. Kɛ́ wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hiɛaŋhiɛaŋ loo wɔfɔɔɔ kasemɔ lɛ, no yeŋ ebuaŋ wɔ ní wɔnu shishi jogbaŋŋ. Ani obaanyɛ oha o-Biblia kanemɔ kɛ ekasemɔ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ loo ofee lɛ daa? Ani obaanyɛ ofɔ nɔ ni okaneɔ lɛ nɔ jwɛŋmɔ?—Lala 1:2, 3.

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔje Biblia Mli Sanegbai Ashishi

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi komɛi tsɔɔ amɛjeɔ Biblia mli sanegbaai ashishi yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

8 Shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fã ko ni wa waa kɛha shiɛlɔi pii ji bɔ ni amɛaafee amɛkɛ shiatsɛ ko aje sanegbaa shishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewa ákɛ akɛ mɛi aaaje sanegbaa shishi yɛ shikpɔŋkukuji komɛi amli. Shiɛlɔi komɛi naa akɛ ewaaa kɛhaaa amɛ akɛ amɛaaje sanegbaa shishi kɛ́ amɛkɛ shiɛmɔ wiemɔ ni yɔɔ kuku ni amɛto he gbɛjianɔ jogbaŋŋ tsu nii kɛje amɛsanegbaa lɛ shishi, ní amɛkɛ dɛhiɛmɔ wolo ha shiatsɛ lɛ taakɛ atsɔɔ yɛ akrabatsa lɛ mli lɛ. Ekolɛ dɛhiɛmɔ wolo lɛ saneyitso loo emli mfoniri ni yɔɔ fɛo lɛ baagbala shiatsɛ lɛ jwɛŋmɔ, ni enɛ baaha wɔná hegbɛ kɛtsĩ yiŋtoo hewɔ ni wɔba eŋɔɔ lɛ tã loo wɔbi lɛ sane. Gbɛ kroko hu ji akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ dɛhiɛmɔ woji etɛ loo ejwɛ atsɔɔ shiatsɛ lɛ ni wɔkɛɛ lɛ ni ehala amɛteŋ ekome ni esumɔɔ. Jeee dɛhiɛmɔ woji ni wɔkɛaaha loo wɔkɛaatsu nii yɛ shĩa fɛɛ shĩa lɛ ji oti ni ma wɔhiɛ, shi moŋ ní wɔkɛ mɛi aje Biblia mli sanegbai ní baaha wɔkɛ amɛ afee Biblia mli nikasemɔ lɛ ashishi.

9. Mɛni hewɔ he ní asaa jogbaŋŋ lɛ he hiaa lɛ?

9 Ekɔɔɔ he eko gbɛ nɔ ni obaatsɔ oje sanegbaa shishi lɛ, kɛ́ osaa ohe jogbaŋŋ kɛtsɔ hiɛ lɛ, no baaye abua bo ni owie kɛ ekãa yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Gbɛgbalɔ ko kɛɛ akɛ: “Kɛ́ misaa mihe jogbaŋŋ kɛtsɔ hiɛ lɛ, mináa miishɛɛ waa. No kanyaa mi koni mikɛ mishiɛmɔ wiemɔ lɛ atsu nii.” Gbɛgbalɔ kroko hu kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mile woji ni mikɛbaaha lɛ amli saji lɛ, mikɛhaa kɛ ekãa.” Eyɛ mli akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔɔkase shiɛmɔ wiemɔ lɛ dioo moŋ, shi mɛi babaoo ena akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa kɛji akɛ amɛkɛɛ lɛ waa yɛ amɛnaa beni amɛkaseɔ lɛ. Nakai ni amɛfeɔ lɛ haa amɛkɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa.—Kol. 3:23; 2 Tim. 2:15.

10. Mɛni abaanyɛ afee koni kpeei ni afeɔ kɛha shiɛmɔyaa lɛ afee nɔ ni he baaba sɛɛnamɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli?

10 Kɛ́ afee kpee kɛha shiɛmɔyaa lɛ bɔ ni ebaakɔ shikpɔŋkuku lɛ he lɛ, ehaa shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yeɔ omanye ni anáa miishɛɛ hu. Kɛ́ daa gbi ŋmalɛ lɛ kɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he tɛ̃ɛ lɛ, abaanyɛ akane ni asusu he kuku. Shi, esa akɛ nyɛmi nuu ni kwɛɔ kpee kɛha shiɛmɔyaa lɛ nɔ lɛ aná be ni fa ni ekɛ amɛ asusu shiɛmɔ wiemɔ ni sa kɛha shikpɔŋkuku lɛ he, loo eha afee he nɔkwɛmɔnɔ kuku, loo ekɛ amɛ asusu saji krokomɛi ni sa ni abaanyɛ akɛtsu nii nakai gbi lɛ lɛ he. Enɛ baaye abua mɛi ni naa ebakpe shi kɛha shiɛmɔyaa lɛ koni amɛye odase kɛmɔ shi. Onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni yakwɛɔ kpee kɛha shiɛmɔyaa lɛ nɔ lɛ baanyɛ atsu nɔ ni awie kɛtsɔ hiɛ lɛ he nii ní asaŋ amɛyeŋ be fe be falɛ ni atsɔɔ lɛ kɛji akɛ amɛsaa amɛhe jogbaŋŋ kɛtsɔ hiɛ.—Rom. 12:8.

Nɔ ni Sane Toiboo Tsuɔ

11, 12. Mɛɛ gbɛ nɔ musuŋtsɔlɛ mli ni wɔɔjɛ wɔbo mɛi atoi lɛ baaye abua amɛ ní amɛbo sanekpakpa lɛ toi? Ha enɛ he nɔkwɛmɔnii.

11 Kɛfata hiɛ ni wɔɔtsɔ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ lɛ he lɛ, mɛi ahe miishɛɛ ni wɔɔná lɛ hu haa wɔnyɛɔ wɔjeɔ Biblia mli sanegbaai ashishi ni wɔshɛɔ mɛi atsui he yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔná mɛi ahe miishɛɛ ji ni wɔbo nɔ ni amɛkɛɔ lɛ toi. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko kɛɛ akɛ: “Kɛ́ wɔto wɔtsui shi wɔha mɛi ní wɔbo amɛtoi lɛ, no haa amɛboɔ sanekpakpa lɛ toi ni amɛnaa akɛ wɔyɛ amɛhe miishɛɛ waa.” Mlihilɛ mli ni wɔɔjɛ wɔbo shiatsɛ ko toi lɛ baanyɛ aha ená Biblia mli shɛɛ sane ní wɔkɛ lɛ aaagba lɛ he miishɛɛ taakɛ niiashikpamɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ lɛ.

12 Yoo ko ŋma wolo, ni akala yɛ adafitswaa wolo ni ji Le Progrès, ní akalaa yɛ Saint-Étienne yɛ France lɛ mli, ni ewie mɛi enyɔ komɛi ni basara lɛ beni ebiyoo ni eye nyɔji etɛ lɛ gbo musuŋshãa lɛ ahe. Eŋma akɛ: “Miyɔse amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛji Yehowa Odasefoi. Kulɛ miitao matsɔ ŋaa gbɛ nɔ mashwie amɛ shi mina akɛ amɛhiɛ wolo bibioo ko ni amɛkɛmiiha. Wolo lɛ wieɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ amanehulu gbɛ lɛ he. No hewɔ lɛ miha amɛ sɛ̃i ni mito miyiŋ akɛ maha amɛna akɛ nɔ ni amɛwieɔ lɛ ejaaa. . . . Odasefoi lɛ ye ŋmɛlɛtswaa kome kɛ minitii fioo ko. Amɛjie musuŋtsɔlɛ kpele diɛŋtsɛ kpo amɛtsɔɔ mi beni amɛboɔ mi toi lɛ, ni beni amɛshiɔ lɛ, miná miishɛɛ aahu akɛ beni amɛkɛɛ amɛbaasara mi ekoŋŋ lɛ mikpɛlɛ.” (Rom. 12:15) Sɛɛ mli lɛ, yoo nɛɛ kpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Esa kadimɔ waa akɛ jeee nɔ ni Odasefoi lɛ wie beni amɛtee jɛmɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ji nɔ ni yoo lɛ kai, shi moŋ bɔ ni amɛbo lɛ toi amɛha lɛ.

13. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha sanekpakpa lɛ ni wɔjajeɔ lɛ akɔ aŋkroaŋkroi ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe?

13 Kɛ́ wɔjɛ musuŋtsɔlɛ mli wɔbo mɛi atoi lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiiŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛha wɔna nɔ̃ hewɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ he hiaa amɛ lɛ. Enɛ haa wɔnáa hegbɛ wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ amɛ. Eeenyɛ efee akɛ oyɔse akɛ shiɛlɔi ni he esa lɛ boɔ mɛi atoi jogbaŋŋ. (Abɛi 20:5) Amɛnáa mɛi ni amɛkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahe miishɛɛ diɛŋtsɛ. Jeee mɛi lɛ agbɛi kɛ adrɛs pɛ kɛkɛ amɛŋmalaa, shi moŋ amɛŋmalaa saji ni mɛi lɛ yɔɔ he miishɛɛ kɛ amɛhiamɔ nii hu. Kɛ́ mɔ ko bi amɛ sane pɔtɛɛ ko lɛ, amɛyataoɔ sane lɛ mli ni amɛkuɔ amɛsɛɛ amɛkɛ mɔ lɛ yasusuɔ he. Taakɛ bɔfo Paulo fee lɛ, amɛjajeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni ekɔ aŋkroaŋkroi ni amɛkɛkpeɔ lɛ ahe. (Nyɛkanea 1 Korintobii 9:19-23.) Wɔtsui mli ni wɔɔjɛ wɔná mɛi ahe miishɛɛ yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ haa mɛi kpɛlɛɔ sanekpakpa lɛ nɔ, ni ehaa anaa “wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mɔbɔnalɛ ní haa emusuŋ tsɔɔ lɛ lɛ.”—Luka 1:78.

Ná Jwɛŋmɔ ni Ja

14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔjie Yehowa sui lɛ akpo be mli ni wɔshiɛɔ lɛ?

14 Nyɛmɔ ni Yehowa kɛha wɔ koni wɔhala nɔ ni wɔsumɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ ewoɔ wɔ. Eyɛ mli akɛ eji Nyɔŋmɔ Ofe moŋ shi enyɛɛɛ mɛi anɔ ni amɛsɔmɔ lɛ, yɛ no najiaŋ lɛ, esumɔɔ ni mɛi ajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛsɔmɔ lɛ, ni ejɔɔ mɛi ni kɛ hiɛsɔɔ feɔ nakai lɛ. (Rom. 2:4) Ákɛ esɔɔlɔi lɛ, be fɛɛ be ni wɔbaaye mɛi odase lɛ, esa akɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ bɔ ni sa wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ mɔbɔnalɛ lɛ. (2 Kor. 5:20, 21; 6:3-6) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ahe. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee enɛ?

15. (a) Mɛni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ ní amɛfee kɛ́ mɛi booo shɛɛ sane lɛ toi? (b) Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya mɛi ni sa lɛ ataomɔ nɔ?

15 Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ kɛ́ mɛi booo amɛshɛɛ sane lɛ toi lɛ amɛkaha egba amɛnaa, shi moŋ amɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛya mɛi ni sa lɛ ataomɔ nɔ. (Nyɛkanea Mateo 10:11-15.) Kɛ́ wɔkɛ otii ni wɔbaanyɛ wɔshɛ he mamɔ wɔhiɛ lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsu enɛ he nii. Nyɛmi nuu ko kɛ ehe to mɔ ko ni taoɔ ojarawatɛi ahe. Nɔ ni efɔɔ kɛɛmɔ ji akɛ, “Miikpa gbɛ akɛ ŋmɛnɛ lɛ, maná ojarawatɛ ni ji mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ.” Nyɛmi nuu kroko kɛfee oti ni ma ehiɛ akɛ ‘daa otsi lɛ, ebaaná mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ni eku esɛɛ ekɛ mɔ lɛ ayatsa sanegbaa lɛ nɔ yɛ gbii fioo komɛi asɛɛ.’ Shiɛlɔi komɛi kɛma amɛhiɛ akɛ kɛhoo kwraa lɛ amɛbaakane ŋmalɛ kome amɛha shiatsɛ fɛɛ shiatsɛ kɛ́ nakai aaahi feemɔ. Mɛɛ oti ni sa obaanyɛ okɛma ohiɛ?

16. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ lɛ?

16 Jeee bɔ ni mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ baakpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ amɛha lɛ pɛ baaha shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ aye omanye. Eji anɔkwale akɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miihia waa kɛha mɛi ni hiɛ tsui kpakpa ayiwalaheremɔ, shi etsuɔ eyiŋtoi kpakpai krokomɛi hu ahe nii. Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ haa wɔnáa hegbɛ kɛjieɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ kpo. (1 Yoh. 5:3) Ehaaa wɔye mɛi alá yi sɔ̃. (Bɔf. 20:26, 27) Wɔtsɔɔ nɔ wɔbɔɔ mɛi fɔji akɔkɔ akɛ ‘Nyɔŋmɔ kojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ.’ (Kpoj. 14:6, 7) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, aajie Yehowa gbɛi lɛ yi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ kɛtsɔ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ nɔ. (Lala 113:3) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɛi bo toi jio amɛbooo toi jio, esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbɔɔ kɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ saa Yehowa hiɛ naakpa.—Rom. 10:13-15.

17. Mɛni etsɛŋ ni mɛi baayɔse?

17 Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo ebuuu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ moŋ, shi etsɛŋ ni amɛbaayɔse akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ waa. (Mat. 24:37-39) Yehowa ma nɔ mi eha Ezekiel akɛ, beni kojomɔ ni ejajeɔ lɛ aaaba mli anɔkwale lɛ, Israelbii toigbolɔi lɛ ‘aaaná ale kɛ̃ akɛ gbalɔ ko ehi amɛteŋ.’ (Ezek. 2:5) Nakai nɔŋŋ hu beni Nyɔŋmɔ kpataa nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛ lɛ, mɛi baayɔse akɛ shɛɛ sane ni Yehowa Odasefoi shiɛ yɛ faŋŋ kɛ agbɛnɛ hu yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ jɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, ni ji Yehowa ŋɔɔ diɛŋtsɛ, ni ákɛ Odasefoi lɛ ji enajiaŋdamɔlɔi. Eji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ ní wɔná ákɛ akɛ egbɛi aaatsɛ́ wɔ ní wɔjaje eshɛɛ sane lɛ yɛ be ni he hiaa waa nɛɛ mli! Eba akɛ wɔɔya nɔ wɔha Nyɔŋmɔ aye abua wɔ ni wɔtsu naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahe nii.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná ekãa kɛshiɛ lɛ?

• Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔje Biblia mli sanegbaai ashishi yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná mɛi ahe miishɛɛ diɛŋtsɛ?

• Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔná mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ahe jwɛŋmɔ ni ja?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Gbɛ Kome ni Wɔɔtsɔ Nɔ Wɔje Biblia Mli Sanegbaai Ashishi

Bɔ ni obaaje shishi oha:

▪ Kɛ́ oŋa shiatsɛ lɛ, obaanyɛ okɛ dɛhiɛmɔ wolo aha lɛ ni okɛɛ akɛ, “Miba oŋɔɔ ŋmɛnɛ koni mikɛ bo abasusu sane ni he hiaa waa ni woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ he.”

▪ Aloo obaanyɛ okɛ dɛhiɛmɔ wolo lɛ aha lɛ ni okɛɛ lɛ akɛ, “Miba oŋɔɔ sharao ŋmɛnɛ ejaakɛ miisumɔ male osusumɔ yɛ sane nɛɛ he.”

Kɛ́ mɔ lɛ hé dɛhiɛmɔ wolo lɛ:

▪ Beni omɛ fioo sɛɛ lɛ, bi shiatsɛ lɛ sane ko ni waaa ni baaha etsɔɔ bo esusumɔ yɛ dɛhiɛmɔ wolo lɛ saneyitso lɛ he.

▪ Bo shiatsɛ lɛ toi jogbaŋŋ ní obɔ mɔdɛŋ akɛ obaanu esusumɔi lɛ ashishi. Jiemɔ eyi yɛ nɔ ni ebaawie lɛ hewɔ.

Bɔ ni ooofee otsa sanegbaa lɛ nɔ:

▪ Kanemɔ ŋmalɛ kome loo enyɔ ni okɛ lɛ asusu he, ni oha shɛɛ sane lɛ akɔ nibii ni enyaa he kɛ ehiamɔ nibii lɛ ahe.

▪ Kɛ́ mɔ lɛ ná wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, ha lɛ wolo, ní ofee bɔ ni afeɔ Biblia mli nikasemɔ he nɔkwɛmɔnɔ kɛ́ nakai aaahi feemɔ. Kɛɛmɔ lɛ akɛ obaaku osɛɛ obasara lɛ ekoŋŋ.