Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔsheee Gbeyei Ejaakɛ Yehowa Kɛ Wɔ Yɛ

Wɔsheee Gbeyei Ejaakɛ Yehowa Kɛ Wɔ Yɛ

Wɔsheee Gbeyei Ejaakɛ Yehowa Kɛ Wɔ Yɛ

Taakɛ Egyptia Petridou gba

Yɛ afi 1972 lɛ, Odasefoi fɛɛ ni yɔɔ Cyprus lɛ babua amɛhe naa yɛ Nicosia koni amɛbo wiemɔ krɛdɛɛ ni Nathan H. Knorr, ní no mli lɛ ekɛ afii babaoo ekwɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ nɔ lɛ baaha lɛ toi. Eyoo mi amrɔ nɔŋŋ, ni mináko majie mihe shi matsɔɔ lɛ po ni ebi mi akɛ: “Te nyɛmimɛi ni yɔɔ Egypt lɛ yaa nɔ amɛhaa tɛŋŋ?” Mikɛ Nyɛminuu Knorr kpe yɛ mimaŋ Alexandria yɛ Egypt aaafee afii 20 ni tsɔ hiɛ lɛ mli.

A FƆ mi yɛ Alexandria yɛ January 23, 1914, ni mi ji bii ejwɛ ni wɔfɔlɔi lɛ yɔɔ lɛ ateŋ kromɔ. Wɔshĩa lɛ kɛ ŋshɔ lɛ naa jekɛɛɛ. Tsũi fɛfɛji ni yɔɔ Alexandria kɛ gbɛi ni efee yɛ yinɔsane mli lɛ ha maŋ lɛ hé gbɛi waa yɛ no beaŋ, ni maji srɔtoi anɔ bii yɛ jɛmɛ. Akɛni Europabii kɛ Arabiabii sharaa hewɔ lɛ, mi kɛ minyɛmimɛi lɛ kase Arabic, Blɔfo, French, kɛ Italiabii awiemɔ ni asaŋ wɔwieɔ wɔmaŋ wiemɔ ni ji Hela lɛ hu.

Beni migbe skul naa lɛ, mikɛ Francebii komɛi ni egbele atadekpɛɛ nitsumɔ lɛ yatsu nii, ni mikpɛɔ atadei fɛfɛji mihaa awulai ni ji hiɛnanɔbii lɛ. Miyɛ Nyɔŋmɔjamɔ he miishɛɛ waa, ni minyaa Biblia lɛ kanemɔ he pam, tsɛbelɛ minuuu nibii ni mikaneɔ lɛ ashishi jogbaŋŋ.

Aaafee afi 1935 lɛ, mikɛ oblanyo ko ni jɛ Cyprus ni atsɛɔ lɛ Theodotos Petrides lɛ kpe. Eji abɔtirifɔlɔ ní he esa waa, shi akɛni ele bɔ ni afeɔ siklitɛi kɛ bɔ ni ashãa keekii kɛ ehenɔi lɛ hewɔ lɛ, ekɛ nitsumɔhe ko ni hɔ̃ɔ nakai nibii yatsu nii. Eyɛ mli akɛ miyɛ tswɛtswɛlii ni miyitsɔi diɔ moŋ, shi Theodotos ná mihe suɔmɔ. Bei pii lɛ, ebadamɔɔ misamfɛlɛ lɛ sɛɛ ni eláa suɔmɔ lalai ehaa mi yɛ Hela wiemɔ mli. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ June 30, 1940. Wɔná miishɛɛ yɛ nakai beaŋ. Mimami yɛ ŋwɛitsu ko nɔ, ni wɔ hu wɔyɛ eshishigbɛ tuuntu. Yɛ afi 1941 lɛ, wɔfɔ́ wɔkromɔbi ni ji John.

Wɔkase Biblia Mli Anɔkwalei Lɛ

Yɛ be ko mli lɛ, Theodotos eyanyaaa jamɔ mli ni wɔyɔɔ lɛ he tsɔ, ni ebiɔ Biblia lɛ he saji. Asomoaŋ Yehowa Odasefoi kɛ lɛ miikase Biblia lɛ. Gbi ko lɛ, mi kɛ wɔbi lɛ yɛ shĩa ni yoo ko batswa wɔshinaa lɛ ni ekɛ wolo bibioo ko ni aŋma Biblia mli shɛɛ sane yɛ nɔ ha mi. Mihé wolo lɛ ni mikane bɔni afee ni mikawo lɛ hiɛgbele. Kɛkɛ ni eha mi Biblia kasemɔ woji. Anɔkwa, woji ni Theodotos kɛba shiã lɛ nɔŋŋ eko yoo lɛ ha mi lɛ!

Mikɛɛ lɛ akɛ: “Miyɛ woji nɛɛ eko. Ofainɛ ba mli.” Oya nɔŋŋ ni mibɔi Odasefonyo nɛɛ ní atsɛ́ɔ lɛ Eleni Nicolaou lɛ saji bimɔ. Eŋmɛ etsui shi blɛoo ni eha mi hetoo kɛjɛ Biblia lɛ mli. Miná he miishɛɛ diɛŋtsɛ. Mibabɔi Biblia mli shɛɛ saji lɛ ashishinumɔ amrɔ nɔŋŋ. Beni wɔsanegbaa lɛ mli too fioo lɛ, Eleni na miwu lɛ mfoniri. Ekɛɛ akɛ: “Mi le owula nɛɛ!” Minaa kpɛ mihe, asomoaŋ Theodotos yaa Kristofoi akpee ni mileee—ni ekɛɛɛ mi hu ni mikɛ lɛ aya! Beni Theodotos ba shĩa nakai gbi lɛ, mikɛɛ lɛ akɛ: “Otsi nɛɛ mikɛ bo baaya he ni otee nyɛsɛɛ Hɔgbaa lɛ!”

Klɛŋklɛŋ kpee ni mitee lɛ, mɛi aaafee nyɔŋma ji mɛi ni ba, ni no mli lɛ amɛmiisusu Biblia mli wolo ni ji Mika lɛ he. Mibo nibii ni amɛwie lɛ fɛɛ atoi jogbaŋŋ! Kɛjɛ no sɛɛ lɛ, daa Sohaa gbɛkɛ lɛ, George kɛ Katerini Petraki baa wɔŋɔɔ ni amɛkɛ wɔ bakaseɔ Biblia lɛ. Mipapa kɛ minyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi saŋŋ sumɔɔɔ ni Odasefoi lɛ kɛwɔ akase nii, shi minyɛmi yoo fioo lɛ efeee nakai, tsɛ ebatsɔɔɔ Odasefonyo. Mimami kpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ. Yɛ afi 1942 lɛ, abaptisi mi, mimami, kɛ Theodotos yɛ ŋshɔ lɛ mli yɛ Alexandria, ni wɔkɛma wɔhe nɔ ní wɔjɔɔ wɔha Yehowa lɛ nɔ mi.

Wɔkɛ Naagbai Kpe

Aje Jeŋ Ta II lɛ shishi yɛ afi 1939 lɛ, ni etsɛɛɛ kwraa ni emli bawo wu. Yɛ afi 1940 afii lɛ shishijee mli lɛ, Germany Asraafoi Anukpa ni atsɛɔ lɛ Erwin Rommel kɛ esraafoi lɛ yɛ maŋ ni bɛŋkɛ wɔ ni atsɛɔ lɛ El Alamein lɛ mli, ni Alexandria maŋ lɛ mli hu eyi obɔ kɛ Britania asraafoi. Wɔbua niyenii babaoo naa. Theodotos nitsumɔtsɛ lɛ kɛɛ lɛ ni eyakwɛ siklitɛfeemɔ nitsumɔhe hee ni agbele yɛ Port Taufiq lɛ ni jɛmɛ bɛŋkɛ Suez maŋ lɛ nɔ, no hewɔ lɛ wɔfa kɛtee jɛmɛ. Odasefoi enyɔ komɛi ní wieɔ Hela lɛ batao wɔ sɛɛ gbɛ. Eyɛ mli akɛ amɛlé shĩa pɔtɛɛ mli ni wɔyɔɔ moŋ, shi amɛshiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa kɛyashi amɛbana wɔ.

Beni wɔyɔɔ Port Taufiq lɛ, wɔkɛ Stavros kɛ Giula Kypraios kɛ amɛbii ni amɛgbɛi ji Totos kɛ Georgia lɛ kase Biblia lɛ, ni amɛbatsɔmɔ wɔnanemɛi ni wɔshwɛɛɛ amɛhe kwraa. Akɛni Stavros nyãa Biblia mli nikasemɔ he waa hewɔ lɛ, ejeɔ gbɛ ehaa watsii ni yɔɔ amɛshĩa lɛ fɛɛ kpeɔ sɛɛ ŋmɛlɛtswaa kome bɔni afee ni oketekei ni wɔbaayafo kɛya shĩa lɛ fɛɛ ashi wɔ koni wɔ sɛɛ atsɛ yɛ jɛmɛ. Wɔkɛ amɛ kaseɔ nii aahu kɛyashiɔ jenamɔ yi waa.

Wɔye nyɔji 18 yɛ Port Taufiq, ni akɛni hela emɔ mimami hewɔ lɛ wɔku wɔ sɛɛ kɛtee Alexandria. Eye Yehowa anɔkwa kɛyashi egbo yɛ afi 1947. Yehowa saa etsɔ wɔnanemɛi Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ anɔ eshɛje wɔmii. Wɔnáa hegbɛ wɔfeɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ní miiya amɛyasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ agbɔ kɛ́ meelei ni amɛta mli lɛ bakpeleke be kukuoo yɛ Alexandria lɛ.

Wɔná Miishɛɛ ni Wɔkɛ Naagbai Hu Kpe

Mifɔ́ James ni ji wɔbi nuu ni ji enyɔ lɛ yɛ afi 1952. Ákɛ fɔlɔi lɛ, wɔyɔse akɛ ehe miihia waa akɛ wɔtsɔse wɔbihii lɛ koni amɛjá Nyɔŋmɔ, no hewɔ lɛ wɔkpɛlɛ koni nyɛmimɛi lɛ afɔ amɛhe naa buamɔ yɛ wɔshĩa lɛ kɛha Biblia lɛ kasemɔ, ni bei pii lɛ wɔfɔ̃ɔ mɛi ni yɔɔ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ anine kɛbaa wɔshĩa lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔbi nukpa John ná Biblia mli anɔkwale lɛ he miishɛɛ, ni beni eji oblanyo fioo lɛ ekɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, eyaa skul gbɛkɛ bɔni afee ni egbe ewolokasemɔ lɛ naa.

No sɛɛ etsɛɛɛ tsɔ lɛ, ana akɛ Theodotos miiye tsui hela ko ni mli wa, ni no hewɔ lɛ awo lɛ ŋaa ni ekpa nitsumɔ ni etsuɔ lɛ. No mli lɛ wɔbi nuu James eye afii ejwɛ pɛ. Mɛni po wɔbaafee? Ani Yehowa woko shi akɛ: “Kaashe gbeyei, shi mi, mikɛo yɔɔ”? (Yes. 41:10) Beni afɔ̃ wɔ nine yɛ afi 1956 lɛ koni wɔyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ Ismailia ni bɛŋkɛ Suez Kpaakpo lɛ, wɔnaa kpɛ wɔhe waa ni wɔná miishɛɛ hu! Afii ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ bafee be ni jaraa waa yɛ Egypt, ni ehe bahia ni awo wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewalɛ.

Yɛ afi 1960 lɛ, ehe bahia ni wɔshi Egypt, ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hiɛ gbɛfãa baagi kome pɛ. Wɔfã kɛtee ŋshɔkpɔ ni ji Cyprus lɛ nɔ, ni jɛmɛ ji he ni miwu jɛ. Theodotos he miiye waa yɛ nakai beaŋ ni no hewɔ lɛ enyɛɛɛ nii etsu. Kɛlɛ, nyɛmi nuu Kristofonyo ko kɛ eŋa ni amɛmli jɔ lɛ ha wɔbahi amɛŋɔɔ. Mɔbɔ sane ji akɛ, afii enyɔ sɛɛ lɛ miwu gbo eshi mi kɛ James ní no mli lɛ eji oblanyo fioo lɛ. No mli lɛ, John hu eba Cyprus, ni akɛni ebote gbalashihilɛ mli hewɔ lɛ, eyɛ lɛ diɛŋtsɛ eweku ni esa akɛ ekwɛ.

Kwɛmɔ yɛ Haomɔ Beaŋ

Sɛɛ mli lɛ, Stavros kɛ Dora Kairis ha wɔ tsũ yɛ amɛshĩa lɛ mli. Mikula shi mida Yehowa shi akɛ shikome ekoŋŋ lɛ etsu wɔhiamɔ nii ahe nii eha wɔ. (Lala 145:16) Beni Stavros kɛ Dora kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaahɔ̃ɔ amɛshĩa lɛ koni amɛmã ŋwɛitsu ní amɛkɛ eshishigbɛ afee Maŋtsɛyeli Asa lɛ, amɛjɛ mlihilɛ mli amɛmã tsũ ni hiɛ wɔɔhei enyɔ amɛha mi kɛ James yɛ afã gbɛ.

Sɛɛ mli lɛ, James bote gbalashihilɛ mli ni ekɛ eŋa lɛ sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi kɛyashi amɛfɔ́ amɛbii ejwɛ lɛ ateŋ kromɔ lɛ. Beni Nyɛminuu Knorr basara Cyprus lɛ sɛɛ afii enyɔ lɛ, maŋkwramɔŋ basabasafeemɔ bate shi yɛ Cyprus yɛ afi 1974 lɛ. * Mɛi babaoo ní Odasefoi hu fata he lɛ jo foi amɛshi amɛnɔ fɛɛ nɔ. Mibi nuu John hu jo foi eshi enɔ fɛɛ nɔ. Ekɛ eŋa kɛ ebii etɛ lɛ jo foi kɛtee Canada. Shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ayibɔ ní tee hiɛ yɛ Cyprus lɛ ha wɔná miishɛɛ waa.

Beni minine bɔi shika fioo ni amralo lɛ kɛhaa mɛi ni egbɔlɔ lɛ nɔ shɛɛ lɛ, minyɛ mikɛ mihe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Shi yɛ afii fioo komɛi ni eho nɛɛ amli lɛ, kuumɔ hela ko batswa mi, shi emli waaa tsɔ, ni miyahi mibi nuu James kɛ eweku lɛ ŋɔɔ. Sɛɛ mli beni mihela lɛ mli wo wu lɛ, atsĩ minaa otsii pii yɛ helatsamɔhe, ni yɛ sɛɛ mli lɛ miyahi he ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ yɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ mihewojiaŋ waa mihe be fɛɛ be moŋ, shi miyeɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ, amɛkwɛlɔi lɛ, kɛ mɛi ni basaraa amɛ lɛ odase. Mikɛ ŋmɛlɛtswai babaoo kaseɔ nii, ni minyɛmimɛi Kristofoi lɛ jɛɔ mlihilɛ mli amɛyeɔ amɛbuaa mi ni minyɛɔ miyaa Asafoŋ Wolo Nikasemɔ yɛ he ko ni bɛŋkɛ.

Miishɛjemɔ ni Mináa yɛ Migbɔlɛ Beaŋ

Kɛ́ minu bɔ ni mɛi ni mi kɛ Theodotos ná hegbɛ akɛ wɔye wɔbua amɛ lɛ yaa nɔ amɛhaa lɛ, mitsui nyɔɔ mi mli. Amɛbii kɛ amɛnabii lɛ ateŋ mɛi babaoo yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli—amɛteŋ mɛi komɛi miisɔmɔ yɛ Australia, Canada, England, Greece, kɛ Switzerland. Ŋmɛnɛ, mibi nuu John kɛ eŋa kɛ amɛbi nuu yɛ Canada. Amɛbi yoo nukpa lɛ kɛ ewu miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi. Afɔ̃ amɛbi yoo sɛɛkpélɔ ni atsɛɔ lɛ Linda kɛ ewu Joshua Snape nine akɛ amɛba Gilead Skul lɛ klas ni ji 124 lɛ.

Amrɔ nɛɛ mibi nuu James kɛ eŋa lɛ yɛ Germany. Amɛbihii lɛ ateŋ mɔ kome miisɔmɔ yɛ Betel ni yɔɔ Athens yɛ Greece lɛ, ni mɔ kroko hu miisɔmɔ yɛ Betel ni yɔɔ Selters yɛ Germany lɛ. Amɛbi nuu sɛɛkpélɔ lɛ, kɛ amɛbi yoo kɛ ewu miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ Germany.

Kɛ́ atee mimami kɛ misuɔlɔ Theodotos shi lɛ, wɔyɛ saji babaoo ni wɔbaagba amɛ! Amɛmii baashɛ amɛhe kɛ́ amɛná amɛle akɛ amɛshi gboshinii kpakpa amɛha amɛweku lɛ. *

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 21 Kwɛmɔ October 22, 1974 Awake! lɛ baafa 12-15 lɛ.

^ kk. 26 Beni atoɔ sane nɛɛ he gbɛjianɔ koni akala lɛ, Nyɛmiyoo Petridou gbo beni eye afii 93.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 24]

Yehowa saa etsɔ wɔnanemɛi Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ anɔ eshɛje wɔmii

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

CYPRUS

NICOSIA

MEDITERANEA ŊSHƆ

EGYPT

CAIRO

Alexandria

El Alamein

Ismailia

Suez

Port Taufiq

Suez Kpaakpo

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Based on NASA/Visible Earth imagery

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23

Mi kɛ Theodotos yɛ afi 1938

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mibi nuu John kɛ eŋa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mibi nuu James kɛ eŋa