Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Oowie ‘Wiemɔ Krɔŋŋ’ Lɛ Kɛ Naatselɛ?

Ani Oowie ‘Wiemɔ Krɔŋŋ’ Lɛ Kɛ Naatselɛ?

Ani Oowie ‘Wiemɔ Krɔŋŋ’ Lɛ Kɛ Naatselɛ?

“Maŋɔ naabu [loo wiemɔ] krɔŋŋ maha majimaji, koni amɛ fɛɛ kwa amɛtsɛ́ Yehowa gbɛi lɛ.”—ZEF. 3:9.

1. Mɛɛ nikeenii ni nɔ bɛ Yehowa kɛduro wɔ?

JEEE adesai diɛŋtsɛ to wiemɔ amɛha amɛhe, shi moŋ eji nikeenii ni Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji Bɔlɔ lɛ kɛduro adesai. (2 Mose 4:11, 12) Jeee nyɛmɔ ni akɛwieɔ pɛ kɛkɛ ekɛduro Adam ni ji klɛŋklɛŋ adesa lɛ, shi moŋ eha lɛ nyɛmɔ ni ekɛsɔ̃ wiemɔi, ní ená wiemɔ komekomei babaoo. (1 Mose 2:19, 20, 23) Mɛɛ nikeenii ni nɔ bɛ po enɛ ji nɛkɛ! Eha adesai enyɛ amɛkɛ amɛŋwɛi Tsɛ lɛ wieɔ ni amɛjieɔ egbɛi ni yɔɔ nyam lɛ yi.

2. Mɛni hewɔ adesai ewieee wiemɔ kome dɔŋŋ lɛ?

2 Yɛ shishijee mli lɛ, adesai tee nɔ ‘amɛwie wiemɔ kome’ aahu afii 1,600. (1 Mose 11:1) No sɛɛ yɛ Nimrod gbii lɛ amli lɛ, adesai tse atua. Akɛni adesai toigbolɔi sumɔɔɔ ni amɛgbɛɔ amɛshwãa shikpɔŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛbua amɛhe naa yɛ he ni abatsɛ́ lɛ yɛ sɛɛ mli akɛ Babel lɛ, shi enɛ teɔ shi ewoɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ. Amɛbɔi mɔ̃ɔ wulu ko maa, jeee ni amɛkɛwo Yehowa hiɛ nyam, shi moŋ ní ‘amɛkɛhe gbɛi’ amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Yehowa tɔ̃tɔ̃ nakai atuatselɔi lɛ anaa, ni eha amɛbɔi wiemɔi srɔtoisrɔtoi awiemɔ. Enɛ hewɔ lɛ, agbɛ amɛ ashwã shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ.—Nyɛkanea 1 Mose 11:4-8.

3. Mɛni ba beni Yehowa tɔ̃tɔ̃ atuatselɔi lɛ anaa yɛ Babel lɛ?

3 Ŋmɛnɛ lɛ, awieɔ wiemɔi akpei abɔ yɛ jeŋ fɛɛ—ni mɛi komɛi tsɔɔ akɛ awieɔ wiemɔi fe 6,800. Esoro bɔ ni wiemɔ kui nɛɛ eko fɛɛ eko toɔ amɛsusumɔi anaa koni shishinumɔ aba he. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni beni Yehowa Nyɔŋmɔ tɔ̃tɔ̃ nakai atuatselɔi lɛ anaa lɛ, ehaaa amɛnyɛ amɛwie amɛtsutsu wiemɔ lɛ dɔŋŋ. Jeee wiemɔ komekomei heei pɛ kɛkɛ ekɛwo amɛjwɛŋmɔ mli, shi etsake bɔ ni amɛtoɔ amɛsusumɔi anaa koni shishinumɔ aba he lɛ hu, ni eha amɛná wiemɔ he mlai heei. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ atsɛ́ he ni amã nakai mɔ̃ɔ lɛ yɛ lɛ akɛ Babel ní shishi ji naatɔ̃tɔ̃mɔ lɛ! (1 Mose 11:9) Nɔ ni sa kadimɔ waa ji akɛ, Biblia lɛ pɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni ŋmɛnɛ lɛ awieɔ wiemɔi srɔtoisrɔtoi lɛ mli yɛ gbɛ ni ja nɔ.

Wiemɔ Hee ko ni Yɔɔ Krɔŋŋ

4. Mɛni Yehowa gba akɛ ebaaya nɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli?

4 Eyɛ mli akɛ ekolɛ Biblia mli sane ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ tsu saji ahe nii eha yɛ Babel lɛ yɛ naakpɛɛ moŋ, shi nɔ ko ni miiya nɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ yɛ naakpɛɛ, ni ehe miihia kwraa fe no. Yehowa tsɔ egbalɔ Zefania nɔ egba akɛ: “No mli lɛ maŋɔ naabu [loo wiemɔ] krɔŋŋ maha majimaji, koni amɛ fɛɛ kwa amɛtsɛ́ Yehowa gbɛi lɛ, koni amɛkɛ gbee kome asɔmɔ lɛ.” (Zef. 3:9) Mɛni ji nakai ‘wiemɔ krɔŋŋ’ lɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase ni wɔwie kɛ naatselɛ lɛ?

5. Mɛni ji wiemɔ krɔŋŋ lɛ, ni mɛni ejɛ wiemɔ nɛɛ ní aŋɔ ha mɛi lɛ mli kɛba?

5 Wiemɔ krɔŋŋ lɛ damɔ shi kɛha anɔkwale ni kɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe ní yɔɔ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli lɛ. Nɔ ni fata nakai “wiemɔ” lɛ he ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale lɛ he shishinumɔ ni ja, kɛ bɔ ni nakai Maŋtsɛyeli lɛ baatse Yehowa gbɛi lɛ he, ní ebu jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ bem, ní eha adesai anɔkwafoi aná jɔɔmɔi kɛya naanɔ lɛ. Mɛni jɛɔ wiemɔ nɛɛ ni aŋɔhaa mɛi lɛ mli kɛbaa? Gbalɛ lɛ kɛɔ wɔ akɛ mɛi ‘baatsɛ́ Yehowa gbɛi lɛ’ ni ‘amɛkɛ gbee kome baasɔmɔ lɛ.’ Wiemɔ krɔŋŋ ni Yehowa eŋɔ eha ewebii nɛɛ yɛ srɔto yɛ nɔ ni ba yɛ Babel lɛ he, ejaakɛ ehaa amɛjieɔ egbɛi lɛ yi, ni efeɔ amɛ ekome.

Kasemɔ Wiemɔ Krɔŋŋ Lɛ

6, 7. (a) Mɛni wiemɔ hee kasemɔ biɔ, ni te enɛ kɔɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ kasemɔ he tɛŋŋ? (b) Mɛni he wɔbaasusu?

6 Kɛ́ mɔ ko miikase wiemɔ kroko lɛ, jeee bɔ ni atsɛɔ nibii yɛ nakai wiemɔ lɛ mli lɛ pɛ esa akɛ ekase ewo eyitsoŋ. Esa akɛ etsake esusumɔ ni ekase bɔ ni atoɔ susumɔi anaa yɛ nakai wiemɔ lɛ mli koni shishinumɔ aba he. Bɔ ni atoɔ susumɔi anaa ní akɛwo mɛi anaa ŋmɔlɔ, kɛ bɔ ni atsɔɔ saji anaa koni shishinumɔ aba he lɛ baanyɛ afee srɔto yɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ mli. Wiemɔi heei atsɛmɔ baabi ni akɛ gbɔmɔtso lɛ he nibii ni akɛwieɔ, tamɔ lilɛi lɛ atsu nii yɛ gbɛ kroko nɔ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔbɔi wiemɔ krɔŋŋ ni ji Biblia mli anɔkwale lɛ kasemɔ. Jeee Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi fioo ko pɛ kɛkɛ esa akɛ wɔkase. Kɛ́ wɔɔwie wiemɔ hee nɛɛ kɛ naatselɛ lɛ, ebiɔ ni wɔtsake wɔjwɛŋmɔ kɛ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhaa.—Nyɛkanea Romabii 12:2; Efesobii 4:23.

7 Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnu wiemɔ krɔŋŋ lɛ jogbaŋŋ ní wɔkɛ naatselɛ awie? Taakɛ eji yɛ wiemɔ kasemɔ mli lɛ, nibii komɛi yɛ ní kɛ́ wɔfee lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ní wɔwie wiemɔ krɔŋŋ ni ji Biblia mli anɔkwale lɛ kɛ naatselɛ. Nyɛhaa wɔsusua nibii komɛi ni mɛi feɔ kɛkaseɔ wiemɔ kroko lɛ ahe, ní wɔkwɛ bɔ ni enɛɛmɛi baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkase mfonirifeemɔŋ wiemɔ hee nɛɛ.

Wiemɔ Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Kɛ Naatselɛ

8, 9. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔmiitao wɔkase wiemɔ krɔŋŋ lɛ, ni mɛni hewɔ enɛ feemɔ he hiaa waa lɛ?

8 Bo sane toi jogbaŋŋ. Kɛ́ mɔ ko nu ni aawie wiemɔ hee ko klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ebaanyɛ efee nɔ ni wa kɛha lɛ akɛ eeenu shishi. (Yes. 33:19) Shi kɛ́ mɔ lɛ bɔi wiemɔ lɛ kasemɔ lɛ, ebaabɔi wiemɔ komekomei asharamɔ, ni ebaayɔse bɔ ni atoɔ nakai wiemɔ komekomei lɛ anaa koni shishinumɔ aba he. Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ akɛ: “Esa akɛ wɔmɔ nii ni wɔnu lɛ mli ni awa, koni wɔkakplaŋ kɛjɛ he be ko.” (Heb. 2:1) Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ shii abɔ akɛ: “Mɔ ni yɔɔ toi ni ekɛaanu lɛ, ha ni enu!” (Mat. 11:15; 13:43; Mar. 4:23; Luka 14:35) Hɛɛ, esa akɛ ‘wɔbo’ nibii ni wɔnuɔ lɛ ‘atoi ní wɔna shishi’ bɔni afee ni wɔnu wiemɔ krɔŋŋ lɛ shishi jogbaŋŋ.—Mat. 15:10; Mar. 7:14.

9 Sane toiboo biɔ ni wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi nɔ ni awieɔ lɛ nɔ, ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔnáa he sɛɛ waa. (Luka 8:18) Kɛ́ wɔtee Kristofoi akpeei lɛ, ani wɔhaa wɔjwɛŋmɔ hiɔ saji ni awieɔ lɛ anɔ, aloo wɔhaa wɔjwɛŋmɔ kpaa shi? Ehe miihia ni wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi nibii ni awieɔ lɛ anɔ. Kɛjeee nakai lɛ, wɔbaafee shɔ̃ɔ kɛ niiashishinumɔ.—Heb. 5:11.

10, 11. (a) Mɛni esa akɛ wɔfee kɛfata sane toi ni wɔɔbo jogbaŋŋ lɛ he? (b) Kɛ́ wɔɔwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ, mɛni hu esa akɛ wɔfee?

10 Kasemɔ wielɔi ni naa tse lɛ. Awoɔ mɛi ni kaseɔ wiemɔ hee lɛ hewalɛ koni amɛbo sane toi jogbaŋŋ, ní amɛkase bɔ ni wielɔi ní naa tse lɛ tsɛ́ɔ wiemɔi amɛhaa kɛ bɔ ni amɛtoɔ amɛwiemɔi anaa amɛhaa lɛ. Enɛ yeɔ ebuaa mɛi ni kaseɔ wiemɔ lɛ koni amɛtsɛ́ wiemɔi lɛ bɔ ni ja ní baaha mɛi ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ anu shishi jogbaŋŋ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔkase wiemɔ krɔŋŋ lɛ kɛjɛ mɛi ni le ‘bɔ ni atsɔɔ nii ahaa’ lɛ aŋɔɔ. (2 Tim. 4:2) Bi ni amɛye abua bo. Kɛ́ otɔ̃ ni atsɛ́ otoi sɛɛ lɛ, kpɛlɛmɔ.—Nyɛkanea Hebribii 12:5, 6, 11.

11 Kɛ́ wɔɔwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ, no lɛ jeee anɔkwale lɛ pɛ kɛkɛ esa akɛ wɔhe wɔye ní wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi, shi esa akɛ wɔba wɔjeŋ yɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ hu anaa. Kɛ́ wɔkase mɛi krokomɛi ajeŋba kpakpa lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔ hu wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ. Enɛ biɔ ni wɔkase mɛi nɛɛ ahemɔkɛyeli kɛ ekãa ni amɛyɔɔ lɛ. Ebiɔ hu ni wɔkase bɔ ni Yesu hi shi eha lɛ. (1 Kor. 11:1; Heb. 12:2; 13:7) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔfee enɛ lɛ, ebaaha ekomefeemɔ ahi Nyɔŋmɔ webii ateŋ, ni no baaha amɛkɛ gbee kome awie wiemɔ krɔŋŋ lɛ.—1 Kor. 4:16, 17.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ wiemɔ hee kasemɔ biɔ ni akase nii awo yitsoŋ?

12 Kasemɔ owo oyitsoŋ. Ehe miihia ni mɛi ni kaseɔ wiemɔ lɛ akase nibii heei babaoo amɛwo amɛyitsoŋ. Nɔ ni fata enɛ he ji wiemɔi heei akasemɔ. Nii ni akaseɔ awoɔ yitsoŋ lɛ baanyɛ aye abua Kristofoi ni amɛwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ kɛ naatselɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔkase Biblia mli woji ní ato naa lɛ agbɛi wɔwo wɔyitsoŋ. Mɛi komɛi kɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛaakase ŋmalɛi komɛi amɛwo amɛyitsoŋ. Mɛi krokomɛi ena akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ amɛaakase Maŋtsɛyeli lalai lɛ, Israel akutsei lɛ agbɛi, bɔfoi 12 lɛ agbɛi, kɛ mumɔ lɛ yibii lɛ amɛwo amɛyitsoŋ. Yɛ blema lɛ, Israelbii babaoo kase lalai ni yɔɔ Lala wolo lɛ mli lɛ amɛwo amɛyitsoŋ. Nyɛsɛɛ nɛɛ, gbekɛ nuu fioo ko ni eye afii ekpaa pɛ lɛ kase Biblia mli ŋmalɛi ni fa fe 80 ewo eyitsoŋ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkase nii wɔwo wɔyitsoŋ, aloo jeee nakai?

13. Mɛni hewɔ sane mlitĩi he hiaa waa lɛ?

13 Sane mlitĩi yeɔ ebuaa wɔ koni nɔ ni wɔkase lɛ aka wɔyitsoŋ, ni akɛni aatsɔse wɔ akɛ Kristofoi hewɔ lɛ, ayaa nɔ atĩɔ saji amli ahaa wɔ. Bɔfo Petro kɛɛ akɛ: “Daa nɛɛ mikɛ mihe efɔŋ shi ni makai nyɛ yɛ nɛkɛ nii nɛɛ ahewɔ, tsɛ nyɛle momo ni nyɛnane emɔ shi yɛ anɔkwale ni yɔɔ lɛ mli.” (2 Pet. 1:12) Mɛni hewɔ kaimɔi ahe hiaa wɔ lɛ? Ejaakɛ amɛhaa wɔnuɔ nibii ashishi jogbaŋŋ, ni amɛwajeɔ wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaya nɔ wɔbo Yehowa toi lɛ. (Lala 119:129) Kɛ́ wɔtĩ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ amli be fɛɛ be lɛ, no yeɔ ebuaa wɔ koni wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ ní wɔkatsɔmɔ ‘mɛi ni nuɔ ní amɛhiɛ kpaa nɔ.’ (Yak. 1:22-25) Kɛ́ wɔhaaa anɔkwale lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ be fɛɛ be lɛ, nibii krokomɛi baahe wɔtsui, ni wɔnyɛŋ wɔkɛ naatselɛ awie wiemɔ krɔŋŋ lɛ dɔŋŋ.

14. Mɛni baaye abua wɔ beni wɔkaseɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ?

14 Kanemɔ nii ni anu. (Kpoj. 1:3) Mɛi ni kaseɔ wiemɔ hee lɛ ateŋ mɛi komɛi kaseɔ wiemɔ lɛ dioo yɛ amɛyitsoŋ. Enɛ wooo yibii tsɔ. Kɛ́ wɔmiikase wiemɔ krɔŋŋ lɛ, bei komɛi lɛ ehe baahia ni ‘wɔkane lɛ ablɛbiaŋ’ bɔni afee ni wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi nɔ. (Nyɛkanea Lala 1:1, 2, NW. *) Enɛ feemɔ haa sane ni wɔkaneɔ lɛ kaa wɔjwɛŋmɔ mli waa. Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘kaneɔ ablɛbiaŋ’ lɛ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ yɛ tsakpaa. Taakɛ bɔ ni ehe hiaa ni gbɔmɔtso lɛ agbɛlɛ niyenii ni wɔyeɔ lɛ bɔni afee ni ejie emli hewalɛ lɛ, nakai nɔŋŋ hu esa akɛ wɔjwɛŋ nibii ni wɔkaneɔ lɛ anɔ bɔni afee ni wɔnu shishi jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔkase nii lɛ, ani wɔŋɔɔ be ní fa ni wɔkɛjwɛŋɔ nɔ? Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkane lɛ nɔ jogbaŋŋ.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase wiemɔ krɔŋkrɔŋ lɛ “he mlai” lɛ?

15 Susumɔ wiemɔ he mlai lɛ ahe. Kɛ́ wɔkase wiemɔ hee ko kɛshɛ he ko lɛ, esa akɛ wɔkase nakai wiemɔ lɛ he mlai loo bɔ ni atoɔ susumɔi anaa koni shishinumɔ aba he lɛ. Enɛ haa wɔnuɔ bɔ ni awieɔ wiemɔ lɛ ahaa lɛ shishi jogbaŋŋ, ni wɔnyɛɔ wɔwieɔ kɛ naatselɛ. Taakɛ bɔ ni wiemɔ fɛɛ wiemɔ yɔɔ wiemɔ he mlai lɛ, nakai nɔŋŋ hu wiemɔ krɔŋŋ ni ji Ŋmalɛ mli anɔkwale lɛ yɛ ‘tsámɔ wiemɔi akadi’ loo mlai. (2 Tim. 1:13) Ehe miihia ni wɔnyiɛ nakai ‘tsámɔ wiemɔi akadi’ lɛ sɛɛ.

16. Mɛɛ su esa akɛ wɔkwa, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee enɛ?

16 Yaa nɔ okase. Ekolɛ mɔ ko baakase wiemɔ ko bɔ ni ebaanyɛ ekɛ mɛi agba sane, kɛkɛ lɛ ekpa kasemɔ. Mɛi ni wieɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ hu baanyɛ amɛkɛ naagba ni tamɔ nɛkɛ akpe. (Nyɛkanea Hebribii 5:11-14.) Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkwa su nɛɛ? Bɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaaya nɔ okase wiemɔ krɔŋŋ lɛ he nii babaoo ofata he. “Nyɛhaa wɔfɔa Kristo shishijee saji lɛ ahe wiemɔ, ni wɔfoŋ kɛya dalɛ mli; ni wɔkato nitsumɔi gbohii ahe tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ nɔ hemɔkɛyeli, kɛ baptisimɔi ahe nitsɔɔmɔ kɛ niji-kɛ-nɔshwiemɔ, kɛ gbohii ashitee kɛ naanɔ kojomɔ he saji lɛ ashishi ekoŋŋ.”—Heb. 6:1, 2.

17. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkase nii daa lɛ? Feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

17 Too be pɔtɛɛ oha nikasemɔ. Ehi akɛ okɛ be fioo aaakase nii daa fe nɔ ni okɛ be babaoo aaakase shikome ní etsaraaa nɔ. Kasemɔ nii beni wɔ yeee bo ní nɔ ko gbalaaa ojwɛŋmɔ. Wiemɔ hee kasemɔ tamɔ sá gbamɔ. Kɛ́ afɔɔ gbɛ ni aje lɛ nɔ tsɔmɔ lɛ, ehaaa enɔ atsa. Shi kɛ́ atsɔɔɔ nakai gbɛ lɛ nɔ be saŋŋ lɛ, etsɛɛɛ ni enɔ tsaa. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko miikase wiemɔ hee ko lɛ, ehe miihia waa ni eya nɔ ekase daa! (Dan. 6:16, 20) Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ ni ji Biblia mli anɔkwale lɛ, ehe miihia ni ‘wɔsara, ni wɔkã he daa’ wɔsɔle.—Efe. 6:18.

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ be fɛɛ be ní wɔɔná hegbɛ lɛ?

18 Kaafɔ̃ɔ wiemɔ! Mɛi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛaawie wiemɔ hee ní amɛkaseɔ lɛ akɛni amɛhiɛ gboɔ loo amɛsheɔ gbeyei akɛ amɛnaa baatɔ̃ lɛ hewɔ. Enɛ haaa amɛya amɛhiɛ. Dani mɔ ko he baakpɔ yɛ wiemɔ ko ni ekaseɔ lɛ mli lɛ, ja efɔɔ wiemɔ. Kɛ́ ewieɔ wiemɔ lɛ daa lɛ, no baaha enaa ahomɔ nɔ. Esa akɛ wɔ hu wɔwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ gbo kɛ gbiɛnaa. “Tsui akɛheɔ ayeɔ kɛshɛɔ jalɛ he, ni naabu akɛjajeɔ kɛshɛɔ yiwalaheremɔ he.” (Rom. 10:10) Jeee beni abaptisiɔ wɔ lɛ pɛ ‘wɔjajeɔ’ wɔhemɔkɛyeli lɛ wɔtsɔɔ yɛ faŋŋ, shi wɔfeɔ nakai hu yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli loo be fɛɛ be ni wɔnáa hegbɛ wɔwieɔ Yehowa he wɔtsɔɔ mɛi lɛ. (Mat. 28:19, 20; Heb. 13:15) Wɔ-Kristofoi akpeei haa wɔnáa hegbɛ ni wɔwieɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ jogbaŋŋ.—Nyɛkanea Hebribii 10:23-25.

Nyɛhaa Wɔkɛ Ekomefeemɔ Awiea Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Kɛjiea Yehowa Yi

19, 20. (a) Mɛɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ Yehowa Odasefoi feɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli? (b) Mɛni ji ofaishitswaa?

19 Eji oyɛ Yerusalem Hɔgbaa leebi yɛ Sivan gbi ni ji 6 lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. kulɛ, obaaná miishɛɛ waa! No mli lɛ atswako leebi ŋmɛlɛ nɛɛhu, ni mɛi ni naa ebakpe shi yɛ ŋwɛitsu ko nɔ lɛ ‘bɔi wiemɔi srɔtoisrɔtoi awiemɔ’ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. (Bɔf. 2:4) Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji tsɔɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ amɛwieee wiemɔi srɔtoisrɔtoi. (1 Kor. 13:8) Ni kɛlɛ, Yehowa Odasefoi jajeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ wiemɔi srɔtoisrɔtoi fe 430 mli.

20 Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ waa akɛ yɛ wiemɔi srɔtoisrɔtoi ní wɔwieɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔfee ekome kɛmiiwie wiemɔ krɔŋŋ ni ji Biblia mli anɔkwale lɛ! Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, enɛ ejaje naatɔ̃tɔ̃mɔ ni ba yɛ Babel lɛ. Yehowa webii miijie egbɛi lɛ yi, oookɛɛ amɛmiiwie wiemɔ kome. (1 Kor. 1:10) Be mli ni wɔwieɔ nakai wiemɔ kome lɛ kɛ naatsɛlɛ lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaafata wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ahe ní ‘wɔkɛ gbee kome’ asɔmɔ Yehowa, ni ji wɔŋwɛi Tsɛ lɛ, ni wɔwo ehiɛ nyam.—Nyɛkanea Lala 150:1-6.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Lala 1:1, 2 (NW): “Gbɔmɔ ni mii shɛɔ ehe ji mɔ ni enyiɛko mɛi fɔji ajina mli, ní edamɔko eshafeelɔi agbɛ nɔ, ní etako hefɛoyelɔi ataramɔhe. Shi moŋ Yehowa mla lɛ he emii shɛɔ yɛ, ni ekaneɔ emla lɛ ablɛbiaŋ shwane kɛ nyɔɔŋ.”

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni ji wiemɔ krɔŋŋ lɛ?

• Mɛni wiemɔ krɔŋŋ lɛ ni wɔɔwie lɛ biɔ ni wɔfee?

• Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkɛ naatselɛ awie wiemɔ krɔŋŋ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 23]

Bɔni Afee ni Owie Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Kɛ Naatselɛ lɛ

◆ bo sane toi jogbaŋŋ.

Luka 8:18; Heb. 2:1

◆ kasemɔ wielɔi ni naa tse lɛ.

1 Kor. 11:1; Heb. 13:7

◆ kasemɔ owo oyitsoŋ ni otĩ mli.

Yak. 1:22-25; 2 Pet. 1:12

◆ kanemɔ nii ni anu.

Lala 1:1, 2; Kpoj. 1:3

◆ susumɔ wiemɔ he mlai lɛ ahe.

2 Tim. 1:13

◆ yaa nɔ okase.

Heb. 5:11-14; 6:1, 2

◆ too be pɔtɛɛ oha nikasemɔ.

Dan. 6:16, 20; Efe. 6:18

◆ kaafɔ̃ɔ wiemɔ.

Rom. 10:10; Heb. 10:23-25

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24]

Yehowa webii kɛ ekomefeemɔ wieɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ