Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Oooŋɔhã Koni Oyi Aná Wala?

Mɛni Oooŋɔhã Koni Oyi Aná Wala?

Mɛni Oooŋɔhã Koni Oyi Aná Wala?

“Mɛni gbɔmɔ aaaŋɔha ni ekɛkpɔ̃ esusuma?”—MAT. 16:26.

1. Mɛni hewɔ Yesu kpoo Petro kɔkɔbɔɔ lɛ?

SANE ni bɔfo Petro nu lɛ ha ehiɛ fee lɛ yaa. Yesu Kristo ni ji e-Nuŋtsɔ ni esumɔɔ esane waa lɛ miiwie “faŋŋ” akɛ etsɛŋ ni E-baana amanehulu ni abaagbe lɛ! Petro ní ekã shi faŋŋ akɛ ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ gbonyo ko lɛ bɔ Yesu kɔkɔ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Naa ohe mɔbɔ, Nuŋtsɔ, enɛ akagbaleo fɔ̃ɔŋfɔ̃!” Yesu tsɔ esɛɛ eha Petro ni ekwɛ kaselɔi krokomɛi lɛ. Eeenyɛ efee akɛ amɛ hu amɛhiɛ nakai susumɔ ni ejaaa lɛ nɔŋŋ. No sɛɛ lɛ, ekɛɛ Petro akɛ: “Ho misɛɛ, satan! ootɔ̃tɔ̃ minane: ejaakɛ ojwɛŋŋ Nyɔŋmɔ nii ahe, shi gbɔmɛi anii ahe moŋ ojwɛŋɔ.”—Mar. 8:32, 33; Mat. 16:21-23.

2. Mɛni Yesu wie akɛ esa akɛ mɛi ni taoɔ akɛ amɛtsɔmɔ ekaselɔi diɛŋtsɛ lɛ afee?

2 Eeenyɛ efee akɛ wiemɔi ni Yesu wie kɛnyiɛ sɛɛ lɛ ye ebua Petro ni ena nɔ hewɔ ni Yesu kɛ hiɛdɔɔ kpoo ekɔkɔbɔɔ lɛ. Yesu ‘tsɛ asafo lɛ kɛ ekaselɔi lɛ hu kɛba eŋɔɔ’ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni etso ehe naa, ni ewo esɛŋmɔtso lɛ efɔ enɔ ni enyiɛ misɛɛ [daa]. Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ ebaa esusuma yi lɛ, eeelaaje lɛ; shi mɔ ni laajeɔ esusuma yɛ mi kɛ sanekpakpa lɛ hewɔ lɛ, enine aaashɛ nɔ.” (Mar. 8:34, 35) Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ wiemɔ ni ji ‘susuma’ lɛ damɔ shi eha “wala.” Eyɛ faŋŋ akɛ jeee ewala ni eshwɛ fioo ni ekɛbaashã afɔle lɛ pɛ kɛkɛ he ewieɔ lɛ, shi moŋ eeekpa gbɛ hu akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ amɛwala baashã afɔle kɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, Nyɔŋmɔ baajɔɔ amɛ waa diɛŋtsɛ.—Nyɛkanea Mateo 16:27.

3. (a) Mɛɛ saji Yesu bi etoibolɔi lɛ? (b) Mɛni ekolɛ Yesu sanebimɔ ni ji enyɔ lɛ ha etoibolɔi lɛ kai?

3 Yɛ nakai be lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Yesu bi saji enyɔ komɛi ni haa mɔ susuɔ nii ahe: “Mɛɛ sɛɛ gbɔmɔ náa, kɛji enine shɛ jeŋ muu nɛɛ fɛɛ nɔ ni elaaje esusuma lɛ?” kɛ, “Mɛni gbɔmɔ aaaha ní ekɛkpɔ̃ esusuma?” (Mar. 8:36, 37) Klɛŋklɛŋ sanebimɔ lɛ hetoo yɛ faŋŋ kɛha mɔ fɛɛ mɔ. Sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ he kɛji mɔ ko nine shɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ ní elaaje ewala ni ji esusuma lɛ. Dani mɔ ko baaná heloonaa nibii ni eyɔɔ lɛ ahe sɛɛ lɛ, ja eyɛ wala mli. Ekolɛ sane ni ji enyɔ ni Yesu bi akɛ: “Mɛni gbɔmɔ aaaha ní ekɛkpɔ̃ esusuma?” lɛ baaha etoibolɔi lɛ akai sane ni Satan kɛfolɔ Hiob naa akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ní mɔ ko yɔɔ lɛ eŋɔhaa yɛ ewala hewɔ” lɛ. (Hiob 2:4) Satan wiemɔi lɛ baanyɛ afee anɔkwale yɛ mɛi komɛi ni jáaa Yehowa lɛ agbɛfaŋ. Mɛi babaoo baafee nɔ fɛɛ nɔ bɔni afee ni amɛhi wala mli kɛ́ nakai feemɔ bi ni amɛku shishitoo mlai amli po. Shi jeee nakai ji bɔ ni Kristofoi baafee.

4. Mɛni hewɔ saji ni Yesu bi lɛ he hiaa Kristofoi waa lɛ?

4 Wɔle akɛ Yesu baaa shikpɔŋ lɛ nɔ koni eha wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, heloonaa nibii, ni wɔwala sɛɛ atsɛ yɛ je nɛŋ. Eba koni eha wɔná hegbɛ akɛ wɔɔhi shi kɛya naanɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli, ni hiɛnɔkamɔ nɛɛ ji nɔ ni wɔbuɔ akɛ ehe yɔɔ sɛɛnamɔ waa. (Yoh. 3:16) Kristofoi baanu shishi akɛ Yesu klɛŋklɛŋ sanebimɔ lɛ miitsɔɔ akɛ, “Mɛɛ sɛɛ gbɔmɔ náa, kɛji enine shɛ jeŋ muu nɛɛ fɛɛ nɔ ni elaaje naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ lɛ?” Yɛ anɔkwale mli lɛ, enaŋ sɛɛ ko kwraa. (1 Yoh. 2:15-17) Bɔni afee ni wɔha Yesu sanebimɔ ni ji enyɔ lɛ hetoo lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni masumɔ ni maŋɔshã afɔle amrɔ nɛɛ koni manyɛ maná naanɔ wala yɛ jeŋ hee lɛ mli?’ Bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ baaha ana bɔ ni wɔbaaha sanebimɔ nɛɛ hetoo wɔha, ni no baatsɔɔ kɛji nakai hiɛnɔkamɔ lɛ yɛ shiŋŋ yɛ wɔtsui mli.—Nyɛkɛtoa Yohane 12:25 lɛ he.

5. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná naanɔ wala ni ji nikeenii lɛ?

5 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu etsɔɔɔ akɛ naanɔ wala ji nɔ ko ni akɛwoɔ mɔ nyɔmɔ. Wala ji nikeenii, ni wɔwala ni sɛɛ etsɛɛɛ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ po fata he. Wɔnyɛŋ wɔhé, shi duromɔ naa wɔnine baashɛ nɔ. Ja “wɔhe Kristo Yesu” kɛ Yehowa ni ji “mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ” lɛ ‘anɔ wɔye’ dani wɔbaanyɛ wɔná naanɔ wala ni ji nikeenii lɛ. (Gal. 2:16; Heb. 11:6) Ni kɛlɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔnifeemɔi atsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli, ejaakɛ “hemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ ji hemɔkɛyeli gbonyo.” (Yak. 2:26) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔɔjwɛŋ Yesu sanebimɔ lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ aaasusu nibii ní wɔsumɔɔ akɛ wɔŋɔshã afɔle yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli, kɛ nibii ni wɔsumɔɔ akɛ wɔfee yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli koni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli diɛŋtsɛ lɛ he.

‘Kristo Haaa Ehe Asa Ehiɛ’

6. Mɛni Yesu kɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe?

6 Yɛ nɔ najiaŋ ní Yesu aaagbala ejwɛŋmɔ kɛya nibii ni yɔɔ je lɛŋ yɛ ebeaŋ lɛ anɔ lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma nibii ni he hiaa lɛ anɔ ni ekpoo heloonaa nibii ní baanyɛ alaka lɛ koni ená ogbɔjɔ shihilɛ lɛ. Yɛ eshihilɛ mli fɛɛ lɛ, ekɛ ehe shã afɔle ni ebo Nyɔŋmɔ toi hu. Ehaaa ehe asa ehiɛ, shi moŋ ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni sa [Nyɔŋmɔ] hiɛ mifeɔ daa.” (Yoh. 8:29) Mɛni Yesu sumɔɔ akɛ ekɛaashã afɔle tete po koni ekɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ?

7, 8. (a) Mɛni Yesu ŋɔha, ni mɛɛ sɛɛ ená? (b) Mɛɛ sane esa akɛ wɔbi wɔhe?

7 Be ko lɛ Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Gbɔmɔ bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ, ni eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” (Mat. 20:28) Mra mli beni Yesu bɔi esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛɛmɔ akɛ etsɛŋ ni ‘ebaaŋɔ esusuma eha’ lɛ, Petro wo lɛ ŋaa koni ena ehe mɔbɔ. Ni kɛlɛ, enɛ haaa Yesu agbugbãa. Ejɛ esuɔmɔ mli eŋɔ esusuma, ni ji ewala ni yeɔ emuu lɛ eha yɛ adesai ahewɔ. Akɛni Yesu efeee pɛsɛmkunya shi moŋ ejɛ esuɔmɔ mli ekɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ hewɔ lɛ, enine shɛ ewala lɛ nɔ ekoŋŋ. Atée lɛ shi ni “awó enɔ kɛtee Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ.” (Bɔf. 2:32, 33) Ekɛ enɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi eha wɔ.

8 Bɔfo Paulo wo Kristofoi ni hi shi yɛ Roma lɛ ŋaa koni amɛhe “akasa” amɛ diɛŋtsɛ ‘amɛhiɛ,’ ni ekai amɛ akɛ “Kristo hu haaa ehe asa ehiɛ.” (Rom. 15:1-3) Belɛ, te wɔkɛ Paulo ŋaawoo lɛ baatsu nii kɛmɔ shi wɔha tɛŋŋ ni wɔŋɔ wɔhe wɔha taakɛ Kristo fee lɛ?

Yehowa Sumɔɔ ni Wɔŋɔ Nɔ ni Hi Fe Fɛɛ Wɔha Lɛ

9. Kɛ́ Kristofonyo ko jɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ lɛ, mɛni no tsɔɔ?

9 Yɛ blema Israel lɛ, Mose Mla lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ kɛ́ Hebrinyo ko sɔmɔ akɛ nyɔŋ afii ekpaa lɛ, esa akɛ aŋmɛɛ ehe yɛ afi ni ji kpawo lɛ nɔ loo yɛ Nyamɔ afi lɛ nɔ. Shi nɔ kroko yɛ ni abaanyɛ afee. Kɛ́ nyɔŋ ko sumɔɔ enuŋtsɔ lɛ, ebaanyɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaahi enuŋtsɔ lɛ ŋɔɔ ewala gbii abɔ fɛɛ. (Nyɛkanea 5 Mose 15:12, 16, 17.) Wɔ hu wɔkpɛɔ yiŋ ni tamɔ nakai kɛ́ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ. Wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ wɔbaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii shi jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔsuɔmɔnaa nii. Wɔkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ Yehowa naakpa, ni akɛ wɔyɛ he miishɛɛ akɛ wɔɔsɔmɔ lɛ kɛya naanɔ.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ nɔ̃ ji wɔ, ni te esa akɛ enɛ aná wɔsusumɔi kɛ wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

10 Kɛ́ amrɔ nɛɛ Yehowa Odasefoi kɛ bo miikase Biblia lɛ, ni okɛ ohe woɔ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli, ni oyaa Kristofoi akpeei lɛ, osa yijiemɔ waa. Wɔhiɛ kã nɔ akɛ etsɛŋ ni obaajɔɔ ohe nɔ oha Yehowa ni obaabi sane ni Etiopianyo lɛ bi Filipo lɛ akɛ: “Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?” (Bɔf. 8:35, 36) Kɛ́ ofee nakai lɛ, wekukpãa ni baakã okɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ baafee tamɔ wekukpãa ni bakã Nyɔŋmɔ kɛ Kristofoi ni Paulo ŋma wolo eyaha amɛ lɛ teŋ lɛ. Eŋma akɛ: ‘Nyɛjeee nyɛ diɛŋtsɛ nyɛnɔ̃, ejaakɛ ahé nyɛ kɛ jara ni wa.’ (1 Kor. 6:19, 20) Kɛ́ wɔhiɛnɔkamɔ ji akɛ wɔbaaya ŋwɛi jio, wɔbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ jio lɛ, kɛ́ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa lɛ, no lɛ, lɛ enɔ̃ ji wɔ. Belɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔɔye ŋkomeŋfa akɔnɔi anɔ, ni ‘wɔkatsɔmɔ gbɔmɛi atsuji’! (1 Kor. 7:23) Eji hegbɛ kpele akɛ oootsɔ Yehowa tsulɔ anɔkwafo ni ekɛ bo atsu nii bɔ ni esumɔɔ!

11. Mɛɛ afɔlei awoɔ Kristofoi ahewalɛ ni amɛshã, ni taakɛ afɔlei ni Mose Mla lɛ tsɔɔ akɛ ashã lɛ ji lɛ, mɛni enɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ?

11 Paulo wo enanemɛi héyelilɔi lɛ hewalɛ akɛ: ‘Nyɛŋɔa nyɛgbɔmɔtsei lɛ nyɛdamɔa shi akɛ afɔle ní hiɛ kã ni he tse ní sa Nyɔŋmɔ hiɛ ní nyɛjamɔ lɛ afea mumɔŋ jamɔ.’ (Rom. 12:1) Ekolɛ nakai wiemɔi lɛ ha Yudafoi ni ebatsɔmɔ Kristofoi lɛ kai afɔlei ni amɛshãa yɛ amɛjamɔ lɛ mli dani amɛbatsɔmɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ. Amɛle akɛ Mose Mla lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ kooloi ni akɛshãa afɔle yɛ Yehowa afɔleshãalatɛ lɛ nɔ lɛ afee kooloi ni hi fe fɛɛ. Esaaa ákɛ akɛ kooloi ni eje kpa shãa afɔle. (Mal. 1:8, 13) Nakai nɔŋŋ eji beni wɔŋɔ wɔgbɔmɔtsei lɛ wɔha akɛ “afɔle ní hiɛ kã” lɛ. (Rom. 12:1) Esa akɛ wɔŋɔ wɔnii ni hi fe fɛɛ lɛ wɔha Yehowa, jeee nɔ ni baashwɛ beni wɔfee nibii ni wɔsumɔɔ lɛ wɔgbe naa lɛ. Kɛ́ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔŋɔ ‘wɔsusuma’ ni ji wɔwala wɔha lɛ—ni wɔhewalɛ, nibii ni wɔyɔɔ, kɛ wɔnyɛmɔi fata he. (Kol. 3:23) Mɛni enɛ tsɔɔ kɛha wɔ?

Okɛ Obe Atsu Nii Jogbaŋŋ

12, 13. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛ wɔnii ni hi fe fɛɛ aha Yehowa?

12 Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛ wɔnii ni hi fe fɛɛ aha Yehowa ji ni wɔkɛ wɔbe atsu nii jogbaŋŋ. (Nyɛkanea Efesobii 5:15, 16.) Enɛ biɔ ni wɔná henɔyeli. Je lɛ kɛ agbɛnɛ hu emuu ní wɔyeee lɛ nyɛɔ wɔ nɔ koni wɔkɛ wɔbe fɛɛ atiu ŋɔɔmɔyeli sɛɛ loo wɔfó wɔ pɛ wɔnɔ̃ mli. Eji anɔkwale akɛ “nɔ fɛɛ nɔ yɛ ebe ní ato,” ni be kɛha hiɛtserɛjiemɔ kɛ heloonaa nitsumɔ ní baaha wɔtsu sɔ̃i ni jwere wɔ nɔ akɛ Kristofoi lɛ he nii lɛ hu fata he. (Jaj. 3:1) Shi esa akɛ Kristofonyo ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ ní ekɛ ebe atsu nii jogbaŋŋ.

13 Beni Paulo tee Ateene lɛ, ekadi akɛ “Ateenebii fɛɛ kɛ gbɔi ni yɔɔ jɛi lɛ, nɔ ni eshwɛ amɛ pɛ ji sane hee ko gbaa kɛ toiboo.” (Bɔf. 17:21) Ŋmɛnɛ, mɛi babaoo fiteɔ amɛbe nakai nɔŋŋ. Nibii ni haa mɛi fiteɔ amɛbe ŋmɛnɛ lɛ ekomɛi ji tɛlivishiŋ kwɛmɔ, vidio nɔ shwɛmɔi kɛ Intanɛt lɛ ní akɛjieɔ hiɛtserɛ. Nibii babaoo yɛ ni baanyɛ afite wɔbe. Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nibii nɛɛ amli lɛ, ekolɛ wɔbaakũ wɔhiɛ wɔshwie wɔmumɔŋ hiamɔ nii anɔ. Ekolɛ wɔbaahe wɔye po akɛ wɔbɛ dekã ni wɔkɛaatsu “nii ni hi titri lɛ,” ni ji nibii ni wɔfeɔ kɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ ahe nii.—Filip. 1:9, 10.

14. Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu he?

14 No hewɔ lɛ, ákɛ Yehowa tsulɔ ni ojɔɔ ohe nɔ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani Biblia lɛ kanemɔ, sane nɔjwɛŋmɔ, kɛ sɔlemɔ fata nibii ni mifeɔ daa gbi lɛ ahe?’ (Lala 77:13; 119:97; 1 Tes. 5:17) ‘Ani mitoɔ be kɛkaseɔ nibii ni abaakase yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ? Ani miwoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ kɛtsɔ saji ahetoo ni mihaa yɛ kpeei ashishi lɛ nɔ?’ (Lala 122:1; Heb. 2:12) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ beni Paulo kɛ Barnaba tee amɛyashiɛ yɛ he ko lɛ, “amɛtsɛ yɛ jɛi kɛ̃ ni amɛkɛ ekãa wie Nuŋtsɔ [Yehowa] he.” (Bɔf. 14:3) Ani obaanyɛ oto gbɛjianɔ bɔni afee ni okɛ be babaoo atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ní ‘otsɛ,’ ní ekolɛ okɛ ohe awo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli?—Nyɛkanea Hebribii 13:15.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai lɛ kɛ amɛbe tsuɔ nii jogbaŋŋ?

15 Beni bɔfo Paulo kɛ Barnaba yasara Kristofoi asafo ni yɔɔ Antiokia lɛ, “amɛkɛ kaselɔi lɛ hi shi gbii kpalaŋŋ” bɔni afee ni amɛwo amɛ hewalɛ. (Bɔf. 14:28) Ŋmɛnɛ, nakai nɔŋŋ hu asafoŋ onukpai lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ be babaoo tsuɔ nii kɛwoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ. Kɛfata shiɛmɔ ni asafoŋ onukpai lɛ yaa lɛ he lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛkwɛ tooku lɛ, amɛtao tooi ni elaaje lɛ, amɛsara mɛi ni he yeɔ lɛ, ni amɛtsu sɔ̃i krokomɛi babaoo ahe nii yɛ asafo lɛ mli. Kɛ́ oji nyɛmi nuu ni abaptisi bo lɛ, ani oshihilɛ ŋmɛɔ bo gbɛ koni obɔ mɔdɛŋ akɛ obaashɛ taomɔ nii ni baaha onyɛ otsu sɔɔmɔ hegbɛi krokomɛi nɛɛ ahe nii?

16. Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ ‘wɔfee mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ ejurɔ’?

16 Mɛi babaoo náa he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua koni akɛ yelikɛbuamɔ nibii ayaha mɛi ni adebɔɔ naa osharai loo osharai ni jɛ adesai ekpãta amɛnibii ahiɛ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni eye aaafee afii 65 ní miisɔmɔ yɛ Betel lɛ fã gbɛ kakadaŋŋ shii abɔ koni eyafata he, ní akɛ yelikɛbuamɔ nibii ayaha mɛi ni osharai enina amɛ lɛ. Mɛni hewɔ ekɛ be ní esa akɛ ekɛjɔɔ ehe lɛ tsu nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ? Ekɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ mibɛ nitsumɔ nɛɛ he ŋaa ko moŋ, shi eji hegbɛ ni miná akɛ mafee nɔ fɛɛ nɔ ni abaakɛɛ mi akɛ mifee. Hemɔkɛyeli ni mli wa ni minyɛmimɛi hii kɛ yei ni amɛheloonaa nibii fɛɛ ahiɛ ekpata lɛ yɔɔ lɛ wo mi hewalɛ waa.” Kɛfata he lɛ, nyɛmimɛi akpei abɔ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ yeɔ amɛbuaa kɛmamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai kɛ Kpee Asai. Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nitsumɔi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli ‘wɔmiifee mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ ejurɔ.’—Gal. 6:10.

“Mikɛ Nyɛ yɛ Daa Kɛyashi Jeŋ Naagbee Lɛ”

17. Mɛni oooŋɔha koni onine ashɛ naanɔ wala nɔ?

17 Etsɛŋ ni adesai ajeŋ ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ baaho aya. Wɔleee be tuuntu ní enɛ baaba. Ni kɛlɛ, wɔle akɛ “be [ni eshwɛ] lɛ faaa dɔŋŋ” ni ‘je nɛŋ subaŋ lɛ miiho aya.’ (Nyɛkanea 1 Korintobii 7:29-31.) Enɛ haa wɔbuɔ sane ni Yesu bi akɛ: “Mɛni gbɔmɔ aaaha ní ekɛkpɔ̃ esusuma?” lɛ akɛ nɔ ni he hiaa waa. Ekã shi faŋŋ akɛ wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa biɔ ni wɔŋɔshã afɔle lɛ bɔni afee ni wɔná “anɔkwa wala lɛ.” (1 Tim. 6:19) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia waa ni wɔbo Yesu ŋaawoo akɛ ‘wɔnyiɛ esɛɛ daa’ ni ‘wɔtao maŋtsɛyeli lɛ tsutsu’ lɛ toi.—Mat. 6:31-33; 24:13.

18. Mɛɛ nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná, ni mɛni hewɔ?

18 Eji anɔkwale akɛ jeee be fɛɛ be Yesu sɛɛnyiɛmɔ yɔɔ mlɛo, ni agbe esɛɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli taakɛ ewie lɛ. Ni kɛlɛ, taakɛ Yesu fee lɛ, wɔ hu wɔkpooɔ akɛ ‘wɔɔna wɔhe mɔbɔ.’ Wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ shi ni ewo esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu ní hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ mli akɛ: “Mi lɛ mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mat. 28:20) Belɛ, nyɛhaa wɔkɛ wɔbe kɛ wɔnyɛmɔ asɔmɔa Nyɔŋmɔ kɛmɔa shi. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔ̃ɔ akɛ Yehowa baabaa wɔyi kɛfo amanehulu kpeteŋkpele lɛ loo etee wɔ shi kɛba wala mli ekoŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli. (Heb. 6:10) No mli lɛ wɔkɛ nakai feemɔ etsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wala ni ji nikeenii lɛ waa diɛŋtsɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eha ana akɛ eesumɔ waa ni esɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛ adesai?

• Mɛni hewɔ esa akɛ mɔ akwa ehe lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ afeɔ enɛ?

• Yɛ blema Israel lɛ, mɛɛ afɔlei pɛ Yehowa kpɛlɛɔ nɔ, ni mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ enɛ mli ŋmɛnɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ wɔbe atsu nii jogbaŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Yesu fee nibii ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ be fɛɛ be

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Israelbii ni hiɛ sɔɔ nii lɛ kɛ amɛnii ni hi fe fɛɛ lɛ fi anɔkwa jamɔ sɛɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Kɛ́ wɔkɛ wɔbe tsu nii jogbaŋŋ lɛ, wɔsaa Nyɔŋmɔ hiɛ