Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Yehowa Ji Mihewalɛ”

“Yehowa Ji Mihewalɛ”

“Yehowa Ji Mihewalɛ”

Taakɛ Joan Coville gba

Afɔ mi July 1925 yɛ Huddersfield, yɛ England. Mi pɛ ji bi ni mifɔlɔi yɔɔ, ni mibɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ. Mipapa fɔɔ kɛɛmɔ akɛ, “Ja kɔɔyɔɔ naaa atswa ashwie onɔ, kɛkɛ nɔŋŋ hela emɔ bo.” Ni etamɔ nɔ ni sane nɛɛ ji anɔkwale!

BENI mi ji gbekɛ lɛ, minuɔ ni osɔfoi lɛ sɔleɔ amɛbiɔ toiŋjɔlɛ, shi beni jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ fɛ́ lɛ, amɛsɔle koni aye kunim. Enɛ ha mihiɛ fee mi yaa, ni miyiŋ fee mi kɔshikɔshi. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Yehowa Odasefonyo kome pɛ ni yɔɔ wɔkutso lɛ mli ni atsɛɔ lɛ Annie Ratcliffe lɛ ba wɔshĩa lɛ.

Bɔ ni Fee ni Mibale Anɔkwale Lɛ

Annie shi wolo ni ji Salvation lɛ eha wɔ, ni efɔ̃ Awo nine koni eba Biblia mli nikasemɔ ko ni abaafee lɛ shishi yɛ eshĩa lɛ. * Nyɛ Awo kɛ mi tee. Mikaiɔ nɔ ni wɔkase beni mitee jɛmɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ lolo. Wɔkase kpɔmɔnɔ lɛ he nii, ni minya nikasemɔ lɛ he waa eyɛ mli akɛ mikpaaa gbɛ nakai. Aha sanebimɔi ni miyɔɔ lɛ babaoo ahetoo. Enɔ otsi lɛ, wɔtee ekoŋŋ. No mli lɛ, agbála Yesu gbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe okadi lɛ he lɛ mli. Nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ yɛ nakai beaŋ lɛ ha mi kɛ Awo yɔse amrɔ nɔŋŋ akɛ anɔkwale lɛ nɛ. Afɔ̃ wɔ nine kɛtee Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ nakai gbi lɛ nɔŋŋ.

Beni wɔtee Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, mikɛ oblayei gbɛgbalɔi komɛi kpe yɛ jɛmɛ, ni Joyce Barber (amrɔ nɛɛ Ellis) ní kɛ ewu Peter miisɔmɔ lolo yɛ Betel yɛ London lɛ fata he. Misusu akɛ mɔ fɛɛ mɔ ji gbɛgbalɔ. No hewɔ lɛ, amrɔ nɔŋŋ ni mibɔi shiɛmɔ, ni mikɛ ŋmɛlɛtswai 60 shiɛɔ daa nyɔɔŋ, eyɛ mli moŋ akɛ no mli lɛ mikã he miiya skul.

No sɛɛ nyɔji enumɔ lɛ, abaptisi mi kɛ Awo yɛ February 11, 1940 lɛ, yɛ kpokpaa nɔ kpee ko ni afee yɛ Bradford lɛ shishi. Tsɛ Ataa eteee shi ewooo jamɔ hee ni wɔkɛ wɔhe eyadɔmɔ lɛ moŋ, shi emɔɔɔ anɔkwale lɛ mli kɔkɔɔkɔ. Beni abaptisi mi lɛ, ato gbɛjegbɛi ahe odaseyeli he gbɛjianɔ yɛ nakai beaŋ. Mikɛ mihe wo mli, ni mihiɛɔ baagi ni akɛ woji tɛtrɛbii woɔ mli kɛ woji ni aŋmala nii yɛ nɔ ní ahiɛɔ kɛdamɔɔ shi kɛtswaa adafi. Gbi ko Hɔɔ lɛ, wɔtee jara nɔ he ko, ni aha miyadamɔ he ni mɛi babaoo miiya amɛmiiba. No mli lɛ mikã he misheɔ gbɔmɔ gbeyei, ni taakɛ mishe he gbeyei lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi ni mikɛyaa skul lɛ fɛɛ batsɔ he ni midamɔ lɛ!

Yɛ afi 1940 lɛ, ehe bahia ni aja asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ mli. Beni aja mli lɛ, etamɔ nɔ ni mitipɛŋfoi lɛ fɛɛ yaje asafo kroko lɛ mli. Miyaye enɛ he ŋkɔmɔ miha asafo lɛ nɔkwɛlɔ lɛ (amrɔ nɛɛ onukpai asɛinɔtalɔ). Ekɛɛ mi akɛ, “Kɛ́ ootao oná tipɛŋfoi lɛ, yaa ni oyashiɛ otsɔɔ otipɛŋfoi.” Ni nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni mifee! Etsɛɛɛ ni mikɛ Elsie Noble kpe. Ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni ebatsɔ minaanyo yɛ miwala beaŋ fɛɛ.

Gbɛgbamɔ Nitsumɔ lɛ kɛ Emli Jɔɔmɔi

Beni migbe skul naa lɛ, mikɛ shika he akɔntaabulɔ ko bɔi nitsumɔ. Shi beni mina miishɛɛ ni mɛi ni kɛ amɛbe fɛɛ sɔmɔɔ lɛ yɔɔ lɛ, shwelɛ ni miyɔɔ akɛ masɔmɔ Yehowa akɛ gbɛgbalɔ lɛ mli ba wa. Yɛ May 1945 lɛ, mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ, enɛ ha miná miishɛɛ waa. Gbi ni mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, nugbɔ nɛ gbi muu lɛ fɛɛ. Shi miyɛ he miishɛɛ akɛ mikɛ mihe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni no hewɔ lɛ nugbɔ ni nɛ lɛ shiii mi kpu po. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shiɛmɔ ni miyaa daa gbi kɛ okɔokpe nɔ ní mitaa kɛyaa lɛ gbɔleɔ mikpɔiaŋ, ni no haaa hela afɔ mi mɔmɔ. Eyɛ mli akɛ mimlitsiimɔ shɛko kilogram 42 pɛŋ moŋ, shi mikɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ efɔ̃ko shi dã. Yɛ afii abɔ ni eho lɛ amli fɛɛ lɛ, mina diɛŋtsɛ akɛ “Yehowa ji mihewalɛ.”—Lala 28:7.

Aha miya sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ hei ni Odasefoi bɛ jɛmɛ lɛ bɔni afee ni anyɛ ato asafoi yɛ jɛmɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ misɔmɔ yɛ England afii etɛ, ni no sɛɛ lɛ mikɛ afii etɛ sɔmɔ yɛ Ireland. Beni mitsuɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ Lisburn yɛ Ireland lɛ, mikɛ Protestant osɔfo lɛ sɛɛmɔ kase nii. Beni ekaseɔ shishijee Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ, ekɛ esafo lɛ mli bii lɛ gba nibii nɛɛ ahe sane. Amɛteŋ mɛi komɛi yakɛɛ sɔlemɔ lɛ mli onukpai lɛ, ni abi lɛ koni etsɔɔ nɔ hewɔ ni efeɔ nakai lɛ. Etsɔɔ mli ákɛ akɛ Kristofonyo lɛ, sɔ̃ kã enɔ akɛ eha asafoku lɛ ale akɛ etsɔɔ amɛ nibii pii ni ejaaa. Eyɛ mli akɛ eweku lɛ te shi waa amɛwo lɛ moŋ, shi ejɔ́ɔ ehe nɔ eha Yehowa ni ekɛ anɔkwayeli sɔmɔ lɛ aahu kɛyashi egbo.

Beni miyɔɔ Ireland lɛ, maŋ ni ji enyɔ ni aha miyasɔmɔ yɛ jɛmɛ lɛ ji Larne, ni mikome too misɔmɔ yɛ jɛmɛ otsii ekpaa, ejaakɛ no mli lɛ gbɛgbalɔ ni fata mihe lɛ tee Teokrase Shweremɔ Kpee ni afee yɛ New York yɛ afi 1950 lɛ eko. Akɛni ekã mitsui nɔ akɛ maya kpee lɛ eko hewɔ lɛ, edɔ mi waa akɛ ehiii mi yaa. Ni kɛlɛ, yɛ nakai otsii lɛ amli lɛ, miná niiashikpamɔi babaoo ni woɔ mɔ hewalɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mikɛ nuu onukpa ko ni aha lɛ wɔwoji lɛ eko nɔ ni fe afii 20 lɛ kpe. Ekane wolo lɛ shii abɔ yɛ afii abɔ ni eho lɛ amli aahu akɛ nibii ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ eka eyitsoŋ. Ekɛ ebi nuu kɛ ebi yoo fɛɛ mɔ anɔkwale lɛ mli.

Ayatsɔse Mi yɛ Gilead Skul Lɛ

Yɛ afi 1951 lɛ, afɔ̃ mi kɛ gbɛgbalɔi krokomɛi nyɔŋma nine kɛjɛ England koni wɔya Gilead Skul lɛ ni yɔɔ South Lansing yɛ New York lɛ klas ni ji 17 lɛ. No ji akɛ, miná Biblia mli tsɔsemɔ ni akɛha wɔ yɛ nakai nyɔji lɛ amli lɛ he miishɛɛ naakpa! Yɛ nakai beaŋ lɛ, abɔiko nyɛmimɛi yei nifeemɔ hamɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli yɛ asafoi lɛ amli, shi beni wɔyɔɔ Gilead lɛ aha wɔ nifeemɔi yɛ skul lɛ mli. Wɔtsui fã waa! Beni mihaa miklɛŋklɛŋ wiemɔ lɛ, minine ni mikɛhiɛ miwiemɔ he wolo lɛ kpokpo aahu kɛyashi migbe naa. Nyɛminuu Maxwell Friend, ni eji tsɔɔlɔ lɛ wie kɛye fɛo akɛ: “Jeee akɛ okpokpo yɛ owiemɔ lɛ shishijee pɛ kɛkɛ, taakɛ bɔ ni wielɔi ni he esa fɛɛ fɔɔ feemɔ lɛ, shi okpokpo aahu kɛyashi ogbe naa.” Beni tsɔsemɔ lɛ yaa nɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔnyɛ wɔdamɔ shi yɛ klas lɛ hiɛ ni wɔkɛ ekãa wie. Ooona kɛ onaaa lɛ, wɔtsɔsemɔ lɛ eba naagbee, ni awo wɔ gbɛ koni wɔyasɔmɔ yɛ maji srɔtoi anɔ. Awo mi gbɛ kɛtee Thailand!

“Maŋ ní Emli Bii Ahiɛ yɛ Ŋmɔlɔŋmɔlɔ”

Mina akɛ eji Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ akɛ aha mikɛ Astrid Anderson yasɔmɔ yɛ Thailand akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Wɔta meele ni woɔ jatsu mli kɛfã gbɛ lɛ, ni ehe wɔ otsii kpawo dani wɔya shɛ. Beni wɔya shɛ Bangkok ni ji maŋtiase lɛ, wɔna akɛ eji he ko ni ayeɔ jara waa yɛ jɛmɛ, ni fai babaoo ni yɔɔ maŋ lɛ mli haa gbɛfãa feɔ mlɛo. Yɛ afi 1952 lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ Thailand lɛ shɛɛɛ 150.

Beni wɔna Buu-Mɔɔ yɛ Thailand wiemɔ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛɛ be wɔbaanyɛ wɔwie wiemɔ ni wa nɛɛ?’ Wɔlilɛi nyɛɛɛ atsɛ wiemɔi lɛ jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ootsɛ wiemɔ ni ji khaù lɛ, bɔ ni obaafee ogbee kɛtsɛ lɛ baanyɛ atsɔ “omɔ” loo “sane.” No hewɔ lɛ, shishijee lɛ kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, beni wɔsusu akɛ wɔmiikɛɛ mɛi lɛ akɛ, “mihiɛ sanekpakpa kɛha bo” lɛ, asomoaŋ wɔmiikɛɛ amɛ moŋ akɛ “mihiɛ omɔ kpakpa kɛha bo”! Eyɛ mli moŋ akɛ aŋmɔ wɔ saŋŋ moŋ, shi fiofio lɛ wɔhe basa kɛ wiemɔ.

Thailandbii lɛ yɛ mɛi ahe miishɛɛ waa. Esa jogbaŋŋ akɛ atsɛɔ Thailand akɛ Maŋ ní Emli Bii Ahiɛ yɛ Ŋmɔlɔŋmɔlɔ. He ni aha wɔ klɛŋklɛŋ akɛ wɔyashiɛ yɛ ji Khorat (amrɔ nɛɛ atsɛɔ jɛmɛ Nakhon Ratchasima), ni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ afii enyɔ. No sɛɛ lɛ, akɛ wɔtee Chiang Mai. Thailandbii lɛ ateŋ mɛi babaoo ji Buddhabii, ni amɛlé Biblia lɛ he nɔ ko kwraa. Beni wɔyɔɔ Khorat lɛ, mikɛ mɔ ni kwɛɔ wojiamajemɔhe lɛ nɔ lɛ kase nii. Mikɛ lɛ susu blematsɛ Abraham he. Akɛni nuu lɛ enu gbɛi ni ji Abraham lɛ pɛŋ hewɔ lɛ, ekɛ miishɛɛ hoso eyitso. Shi etsɛɛɛ ni miná mile akɛ eewie Abraham kroko he. Asomoaŋ, Abraham Lincoln, ni ji tsutsu United States maŋ hiɛnyiɛlɔ lɛ ji mɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli lɛ!

Wɔná he miishɛɛ akɛ wɔtsɔɔ Thailandbii ni hiɛ tsui kpakpa lɛ Biblia lɛ, shi amɛ hu amɛtsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔha wɔshihilɛ afee mlɛo ní wɔná miishɛɛ. Enɛ he ba sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ, ejaakɛ sarawa hewalɛ kɛ paipi bɛ klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashĩa ni wɔhi mli yɛ Khorat lɛ mli. Yɛ hei ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ‘wɔhe homɔ yɛ nii fɛɛ mli, ninámɔ jio, ohia jio.’ Taakɛ ebalɛ yɛ bɔfo Paulo gbɛfaŋ lɛ, wɔ hu ‘wɔfee nii fɛɛ yɛ mɔ ni wajeɔ wɔ lɛ mli.’—Filip. 4:12, 13.

Gbalashihilɛ Mlibotemɔ kɛ Nitsumɔ Hee

Yɛ afi 1945 lɛ, mitee shisharamɔ yɛ London. Beni miyɔɔ jɛmɛ lɛ, mi kɛ gbɛgbalɔi krokomɛi kɛ Betelbii komɛi yashara shi yɛ British Museum (he ni akɛ blema nibii toɔ lɛ). Mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji Allan Coville ní tee Gilead skul lɛ klas ni ji 11 lɛ yɛ no sɛɛ nɔŋŋ lɛ. Awo lɛ gbɛ ni eyasɔmɔ yɛ France, ni no sɛɛ lɛ etee Belgium hu. * Sɛɛ mli beni misɔmɔɔ lolo yɛ Thailand akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ lɛ, ebi koni mikɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli, ni mikpɛlɛ nɔ.

Yɛ July 9, 1955 lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ Brussels, yɛ Belgium. Eji nɔ ko ni mishwe aahu akɛ mayaye mikpeemɔ lɛ sɛɛ hejɔɔmɔ yɛ Paris, no hewɔ lɛ Allan to gbɛjianɔ koni wɔya kpee ko yɛ jɛmɛ enɔ otsi. Shi beni wɔshɛ jɛmɛ nɔŋŋ lɛ, abi koni Allan abatsɔɔ wiemɔ shishi yɛ kpee be lɛ fɛɛ mli. Daa gbi lɛ, eshiɔ he ni wɔyato lɛ leebi maŋkpa ni ekũɔ esɛɛ kɛbaa beni jenamɔ yi ewa. Eji anɔkwale akɛ miye mikpeemɔ lɛ sɛɛ hejɔɔmɔ lɛ yɛ Paris, shi bei pii lɛ shɔŋŋ kɛkɛ minaa Allan yɛ—yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ! Ni kɛlɛ, miná he miishɛɛ ákɛ akɛ miwu ni mikɛ lɛ hi shi etsɛko lɛ aaatsu nii kɛsɔmɔ minyɛmimɛi lɛ, ni miyiŋ efeee mi kɔshikɔshi akɛ kɛ́ Yehowa yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, no baaha wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Gbalashihilɛ mli ni mibote lɛ hu ha mibɔi shiɛmɔ yɛ shikpɔŋkuku kroko ni ji Belgium lɛ mli. No mli lɛ, nɔ̃ pɛ ni mile yɛ Belgium he ji akɛ eji he ko ni awu tai babaoo yɛ, shi etsɛɛɛ ni miyɔse akɛ Belgiumbii lɛ ateŋ mɛi babaoo sumɔɔ toiŋjɔlɛ waa. Shiɛmɔ ni miyashiɛ yɛ Belgium lɛ hu bi ni makase French, ni ji wiemɔ ni awieɔ yɛ maŋ lɛ wuoyigbɛ lɛ.

Yɛ afi 1955 lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi aaafee 4,500 yɔɔ Belgium. Mi kɛ Allan sɔmɔ yɛ Betel kɛ agbɛnɛ hu yɛ gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli nɔ ni miihe ashɛ afii 50. Yɛ klɛŋklɛŋ afii enyɔ kɛ fã lɛ mli lɛ, nugbɔ miinɛ jio, hulu miitso jio lɛ, wɔtaa okɔokpe kɛfãa gbɛ kɛkwɔlɔɔ gɔŋkpɔi, ni wɔkɛnyiɛɔ jɔɔi hu amli. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, wɔwɔ nyɛmimɛi Odasefoi ashĩa srɔtoi ni fa fe 2,000 mli! Bei pii lɛ mikɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei kpeɔ ní amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ shi amɛkɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ miisɔmɔ Yehowa. Amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ wo mi hewalɛ ni minijiaŋ ejeee wui yɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Otsi fɛɛ otsi kɛ́ wɔyasara asafo ko wɔgbe naa lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ waa. (Rom. 1:11, 12) Allan batsɔ hefatalɔ diɛŋtsɛ kɛha mi. Kwɛ bɔ ni wiemɔi ni yɔɔ Jajelɔ 4:9, 10 lɛ ji anɔkwale ha akɛ: “Mɛi enyɔ hi fe mɔ kome; . . . ejaakɛ kɛ́ shi amɛgbee lɛ, mɔ kome aaawó enaanyo nɔ”!

Miná Jɔɔmɔi Kɛjɛ ‘Yehowa Hewalɛ’ Naa ni Misɔmɔɔ yɛ lɛ Mli

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, mi kɛ Allan eye ebua mɛi krokomɛi koni amɛsɔmɔ Yehowa, ni enɛ eha wɔná niiashikpamɔi babaoo ni yɔɔ miishɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1983 lɛ, wɔyasara asafo ko ni wieɔ French yɛ Antwerp, ni wɔyahi weku ko ní amɛto nyɛmi nuu fioo ko ni atsɛɔ lɛ Benjamin Bandiwila ni jɛ Zaire (amrɔ nɛɛ Democratic Republic of Congo) lɛ gbɔ lɛ aŋɔɔ. Benjamin fã kɛba Belgium koni ebatiu wolokasemɔ ni yaa hiɛ sɛɛ. Ekɛɛ wɔ akɛ, “Yɛ anɔkwale mli lɛ, mina kulɛ mitamɔ nyɛ, nyɛtuu nyɛhe kwraa kɛmiisɔmɔ Yehowa.” Allan to eha lɛ akɛ: “Okɛɛ ona kulɛ otamɔ wɔ; shi ootiu je lɛŋ heloonaa nitsumɔ sɛɛ. Ani onaaa akɛ owiemɔ lɛ kɛ onifeemɔ kpãaa gbee?” Nakai wiemɔ ni yɔɔ tɛ̃ɛ lɛ ha Benjamin susu eshihilɛ he. Beni ekũ esɛɛ etee Zaire lɛ, ekɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ eji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlinyo.

Yɛ afi 1999 lɛ, afee mi opireshɛn ni ajie nɔ ko ni efuu kɛjɛ misɛ̃kpãa mli. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ, mimlitsiimɔ ji kilogram 30 pɛ. Miji “sũ nii” ni he waaa tuutu diɛŋtsɛ. Ni kɛlɛ, miida Yehowa shi akɛ eha mi “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ.” Beni afee mi opireshɛn lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa ha minyɛ mifata Allan he ekoŋŋ kɛtsu gbɛfãa nitsumɔ lɛ. (2 Kor. 4:7) Kɛkɛ ni yɛ March afi 2004 lɛ, Allan gbo ewo saa mli. Mihiɛ tseɔ lɛ waa diɛŋtsɛ, shi le ni mile akɛ Yehowa baakai lɛ lɛ shɛjeɔ mimii.

Amrɔ nɛɛ miye afii 83, ni mikɛ nɔ ni fa fe afii 63 etsu be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Mikɛ ekãa miitsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ lolo, ni mikɛ mɔ ko kaseɔ Biblia lɛ yɛ shĩa, ni mikɛ hegbɛi ni mináa daa gbi lɛ tsuɔ nii kɛgbaa mɛi Yehowa yiŋtoo ni yɔɔ miishɛɛ lɛ he nii. Bei komɛi lɛ mibiɔ mihe akɛ, ‘Eji mijeee gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ afi 1945 kulɛ, te mishihilɛ baaji tɛŋŋ?’ No mli lɛ, manyɛ mikɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni mibɛ lɛ ajie minaa. Shi amrɔ nɛɛ miyɛ miishɛɛ waa akɛ mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi beni miji oblayoo fioo lɛ! Minaa yɛ mi diɛŋtsɛ mishihilɛ mli akɛ kɛ́ wɔkɛ Yehowa ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, eeefee wɔhewalɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Akala Salvation wolo lɛ yɛ afi 1939. Amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.

^ kk. 22 Nyɛminuu Coville wala shihilɛ he sane je kpo yɛ March 15, 1961 Watchtower lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mi kɛ Astrid Anderson (ninejurɔgbɛ) ni mikɛ lɛ sɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mi kɛ miwu yɛ gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli, yɛ afi 1956

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Mi kɛ Allan yɛ afi 2000