Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛɛ Gbɔmɔ Nɛkɛ Osumɔɔ akɛ Otsɔ?

Mɛɛ Gbɔmɔ Nɛkɛ Osumɔɔ akɛ Otsɔ?

Mɛɛ Gbɔmɔ Nɛkɛ Osumɔɔ akɛ Otsɔ?

POLISIFOI anukpa ko ni yɔɔ maŋ ko ni yɔɔ Philippines lɛ mli lɛ bi nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko akɛ, “Mɛni ofee kɛye obua nakai nuu lɛ ni enyɛ etsake esubaŋ?” Ekɛ enine tsɔɔ woji babaoo ko ni jwere ekpɔlɔ lɛ nɔ, ni ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Ani ole akɛ ehe saji ni aye sɔŋŋ ji nɔ ni jwere shi nɛɛ? Otsu nitsumɔ agbo diɛŋtsɛ oha wɔ yɛ maŋ nɛɛ mli.” Nuu ní awieɔ ehe nɛɛ ji mɔ ko ni tsutsu ko lɛ enuɔ dãa waa ni efeɔ basabasa be fɛɛ be. Mɛni ye ebua lɛ ni efee tsakemɔ agbo nɛɛ yɛ eshihilɛ mli? No ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ní ajɛ mumɔŋ aŋma ni ji Biblia lɛ.

Mɛi babaoo ejɛ amɛtsui mli amɛbo bɔfo Paulo ŋaawoo ni ekɛha akɛ ‘amɛshɛ amɛsá jeŋba lɛ naa gbɔmɔ momo ni efite yɛ shishiumɔ sɛɛdii lɛ anaa lɛ amɛfɔ̃ ní amɛwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ’ lɛ toi. (Efe. 4:22-24) Kɛji ehe miihia ni wɔfee tsakemɔi bibii jio, loo tsakemɔ wuji jio lɛ, Kristofoi ni wɔji lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔwo gbɔmɔ hee lɛ.

Ni kɛlɛ, tsakemɔi ni wɔɔfee yɛ wɔshihilɛ mli bɔni afee ni abaptisi wɔ lɛ ji shishijee nifeemɔ. Beni wɔkɛ wɔhe ha koni abaptisi wɔ lɛ, wɔbafee tamɔ tso ko ni agbɔ. Abaanyɛ ana nɔ ni agbɔ lɛ, shi ehe miihia ni atsu nibii babaoo yɛ he lolo. Esa akɛ mɔ ni gbɔ nii lɛ aya nɔ asaa nɔ ni egbɔ lɛ he jogbaŋŋ bɔni afee ni nɔ ni egbɔ lɛ afee fɛo. Beni abaabaptisi wɔ lɛ, no mli lɛ wɔná sui titri ní esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji aná. Kɛlɛ, kpaako wɔje shishi wɔmiiwo gbɔmɔ hee lɛ. Esa akɛ wɔya nɔ wɔha efee ehee kɛtsɔ tsakemɔi ni wɔɔfee lɛ nɔ.

Paulo po yɔse akɛ esa akɛ eya nɔ efee tsakemɔi yɛ eshihilɛ mli. Ewie akɛ: “Mi ni misumɔɔ akɛ mafee nɔ ni hĩ lɛ, efɔŋ moŋ kpɛtɛ mihe.” (Rom. 7:21) Paulo diɛŋtsɛ le nɔ̃ gbɔmɔ ni eji kɛ nɔ̃ gbɔmɔ ni esumɔɔ akɛ etsɔ. Ni wɔ hu? Ehe miihia ni wɔ hu wɔbi wɔhe akɛ: ‘Mɛni kpɛtɛ mihe? Mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ miji? Ni mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ misumɔɔ akɛ matsɔ?’

Mɛni “Kpɛtɛ Mihe”?

Kɛ́ wɔmiisaa shĩa ko lɛ, jeee shĩa lɛ he pɛ kɛkɛ esa akɛ wɔpɛnte, shi moŋ kɛ́ mplaŋi ni akɛfee tsũ lɛ ekomɛi efite lɛ, esa akɛ wɔtsake nomɛi hu. Kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie mplaŋi ni efite lɛ anɔ lɛ, tsũ lɛ baawule yɛ sɛɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu jalɛ nii ni wɔɔfee yɛ kponɔgbɛ lɛ pɛ kɛkɛ faaa. Esa akɛ wɔyoo nɔ̃ gbɔmɔ ni wɔji yɛ mligbɛ diɛŋtsɛ, ni wɔyɔse naagbai ni ehe baahia ní wɔtsu he nii. Kɛ́ wɔfeee nakai lɛ, wɔbaabɔi gbɔmɔ momo lɛ sui lɛ akpojiemɔ ekoŋŋ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ. (2 Kor. 13:5) Esa akɛ wɔyoo sui gbohii ni wɔyɔɔ lɛ, ni wɔtsake. Bɔni afee ní wɔnyɛ enɛ wɔfee lɛ, Yehowa eha wɔ nɔ̃ ko ni baaye abua wɔ.

Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ, ni egbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashi beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ lɛ kɛ talɔi kɛ wuiaŋfɔi lɛ amli, ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.” (Heb. 4:12) Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli shɛɛ sane ní aŋma lɛ baanyɛ atsake wɔshihilɛ kwraa. Egbuɔ kɛboteɔ wɔmli—kɛboteɔ wɔtalɔi kɛ wɔwuiaŋfɔi lɛ amli yɛ mfonirifeemɔŋ. Ejeɔ wɔsusumɔi kɛ wɔjwɛŋmɔi lɛ akpo, ni ehaa anaa nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli kɛ́ akɛmiito bɔ ni wɔji yɛ kponɔgbɛ loo bɔ ni wɔsusuɔ akɛ wɔji lɛ he lɛ. Eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔyoo wɔnaagbai!

Kɛ́ wɔmiisaa shĩa momo ko lɛ, jeee nibii ni efite lɛ pɛ kɛkɛ esa akɛ wɔtsake. Esa akɛ wɔle nɔ hewɔ ni nakai nibii lɛ fite lɛ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsĩ nakai naagba lɛ naa. Nakai nɔŋŋ hu jeee wɔsui gbohii lɛ pɛ kɛkɛ esa akɛ wɔyɔse, shi moŋ esa akɛ wɔle nɔ̃ hewɔ ni nakai sui lɛ eka wɔhe lɛ hu, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔye wɔgbɔjɔmɔi lɛ anɔ. Nibii babaoo baanyɛ aha wɔná sui gbohii. Nibii nɛɛ ateŋ ekomɛi ji gbɛhe ni wɔyɔɔ, shika ni wɔyɔɔ, shihilɛ mli ni atsɔse wɔ yɛ, wɔkusum, wɔfɔlɔi, nanemɛi ni wɔkɛbɔ kɛ jamɔ mli ni atsɔse wɔ yɛ. Tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi, sinii, kɛ hiɛtserɛjiemɔ nifeemɔi krokomɛi po baanyɛ aná wɔjeŋba nɔ hewalɛ. Kɛ́ wɔyɔse nibii ni haaa wɔnyɛ wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ lɛ, no baaha wɔnyɛ wɔtsĩ nakai nibii lɛ anaa ni amɛkaná wɔ nɔ hewalɛ.

Kɛ́ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ lɛ, ekolɛ wɔbaakɛɛ akɛ, ‘Mi lɛ nakai miyɔɔ.’ Susumɔ ni ejaaa kwraa nɛ. Beni Paulo wieɔ mɛi ni yɔɔ Korinto asafo lɛ mli ní tsutsu ko lɛ amɛji ajwamaŋbɔlɔi, hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii, dãatɔlɔi, kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sa; shi agbɛnɛ aju nyɛhe yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ mli.’ (1 Kor. 6:9-11) Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ aye abua wɔ hu koni wɔfee tsakemɔ ni he hiaa lɛ.

Susumɔ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Marcos, * ni yɔɔ Philippines lɛ he okwɛ. Marcos wie shihilɛ mli ni atsɔse lɛ yɛ lɛ he akɛ: “Mifɔlɔi taa sane naa be fɛɛ be. No hewɔ mitse atua beni miye afii 19 lɛ.” Marcos batsɔ asɔshwɛlɔ kɛ ojotswalɔ kpanaku ni hiɛɔ tũ kɛyajuɔ. Kulɛ ekɛ mɛi krokomɛi miiya ni amɛyaŋɔ kɔɔyɔɔ lɛlɛ ko ekãa naa, shi eyabaaa nɔ. Beni Marcos bote gbalashihilɛ mli lɛ, etsá enifeemɔi gbohii lɛ anɔ. Sɛɛ mli lɛ, asɔshwɛmɔ ha efee shwɛŋ. No mli lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ Marcos ŋa kaseɔ Biblia lɛ, kɛkɛ ni eyafata eŋa lɛ he koni akɛ amɛ akase nii lɛ. Shishijee mli lɛ, enu he akɛ esaaa mɔ ni tsɔɔ Odasefonyo. Shi, beni Marcos kɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ bɔi nitsumɔ ní ebɔi asafoŋ kpeei yaa lɛ, etsake esubaŋ. Amrɔ nɛɛ eji Kristofonyo ni abaptisi lɛ, ni etsɔɔ mɛi krokomɛi anii daa bɔni afee ni amɛ hu amɛtsake amɛjeŋba.

Mɛɛ Gbɔmɔ Nɛkɛ Osumɔɔ akɛ Otsɔ?

Mɛɛ tsakemɔi ehe baahia ni wɔfee koni Kristofoi asui kpakpai ni wɔyɔɔ lɛ aya hiɛ? Paulo wo Kristofoi aŋaa akɛ: “Nyɛshɛrɛa nɛkɛ nii nɛɛ fɛɛ nyɛshwiea, nii ni ji mlifu, mlila, nishaianii, musubɔɔ wiemɔ, hiɛgbeji awiemɔ lɛ, kɛjɛa nyɛdaaŋ. Nyɛkamalemalea nyɛhe, ejaakɛ nyɛjie gbɔmɔ momo lɛ kɛ enitsumɔi lɛ nyɛshwie.” Paulo tee nɔ ewie akɛ: ‘Nyɛwoa gbɔmɔ hee ní tsɔɔ ehee ekoŋŋ kɛyaa nilee mli yɛ mɔ ni bɔ lɛ lɛ subaŋ lɛ naa lɛ.’—Kol. 3:8-10.

Belɛ, nɔ̃ titri ni ma wɔhiɛ ji ní wɔjie gbɔmɔ momo lɛ ní wɔwo gbɔmɔ hee lɛ. Mɛɛ sui baaye abua wɔ koni wɔnyɛ enɛ wɔfee? Paulo kɛɛ akɛ: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo, ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea; shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.” (Kol. 3:12-14) Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ waa wɔná sui nɛɛ, no baaye abua wɔ koni ‘wɔsa Yehowa kɛ gbɔmɛi fɛɛ hiɛ.’ (1 Sam. 2:26) Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ejie sui kpakpai akpo yɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa nɔ. Kɛ́ wɔkase enɔkwɛmɔnɔ lɛ ni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔbaatsɔmɔ mɛi ni ekase Kristo ní no eha amɛbatsɔmɔ “Nyɔŋmɔ kaselɔi.”—Efe. 5:1, 2.

Kɛ́ wɔkane sui ni mɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ jie lɛ kpo lɛ ahe sane, ní wɔsusu nɔ ni ha amɛbatsɔmɔ gbɔmɛi kpakpai loo gbɔmɛi fɔji lɛ he lɛ, no hu baaha wɔle tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee yɛ wɔshihilɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ blematsɛ Yakob bi nuu Yosef he okwɛ. Eyɛ mli ákɛ akɛ Yosef yeee yɛ gbɛ ni ja nɔ moŋ, shi eteee nɔ ejie su kpakpa kɛ mlijɔlɛ kpo. (1 Mose 45:1-15) Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Maŋtsɛ David bi Absalom kwa efee tamɔ nɔ ni esusuɔ maŋbii lɛ ahe waa, ni amɛjie eyi yɛ ehefɛo lɛ hewɔ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, eji sɛɛgbɛtsɔɔlɔ kɛ gbɔmɔgbelɔ. (2 Sam. 13:28, 29; 14:25; 15:1-12) Kɛ́ mɔ ko ní he yɛ fɛo kwa efee ehe ekpakpafeelɔ lɛ, no haaa mɛi aná ehe miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Wɔbaanyɛ Wɔye Omanye

Bɔni afee ni wɔya nɔ wɔná sui kpakpai ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ wɔsusu bɔ ni wɔji diɛŋtsɛ yɛ wɔtsui mli lɛ he. (1 Pet. 3:3, 4) Wɔsubaŋ ni wɔɔtsake lɛ biɔ ni wɔle sui gbohii ni wɔyɔɔ lɛ, kɛ nibii ni ha wɔná nakai sui lɛ, ní wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná sui kpakpai. Ani wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ kɛ́ wɔbɔ enɛɛmɛi afeemɔ he mɔdɛŋ lɛ, wɔbaaye omanye?

Hɛɛ, Yehowa baanyɛ eye ebua wɔ koni wɔfee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. Taakɛ lalatsɛ lɛ fee lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle akɛ: “Nyɔŋmɔ, bɔɔ tsui ni he tse oha mi, ni ofee mumɔ ni fiɔ shi ehee yɛ mimli!” (Lala 51:12) Wɔbaanyɛ wɔbi Nyɔŋmɔ ni eha emumɔ lɛ atsu nii yɛ wɔ mli, ni no aha shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔfee esuɔmɔnaa nii jogbaŋŋ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ aya hiɛ. Eji anɔkwale akɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ mɛi ni saa Yehowa hiɛ jogbaŋŋ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Atsake egbɛi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Ani shĩa nɛɛ ni ahum etswa eshimɔ lɛ lɛ he ní aaapɛnte lɛ kɛkɛ fa?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Ani osubaŋ etsɔ tamɔ Kristo nɔ̃ lɛ?