Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Nɔ Ni Ŋmalɛ Lɛ Kɛɔ Yɛ Helatsamɔ He Lɛ Atsu Nii

Okɛ Nɔ Ni Ŋmalɛ Lɛ Kɛɔ Yɛ Helatsamɔ He Lɛ Atsu Nii

Okɛ Nɔ Ni Ŋmalɛ Lɛ Kɛɔ Yɛ Helatsamɔ He Lɛ Atsu Nii

“Suɔmɔ Nuŋtsɔ o-Nyɔŋmɔ lɛ . . . kɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ kɛ onyɛmɔ fɛɛ.”—MAR. 12:30.

1. Mɛni ji Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesai?

HELA kɛ gbele fataaa Yehowa Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesai lɛ he. Ekɛ Adam kɛ Hawa wo Eden trom lɛ loo paradeiso ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ mli, ‘koni amɛhu mli ni amɛbu he’ kɛya naanɔi anaanɔ shi jeee afii 70 loo afii 80 pɛ kɛkɛ. (1 Mose 2:8, 15; Lala 90:10) Eji amɛbo Yehowa toi ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛba amɛhe shi amɛha enɔyeli kulɛ, amɛhe yeŋ, amɛgbɔlɔŋ, ni amɛgboiŋ hu kɔkɔɔkɔ.

2, 3. (a) Te afee gbɔlɛ he mfoniri aha tɛŋŋ yɛ Jajelɔ wolo lɛ mli? (b) Namɔ kɛ gbele ni Adam kɛtsɛŋe adesai lɛ ba, ni mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ ajie nibii ni ejɛ mli kɛba lɛ?

2 Jajelɔ yitso 12 lɛ wie “gbii fɔji” ni adesai ni yeee emuu lɛ kɛkpeɔ kɛ́ amɛgbɔlɔ lɛ he fitsofitso. (Nyɛkanea Jajelɔ 12:1-7.) Ekɛ yiteŋ waŋ to “ŋmɛtso” ni egba afoforo he. Ekɛ naji to “hii hewalɔi” ni miikotokotoo shi ní nyɛɛɛ anyiɛ jogbaŋŋ lɛ he. Yei ni kwɛɔ samfɛji amli ni amɛhiɛ ewo duŋ lɛ ji mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni sa jogbaŋŋ ni kɔɔ hiŋmɛi ni nɔ miiha lɛ he. “Wiɛlɔi lɛ aaafɔ̃ɔ yɛ amɛyi ni faaa hewɔ” ejaakɛ nyanyɔji lɛ ekomɛi efamɔ.

3 Ekã shi faŋŋ akɛ ejeee Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo akɛ adesa naji akpokpo, ehiŋmɛi nɔ aha, ní enyanyɔji afamɔ. Agbɛnɛ hu, gbele ni Adam kɛtsɛŋe adesai lɛ ji “abonsam nitsumɔi lɛ” ateŋ ekome ní Nyɔŋmɔ Bi lɛ baatsɔ e-Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ ejie. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Enɛ hewɔ Nyɔŋmɔ bi lɛ jie ehe kpo, koni efite abonsam nitsumɔi lɛ.”—1 Yoh. 3:8.

Tɔmɔ Bɛ He akɛ Wɔɔsusu Wɔgbɔmɔtsoŋ Hewalɛnamɔ He

4. Mɛni hewɔ Yehowa tsuji susuɔ amɛgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he lɛ, shi mɛni amɛhaa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli?

4 Amrɔ nɛɛ, Yehowa tsuji komɛi kɛ naagbai ni jɛɔ hela kɛ gbɔlɛ mli kɛbaa ní nyɛɔ ebaa adesai fɛɛ ni yeee emuu lɛ anɔ lɛ miikpe. Tɔmɔ bɛ he akɛ wɔɔsusu wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ amli, ni nakai feemɔ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ po. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔmiisumɔ ni ‘wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ’ asɔmɔ Yehowa, aloo jeee nakai? (Mar. 12:30) Ni kɛlɛ, eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔ ni sa moŋ, shi esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ko tsɔ kɛtsi gbɔlɛ naa loo ni wɔhe akaye kwraa.

5. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ tsɔ amɛdamɔ helai ni amɛye lɛ anaa lɛ mli?

5 Yehowa tsuji anɔkwafoi ni hi shi lɛ ateŋ mɛi babaoo ahe ye. Amɛteŋ mɔ kome ji Epafrodito. (Filip. 2:25-27) Bɔfo Paulo naanyo anɔkwafo Timoteo hu musuŋ kɔ̃ɔ lɛ kpitiokpitio, ni no ha Paulo kɛɛ lɛ akɛ enu “wein fioo.” (1 Tim. 5:23) Paulo diɛŋtsɛ hu ná ‘ŋmei ko yɛ eheloo mli,’ ni eeenyɛ efee akɛ eji hiŋmɛi hela loo hela kroko ni anyɛɛɛ atsa yɛ nakai beaŋ. (2 Kor. 12:7; Gal. 4:15; 6:11) Paulo sɔle waa eha Yehowa koni ejie ‘ŋmei ni yɔɔ eheloo mli lɛ.’ (Nyɛkanea 2 Korintobii 12:8-10.) Nyɔŋmɔ tsɔɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ejieee ‘ŋmei ni yɔɔ Paulo heloo mli lɛ.’ Yɛ no najiaŋ lɛ Nyɔŋmɔ waje lɛ koni enyɛ edamɔ naa. No hewɔ lɛ, Yehowa jie ehewalɛ lɛ kpo yɛ Paulo gbedeefeemɔ lɛ mli. Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ sane nɛɛ mli?

Kaaye Otsui yɛ Ogbɔmɔtsoŋ Hewalɛnamɔ He Tuutu

6, 7. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhaa wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ héɔ wɔjwɛŋmɔŋ fɛɛ lɛ?

6 Taakɛ ole lɛ, jeee tsofafeemɔ gbɛi srɔtoi fɛɛ Yehowa Odasefoi kpooɔ. Bei pii lɛ wɔwolo tɛtrɛɛ ni ji Awake! lɛ wieɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ saji ahe. Ni eyɛ mli akɛ wɔjieee tsofafeemɔ pɔtɛɛ ko yi wɔhaaa mɔ ko moŋ, shi wɔhiɛ sɔɔ yelikɛbuamɔ ni datrɛfoi kɛ helatsɛmɛi akwɛlɔi kɛhaa wɔ kɛ ekome ni amɛkɛ wɔ feɔ lɛ waa. Eji anɔkwale akɛ, amrɔ nɛɛ wɔnyɛŋ wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kɛwula shi. No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔhaŋ wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ahé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ. Esaaa akɛ wɔfeɔ wɔ nii tamɔ mɛi ni ‘bɛ hiɛnɔkamɔ ko,’ ní susuɔ akɛ jeŋ kpakpa ko bɛ ni baaba, ní tsɔɔ tsofafeemɔ gbɛ̀i srɔtoi fɛɛ anɔ amɛtsáa amɛhela lɛ. (Efe. 2:2, 12) Wɔtswa wɔfai shi akɛ amrɔ nɛɛ wɔfeŋ nɔ ko ni baabaa wɔwala yi shi ebaaha Yehowa akpoo wɔ, ejaakɛ wɔyɛ nɔmimaa akɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ ‘wɔbaamɔ anɔkwa wala lɛ’ ni ji naanɔ wala yɛ jeŋ hee ni ewo he shi lɛ “mli.”—1 Tim. 6:12, 19; 2 Pet. 3:13.

7 Wɔyɛ yiŋtoo kroko hewɔ ni esaaa akɛ wɔhaa wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ heɔ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ. Kɛ́ wɔha wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ hé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ lɛ, ebaaha wɔná ŋkomeŋfa su. Paulo bɔ kɔkɔ yɛ oshra nɛɛ he beni ewo Filipibii lɛ hewalɛ koni ‘amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akafó enɔ mli, shi efó enaanyo nɔ mli’ lɛ. (Filip. 2:4) Tɔmɔ bɛ he akɛ wɔɔkwɛ wɔhe jogbaŋŋ, shi suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ mɛi ni wɔshiɛɔ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ” wɔtsɔɔ amɛ lɛ haŋ wɔŋmɛ gbɛ ni wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ahé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ.—Mat. 24:14.

8. Kɛ́ wɔha wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ hé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ lɛ, mɛni ebaanyɛ eha wɔfee?

8 Kɛ́ Kristofonyo ko kwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, ebaaha egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ahé ejwɛŋmɔ aahu akɛ ekɛ Yehowa sɔɔmɔ yeŋ klɛŋklɛŋ gbɛhe. Kɛ́ wɔha gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ hé wɔjwɛŋmɔ fɛɛ lɛ, ebaanyɛ eha wɔnyɛ mɛi krokomɛi anɔ ni amɛkpɛlɛ niyenii loo tsofafeemɔ gbɛ̀i komɛi ni wɔsusuɔ akɛ ehi lɛ anɔ. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, susumɔ shishitoo mla ni yɔɔ Paulo wiemɔi nɛɛ amli lɛ he okwɛ: ‘Nyɛyoa nii ni hi titri lɛ, koni nyɛfee krɔŋŋ ni nanetɔtɔmɔ ko akahi nyɛhe kɛyashi Kristo gbi lɛ nɔ.’—Filip. 1:10.

Mɛni Ji Nii ni Hi Titri Lɛ?

9. Mɛni ji nii ni hi titri lɛ ateŋ ekome ni esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ɔ nɔ, ni mɛni hewɔ?

9 Kɛ́ wɔyoɔ nii ni hi titri lɛ, no lɛ wɔkɛ wɔhe baawo nitsumɔ ni tsaa mɛi yɛ mumɔŋ lɛ mli kɛ ekãa. Wɔtsuɔ nitsumɔ nɛɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shiɛmɔ kɛ etsɔɔmɔ nɔ. Nitsumɔ ni haa mɔ náa miishɛɛ nɛɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ kɛ mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ. (Abɛi 17:22; 1 Tim. 4:15, 16) Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni miiye hela ni naa wa waa lɛ ahe saji jeɔ kpo yɛ Buu-Mɔɔ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ amli. Bei komɛi lɛ, saji nɛɛ tsɔɔ bɔ ni nyɛmimɛi nɛɛ feɔ amɛdamɔɔ amɛnaagbai lɛ anaa loo bɔ ni amɛfeɔ amɛjieɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ amɛnaagbai lɛ anɔ yɛ be kukuoo mli koni amɛnyɛ amɛye amɛbua mɛi krokomɛi ni amɛbale Yehowa kɛ eshiwoi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ. *

10. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu tsofafeemɔ ni wɔhalaa lɛ he jogbaŋŋ lɛ?

10 Kɛ́ Kristofonyo ko ni hiɛ efã he miiye ni eekpɛ eyiŋ yɛ tsofafeemɔ ni ebaasumɔ lɛ he lɛ, esa akɛ ‘etere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu.’ (Gal. 6:5) Shi esa akɛ wɔkai akɛ tsofafeemɔ ni wɔhalaa lɛ saa wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he. Taakɛ bɔ ni bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha Biblia mli shishitoo mlai lɛ tsirɛɔ wɔ koni ‘wɔhi lá’ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ woo ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ akanya wɔ ni wɔkwa tsofafeemɔi ni baanyɛ aye wɔ awui yɛ mumɔŋ loo efite wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. (Bɔf. 15:20) Helatsamɔi komɛi kɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi yɛ tsakpãa. Beni Israelbii lɛ kwa Yehowa ní amɛtiu “mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi” asɛɛ lɛ, ekpoo amɛ. Ejaje akɛ: “Nyɛkɛ yakayaka niyenii afɔlei akabaa dɔŋŋ: eji tsofa-kɛ-ŋma ni mihiɔ! Nyɔɔŋ hee kɛ hejɔɔmɔ gbi kɛ gwai ni nyɛbɔɔ lɛ, nishaianii [“mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi,” NW] kɛ gbijurɔyeli fɛɛ lɛ, misumɔɔɔ.” (Yes. 1:13) Kɛ́ wɔhe miiye lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ jeee nakai beaŋ esa akɛ wɔfee nɔ ko ni baatsi wɔsɔlemɔi agbɛ ni efite wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ.—Yaafo 3:44.

Ehe Miihia ni Wɔná “Jwɛŋmɔ Kpakpa”

11, 12. Mɛɛ gbɛ nɔ “jwɛŋmɔ kpakpa” yeɔ ebuaa wɔ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ tsofafeemɔ he?

11 Kɛ́ wɔhe miiye lɛ, Yehowa tsɔŋ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsaŋ wɔ, shi wɔbaanyɛ wɔsɔle ni eha wɔ nilee ni wɔkɛhala tsofafeemɔ ni sa. Esa akɛ wɔha Ŋmalɛ mli shishitoo mlai kɛ jwɛŋmɔ kpakpa akudɔ wɔ. Kɛ́ eji hiɛdɔɔ sane lɛ, no lɛ nilee yɛ mli akɛ ooobi datrɛfoi krokomɛi hu ajwɛŋmɔ kɛ́ nakai feemɔ baahi, ni enɛ kɛ Abɛi 15:22 lɛ baakpã gbee akɛ: “Kɛ́ ajinatoo bɛ lɛ, yiŋtoi feɔ yaka; shi kɛ́ ŋaawolɔi pii yɛ lɛ, amɛdamɔɔ shi shiŋŋ.” Bɔfo Paulo wo nanemɛi héyelilɔi lɛ ahewalɛ koni ‘amɛkɛ jwɛŋmɔ kpakpa kɛ jalɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ahi shi yɛ je nɛŋ.’—Tito 2:12.

12 Mɛi babaoo yɛ ni amɛshihilɛ tamɔ yoo helatsɛ ko ni hi shi yɛ Yesu beaŋ lɛ. Marko 5:25, 26 lɛ kɛɛ akɛ: “Yoo ko ni he yeɔ kɛ lá fɔsemɔ afii nyɔŋma kɛ enyɔ, ni ena nɔ babaoo yɛ tsofatsɛmɛi pii adɛŋ, ni efite edɛŋ nii fɛɛ, ni kɛlɛ ehiko hako lɛ kwraa, shi wu moŋ ewoɔ lɛ.” Yesu tsá yoo lɛ, ni ekɛ lɛ ye yɛ musuŋtsɔlɛ naa. (Mar. 5:27-34) Kristofoi komɛi ni ehao lɛ ehala tsofafeemɔ gbɛ̀i ni kɛ anɔkwa jamɔ kpãaa gbee.

13, 14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Satan baanyɛ atsɔ tsofafeemɔ ni wɔhalaa lɛ nɔ eha wɔkwa Yehowa? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ mumɔi atsɛmɔ yɔɔ tsakpãa lɛ he lɛ?

13 Satan baabɔ mɔdɛŋ ni etsɔ gbɛ̀i srɔtoi fɛɛ anɔ etsi wɔ kɛjɛ anɔkwa jamɔ he. Taakɛ bɔ ni etsɔɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara kɛ heloonaa ninámɔ nɔ etɔ̃tɔ̃ɔ mɛi komɛi anane lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ koni eha mɛi akwa Yehowa kɛtsɔ helatsamɔ gbɛ̀i ni kɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi yɔɔ tsakpaa ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ nɔ. Esa akɛ wɔsɔle koni Yehowa ajie wɔ kɛjɛ ‘mɔ fɔŋ’ lɛ kɛ agbɛnɛ hu kɛjɛ “nɔtɔmɔ fɛɛ mli.” No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ nɔ ko ni kɛ mumɔi atsɛmɔ yɔɔ tsakpãa ni baaha Satan nine ashɛ wɔ nɔ lɛ mli.—Mat. 6:13; Tito 2:14.

14 Yehowa gu Israelbii lɛ klamɔ kɛ ashwãifeemɔ. (5 Mose 18:10-12) Paulo tsĩ “sũu” loo mumɔi atsɛmɔ tã efata “heloo lɛ nitsumɔi lɛ” ahe. (Gal. 5:19, 20) Agbɛnɛ hu, “sulɔi” loo mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mumɔi atsɛmɔ mli lɛ naŋ Yehowa jeŋ hee lɛ mli gbɛ. (Kpoj. 21:8) Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa nyɛ̃ɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ mumɔi atsɛmɔ yɔɔ tsakpãa.

‘Nyɛhaa Alea Nyɛmlijɔlɛ Lɛ’

15, 16. Mɛni hewɔ nilee he hiaa wɔ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ helatsamɔ he lɛ, ni mɛɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli nɔyeli kuu lɛ kɛha yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli?

15 Yɛ nɔ ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔyiŋ etɛ̃ɛɛ wɔ yɛ tsofafeemɔ gbɛ ko he lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔkpoo. Eji anɔkwale akɛ tsɔɔmɔ ni wɔnyɛɛɛ wɔtsɔɔ bɔ ni tsofafeemɔ gbɛ ko tsuɔ nii ehaa lɛ kɛkɛ etsɔɔɔ akɛ ekɛ mumɔi atsɛmɔ yɛ tsakpãa. Nɔ ni Ŋmalɛ lɛ kɛɔ yɛ helatsamɔ he lɛ kɛ nitsumɔ biɔ ni wɔná ŋwɛi nilee ní wɔkɛ sɛɛyoomɔ atsu nii. Abɛi yitso 3 lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ! . . . Ŋɔɔ ŋaawoo ni hi kɛ jwɛŋmɔ oto, ni amɛaatsɔ wala amɛha osusuma.”—Abɛi 3:5, 6, 21, 22.

16 No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔbaabɔ mɔdɛŋ koni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔ ni sa moŋ, shi kɛ́ wɔmiifee tsofã lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa jogbaŋŋ ni wɔkafee nɔ ko ni baaha Nyɔŋmɔ akpoo wɔ. Yɛ helatsamɔ mli lɛ, esa akɛ ‘wɔha gbɔmɛi fɛɛ ale wɔmlijɔlɛ lɛ’ kɛtsɔ Biblia mli shishitoo mlai ni wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ, taakɛ eji yɛ saji krokomɛi hu agbɛfaŋ lɛ. (Filip. 4:5) Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, nɔyeli kuu lɛ ŋma wolo ko ni he hiaa waa ni amɛkɛfã Kristofoi lɛ koni amɛhi wɔŋjamɔ, lá, kɛ ajwamaŋbɔɔ. Nakai wolo lɛ kɛ nɔmimaa ha akɛ: “Kɛji nyɛhi enɛɛmɛi lɛ, nyɛbaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ.” (Bɔf. 15:28, 29, NW) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Okɛ Hiɛshikamɔ Akwɛ Ohe Be Mli ni Omɛɔ Wɔsɛɛ Be Lɛ

17. Te Biblia mli shishitoo mlai ni wɔkɛtsu nii lɛ he eba sɛɛnamɔ eha wɔ tɛŋŋ?

17 Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ, ‘Ani mihiɛ sɔɔ jɔɔmɔi ni miná akɛni mikɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ lá kɛ ajwamaŋbɔɔ he lɛ etsu nii yɛ mishihilɛ mli lɛ hewɔ lɛ?’ Agbɛnɛ hu, susumɔ bɔ ni wɔná ‘wɔhe ni wɔtsuu kɛjɛ heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli’ lɛ he sɛɛ lɛ he okwɛ. (2 Kor. 7:1) Akɛni wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ falefalefeemɔ he tsuɔ nii hewɔ lɛ, wɔyeɔ wɔhe kɛjɛ helai pii ahe. Akɛni wɔkɛ tawa kɛ tsofa fɔji ni baanyɛ afite wɔgbɔmɔtso lɛ kɛ agbɛnɛ hu wekukpãa ni kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ tsuuu nii hewɔ lɛ, wɔnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni wɔshwereɔ. Susumɔ bɔ ni hiɛshikamɔ ni wɔkɛtsuɔ nii yɛ niyeli kɛ ninumɔ mli lɛ haa wɔnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ hu he okwɛ. (Nyɛkanea Abɛi 23:20; Tito 2:2, 3.) Eyɛ mli akɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ kɛ hejɔɔmɔ ni sa baanyɛ aha wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ moŋ, shi Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ ji nɔ̃ titri ni haa wɔnáa hewalɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ.

18. Mɛni ji nɔ̃ titri ni esa akɛ wɔfee, ni mɛɛ gbalɛ ni kɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ ebaaba mli?

18 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, esa akɛ wɔha wɔhe awa yɛ mumɔŋ ní wɔwaje wekukpãa kpakpa ni kã wɔ kɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ, ni ji Mɔ ni haa wɔ ‘wala ni yɔɔ agbɛnɛ nɛɛ kɛ nɔ ni baaba’ yɛ ejeŋ hee ni ewo he shi lɛ mli lɛ teŋ lɛ. (1 Tim. 4:8; Lala 36:10) Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ baatsɔ Yesu kpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ nɔ ekɛ wɔhe eshai lɛ ake wɔ, ni no baaha atsa wɔ yɛ mumɔŋ kɛ helooŋ fɛɛ. Yesu Kristo ni ji Nyɔŋmɔ Toobi lɛ baatsɔɔ wɔ gbɛ kɛya “wala nubui” ahe, ni Nyɔŋmɔ baatsumɔ wɔhiɛaŋ yaafonui fɛɛ. (Kpoj. 7:14-17; 22:1, 2) Kɛkɛ lɛ, gbalɛ ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ baaba mli yɛ wɔgbɛfaŋ akɛ: “Maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ, ‘Mihe miiye.’”—Yes. 33:24, Ga Biblia hee lɛ.

19. Be mli ni wɔkɛ hiɛshikamɔ tsuɔ wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he nii lɛ, mɛɛ nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná?

19 Wɔyɛ nɔmimaa akɛ wɔkpɔ̃mɔ lɛ ebɛŋkɛ, ni wɔkɛ miishɛɛ miikwɛ be ni Yehowa baajie hela kɛ gbele lɛ gbɛ. Shi dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, wɔyɛ nɔmimaa akɛ wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baaye abua wɔ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ wɔpiŋmɔi kɛ wɔnɔnaai lɛ amli ejaakɛ ‘ejwɛŋɔ wɔnɔ.’ (1 Pet. 5:7) Belɛ, nyɛhaa wɔtsua wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he nii jogbaŋŋ, ni wɔfee nakai bɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔ mli aŋma lɛ mli gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ lɛ baakpã gbee be fɛɛ be!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Ato saji nɛɛ ekomɛi anaa yɛ akrabatsa ni je kpo yɛ September 1, 2003 Buu-Mɔɔ baafa 17 lɛ mli.

Kɛha Emlitĩi

• Namɔ kɛ hela ba, ni namɔ baajie nibii ni eshafeemɔ kɛba wɔ nɔ lɛ?

• Eyɛ mli akɛ tɔmɔ bɛ he akɛ wɔɔsusu wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he moŋ, shi mɛni esa akɛ wɔkwa?

• Mɛni hewɔ tsofafeemɔ ni wɔhalaa lɛ saa wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ he lɛ?

• Kɛ́ wɔmiitsa wɔhela lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔná Biblia mli shishitoo mlai ni wɔkɛaatsu nii lɛ ahe sɛɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Abɔɔɔ adesai ni helai amɔmɔ amɛ ni amɛgbɔlɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Yehowa webii náa miishɛɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ helai ni yeɔ amɛ lɛ fɛɛ asɛɛ