Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Esaaa Akɛ Oŋmɛɔ Ojalɛ Lɛ He?

Mɛni Hewɔ Esaaa Akɛ Oŋmɛɔ Ojalɛ Lɛ He?

Mɛni Hewɔ Esaaa Akɛ Oŋmɛɔ Ojalɛ Lɛ He?

“Ao Yehowa, kojomɔ mi yɛ mijalɛ lɛ naa.”—LALA 7:8, Ga Biblia hee lɛ.

1, 2. Bei pii lɛ, mɛɛ shihilɛi komɛi haa ewaa kɛhaa Kristofoi akɛ amɛaafee jalɛ nii?

SUSUMƆ shihilɛi etɛ nɛɛ ahe okwɛ: Gbekɛ nuu ko ni eskulbii lɛ ateŋ mɛi komɛi miiye ehe fɛo. Amɛmiitsɔ̃ enaa koni emli afu ni ekolɛ ejɛ amɛ loo ekɛ amɛ anɔ. Ani ebaafee amɛ eto najiaŋ, loo ebaamɔ etsui ni eshi jɛmɛ? Wu ko ni eshwɛ lɛ pɛ yɛ shĩa lɛ miitao saji amli yɛ Intanɛt lɛ nɔ. Kɛkɛ ni Web site ko ni miiwie jeŋba shara he pue yɛ ekɔmpiuta lɛ nɔ. Ani ebaagbele nakai Web site lɛ, loo ebaakpoo kwraa? Kristofonyo yoo ko kɛ nyɛmimɛi yei komɛi miigba sane, kɛkɛ ni nyɛmimɛi yei lɛ bɔi nyɛmi yoo kroko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ he oshekuyeli. Ani ebaafata he ni aye osheku lɛ, loo ebaabɔ mɔdɛŋ akɛ etsake sanegbaa lɛ?

2 Eyɛ mli akɛ shihilɛi nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko yɛ srɔto moŋ, shi fɛɛ kɔɔ nɔ̃ kome he. Fɛɛ kɔɔ mɔdɛŋ ni Kristofoi bɔɔ koni amɛkaŋmɛɛ amɛjalɛ lɛ he lɛ he. Ani osusuɔ jalɛ nii ni esa akɛ ofee lɛ he, be mli ni otsuɔ nibii ni gbaa onaa, ohiamɔ nii, kɛ otii ni okɛmamɔ ohiɛ lɛ ahe nii lɛ? Adesai susuɔ amɛhesaamɔ, amɛgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, bɔ ni amɛaafee amɛná amɛdaaŋ ŋmaa, miishɛɛ kɛ naagbai ni baa amɛ kɛ amɛnanemɛi ateŋ, kɛ ekolɛ nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ po he daa. Ekolɛ wɔbaasusu nibii nɛɛ ahe waa. Shi kɛ́ Yehowa miitao wɔtsuii amli lɛ, mɛni ji nɔ̃ tuuŋtu ni ekwɛɔ? (Lala 139:23, 24) Jalɛ nii ni wɔfeɔ lɛ ji nɔ ni ekwɛɔ.

3. Mɛɛ hegbɛ Yehowa kɛduro wɔ, ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Yehowa, Mɔ ni haa wɔ “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” eduro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nibii kpakpai srɔtoi. (Yak. 1:17) Eduro wɔ gbɔmɔtso, jwɛŋmɔ, gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, kɛ nyɛmɔi srɔtoi. (1 Kor. 4:7) Shi Yehowa enyɛɛɛ wɔ nɔ ni wɔfee jalɛ nii. Eŋmɛɔ wɔ gbɛ koni wɔ diɛŋtsɛ wɔhala akɛ wɔbaafee jalɛ nii loo wɔfeŋ. (5 Mose 30:19) Belɛ, ehe miihia ni wɔkase nɔ ni ji jalɛ. Wɔbaasusu yiŋtoi etɛ ahewɔ ni su nɛɛ he hiaa waa lɛ hu ahe.

Mɛni Ji Jalɛ?

4. Mɛni ji jalɛ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yehowa mla ni kɔɔ kooloi ni akɛshãa afɔlei lɛ he lɛ mli?

4 Etamɔ nɔ ni mɛi babaoo nuuu nɔ ni jalɛ ji lɛ shishi jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ maŋkwralɔi kɛ amɛnine miishi amɛtsitsi akɛ amɛja lɛ, bei pii lɛ nɔ ni moŋ ni amɛtsɔɔ ji akɛ amɛyeɔ anɔkwa. Anɔkwayeli he miihia, shi eji jalɛ nifeemɔ fã ko pɛ kɛkɛ. Kɛ́ Biblia lɛ miiwie jalɛ he lɛ, etsɔɔ jeŋba ni hi kɛwula shi ní kpa ko bɛ he. Hebri wiemɔi ni kɛ “jalɛ” yɔɔ tsakpãa lɛ ashishi ji kpa bɛ he, emuu, loo tɔmɔ bɛ he. Akɛ wiemɔi nɛɛ ateŋ ekome tsuɔ nii kɛkɔɔ afɔlei ni ashãa ahaa Yehowa lɛ ahe. Kooloo ni kpa ko bɛ ehe pɛ Yehowa kpɛlɛɔ ni akɛshã afɔle. (Nyɛkanea 3 Mose 22:19, 20.) Yehowa bu mɛi ni kɛ egbɛtsɔɔmɔ nɛɛ tsuuu nii ní amɛkɛ koolooi akpakei, shwilafoi kɛ helatsɛmɛi shã afɔle lɛ fɔ́.—Mal. 1:6-8.

5, 6. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ bei pii lɛ wɔsumɔɔ nibii ni etɔko fã? (b) Ani jalɛ nii ni esa akɛ adesai ni yeee emuu lɛ afee lɛ tsɔɔ akɛ amɛye emuu? Tsɔɔmɔ mli.

5 Kɛ́ mɛi miitao nɔ ko lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛná emuu loo nɔ ni etɔko fã. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nuu ko ni etao wolo ko ni he hiaa lɛ waa aahu lɛ he okwɛ. Beni eyana wolo lɛ eko lɛ, ena akɛ afamɔ baafai ni he hiaa lɛ waa lɛ babaoo kɛjɛ mli. Enijiaŋ baaje wui ni ekolɛ ebaashi wolo lɛ efɔ̃ shi. Aloo susumɔ yoo ko ni nyiɛ ŋshɔnaa eehala shiaŋloo ŋoŋoi ni ŋshɔkei lɛ ejie eshwie kpete lɛ he okwɛ. Bɔ ni ŋoŋoi nɛɛ yɔɔ fɛo ni amɛyɔɔ srɔtoisrɔtoi lɛ sa ehiɛ waa, ni oona kɛ onaaa lɛ ebashi ekɔ eko eekwɛ. Te amɛteŋ nɔ ni ebaahala? Ebaahala emuji ni amɛhe kumɔko lɛ. Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ miitao mɛi ni tsui eye emuu, loo amɛtsui ehi kɛwula shi.—2 Kron. 16:9.

6 Shi ekolɛ, obaabi kɛji jalɛ biɔ ni mɔ aye emuu. Akɛni esha yɛ wɔhe ni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, ekolɛ wɔɔna wɔhe akɛ wɔtamɔ wolo ko ni mli baafai lɛ ekomɛi efamɔ loo tamɔ ŋoŋo ko ni he ekumɔ. Ani onuɔ he nakai bei komɛi? Na nɔmimaa akɛ Yehowa kpaaa emuuyeli gbɛ kɛjɛɛɛ wɔdɛŋ. Ebiii wɔ ni wɔfee nibii ni wɔnyɛŋ wɔfee. * (Lala 103:14; Yak. 3:2) Ni kɛlɛ, eekpa wɔ gbɛ akɛ wɔfee jalɛ nii. Ani srɔtofeemɔ yɛ emuuyeli kɛ jalɛ teŋ? Hɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Oblanyo ko miisumɔ oblayoo ko, ni eetao ekɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli. Ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ eeekpa gbɛ akɛ oblayoo lɛ baaye emuu. Ni kɛlɛ, nilee yɛ mli akɛ eeekpa gbɛ akɛ oblayoo lɛ baasumɔ lɛ kɛ etsui muu fɛɛ, ni tsɔɔ akɛ ekasumɔ nuu kroko ja lɛ. Nakai nɔŋŋ hu Yehowa ji “Nyɔŋmɔ ni biɔ ni atuu he aha ekome too pɛ.” (2 Mose 20:5, NW) Ekpaaa gbɛ akɛ wɔye emuu, shi moŋ eekpa gbɛ akɛ wɔbaasumɔ lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ, ni wɔjá ekome too pɛ.

7, 8. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Yesu fee yɛ jalɛ nifeemɔ gbɛfaŋ? (b) Kɛ́ Ŋmalɛ lɛ miiwie jalɛ he lɛ, mɛni etsɔɔ?

7 Wɔkaiɔ hetoo ni Yesu ha beni abi lɛ nɔ ni ji mla lɛ mli otu lɛ. (Nyɛkanea Marko 12:28-30.) Yesu kɛ eshihilɛ ma nakai sane hetoo lɛ nɔ mi. Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ eha wɔ kɛtsɔ ejwɛŋmɔ muu fɛɛ, etsui muu fɛɛ, esusuma muu fɛɛ, kɛ enyɛmɔ fɛɛ ní ekɛsumɔ Yehowa lɛ nɔ. Efee lɛ faŋŋ akɛ jeee wɔnaabu kɛkɛ esa akɛ wɔkɛwie akɛ wɔfeɔ jalɛ nii, shi moŋ esa akɛ wɔfee jalɛ nii kɛtsɔ nibii kpakpai ní wɔɔjɛ tsui krɔŋŋ mli wɔfee lɛ nɔ. Jalɛ nii ni wɔɔfee lɛ biɔ ni wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ.—1 Pet. 2:21.

8 No hewɔ lɛ, kɛ́ Ŋmalɛ lɛ miiwie jalɛ loo jalɛ nifeemɔ he lɛ, eshishi ji: tsui mli fɛɛ ni ajɛɔ atuɔ he ahaa Yehowa Nyɔŋmɔ, esuɔmɔnaa nifeemɔ kɛ eyiŋtoo. Jalɛ mli ni wɔɔhiɛ lɛ biɔ ni wɔkɛfee oti akɛ yɛ wɔdaa gbi shihilɛ mli lɛ, wɔbaafee nibii ni saa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ. Nibii ni Yehowa buɔ akɛ amɛhe hiaa fe fɛɛ lɛ ji nibii ni wɔkɛbaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. Nyɛhaa wɔsusua yiŋtoi etɛ ahewɔ ni enɛ he hiaa waa lɛ ahe wɔkwɛa.

1. Jalɛ Nii ni Wɔfeɔ kɛ Nɔyeli Sane Lɛ

9. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ jalɛ nii ni wɔɔfee kɛ jeŋ muu fɛɛ nɔyeli sane lɛ teŋ?

9 Jeee jalɛ nii ni wɔɔfee lɛ ji nɔ ni baatsɔɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ nɔ. Enɔyeli lɛ ja, eyɛ kɛmiiya naanɔ, ni ekpeleɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ. Nakai enɔyeli lɛ baahi daa ekɔɔɔ he eko nɔ ni bɔɔ nɔ̃ ko baawie loo ebaafee. Shi agbe Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ he guɔ waa yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ abu enɔyeli lɛ bem yɛ ŋwɛi bɔfoi kɛ gbɔmɛi fɛɛ ahiɛ—akɛ lɛ ji mɔ ni sa akɛ eye nɔ, enɔyeli lɛ ja, ni eyeɔ nɔ yɛ suɔmɔ mli. Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔkɛ mɔ fɛɛ mɔ ni miitao ale Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ he sane lɛ agba sane. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfi Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ sɛɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha ana akɛ wɔkpɛlɛɔ Yehowa nɔ akɛ wɔ-Nɔyelɔ? Kɛtsɔ jalɛ nii ni wɔɔfee lɛ nɔ.

10. Mɛɛ naafolɔmɔi Satan kɛshi adesai, ni mɛni obaasumɔ ni ofee yɛ he?

10 Susumɔ bɔ ni jalɛ nii ni ooofee lɛ kɔɔ sane nɛɛ he ehaa lɛ he okwɛ. Satan etsɔɔ akɛ adesa ko fiŋ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ sɛɛ, ni akɛ mɔ ko jɛŋ suɔmɔ mli esɔmɔŋ Yehowa. Abonsam kɛɛ Yehowa yɛ ŋwɛi bɔfoi babaoo ahiɛ akɛ: “Akɛ hewolo haa yɛ hewolo najiaŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ ní mɔ ko yɔɔ lɛ eŋɔhaa yɛ ewala hewɔ!” (Hiob 2:4) Kadimɔ akɛ jeee nuu anɔkwafo Hiob pɛ naa Satan folɔ lɛ, shi moŋ efolɔ adesai fɛɛ hu anaa. Enɛ hewɔ lɛ Biblia lɛ tsɛɔ Satan akɛ “wɔnyɛmimɛi lɛ anaafolɔlɔ lɛ.” (Kpoj. 12:10) Ebɔ Yehowa ahora akɛ Kristofoi fɛɛ ní bo hu ofata he lɛ yeŋ Yehowa anɔkwa. Satan tsɔɔ akɛ obaakwa Yehowa koni okɛbaa oheloo loo owala yi. Te onuɔ naafolɔmɔi ni ekɛshi bo lɛ he ohaa tɛŋŋ? Ani osumɔŋ ni oha ana Satan amalelɔ? Kɛ́ ofee jalɛ nii lɛ, obaaha ana Satan amalelɔ.

11, 12. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii haa wɔnaa akɛ yiŋ ni wɔkpɛɔ yɛ saji ahe daa gbi lɛ kɛ wɔjalɛ lɛ yɛ tsakpãa? (b) Mɛni hewɔ eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔfee jalɛ nii lɛ?

11 Onaa ni Satan efolɔ akɛ ofeŋ jalɛ nii lɛ haa nibii ni ofeɔ kɛ bɔ ni obaa ojeŋ ohaa daa gbi lɛ bafeɔ nɔ ni he hiaa waa. Susumɔ shihilɛi etɛ ni wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ ahe okwɛ. Mɛni ji jalɛ nii ni esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee? Skulbii lɛ miibɔ gbekɛ nuu lɛ ahora koni ejɛ amɛ eto najiaŋ, shi ekai ŋaawoo nɛɛ akɛ: “Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ̃ ji oweletɔɔ, mi mato najiaŋ, Nuŋtsɔ [Yehowa] kɛɛ.’” (Rom. 12:19) Eshi amɛ. Wu ni miitao saji amli yɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ baanyɛ akwɛ nibii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔi ashi lɛ, shi ekai shishitoo mla ni yɔɔ Hiob wiemɔi lɛ amli akɛ: “Kpaŋmɔ mikɛ mihiŋmɛii kpaŋ, belɛ te aaafee tɛŋŋ ní makwɛ oblayoo hu?” (Hiob 31:1) Nakai nɔŋŋ hu nuu nɛɛ bu bɔlɛnamɔ he mfonirii lɛ tamɔ ebɔɔ, no hewɔ lɛ ekpoo akɛ eeekwɛ. Kristofonyo yoo ni kɛ nyɛmimɛi yei lɛ miigba sane ní kulɛ ebaanyɛ ebo oshekuyeli lɛ toi lɛ kpoo akɛ eeefee nakai ejaakɛ ekai ŋaawoo nɛɛ akɛ: “Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asa enaanyo hiɛ, koni ahi aha lɛ ni enane amɔ shi.” (Rom. 15:2) Osheku ni kulɛ ebaaye lɛ haŋ mɛi anane amɔ shi. Oshekuyeli lɛ baagbe enyɛmi yoo Kristofonyo lɛ he guɔ; ni asaŋ esaŋ eŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ. No hewɔ lɛ, ekɛ ehe wooo oshekuyeli lɛ mli, shi moŋ etsake sanegbaa lɛ.

12 Kristofoi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ hala nɔ̃ kome yɛ shihilɛi nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko mli, ni ekɛ no tsɔɔ akɛ: ‘Yehowa ji mi-Nɔyelɔ. Mabɔ mɔdɛŋ mafee nɔ ni baasa ehiɛ yɛ shihilɛ nɛɛ mli.’ Kɛ́ ookpɛ oyiŋ lɛ, ani bo hu obɔɔ mɔdɛŋ akɛ osa Yehowa hiɛ? Kɛ́ ofee nakai lɛ, belɛ oohi shi yɛ wiemɔi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni yɔɔ Abɛi 27:11 lɛ anaa akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ní oha mitsui anyɔ mimli, ní maná hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.” Mɛɛ hegbɛ po wɔná nɛkɛ akɛ wɔɔha Nyɔŋmɔ tsui anyɔ emli! Aso esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ ni wɔkaŋmɛɛ wɔjalɛ lɛ he?

2. Yehowa Kojoɔ Wɔ yɛ Wɔjalɛ lɛ Naa

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Hiob wiemɔi lɛ kɛ David nɔ̃ lɛ haa wɔnaa akɛ wɔjalɛ lɛ naa Yehowa kojoɔ wɔ yɛ?

13 Wɔna akɛ jalɛ nifeemɔ haa wɔfiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ adamɔ no nɔ ni ekɛkojo wɔ. Hiob nu anɔkwa sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ. (Nyɛkanea Hiob 31:6.) Hiob le akɛ Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ adesai fɛɛ yɛ “jalɛ ŋsɛni” mli, ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɔ kɛji wɔmiihi shi yɛ E-jalɛ shishitoo mlai lɛ anaa. David hu kɛɛ akɛ: “Yehowa, bo okojoɔ mɛi fɛɛ! Ao Yehowa, kojomɔ mi yɛ mijalɛ lɛ naa, ejaakɛ mi lɛ, mifeko efɔŋ ko . . . bo ji jalɛ Nyɔŋmɔ ni okaa tsui kɛ jwɛŋmɔ [loo sabai] okwɛɔ.” (Lala 7:8, 9, Ga Biblia hee lɛ) Wɔle akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ ana nibii ni yɔɔ mɔ ko okadifeemɔŋ “tsui kɛ sabai” lɛ ní damɔ shi kɛha wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ mli. Shi ehe miihia ni wɔkai nɔ ni etaoɔ kɛ eekwɛ wɔtsui mli lɛ. Taakɛ David kɛɛ lɛ, Yehowa kojoɔ wɔ yɛ wɔjalɛ lɛ naa.

14. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔsusuɔ kɔkɔɔkɔ akɛ emuu ni wɔyeee lɛ haŋ wɔnyɛ jalɛ nii wɔfee lɛ?

14 Kɛ́ Yehowa Nyɔŋmɔ miitao adesai akpekpe toi akpei abɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ atsuii amli lɛ, mɛi enyiɛ ebaana ni amɛmiitsu jalɛ nii akɛ Kristofoi? (1 Kron. 28:9) Ekã shi faŋŋ akɛ mɛi fioo ko pɛ! Shi esaaa akɛ emuu ni wɔyeee lɛ haa wɔsusuɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔtsu jalɛ nii. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná nɔmimaa ni David kɛ Hiob ná akɛ Yehowa baana wɔ akɛ wɔmiitsu jalɛ nii, eyɛ mli moŋ akɛ wɔyeee emuu. Kaimɔ akɛ, jeee emuu ni wɔɔye lɛ ji nɔ ni baaha wɔfee jalɛ nii. Adesai etɛ pɛ ehi shi yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ akɛ mɛi ni eye emuu, ni amɛteŋ mɛi enyɔ ni ji Adam kɛ Hawa eyafeee jalɛ nii. Ni kɛlɛ, adesai akpekpei abɔ ni yeee emuu enyɛ amɛtsu jalɛ nii. Bo hu obaanyɛ ofee nakai.

3. Jalɛ Nii ni Wɔɔfee lɛ Baawaje Wɔhiɛnɔkamɔ Lɛ

15. Mɛɛ gbɛ nɔ David tsɔɔ yɛ akɛ jalɛ nii ni wɔɔfee lɛ baawaje hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔsɛɛ lɛ?

15 Akɛni Yehowa kojoɔ wɔ yɛ wɔjalɛ lɛ naa hewɔ lɛ, jalɛ nii ni wɔɔfee lɛ baawaje hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔsɛɛ lɛ. David le akɛ sane nɛɛ ji anɔkwale. (Nyɛkanea Lala 41:13.) Ehiɛ sɔ hiɛnɔkamɔ ni ená akɛ Nyɔŋmɔ baakai lɛ kɛya naanɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ hiɛnɔkamɔ ni David ná akɛ ebaahi shi kɛya naanɔ lɛ eko, ni amɛyaa nɔ amɛtsiɔ amɛbɛŋkɛɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kpaakpa be mli ni amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ. David le akɛ kɛ́ hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ lɛ aaaba mli lɛ, no lɛ esaaa akɛ eŋmɛɔ ejalɛ lɛ he. Nakai nɔŋŋ hu be mli ni wɔyaa nɔ wɔtsuɔ jalɛ nii lɛ, Yehowa baaye ebua wɔ, ebaatsɔɔ wɔ nii, ebaatsɔɔ wɔ gbɛ, ni ebaajɔɔ wɔ.

16, 17. (a) Mɛni hewɔ otswa ofai shi akɛ oŋmɛŋ ojalɛ lɛ he kɔkɔɔkɔ lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

16 Hiɛnɔkamɔ baaha wɔná miishɛɛ amrɔ nɛɛ po. Ebaanyɛ eha wɔtsui anyɔ wɔmli be mli ni wɔkɛ amanehului miikpe. Hiɛnɔkamɔ baanyɛ abu wɔsusumɔi ahe. Kaimɔ akɛ Biblia lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ to dadefai he. (1 Tes. 5:8) Taakɛ dadefai buɔ asraafonyo yitso he kɛ́ aawu ta lɛ, hiɛnɔkamɔ hu buɔ wɔjwɛŋmɔ he kɛjɛɔ susumɔi gbohii ni Satan woɔ he hewalɛ yɛ nɛkɛ jeŋ fɔŋ ni eshwɛ fioo ni abaakpãta hiɛ nɛɛ mli lɛ ahe. Kɛ́ wɔbɛ hiɛnɔkamɔ lɛ, wɔshihilɛ feɔ shwɛm. Ehe miihia ni wɔkɛ anɔkwayeli apɛi wɔmli wɔkwɛ, ni wɔsusu wɔjalɛ lɛ kɛ bɔ ni ekɛ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ lɛ yɔɔ tsakpãa lɛ he jogbaŋŋ. Ohiɛ akakpa nɔ akɛ kɛ́ otsuɔ jalɛ nii lɛ, belɛ oofi Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ ni oobaa hiɛnɔkamɔ kpakpa ni oyɔɔ kɛha wɔsɛɛ lɛ yi. Tswaa ofai shi akɛ oŋmɛŋ ojalɛ lɛ he kɔkɔɔkɔ!

17 Akɛni jalɛ he miihia waa hewɔ lɛ, esa akɛ wɔsusu sanebimɔi krokomɛi ahe. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu jalɛ nii? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai daa? Mɛni abaanyɛ afee kɛ́ yɛ be ko mli lɛ mɔ ko ŋmɛɛ ejalɛ lɛ he? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaha sanebimɔi nɛɛ ahetoo.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Yesu kɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛhia kɛwulaa shi, tamɔ bɔ ni nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hi kɛwula shi lɛ.” (Mat. 5:48) Ekã shi faŋŋ akɛ Yesu le akɛ adesai ni yeee emuu lɛ baanyɛ ahi kɛwula shi yɛ gbɛ ko nɔ. Wɔbaanyɛ wɔye famɔ akɛ wɔsumɔ mɛi krokomɛi waa lɛ nɔ, ni no baaha Nyɔŋmɔ aná wɔhe miishɛɛ. Shi Yehowa eye emuu kɛwula shi. Kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “jalɛ” lɛ tsu nii kɛkɔ Nyɔŋmɔ he lɛ, etsɔɔ emuuyeli.—Lala 18:31.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni ji jalɛ?

• Mɛɛ tsakpãa yɔɔ jalɛ nii ni wɔɔfee kɛ jeŋ muu fɛɛ nɔyeli sane lɛ teŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ jalɛ nii ni wɔfeɔ lɛ wajeɔ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Shihilɛi babaoo ni wɔkɛkpeɔ daa gbi lɛ haa ewaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔfee jalɛ nii