Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mina Bɔ Ni Asafo Lɛ Shwere Yɛ Korea

Mina Bɔ Ni Asafo Lɛ Shwere Yɛ Korea

Mina Bɔ Ni Asafo Lɛ Shwere Yɛ Korea

Taakɛ Milton Hamilton gba

“Eji dɔlɛ sane akɛ wɔɔha nyɛle akɛ Republic of Korea nɔyeli lɛ efolɔ nyɛ ni nyɛji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ agbɛfãa gbɛŋmɛɛ woji lɛ fɛɛ amli, ni amɛha ale akɛ amɛtaooo nyɛ yɛ maŋ lɛ mli. . . . Yɛ sane nɛɛ hewɔ lɛ, wɔbaasumɔ ni nyɛyasɔmɔ yɛ Japan be kukuoo.”

YƐ AFI 1954 lɛ naagbee gbɛ lɛ, mi kɛ miŋa nine shɛ sane ni yɔɔ yiŋteŋgbɛ lɛ nɔ kɛjɛ Brooklyn, New York, yɛ U.S.A. Wɔgbe Gilead Skul lɛ klas ni ji 23 lɛ naa mra mli yɛ nakai afi lɛ mli yɛ New York kooyigbɛ. Beni wɔnine shɛ wolo lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ wɔkɛ be kukuoo ko miisɔmɔ yɛ Indianapolis, yɛ Indiana.

Mikɛ miŋa ni atsɛɔ lɛ Liz (tsutsu ko lɛ Liz Semock) lɛ tá tsũ kome mli yɛ nɔtsamɔ skul. Sɛɛ mli lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1948 lɛ. Esumɔɔ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ waa, shi esumɔɔɔ akɛ eshi United States ni eyasɔmɔ yɛ maŋ kroko nɔ. Mɛni ha etsake ejwɛŋmɔ?

Liz kpɛlɛ nɔ akɛ ekɛ mi baaya kpee ko ni afee aha mɛi ni miisumɔ ni amɛya Gilead Skul lɛ. Afee nakai kpee lɛ yɛ latsaa beaŋ beni afee majimaji ateŋ kpee yɛ Yankee Stadium, yɛ New York, yɛ afi 1953 lɛ. Yɛ nakai kpee ni wo wɔ hewalɛ lɛ sɛɛ lɛ, wɔŋmala gbɛbimɔ woji anɔ nii koni wɔya Gilead Skul lɛ. Wɔnaa kpɛ wɔhe beni afɔ̃ wɔ nine akɛ wɔba klas ni nyiɛ sɛɛ lɛ ni baaje shishi yɛ February afi 1954 lɛ.

Abi koni wɔyasɔmɔ yɛ Korea, eyɛ mli akɛ no mli lɛ ta ni awu yɛ jɛmɛ afii etɛ lɛ eba naagbee yɛ afi 1953 latsaa beaŋ, ni akpãta nibii babaoo ahiɛ yɛ maŋ lɛŋ. Wɔtee Japan klɛŋklɛŋ taakɛ wolo ni wɔnine shɛ nɔ lɛ bi ni wɔfee lɛ. Wɔkɛ meele fã gbɛ gbii 20, ni yɛ January 1955 lɛ, wɔkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi krokomɛi ekpaa ni kulɛ wɔkɛ amɛ yaasɔmɔ yɛ Korea lɛ yashɛ Japan. Beni wɔyi shi yɛ meele lɛ mli leebi 6:00 nɔŋŋ lɛ, Lloyd Barry ní no mli lɛ, lɛ ji Nitsumɔhe nine ni yɔɔ Japan lɛ nɔkwɛlɔ lɛ bakpee wɔ. Paa kɛkɛ ni wɔyi mli kɛtee maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashĩa lɛ yɛ Yokohama. Sɛɛ mli lɛ, wɔtee shiɛmɔ nakai gbi lɛ nɔŋŋ.

Wɔtee Korea Agbɛnɛ

Be ko sɛɛ lɛ, wɔnine shɛ gbɛŋmɛɛ woji anɔ koni wɔya Republic of Korea. Yɛ March 7, 1955 lɛ, kɔɔyɔŋ lɛlɛ ni wɔta mli lɛ shi Haneda Kɔɔyɔŋ Lɛjiadaamɔhe lɛ yɛ Tokyo, ni ŋmɛlɛtswai etɛ sɛɛ lɛ wɔyashɛ Yoido Kɔɔyɔŋ Lɛjiadaamɔhe lɛ yɛ Seoul. Odasefoi ni fa fe 200 ni ji Koreabii bakpee wɔ, ni wɔtsui nyɔ wɔmli ni wɔhiŋmɛiaŋ shishi yɛ nu. No mli lɛ, Odasefoi 1,000 pɛ yɔɔ Korea. Taakɛ mɛi babaoo susuɔ lɛ, wɔsusu akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ Asia bokagbɛ maji lɛ amli lɛ je amɛhe ni amɛhiɛ subaŋ kome. Etsɛɛɛ ni wɔna akɛ jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Koreabii lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ kɛ niŋmaa okadii, esoro amɛ niyenii, amɛhiɛ kɛ amɛgbɔmɔtso yɛ srɔto, ayɛ atade ko ni jɛmɛ pɛ awoɔ yɛ, ni amɛyɛ nibii krokomɛi hu ni yɛ srɔto kwraa yɛ mɛi krokomɛi anɔ he, tamɔ bɔ ni amɛmãa tsũi amɛhaa.

Naagba wulu ni wɔkɛ kpe klɛŋklɛŋ ji wiemɔ lɛ kasemɔ. Wɔnaaa woji ni baaye abua wɔ kɛkase Korea wiemɔ lɛ. Wɔyɔse akɛ wɔnyɛɛɛ wɔkɛ bɔ ni atsɛɔ nibii agbɛi yɛ Blɔfo wiemɔ mli lɛ atsu nii kɛtsɛ nibii agbɛi yɛ Korea wiemɔ mli. Ja okase bɔ ni atsɛɔ Korea niŋmaa okadii lɛ dani obaanyɛ otsɛ́ nibii agbɛi jogbaŋŋ.

Wɔnyɛɛɛ wɔtsɛ́ nibii komɛi agbɛi jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Liz bi shĩatsɛ ko kɛji eyɛ Biblia lo. Shĩatsɛ lɛ hiɛ fee lɛ yaa ni eyakɔ mantsɛsi adeka kɛba. Yɛ nɔ najiaŋ ni Liz baatsɛ sungkyung, ni ji bɔ ni atsɛɔ “Biblia” lɛ, etsɛ́ lɛ sungnyang (mantsɛsi).

Nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, aha wɔyatao shĩa yɛ Pusan ní ji maŋ ko ni yɔɔ ŋshɔnaa yɛ wuoyigbɛ lɛ koni akɛfee maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashĩa. Wɔná tsui bibii etɛ wɔhai, ni wɔ kɛ nyɛmimɛi yei enyɔ ni fata wɔhe kɛyaasɔmɔ yɛ jɛmɛ lɛ yahi mli. Paipi kɛ blɔfo tiafi bɛ tsũi lɛ amli. Gbɛkɛ pɛ paipi lɛ naa waa bɔ ni kɛ́ wɔkɛ rɔba wo naa lɛ, nu lɛ nyɛɔ ekwɔɔ kɛbaa sɛndo ni ji enyɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, wɔtoɔ naa ni daa maŋkɛ hima lɛ, wɔteŋ mɔ ko teɔ shi ni efolɔɔ nu ewoɔ nibii amli kɛmamɔɔ shi. Wɔhóɔ nu lɛ mli loo wɔkɛ tsofa woɔ mli bɔni afee ni egbe muawai ni yɔɔ mli lɛ dani wɔnuɔ.

Wɔkɛ naagbai krokomɛi hu kpe. Sarawa hewalɛ ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ naa waaa, ni no hewɔ lɛ wɔnyɛɛɛ wɔkɛ niiahefɔmɔ tsɔne afɔ nii ahe loo wɔtoo nii anɔ. Wɔhoɔ nii yɛ ablanaa lɛ nɔ, ni stof kome pɛ ni akɛ glaasin woɔ mli wɔkɛhoɔ nii. Etsɛɛɛ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ kase nihoomɔ, ni wɔto gbi ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛbaahoo nii. Afii etɛ sɛɛ lɛ, mi kɛ Liz fɛɛ ye mlɛbo hela. Hela nɛɛ mɔmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi babaoo yɛ nakai beaŋ. Nyɔji komɛi asɛɛ dani wɔhe wa wɔ, ni wɔye helai krokomɛi hu.

Wɔye Wɔbua Nyɛmimɛi lɛ Koni Amɛye Gbɛtsiinii Anɔ

Yɛ afii 55 ni eho lɛ mli lɛ, Korea ŋshɔnine lɛ ebatsɔ Asia hei ni aatsɔ̃ maŋsɔ̃ waa yɛ lɛ ateŋ ekome. Aja ŋshɔnine lɛ mli afee lɛ maji enyɔ, ni ashi shikpɔŋkuku ko awo maji enyɔ nɛɛ ahusu lɛ naa, ni aŋmɛɛɛ asraafoi agbɛ ni amɛba he ni ajie afɔ shi nɛɛ. Husu lɛ kã Republic of Korea maŋtiase ni ji Seoul lɛ kooyigbɛ aaafee kilomitai 55. Yɛ afi 1971 lɛ, Frederick Franz jɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ ebasara wɔ. Mikɛ lɛ tee shikpɔŋ ni ajie afɔ shi yɛ maji enyɔ nɛɛ ahusu lɛ naa lɛ, ni abuɔ husu nɛɛ naa waa fe he fɛɛ he yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, jɛmɛ ji he ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ kuu lɛ mli onukpai lɛ kɛ maji nɛɛ amli najiaŋdamɔlɔi lɛ kpeɔ yɛ.

Eji anɔkwale akɛ wɔkɛ wɔhe wooo je nɛŋ maŋkwramɔŋ saji amli, ni nakai nɔŋŋ wɔkɛ wɔhe wooo nibii ni yaa nɔ yɛ Korea ŋshɔnine lɛ nɔ lɛ mli. (Yoh. 17:14) Akɛni Odasefoi kɛ amɛhe wooo tawuu mli hewɔ lɛ, Odasefoi ni awo amɛ tsuŋ pɛŋ yɛ Korea lɛ ayi fa fe 13,000, ni kɛ́ abua afii ni amɛ fɛɛ amɛkɛ sɔmɔ akɛ gboklɛfoi lɛ naa lɛ, efeɔ afii 26,000. (2 Kor. 10:3, 4) Nyɛmimɛi hii ni ji oblahii ni yɔɔ Korea lɛ le akɛ amɛkɛ sane nɛɛ baakpe, shi no wooo amɛhe gbeyei ni amɛnijiaŋ aje wui. Eyɛ dɔlɛ waa akɛ nɔyeli lɛ buɔ Kristofoi lɛ akɛ “efɔŋfeelɔi” akɛni amɛkpoɔ akɛ amɛkɛ amɛhe aawo tawuu mli lɛ hewɔ.

Yɛ afi 1944 beni awuɔ Jeŋ Ta ni ji enyɔ lɛ, mi hu mikpoo akɛ mafata asraafoi akuu lɛ ahe, ni no hewɔ lɛ awo mi tsuŋ afii enyɔ kɛ fã yɛ Lewisburg tsuŋwoohe ni yɔɔ Pennsylvania yɛ U.S.A. Eyɛ mli akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Korea lɛ kɛ shihilɛ ni mli wa fe mi nɔ lɛ kpe yɛ tsuŋwoohe lɛ moŋ, shi minuɔ shihilɛ ni Odasefoi obalahii nɛɛ tsɔ mli lɛ shishi. Ewo mɛi babaoo hewalɛ akɛ amɛaale akɛ wɔ, ni wɔ ji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ shihilɛ ni tamɔ amɛnɔ̃ lɛ eko ekpe pɛŋ.—Yes. 2:4.

Wɔkɛ Naagba ko Kpe

Wɔhe yaje sane ko ni ba yɛ afi 1977 lɛ mli. Amralofoi lɛ susu akɛ wɔji mɛi ni wo Korea oblahii lɛ ayiŋ koni amɛkɛ amɛhe akawo asraafoi anitsumɔ mli. No hewɔ lɛ, nɔyeli lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni shiɔ maŋ lɛ mli lɛ aku amɛsɛɛ kɛba ekoŋŋ. Nifeemɔ nɛɛ tee nɔ kɛjɛ afi 1977 kɛyashi afi 1987. Eji wɔshi Korea yɛ nakai afii lɛ amli kulɛ, aŋmɛŋ wɔ gbɛ ni wɔku wɔsɛɛ kɛba jɛmɛ ekoŋŋ. No hewɔ lɛ, wɔyaaa wɔmaŋ yɛ nakai afii lɛ amli akɛ wɔyaasara mɔ ko po.

Wɔkɛ nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ kpe shii abɔ ni wɔgbala mli wɔtsɔɔ amɛ akɛ ákɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ wɔkɛ wɔhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli. Yɛ naagbee lɛ, amɛbayɔse akɛ amɛnyɛɛɛ wɔhe gbeyei amɛwo, ni no hewɔ lɛ yɛ afii nyɔŋma sɛɛ lɛ amɛjie naatsii lɛ yɛ wɔ nɔ. Maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi fioo komɛi shi maŋ lɛ mli koni amɛyatsa amɛhelai, shi wɔteŋ mɛi komɛi hi shi, ni eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔhi shi.

Aaafee afi 1985 mli lɛ, mɛi ni teɔ shi woɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ folɔ wɔnitsumɔ ni akɛwo mla shishi lɛ naadamɔlɔi lɛ anaa akɛ amɛmiiwo oblahii lɛ ayiŋ ni amɛkɛ amɛhe akawo asraafoi anitsumɔ mli. No hewɔ lɛ, nɔyeli lɛ tsɛ́ wɔteŋ mɛi ni akɛdamɔ nitsumɔ lɛ naa lɛ ekomekome ni amɛyabibii wɔ saji. Yɛ January 22, 1987 lɛ, kojolɔi lɛ na akɛ saji ni akɛfolɔ wɔnaa lɛ ji amale. Enɛ ha amɛbaná wɔhe jwɛŋmɔ ni ja.

Nyɔŋmɔ Jɔɔ Wɔnitsumɔ lɛ Nɔ

Akɛni wɔkɛ wɔhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli hewɔ lɛ, ate shi awo wɔ waa yɛ Korea yɛ nakai beaŋ. Enɛ hewɔ lɛ, ebafee nɔ ni wa waa akɛ wɔɔná he ko ni sa wɔkɛfee kpee wuji. No hewɔ lɛ, Odasefoi lɛ bɔ mɔdɛŋ amɛmã Kpee Asa yɛ Pusan, ni no ji klɛŋklɛŋ Kpee Asa ni amã yɛ Asia bokagbɛ. Miná hegbɛ akɛ maha Kpee Asa lɛ nɔjɔɔmɔ wiemɔ lɛ yɛ April 5, 1976, ni mɛi ni ba amɛbabo wiemɔ lɛ toi lɛ ayibɔ ji 1,300.

Kɛjɛ afi 1950 kɛbaa nɛɛ, awo United States asraafoi akpei nyɔŋmai abɔ gbɛ kɛba Korea. Amɛteŋ mɛi babaoo ebatsɔmɔ Odasefoi ni yɔɔ ekãa beni amɛku amɛsɛɛ kɛtee United States lɛ. Amɛfɔɔ wɔ woji ŋmalamɔ, ni eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛbale Yehowa.

Eyɛ dɔlɛ waa akɛ mihefatalɔ Liz ní misumɔɔ lɛ waa lɛ gbo yɛ September 26, 2006. Mihiɛ tseɔ lɛ waa. Afii 51 ni eye yɛ biɛ lɛ fɛɛ lɛ, ekɛ miishɛɛ kpɛlɛ nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni aha lɛ lɛ nɔ, ni etswaaa esɛŋ shikome po yɛ eko he. Etsiii tã shikome po, ni asaŋ ebaaa eyiŋ hu akɛ wɔku wɔsɛɛ kɛya United States, he ni be ko lɛ ekɛɛ akɛ esumɔɔɔ ni eshi jɛmɛ kɔkɔɔkɔ lɛ!

Mifata Betel weku ni yɔɔ Korea lɛ he lolo. Sá lɛ mɛi fioo ko pɛ sɔmɔɔ yɛ Betel, shi amrɔ nɛɛ mɛi aaafee 250 miisɔmɔ yɛ jɛi. Mifata mɛi kpawo ni sɔmɔɔ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Korea lɛ ahe.

Eyɛ mli akɛ beni wɔtee Korea lɛ no mli lɛ ohia yɛ jɛmɛ waa moŋ, shi amrɔ nɛɛ efata maji ni etee amɛhiɛ waa yɛ je lɛŋ lɛ ahe. Ayɛ Odasefoi ni fa fe 95,000 yɛ Korea, ni amɛteŋ 100 mlijaa 40 miisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi loo gbɛgbalɔi awalɔi. Nibii nɛɛ fɛɛ ahewɔ ni eŋɔɔ minaa waa akɛ miisɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ biɛ, ni mina bɔ ni asafo lɛ shwere yɛ Korea.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Wɔkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni fata wɔhe lɛ yashɛ Korea

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24, 25]

Beni wɔsɔmɔɔ yɛ Pusan lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Yɛ afi 1971 lɛ, mi kɛ Nyɛminuu Franz tee he ni aŋmɛɛɛ asraafoi agbɛ yɛ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mi kɛ Liz, etsɛɛɛ ni egbo ▸

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Korea nitsumɔhe nine lɛ, he ni mifata Betel weku lɛ he kɛmiisɔmɔ lolo yɛ lɛ