Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔtswa Wɔfai Shi Akɛ Wɔɔye Odase Faŋŋ

Wɔtswa Wɔfai Shi Akɛ Wɔɔye Odase Faŋŋ

Wɔtswa Wɔfai Shi Akɛ Wɔɔye Odase Faŋŋ

“Ewo wɔ kitã akɛ wɔshiɛ wɔtsɔɔ maŋ lɛ ni wɔye odase.”—BƆF. 10:42.

1. Beni Petro kɛ Kornelio kɛ ewebii lɛ wieɔ lɛ, mɛɛ famɔ nɔ mi ema?

ITALIA asraafoi lɛ anɔ asafoatsɛ ní sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ní atsɛɔ lɛ Kornelio lɛ bua ewekumɛi kɛ enanemɛi anaa kɛha nifeemɔ ko. Enɛ bafee be ni Nyɔŋmɔ kɛ jeŋmajiaŋbii lɛ bɔi nitsumɔ klɛŋklɛŋ kwraa. Bɔfo Petro kɛɛ mɛi ni ebua amɛhe naa lɛ akɛ, awo bɔfoi lɛ kitã akɛ, ‘amɛshiɛ amɛtsɔɔ maŋ lɛ ni amɛye’ Yesu he “odase.” Odase ni Petro ye lɛ wo yibii babaoo. Jeŋmajiaŋbii ni afolɔko amɛ ketia lɛ anine shɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ, abaptisi amɛ, ni amɛná hegbɛ akɛ amɛkɛ Yesu aaaye nɔ yɛ ŋwɛi. Odase ni Petro ye faŋŋ lɛ wo yibii jogbaŋŋ diɛŋtsɛ!—Bɔf. 10:22, 34-48.

2. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ, akɛ famɔ akɛ aye odase lɛ haaa bɔfoi 12 lɛ pɛ lɛ?

2 Nifeemɔ nɛɛ ba yɛ afi 36 Ŋ.B. Aaafee afii enyɔ ni tsɔ hiɛ lɛ, Saulo ni jɛ Tarso ni teɔ shi ewoɔ Kristojamɔ waa lɛ shihilɛ tsake yɛ niiashikpamɔ ko ni ená lɛ hewɔ. No mli lɛ, enyiɛ gbɛ kɛmiiya Damasko ni Yesu jie ehe kpo etsɔɔ lɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: ‘Yaa maŋ lɛŋ, ni aaatsɔɔo nɔ ni sa akɛ ofee.’ Yesu ma nɔ mi eha kaselɔ Anania akɛ, Saulo baaye odase “kɛya jeŋmaji kɛ maŋtsɛmɛi kɛ Israelbii lɛ hu ahiɛ.” (Nyɛkanea Bɔf. 9:3-6, 13-20.) Anania kɛɛ Saulo akɛ: ‘Wɔtsɛmɛi a-Nyɔŋmɔ lɛ ehalao eto, ni obaatsɔ̃ ehe odaseyelɔ, koni oye ehe odase otsɔ̃ɔ gbɔmɛi fɛɛ.’ (Bɔf. 22:12-16) Te Saulo ni sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ Paulo lɛ kɛ hiɛdɔɔ tsu nitsumɔ akɛ eye odase lɛ eha tɛŋŋ?

Eye Odase Faŋŋ!

3. (a) Mɛɛ sane he wɔbaasusu lɛ? (b) Te Efeso asafoŋ onukpai lɛ fee amɛnii yɛ Paulo tsɛmɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ, ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa enɛ feɔ kɛhaa wɔ?

3 Wɔbaaná he miishɛɛ akɛ wɔɔkase nibii ni Paulo fee yɛ no sɛɛ lɛ he sane fitsofitso, shi amrɔ nɛɛ nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa wiemɔ ko ni Paulo ha aaafee afi 56 Ŋ.B. ní aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Asaji yitso 20 lɛ. Paulo ha wiemɔ nɛɛ beni eshwɛ fioo ni ebaagbe emaŋsɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ he gbɛfãa ni ji etɛ lɛ naa lɛ. Eyakpeleke Mileeto lɛjiadaamɔhe lɛ, yɛ Aegea Ŋshɔ lɛ naa, ni etsu ayatsɛ́ Efeso asafoŋ onukpai lɛ kɛba. Jɛmɛ kɛ Efeso jekɛmɔ aaafee kilomitai 50, shi akɛni gbɛ lɛ yɛ lɔgɔligi hewɔ lɛ, ejekɛ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Efeso asafoŋ onukpai lɛ ná miishɛɛ beni amɛnine shɛ Paulo tsɛmɔ lɛ nɔ lɛ. (Nyɛkɛtoa Abɛi 10:28 lɛ he.) Ni kɛlɛ, ehe baahia ni amɛto gbɛjianɔ ni amɛfã gbɛ kɛya Mileeto. Ani ehe baahia ni amɛteŋ mɛi komɛi abi gbɛ kɛjɛ amɛnitsumɔtsɛmɛi adɛŋ loo amɛŋamɔ amɛshwapoi? Ŋmɛnɛ lɛ, Kristofoi babaoo feɔ nakai bɔni afee ni amɛnyɛ amɛya kpokpaa wulu nɔ kpee ni afeɔ daa afi lɛ ní amɛhi jɛi kɛjɛ shishijee kɛyashi naagbee.

4. Beni Paulo yahi Efeso afii komɛi lɛ, mɛni efee?

4 Mɛni osusuɔ akɛ Paulo fee yɛ Mileeto gbii etɛ loo ejwɛ dani asafoŋ onukpai lɛ aaabashɛ jɛmɛ lɛ? Kɛ́ bo ni lɛ mɛni obaafee? (Nyɛkɛtoa Bɔfoi lɛ Asaji 17:16, 17 lɛ he.) Wiemɔi ni Paulo kɛ Efeso asafoŋ onukpai lɛ wie lɛ haa wɔnaa nɔ ni efee. Etsɔɔ bɔ ni etsu nii eha yɛ afii ni eho lɛ amli, kɛ nɔ ni etsu beni eba Efeso klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 20:18-21.) Ekɛ nɔmimaa kɛɛ akɛ: ‘Nyɛle bɔ ni mitsɔ mikɛnyɛ hi shi kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbi nɔ ni miba Asia lɛ. Miye odase mitsɔɔ yɛ faŋŋ.’ Hɛɛ, etswa efai shi akɛ ebaatsu nitsumɔ ni Yesu kɛwo edɛŋ lɛ. Te etsu enɛ he nii eha tɛŋŋ yɛ Efeso? Gbɛ kome ni etsɔ nɔ efee nakai ji akɛ etee he ni Yudafoi babaoo yɔɔ ni eyaye amɛ odase. Luka bɔ amaniɛ akɛ beni Paulo tee Efeso aaafee afi 52-55 Ŋ.B. lɛ, etee kpeehe lɛ ni ‘eyatsɔɔ nii ni emã saji lɛ anɔ mi.’ Beni Yudafoi lɛ “waje amɛtsui ni amɛbooo toi” lɛ, Paulo tee maŋ lɛŋ he kroko ni eyashiɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi. No hewɔ lɛ, eye Yudafoi kɛ Helabii ni yɔɔ nakai maŋ wulu lɛ mli lɛ odase.—Bɔf. 19:1, 8, 9.

5, 6. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ mɛi ni heee yeee lɛ ji mɛi ni Paulo shiɛ etsɔɔ amɛ yɛ shĩa fɛɛ shĩa lɛ?

5 Sɛɛ mli lɛ, mɛi ni batsɔmɔ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe basa ni ahole amɛ asafoŋ onukpai, ni amɛji mɛi ni Paulo kɛwie yɛ Mileeto lɛ. Paulo wie gbɛ nɔ ni etsɔ eshiɛ etsɔɔ amɛ lɛ he akɛ: “Mishiuuu nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ha nyɛ lɛ eko nɔ, ni mijaje mitsɔɔ nyɛ yɛ faŋŋ kɛ shĩa fɛɛ shĩa hu.” Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, mɛi komɛi kɛɔ akɛ Paulo miiwie sramɔ ni eyasraa héyelilɔi lɛ he. Shi jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Wiemɔ ni ji ‘mijaje mitsɔɔ yɛ faŋŋ kɛ shĩa fɛɛ shĩa’ lɛ kɔɔ shiɛmɔ ni ashiɛɔ atsɔɔ mɛi ni heee yeee lɛ he. Wiemɔ ni ewie kɛnyiɛ sɛɛ lɛ feɔ enɛ faŋŋ. Paulo wie akɛ eye ‘tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ hamɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkɛyeli he odase etsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ.’ Eyɛ faŋŋ akɛ Paulo ye mɛi ni heee yeee ni ehe miihia ni amɛtsake amɛtsui ni amɛhe Yesu nɔ amɛye lɛ odase.—Bɔf. 20:20, 21.

6 Woloŋlelɔ ko ni pɛi Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ lɛ wie Bɔfoi lɛ Asaji 20:20 lɛ he akɛ: “Paulo ye afii etɛ yɛ Efeso. Etee shĩa fɛɛ shĩa, loo kɛhoo kwraa lɛ eshiɛ etsɔɔ maŋbii lɛ fɛɛ (kuku 26). Enɛ tsɔɔ akɛ ŋmalɛ lɛ maa shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ nii ni atsɔɔ yɛ kpeei ashishi lɛ nɔ mi.” Kɛji Paulo tee shĩa fɛɛ shĩa taakɛ woloŋlelɔ nɛɛ kɛɛ lɛ jio, jeee shĩa fɛɛ shĩa enyɛ etee jio lɛ, Paulo miitao ni Efeso asafoŋ onukpai lɛ ahiɛ ahi bɔ ni eye odase kɛ nɔ ni jɛ mli kɛba lɛ nɔ. Luka bɔ amaniɛ akɛ: “Mɛi fɛɛ ni yɔɔ Asia lɛ, Yudafoi kɛ Helabii lɛ fɛɛ, nu Nuŋtsɔ Yesu wiemɔ lɛ.” (Bɔf. 19:10) Shi te fee tɛŋŋ ni “mɛi fɛɛ” ni yɔɔ Asia lɛ nu sanekpakpa lɛ, ni te enɛ kɔɔ odase ni wɔyeɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ?

7. Mɛɛ gbɛ nɔ ekã shi faŋŋ akɛ Paulo shiɛmɔ lɛ ná mɛi komɛi ni jeee lɛ eshiɛ etsɔɔ amɛ lɛ anɔ hewalɛ?

7 Akɛni Paulo shiɛ yɛ faŋŋ kɛ shĩa kɛ shĩa hewɔ lɛ, mɛi babaoo nu eshɛɛ sane lɛ. Ani osusuɔ akɛ mɛi fɛɛ ni nu sane lɛ hi Efeso, ni amɛteŋ mɔ ko kwraa eyayeee jara yɛ he kroko, eshiɛɛɛ etsɔɔɔ ewekumɛi, loo efãaa eyahiii akrowa ko ni jɛmɛ yɔɔ kpoo? Enyɛŋ ebalɛ nakai. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii efã amɛyahi he kroko yɛ nakai yiŋtoi lɛ ahewɔ; ni ekolɛ bo hu ofata he. Agbɛnɛ hu, yɛ no beaŋ lɛ, mɛi jɛɔ hei krokomɛi amɛbaa Efeso amɛbajieɔ amɛhiɛtserɛ loo amɛbayeɔ jara. Ekolɛ beni amɛteŋ mɛi komɛi ba jɛmɛ lɛ, Paulo ye amɛ odase loo amɛnu ni eeye odase. Mɛni amɛbaafee beni amɛku amɛ sɛɛ kɛtee amɛmaŋ lɛ? Mɛi ni kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ lɛ baaye mɛi krokomɛi odase. Ekolɛ mɛi krokomɛi hu tsɔmɔŋ héyelilɔi, ni kɛlɛ eeenyɛ efee akɛ amɛwie nɔ ni amɛnu yɛ Efeso lɛ he sane amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. No hewɔ lɛ, amɛwekumɛi, amɛkutsoŋbii, loo mɛi ni bayeɔ amɛ jara lɛ nu anɔkwale lɛ, ni ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi kpɛlɛ nɔ. (Nyɛkɛtoa Marko 5:14 lɛ he.) Mɛni enɛ kɛɔ bo yɛ hewalɛ ni odase ni oyeɔ faŋŋ lɛ baanyɛ aná yɛ mɛi anɔ lɛ he?

8. Mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ mɛi ni yɔɔ Asia kpokpaa lɛ nɔ lɛ tsɔ amɛnu anɔkwale lɛ?

8 Mra mli beni Paulo yɔɔ Efeso lɛ, eŋma akɛ ‘agbele shinaa kpeteŋkpele naa aha lɛ.’ (1 Kor. 16:8, 9) Mɛɛ shinaa naa agbele aha lɛ lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ agbele naa aha lɛ? Shiɛmɔ ni Paulo tee nɔ eshiɛ yɛ Efeso lɛ ha sanekpakpa lɛ gbɛ eshwa. Susumɔ Kolose, Laodikea, kɛ Hierapoli ni ji maji etɛ ni bɛ ŋshɔ he tamɔ bɔ ni Efeso yɔɔ ŋshɔ he lɛ he okwɛ. Paulo eyashiɛɛɛ yɛ maji nɛɛ amli, shi sanekpakpa lɛ yashɛ amɛŋɔɔ. Epafra jɛ nakai kpokpaa lɛ nɔ. (Kol. 2:1; 4:12, 13) Ani Paulo ye Epafra odase yɛ Efeso ni ebatsɔ Kristofonyo? Biblia lɛ etsɔɔɔ. Shi ekolɛ Epafra damɔ Paulo najiaŋ ni egbɛ anɔkwale lɛ eshwã nakai kpokpaa lɛ nɔ. (Kol. 1:7) Ekolɛ Kristofoi ashɛɛ sane lɛ yashɛ maji tamɔ Filadelfia, Sarde, kɛ Tiatira beni Paulo yeɔ odase yɛ Efeso lɛ.

9. (a) Mɛɛ shwelɛ Paulo ná? (b) Mɛni ji afi 2009 afi ŋmalɛ lɛ?

9 Enɛ hewɔ lɛ, Efeso asafoŋ onukpai lɛ nyɛŋ aje Paulo wiemɔi nɛɛ ahe ŋwane akɛ: “Mibuuu enɛɛmɛi ekome folo, ni miwala hu mibuuu akɛ ejara wa yɛ mihiɛ, beni afee ni mikɛ miishɛɛ agbe migbɛnyiɛmɔ lɛ kɛ sɔɔmɔ ni miná yɛ Nuŋtsɔ Yesu dɛŋ akɛ miye Nyɔŋmɔ duromɔ sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ lɛ naa.” Ajie afi 2009 afi ŋmalɛ ni woɔ mɔ hewalɛ waa lɛ kɛjɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli: ‘Ye sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ.’—Bɔf. 20:24.

Odase ni Wɔɔye Faŋŋ Ŋmɛnɛ

10. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ esa akɛ wɔye odase faŋŋ lɛ?

10 Jeee bɔfoi lɛ pɛ tsu kitã ‘akɛ ashiɛ atsɔɔ maŋ lɛ ni aye odase’ lɛ he nii. Beni atee Yesu shi ní ekɛ ekaselɔi aaafee 500 ni ebua amɛhe naa yɛ Galilea lɛ wie lɛ, efã amɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” Nakai famɔ lɛ kɔɔ anɔkwa Kristofoi fɛɛ ahe ŋmɛnɛ, taakɛ Yesu tsɔɔ mli lɛ akɛ: “Naa, mi lɛ mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.”—Mat. 28:19, 20.

11. Mɛɛ nitsumɔ ni he hiaa waa ale Yehowa Odasefoi akɛ amɛtsuɔ?

11 Kristofoi ni yɔɔ ekãa lɛ yaa nɔ amɛboɔ nakai famɔ lɛ toi, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ‘koni amɛye sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ.’ Gbɛ titri ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji ni wɔfee nɔ ni Paulo tsĩ tã etsɔɔ Efeso asafoŋ onukpai lɛ—shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. David G. Stewart, Jr. kɛɛ yɛ wolo ko ni aŋma yɛ afi 2007 ní wieɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ ni mɔɔ shi lɛ he lɛ mli akɛ: “Bɔ ni Yehowa Odasefoi lɛ tsɔɔ amɛsafoŋbii lɛ bɔ ni amɛaafee amɛshiɛ lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ kwraa fe kɛɛmɔ ni [osɔfoi lɛ kɛɔ amɛsafoŋbii lɛ] kɛkɛ akɛ amɛyashiɛ lɛ. Yehowa Odasefoi babaoo yɛ he miishɛɛ waa akɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi aaagba amɛhemɔkɛyelii ahe sane.” Mɛni jɛɔ enɛ mli kɛbaa? “Yɛ afi 1999 lɛ, mɛi ni mikɛwie yɛ Europa Anaigbɛ maŋtiasei enyɔ amli lɛ 100 mlijaa 2 kɛyashi 4 pɛ tsɔɔ akɛ Latter-day Saints loo ‘Mormon’ jamɔ lɛ mli shiɛlɔi kɛ amɛ egba sane. Mɛi ni fa fe 100 mlijaa 70 tsɔɔ mli akɛ Yehowa Odasefoi eba amɛŋɔɔ, ni bei pii lɛ amɛbaa amɛŋɔɔ shii abɔ.”

12. (a) Mɛni hewɔ wɔyaa mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ashĩai “shii abɔ” lɛ? (b) Gbaa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ mɔ ko ni kulɛ enyaaa wɔshɛɛ sane lɛ he shi amrɔ nɛɛ ebatsɔ Yehowa tsulɔ.

12 Ekolɛ mɛi ni yɔɔ okutso lɛ mli lɛ baakɛɛ nakai nɔŋŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ bo hu onáa nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ. Okɛ hii, yei, kɛ oblahii kɛ oblayei egba sane be mli ni ‘oyaa amɛ ŋɔɔ’ yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi booo sane lɛ toi eyɛ mli akɛ atee amɛŋɔɔ “shii abɔ.” Ekolɛ mɛi krokomɛi bo bo toi sharao beni okane loo okɛ amɛ susu Biblia mli ŋmalɛ ko he lɛ. Ni kɛlɛ, onyɛ oye mɛi krokomɛi odase jogbaŋŋ, ni amɛkpɛlɛ sane lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ akpe beni ‘wɔyeɔ sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ lɛ.’ Taakɛ ekolɛ ole lɛ, mɛi babaoo yɛ ni atee amɛŋɔɔ “shii abɔ” ni amɛnyaaa sane lɛ he tsɔ, shi nibii tsake yɛ sɛɛ mli. Ekolɛ amɛ loo amɛsuɔlɔ ko kɛ shihilɛ ko kpe, ni no ha amɛkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ amɛji wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei. No hewɔ lɛ, onijiaŋ akaje wui kɛ́ mɛi babaoo booo bo toi amrɔ nɛɛ po. Wɔkpaaa gbɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ baatsɔ Yehowa tsulɔ. Shi Nyɔŋmɔ miikpa wɔ gbɛ akɛ wɔya nɔ wɔkɛ ekãa aye odase faŋŋ kɛmɔ shi.

Ekomɛi Woɔ Yibii ní Wɔleee

13. Mɛɛ gbɛ nɔ odase ni wɔyeɔ lɛ baanyɛ awo yibii ní wɔleee?

13 Jeee mɛi ni Paulo shiɛ eha amɛ ní amɛbatsɔmɔ Kristofoi lɛ pɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ ná amɛnɔ hewalɛ; ni nakai nɔŋŋ eji yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu gbɛfaŋ. Wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔshiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa daa, ní wɔye mɛi babaoo odase bɔ ni wɔɔnyɛ. Wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ wɔkutsoŋbii, mɛi ni wɔkɛ tsuɔ nii, mɛi ni wɔkɛyaa skul, kɛ wɔwekumɛi. Ani wɔle yibii ni ewoɔ lɛ fɛɛ? Ekolɛ ebaawo yibii amrɔ nɔŋŋ yɛ amɛteŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ. Shi yɛ amɛteŋ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ anɔkwale dumɔwui lɛ ekwɛ̃ŋ amrɔ nɔŋŋ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ ekwɛ̃ɔ ni edaa. Kɛ́ ebaaa lɛ nakai po lɛ, ekolɛ mɛi ni wɔshiɛ wɔtsɔɔ amɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi baagba nɔ ni wɔkɛɛ amɛ, nɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ, kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ he sane. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ amɛhaa nakai dumɔwui lɛ kwɛ̃ɔ yɛ hei krokomɛi ní jeee gbɛ amɛje.

14, 15. Mɛni jɛ odase ni nyɛmi nuu ko ye lɛ mli kɛba?

14 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Ryan kɛ eŋa Mandi ni yɔɔ Florida, yɛ U.S.A. lɛ he okwɛ. Ryan ye mɔ ko ni ekɛ lɛ tsuɔ nii yɛ he kome lɛ trukaa odase. Atsɔse nakai nuu lɛ yɛ Hindu jamɔ lɛ mli, ni ená bɔ ni Ryan saa ehe kɛ bɔ ni ewieɔ lɛ he miishɛɛ waa. Yɛ amɛsanegbaai amli lɛ, Ryan kɛ lɛ susu saji tamɔ gbohiiashitee lɛ kɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ ahe. Gbi ko gbɛkɛ yɛ January mli lɛ, nuu lɛ bi eŋa Jodi koni etsɔɔ lɛ nɔ ni ele yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahe. Jodi ji Katoliknyo, ni ekɛɛ ewu lɛ akɛ nɔ̃ pɛ ni ele yɛ Odasefoi lɛ ahe ji akɛ “amɛshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa.” Enɛ ha Jodi kɛ gbɛi “Jehovah’s Witnesses” lɛ wo Intanɛt lɛ nɔ, ni ena wɔ-Web site ni ji www.watchtower.org lɛ. Jodi kane saji pii ní Biblia lɛ kɛ saji srɔtoi ni eyɔɔ he miishɛɛ lɛ fata he lɛ nyɔji abɔ yɛ nakai Web site lɛ nɔ.

15 Sɛɛ mli lɛ, Jodi kɛ Mandi kpe akɛni amɛ fɛɛ amɛji helatsɛmɛi akwɛlɔi lɛ hewɔ. Mandi kɛ miishɛɛ ha saji ni Jodi bi lɛ lɛ ahetoo. Be ko sɛɛ lɛ, amɛgba saji pii kɛjɛ Biblia lɛ mli. Jodi kpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ yɛ shĩa. Etsɛɛɛ kwraa ni ebɔi kpeei yaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Yɛ October mli lɛ, Jodi batsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ, ni abaptisi lɛ yɛ February mli. Eŋma akɛ: “Amrɔ nɛɛ ni mibale anɔkwale lɛ, miyɛ miishɛɛ waa ni mitsui hu enyɔ mimli.”

16. Mɛni nyɛmi nuu ni jɛ Florida lɛ niiashikpamɔ lɛ kɛɔ wɔ yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ akɛ wɔye odase faŋŋ lɛ he?

16 Ryan leee kwraa akɛ odase ni eye nuu ko lɛ baaha mɔ kroko moŋ abale anɔkwale lɛ. Eji anɔkwale akɛ yɛ egbɛfaŋ lɛ, ená ele yibiiwoo ni jɛ efai shi ni etswa akɛ ‘eye odase faŋŋ’ lɛ mli kɛba lɛ. Ekolɛ obaaye mɔ ko odase yɛ eshĩa, nitsumɔhe, skul, loo obaaye lɛ odase trukaa, ni oleee akɛ no nɔ baatsɔ ni mɛi krokomɛi baanu anɔkwale lɛ. Taakɛ bɔ ni Paulo leee yibii fɛɛ ni nii ni etsu yɛ “Asia” lɛ wo lɛ, ekolɛ bo hu oleŋ yibii kpakpai fɛɛ ni odase ni oooye faŋŋ lɛ baawo. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 23:11; 28:23.) Shi ehe miihia waa ni oya nɔ oye odase faŋŋ!

17. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee yɛ afi 2009 lɛ mli?

17 Yɛ afi 2009 nɛɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ atsua nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ akɛ wɔye odase yɛ shĩa kɛ shĩa kɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ taakɛ Paulo kɛɛ lɛ, akɛ: “Mibuuu enɛɛmɛi ekome folo, ni miwala hu mibuuu akɛ ejara wa yɛ mihiɛ, beni afee ni mikɛ miishɛɛ agbe migbɛnyiɛmɔ lɛ kɛ sɔɔmɔ ni miná yɛ Nuŋtsɔ Yesu dɛŋ akɛ miye Nyɔŋmɔ duromɔ sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ lɛ naa.”

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ bɔfo Petro kɛ bɔfo Paulo kɛ mɛi krokomɛi tsɔ amɛye odase faŋŋ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli?

• Mɛni hewɔ odase ni wɔyeɔ lɛ baanyɛ awo yibii kwraa fe bɔ ni wɔle lɛ?

• Mɛni ji afi 2009 afi ŋmalɛ lɛ, ni mɛni hewɔ onuɔ he akɛ ŋmalɛ nɛɛ sa jogbaŋŋ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 19]

Afi 2009 afi ŋmalɛ lɛ ji: ‘Ye sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ.’ —Bɔf. 20:24.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Efeso asafoŋ onukpai lɛ le akɛ Paulo yeɔ odase yɛ shĩa kɛ shĩa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Nɛgbɛ odase ni oooye faŋŋ lɛ baawo yibii kɛyashɛ?