Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Yesu Wiemɔi Lɛ Kudɔɔ Osɔlemɔi?

Ani Yesu Wiemɔi Lɛ Kudɔɔ Osɔlemɔi?

Ani Yesu Wiemɔi Lɛ Kudɔɔ Osɔlemɔi?

“Beni Yesu egbe wiemɔi nɛɛ anaa lɛ, mɛi lɛ ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ.”—MAT. 7:28.

1, 2. Mɛni hewɔ mɛi ahe jɔ̃ amɛhe yɛ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ hewɔ lɛ?

ESA akɛ wɔkpɛlɛ Yesu Kristo ni ji Nyɔŋmɔ Bi koome lɛ wiemɔi lɛ anɔ, ni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Ekã shi faŋŋ akɛ mɔ ko he esako kɛ wiemɔ tamɔ lɛ. Nɔ hewɔ ji akɛ, mɛi ahe jɔ̃ amɛhe yɛ nibii ni etsɔɔ yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ ahewɔ!—Nyɛkanea Mateo 7:28, 29.

2 Yehowa Bi lɛ etsɔɔɔ nii tamɔ woloŋmalɔi ní damɔɔ adesai ni yeee emuu lɛ atsɔɔmɔi anɔ amɛwieɔ babaoo lɛ. Kristo tsɔɔ nii “akɛ mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ” ejaakɛ ewiemɔi lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Yoh. 12:50) Belɛ nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni wiemɔi krokomɛi ni Yesu wie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ baanyɛ akudɔ wɔsɔlemɔi, kɛ gbɛ̀i anɔ ni wɔɔtsɔ wɔfee nakai.

Kaasɔle Tamɔ Osatofoi Lɛ

3. Wiemɔ oti ni yɔɔ Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Mateo 6:5 lɛ he kuku.

3 Sɔlemɔ ji anɔkwa jamɔ mli nifeemɔ ko ni he hiaa waa, ni esa akɛ wɔsɔle wɔha Yehowa daa. Shi esa akɛ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli wiemɔi lɛ akudɔ wɔsɔlemɔi. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ oosɔle lɛ, kaatamɔ osatofoi lɛ; shi amɛsumɔɔ akɛ amɛdamɔ kpeehei lɛ kɛ gbɛjegbɛi akoji lɛ anaa amɛsɔle, koni mɛi ana amɛ. Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Amɛnine eshɛ amɛnyɔmɔwoo nɔ momo.”Mat. 6:5.

4-6. (a) Mɛni hewɔ Farisifoi lɛ sumɔɔ akɛ “amɛdamɔ kpeehei lɛ kɛ gbɛjegbɛi akoji lɛ anaa” amɛsɔle lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ osatofoi nɛɛ ‘anine eshɛ amɛnyɔmɔwoo nɔ momo’?

4 Kɛ́ Yesu kaselɔi lɛ miisɔle lɛ, esaaa akɛ amɛfeɔ amɛnii tamɔ Farisifoi “osatofoi” ní buɔ amɛhe jalɔi, ní kwaa amɛfeɔ amɛhe tamɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi yɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ. (Mat. 23:13-32) Nakai osatofoi lɛ sumɔɔ ni “amɛdamɔ kpeehei lɛ kɛ gbɛjegbɛi akoji lɛ anaa” amɛsɔle. Mɛni hewɔ amɛfeɔ nakai lɛ? Koni “mɛi ana amɛ.” Yudafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ buaa amɛhe naa amɛsɔleɔ kɛ́ eshɛ be ni akɛshãa shãa afɔlei yɛ sɔlemɔwe lɛ (aaafee leebi ŋmɛlɛ nɛɛhu kɛ shwane ŋmɛji etɛ). Yerusalembii babaoo fataa Nyɔŋmɔ jálɔi ni ebua amɛhe naa lɛ ahe kɛsɔleɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ. Bei pii lɛ, Yudafoi Nyɔŋmɔ jálɔi ni bɛ Yerusalem lɛ ‘damɔɔ kpeehei lɛ’ amɛsɔleɔ shii enyɔ daa gbi.—Nyɛkɛtoa Luka 18:11, 13 lɛ he.

5 Akɛni mɛi babaoo kɛ sɔlemɔwe lɛ loo kpeehei lɛ ateŋ jekɛ, ni amɛnyɛɛɛ amɛya jɛmɛ ni amɛyasɔle daa leebi kɛ gbɛkɛnaashi hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛsɔleɔ yɛ he fɛɛ he ni amɛyɔɔ kɛ́ bei nɛɛ shɛ. Mɛi komɛi sumɔɔ akɛ beni be baakɛɛ eshɛɔ kɛha sɔlemɔ lɛ, amɛyɛ “gbɛjegbɛi akoji lɛ anaa.” Amɛsumɔɔ ni “mɛi” ni batsɔɔ nakai gbɛŋtai lɛ kɛhoɔ lɛ “ana amɛ.” Nyɔŋmɔ jálɔi osatofoi lɛ “[kwaa] amɛsɔleɔ sɔlemɔi kakadaji” koni mɛi ni naa amɛ lɛ ajie amɛ yi. (Luka 20:47) Esaaa akɛ wɔfeɔ wɔnii nakai.

6 Yesu kɛɛ akɛ nakai osatofoi lɛ ‘anine eshɛ amɛnyɔmɔwoo nɔ momo.’ Amɛsumɔɔ ni mɛi ana amɛ ní ajie amɛ yi—ni enɛ nɔŋŋ amɛbaaná. No pɛ ji nyɔmɔwoo ni amɛbaaná ejaakɛ Yehowa booo amɛsato sɔlemɔi lɛ atoi. Shi Nyɔŋmɔ baabo Kristo anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ asɔlemɔi atoi, taakɛ nibii krokomɛi ni Yesu wie yɛ sane nɛɛ he lɛ tsɔɔ lɛ.

7. Mɛni ŋaa ní awo akɛ wɔsɔle yɛ ‘wɔpia’ mli lɛ tsɔɔ?

7 “Shi bo lɛ, kɛ́ oosɔle lɛ, botemɔ opia mli, ni oŋa oshinaa lɛ, ni osɔle oha otsɛ yɛ teemɔ mli, ni otsɛ ni naa teemɔ mli nii lɛ aaawoo nyɔmɔ.” (Mat. 6:6) Ŋaa ni Yesu wo akɛ kɛ́ abaasɔle lɛ abote pia mli ní aŋa shinaa lɛ etsɔɔɔ akɛ mɔ ko nyɛŋ adamɔ asafo lɛ hiɛ esɔle yɛ amɛnajiaŋ. Ŋaawoo nɛɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko miisɔle yɛ mɛi ahiɛ lɛ, esaaa akɛ mɔ lɛ feɔ nakai bɔ ni baaha mɛi krokomɛi agbala amɛjwɛŋmɔ kɛba enɔ ní amɛjie eyi. Esa akɛ wɔha sane nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ kɛ́ aha wɔ hegbɛ akɛ wɔdamɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ anajiaŋ wɔsɔle. Nyɛhaa wɔkɛ ŋaawoo ni Yesu tee nɔ ekɛha yɛ sɔlemɔ he lɛ hu atsua nii.

8. Taakɛ Mateo 6:7 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ kɛ́ wɔmiisɔle?

8 “Kɛ́ nyɛmiisɔle lɛ, nyɛkawiea trilii tamɔ [jeŋmajiaŋbii] lɛ; shi amɛsusuɔ akɛ amɛwiemɔ babaoo hewɔ aaabo amɛ toi.” (Mat. 6:7) Yesu tsɔɔ akɛ sane mli ní atĩɔ shii abɔ ji nɔ kroko ni esaaa akɛ wɔfeɔ kɛ́ wɔmiisɔle. Ewiemɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔkatĩ faikpamɔi ni jɛ wɔtsuiŋ kɛ shidaa wiemɔi amli kɔkɔɔkɔ yɛ wɔsɔlemɔi amli. Yesu kɛ ‘wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ’ tsu nii shii abɔ beni esɔleɔ yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ egbo lɛ.—Mar. 14:32-39.

9, 10. Kɛ́ akɛɛ wɔkatĩ sɔlemɔi amli shii abɔ lɛ, mɛni ji eshishi?

9 Ebaafee nɔ ni ejaaa gbɛ akɛ wɔɔkase bɔ ni “jeŋmajiaŋbii lɛ” tĩɔ wiemɔi amli kɛsɔleɔ lɛ. Amɛtĩɔ wiemɔi kukuji ni amɛkase amɛwo amɛyitsoŋ ní wiemɔi babaoo ni he ehiaaa fata he lɛ amli shii abɔ loo ‘amɛwieɔ’ nakai wiemɔi lɛ “trilii.” Baal jálɔi lɛ tsɛ́ amɛpasa nyɔŋmɔ lɛ gbɛi “kɛjɛ lebilebi aahu kɛyashi shwane amɛkɛɛ: Baal, heremɔ wɔ nɔ,” shi nakai feemɔ he baaa sɛɛnamɔ ko kwraa kɛhaaa amɛ. (1 Maŋ. 18:26) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ tĩɔ wiemɔi babaoo amli amɛkɛsɔleɔ, ni amɛsusuɔ akɛ “aaabo amɛ toi.” Shi Yesu yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa akɛ ‘wiemɔ babaoo’ ni akɛtsuɔ nii yɛ sɔlemɔi kakadaji ní atĩɔ mli shii abɔ lɛ amli lɛ ahe bɛ sɛɛnamɔ yɛ Yehowa hiɛ. Yesu tee nɔ ekɛɛ akɛ:

10 “No hewɔ lɛ nyɛkatamɔa amɛ; shi nyɛtsɛ lɛ le nii ni hiaa nyɛ dani nyɛbiɔ lɛ.” (Mat. 6:8) Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo fee amɛnii tamɔ Jeŋmajiaŋbii ní sɔleɔ kɛ wiemɔi babaoo lɛ. Sɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ, ní yijiemɔ, shidaa, kɛ nibimɔ fata he lɛ ji anɔkwa jamɔ mli nifeemɔ ko ni he hiaa waa. (Filip. 4:6) Ni kɛlɛ, ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ wɔɔtĩ wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ mli shii abɔ oookɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ hiɛ kpaa nii anɔ. Kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ wɔkɛ Mɔ ni ‘le nii ni hiaa wɔ dani wɔbiɔ lɛ’ lɛ miiwie.

11. Mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli kɛ́ aha wɔ hegbɛ akɛ wɔdamɔ mɛi anajiaŋ wɔsɔle?

11 Esa akɛ nibii ni Yesu wie yɛ sɔlemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ahe lɛ akai wɔ ákɛ jeee wiemɔi wujiwuji kɛ wiemɔi flɛmii ji nɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ. Esa akɛ wɔyɔse hu akɛ kɛ́ wɔdamɔ mɛi anajiaŋ kɛmiisɔle yɛ amɛhiɛ lɛ, ejeee nifeemɔ ni wɔkɛaaha amɛna akɛ wɔhe esa waa, loo ni wɔbaaha esɛɛ akɛ aahu akɛ amɛná ni kulɛ wɔkɛɛ “Amen” jeeŋmɔ. Yɛ nibii ni Yesu wie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, esaaa akɛ wɔŋɔɔ sɔlemɔ kɛtswaa toibolɔi lɛ adafi loo wɔkɛwoɔ amɛ ŋaa.

Yesu Tsɔɔ Wɔ Bɔ ni Esa akɛ Wɔsɔle Wɔha

12. Te obaatsɔɔ nɔ ni nibimɔ akɛ “ogbɛi lɛ he atse” lɛ tsɔɔ lɛ mli oha tɛŋŋ?

12 Eyɛ mli akɛ Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ koni amɛkɛ sɔlemɔ ni ji hegbɛ kpele ni amɛná lɛ akatsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ moŋ, shi etsɔɔ amɛ bɔ ni asɔleɔ. (Nyɛkanea Mateo 6:9-13.) Ekɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ haaa koni akase awo yitsoŋ ni atĩ mli akɛɛ shii abɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehaa wɔnaa bɔ ni esa akɛ wɔsɔle wɔha. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu kɛ Nyɔŋmɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wiemɔi ni ekɛje sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ shishi lɛ amli akɛ: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse.” (Mat. 6:9) Wɔtsɛ́ɔ Yehowa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ “wɔ-Tsɛ” ejaakɛ lɛ ji wɔ-Bɔlɔ “ni yɔɔ ŋwɛi” shɔŋŋ lɛ. (5 Mose 32:6; 2 Kron. 6:21; Bɔf. 17:24, 28) Esa akɛ wiemɔ ni ji “wɔ” lɛ akai wɔ akɛ wekukpaa kpakpa yɛ wɔnanemɛi héyelilɔi lɛ hu kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. “Ogbɛi lɛ he atse” lɛ ji fai ni akpaa Yehowa akɛ lɛ diɛŋtsɛ efee ehe krɔŋkrɔŋ kɛtsɔ egbɛi lɛ he ní eeetse kɛjɛ nibii fɛɛ ni akɛgbe ehe guɔ kɛjɛ beni atse ehiɛ atua yɛ Eden lɛ amli. Yehowa baaha nakai sɔlemɔ lɛ hetoo kɛtsɔ efɔŋfeemɔi fɛɛ ni ebaajie kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ, ni ekɛbaafee ehe krɔŋkrɔŋ.—Ezek. 36:23.

13. (a) Te abaatsu bimɔ ni wɔbiɔ akɛ “omaŋtsɛyeli lɛ aba” lɛ he nii aha tɛŋŋ? (b) Mɛni baafata Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni aaafee yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he?

13 “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mat. 6:10) Yɛ nibimɔ nɛɛ ni yɔɔ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ ‘maŋtsɛyeli’ lɛ ji Mesia nɔyeli ni yɔɔ ŋwɛi ní atu awo Kristo kɛ enanemɛi “mɛi krɔŋkrɔŋi” ní atee amɛ shi lɛ adɛŋ lɛ. (Dan. 7:13, 14, 18; Yes. 9:5, 6) Sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ “aba” lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiibi koni ebakpãta mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ní amɛteɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ ahiɛ. Etsɛŋ kwraa ni Maŋtsɛyeli lɛ baatsu enɛ he nii, ni ebaaha shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ atsɔ paradeiso, ni jalɛ, toiŋjɔlɛ, kɛ shweremɔ baahi mli. (Lala 72:1-15; Dan. 2:44; 2 Pet. 3:13) Aafee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ ŋwɛi, ni bimɔ ni wɔbiɔ akɛ afee esuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ji fai ni wɔkpaa Nyɔŋmɔ koni etsu eyiŋtoi ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ he lɛ ahe nii, ní ejie mɛi hu ni teɔ shi amɛwoɔ lɛ ŋmɛnɛ lɛ kɛjɛ nɔ taakɛ efee yɛ blema beaŋ lɛ.—Nyɛkanea Lala 83:2, 3, 14-19.

14. Mɛni hewɔ esa jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi ni aha wɔ “ŋmɛnɛ wɔdaa ŋmãa” lɛ?

14 “Ha wɔ ŋmɛnɛ wɔdaa ŋmãa.” (Mat. 6:11; Luka 11:3) Kɛ́ wɔsɔle nɛkɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiibi Nyɔŋmɔ ni eha wɔ ŋmaa ni he hiaa wɔ “ŋmɛnɛ.” Enɛ tsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa baanyɛ aha wɔ wɔhiamɔ nii daa gbi. Wɔsɔleee wɔbiii ni aha wɔ fe bɔ ni he hiaa wɔ. Sɔlemɔ ni esa akɛ wɔsɔle ni aha wɔ wɔhiamɔ nii daa gbi lɛ kaiɔ wɔ Nyɔŋmɔ mla ni ekɛha Israelbii lɛ akɛ amɛloo mana lɛ “bɔ ni aaashɛ amɛnaa gbi kome” lɛ.—2 Mose 16:4.

15. Mɛni ji nibimɔ ‘okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ, tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔkɛke mɛi ni hiɛ wɔ nyɔji lɛ’ shishi?

15 Sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli nibimɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔ ko ni ehe miihia ni wɔfee lɛ nɔ. Yesu kɛɛ akɛ: ‘Okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ, tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔkɛke mɛi ni hiɛ wɔ nyɔji lɛ.’ (Mat. 6:12) Luka Sanekpakpa lɛ tsɔɔ akɛ “nyɔji” nɛɛ ji “eshai.” (Luka 11:4) Ja wɔtsɔ hiɛ wɔkɛ mɛi ni tɔ̃ɔ wɔ nɔ lɛ ahe eshai ‘eke’ amɛ dani wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ Yehowa kɛ wɔhe eshai baake wɔ. (Nyɛkanea Mateo 6:14, 15.) Esa akɛ wɔkɛ mɛi ahe eshai ake amɛ faa.—Efe. 4:32; Kol. 3:13.

16. Te esa akɛ wɔnu sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ wɔ akaya kaa mli ní ejie wɔ kɛjɛ mɔ fɔŋ lɛ dɛŋ lɛ shishi wɔha tɛŋŋ?

16 ‘Okɛ wɔ akaya kaa mli, shi jiemɔ wɔ kɛjɛ mɔ fɔŋ lɛ dɛŋ.’ (Mat. 6:13) Te esa akɛ wɔnu nibimɔi enyɔ nɛɛ ni kɛ amɛhe yɔɔ tsakpãa ni yɔɔ Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ shishi wɔha tɛŋŋ? Anɔkwa sane kome ji akɛ: Yehowa ekaaa wɔ ni wɔfee esha. (Nyɛkanea Yakobo 1:13.) Satan—“mɔ fɔŋ lɛ”—ji “Naatsɔlɔ” loo Mɔ diɛŋtsɛ ni kaa mɔ lɛ. (Mat. 4:3) Shi kɛ́ Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni nɔ ko ba lɛ, Biblia lɛ nyɛɔ ewieɔ he oookɛɛ nɔ ni lɛ ji mɔ ni ekɛba. (Rut 1:20, 21; Jaj. 11:5) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔsɔle akɛ Yehowa ‘kɛ wɔ akaya kaa mli lɛ,’ belɛ wɔmiikpa lɛ fai ni kɛ́ aka wɔ koni wɔgbo enɔ toi lɛ, ekaŋmɛ gbɛ ni wɔfee nakai. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkpa Yehowa fai akɛ ‘ejie wɔ kɛjɛ mɔ fɔŋ lɛ dɛŋ’ lɛ, belɛ wɔmiibi lɛ koni ekaŋmɛ gbɛ ni Satan nine shɛ wɔ nɔ. Ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ‘Nyɔŋmɔ haŋ aka wɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ.’—Nyɛkanea 1 Korintobii 10:13.

‘Nyɛyaa nɔ Nyɛbia, Nyɛtaoa, Nyɛshia’

17, 18. Kɛ́ akɛɛ ‘wɔya nɔ wɔbi, wɔtao, ni wɔshi’ lɛ, mɛni ji eshishi?

17 Bɔfo Paulo wo enanemɛi héyelilɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa.” (Rom. 12:12) Yesu kɛ famɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ ha akɛ: [Nyɛyaa nɔ] nyɛbia, ni aaaha nyɛ; [nyɛyaa nɔ] nyɛtaoa, ni nyɛaana; [nyɛyaa nɔ] nyɛshia, ni aaagbele aha nyɛ. Shi mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ lɛ, aaaha lɛ; ni mɔ ni taoɔ lɛ, enaa; ni mɔ ni shiɔ lɛ, agbeleɔ ahaa lɛ.” (Mat. 7:7, 8) Esa akɛ ‘wɔya nɔ wɔbi’ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee. Yɛ Yesu wiemɔi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Enɛ ji ekãa ni wɔyɔɔ yɛ [Nyɔŋmɔ] hiɛ lɛ, akɛ, kɛji wɔba nɔ ko yɛ esuɔmɔ naa lɛ, eboɔ wɔ toi.”—1 Yoh. 5:14.

18 Ŋaa ni Yesu wo akɛ ‘wɔya nɔ wɔbi ni wɔtao’ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asɔle ni wɔkafɔ̃ɔ. Ehe miihia hu ni ‘wɔya nɔ wɔshi’ koni wɔná Maŋtsɛyeli lɛ mli gbɛ, ní wɔná jɔɔmɔi, sɛɛnamɔi, kɛ nyɔmɔwoi ni ekɛbaaba lɛ eko. Shi ani wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baabo wɔsɔlemɔi atoi? Hɛɛ, wɔbaanyɛ wɔná nakai nɔmimaa lɛ kɛ́ wɔyeɔ Yehowa anɔkwa, ejaakɛ Kristo kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ lɛ, aaaha lɛ; ni mɔ ni taoɔ lɛ, enaa; ni mɔ ni shiɔ lɛ, agbeleɔ ahaa lɛ.” Niiashikpamɔi babaoo ni Yehowa tsuji ená lɛ maa nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ ‘boɔ sɔlemɔ toi’ lɛɛlɛŋ.—Lala 65:3.

19, 20. Taakɛ Yesu wiemɔi ni aŋmala yɛ Mateo 7:9-11 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tamɔ tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ?

19 Yesu kɛ Nyɔŋmɔ to tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ ní haa ebii nibii kpakpai lɛ he. Ŋɔɔ lɛ akɛ oyɛ jɛmɛ beni Yesu haa Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ, ni onu ni ekɛɛ akɛ: “Nyɛteŋ namɔ ni, kɛji ebi bi lɛ aboloo, ni eeeha lɛ tɛ? Aloo kɛji ebi lɛ ŋshɔŋloo, ni eeeha lɛ onufu? Agbɛnɛ kɛji nyɛ ni nyɛji mɛi fɔ̃ji lɛ nyɛle bɔ ni nyɛfeɔ nyɛŋɔɔ nikpakpai nyɛhaa nyɛbii lɛ: enyiɛ nɔŋŋ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ eŋɔŋ nikpakpai ehaŋ mɛi ni biɔ lɛ lɛ?”Mat. 7:9-11.

20 Yɛ bɔ ni esha yɔɔ tsɛmɛi ni ji adesai lɛ ahe ní no hewɔ lɛ amɛji “mɛi fɔ̃ji” lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛdɔɔ amɛbii ahe. Amɛlakaaa amɛbii lɛ, shi moŋ amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛha amɛ “nikpakpai.” Wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ wɔ yeɔ tamɔ bɔ ni tsɛ kɛ ebii yeɔ lɛ, ni ehaa wɔ “nikpakpai” ní eko ji emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Luka 11:13) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ koni wɔjá Yehowa, ni ji “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” Ahalɔ lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ.—Yak. 1:17.

Yaa nɔ Oná Yesu Wiemɔi lɛ Ahe Sɛɛ

21, 22. Mɛni sa kadimɔ waa yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ he, ni te onaa Yesu wiemɔi nɛɛ ohaa tɛŋŋ?

21 Eji anɔkwale akɛ anako Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ henɔ pɛŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Bɔ ni awie Nyɔŋmɔ he yɛ mli, kɛ bɔ ni emli kã shi faŋŋ lɛ sa kadimɔ waa. Taakɛ emli saji ni wɔkase yɛ nikasemɔi nɛɛ amli lɛ haa wɔnaa lɛ, kɛ́ wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ shiɛmɔ nɛɛ mli lɛ tsu nii lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa diɛŋtsɛ. Yesu wiemɔi nɛɛ baanyɛ aha wɔshihilɛ afee nɔ ni hi amrɔ nɛɛ, ni ebaanyɛ eha wɔná hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaná miishɛɛ wɔsɛɛ.

22 Yɛ nikasemɔi nɛɛ amli lɛ, wɔpɛi mumɔŋ agugui ni yɔɔ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ ateŋ fioo komɛi pɛ amli. Ebɛ naakpɛɛ akɛ mɛi ni bo ewiemɔ lɛ toi lɛ “ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ.” (Mat. 7:28) Ekã shi faŋŋ akɛ wɔ hu wɔbaafee nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkase Yesu Kristo, Tsɔɔlɔ Kpele lɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ kɛ ewiemɔi krokomɛi lɛ, ní wɔha amɛbote wɔtsui mli lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni Yesu wie yɛ sɔlemɔ ni asɔleɔ yɛ osatofeemɔŋ lɛ he?

• Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔtĩɔ wɔwiemɔi amli shii abɔ kɛ́ wɔmiisɔle lɛ?

• Mɛɛ nibimɔi yɔɔ Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ‘wɔya nɔ wɔbi, wɔtao, ni wɔshi’?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Yesu bu osatofoi ni sumɔɔ ni amɛsɔle koni mɛi ana amɛ ní anu akɛ amɛmiisɔle lɛ fɔ́

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Ani ole nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔsɔle wɔbi ni aha wɔ wɔdaa ŋmaa lɛ?