Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Yesu Wiemɔi Lɛ Atsake Bo

Ha Yesu Wiemɔi Lɛ Atsake Bo

Ha Yesu Wiemɔi Lɛ Atsake Bo

“Mɔ ni Nyɔŋmɔ tsu [lɛ] lɛ, Nyɔŋmɔ wiemɔi ewieɔ.”—YOH. 3:34.

1, 2. Mɛni he wɔbaanyɛ wɔkɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ ato, ni mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔi” lɛ amli ejɛ eha lɛ?

DAIAMƆND ko ni atsɛɔ lɛ Star of Africa, ní tsiimɔ ji karat 530 lɛ fata daiamɔnd ni da fe fɛɛ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ ahe. Eji ojarawatɛ ko ni jara wa waa diɛŋtsɛ! Shi Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli agugui lɛ ajara wa kwraa fe ojarawatɛ nɛɛ. Enɛ efeee wɔ naakpɛɛ ejaakɛ Kristo wiemɔi lɛ jɛ Yehowa ŋɔɔ! Biblia lɛ wie Yesu he akɛ: “Mɔ ni Nyɔŋmɔ tsu [lɛ] lɛ, Nyɔŋmɔ wiemɔi ewieɔ.”—Yoh. 3:34-36.

2 Eyɛ mli akɛ Yesu kɛ nɔ ni shɛɛɛ ŋmɛlɛtswaa fã ha Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ moŋ, shi etsɛ́ saji 21 ayisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli woji kpaanyɔ amli. No hewɔ lɛ, “Nyɔŋmɔ wiemɔi” lɛ amli ejɛ eha Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ. Agbɛnɛ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ nibii pii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ni Nyɔŋmɔ suɔmɔ Bi lɛ wie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni nɔ bɛ lɛ mli lɛ ekomɛi atsu nii.

“Okɛ Onyɛmi lɛ Ayakpata Dã”

3. Beni Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ yɛ nibii ni jɛɔ mlifu mli kɛbaa lɛ ahe lɛ, mɛɛ ŋaa ewo?

3 Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔyɛ miishɛɛ ni wɔsumɔɔ toiŋjɔlɛ ejaakɛ wɔyɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ fata eyibii lɛ he. (Gal. 5:22, 23) Yesu miisumɔ ni ekaselɔi lɛ aná toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ daa, no hewɔ lɛ ebɔ amɛ kɔkɔ yɛ nibii ni baajɛ mlifu ni amɛkɛaato amɛmli ní gbele baanyɛ ajɛ mli kɛba lɛ he. (Nyɛkanea Mateo 5:21, 22.) No sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, kɛji okɛ onɔkeenɔ lɛ baaŋmɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni okai yɛ jɛi akɛ onyɛmi kɛo teŋ yɛ sane ko lɛ, shi onɔkeenɔ lɛ yɛ jɛi yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ ní oya okɛ onyɛmi lɛ ayakpata dã, koni oba ní okɛ onɔkeenɔ lɛ abaha.”Mat. 5:23, 24.

4, 5. (a) Mɛni he ‘nɔkeenɔ’ ni Yesu tsĩ tã yɛ Mateo 5:23, 24 lɛ kɔɔ? (b) Te kpãtamɔ ni mɔ kɛ enyɛmi ni etɔ̃ enɔ lɛ aaayakpãta lɛ he hiaa ha tɛŋŋ?

4 ‘Nɔkeenɔ’ ni Yesu tsĩ tã lɛ kɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni akɛshãa afɔle yɛ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ kooloi afɔleshaa he hiaa waa ejaakɛ efata gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni ewebii lɛ atsɔ nɔ amɛjá lɛ lɛ he. Shi Yesu ma nɔ ko ni he hiaa waa fe afɔleshaa lɛ nɔ mi—kpãtamɔ ni mɔ ko kɛ enyɛmi ni etɔ̃ enɔ lɛ aaayakpãta dani ekɛ enɔkeenɔ lɛ abaha Nyɔŋmɔ.

5 Wiemɔ ni ji “ayakpãta” lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ ‘asaa béi lɛ.’ No hewɔ lɛ mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu wiemɔ nɛɛ mli? Ekã shi faŋŋ akɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ saa wekukpaa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ he waa. (1 Yoh. 4:20) Eji anɔkwale akɛ, yɛ blema lɛ, kɛ́ mɔ ko yashã afɔle eha Nyɔŋmɔ yɛ be mli ni ekɛ enyɛmimɛi yeee jogbaŋŋ lɛ, efɔleshaa lɛ he baaa sɛɛnamɔ.—Nyɛkanea Mika 6:6-8.

Heshibaa He Miihia

6, 7. Mɛni hewɔ heshibaa he hiaa wɔ kɛ́ wɔmiibɔ mɔdɛŋ akɛ wɔsaa wɔ kɛ wɔnyɛmi ko ni wɔtɔ̃ enɔ lɛ teŋ lɛ?

6 Ekã shi faŋŋ akɛ kpãtamɔ ni wɔkɛ wɔnyɛmi ni wɔtɔ̃ enɔ lɛ aaayakpãta lɛ baabi ni wɔba wɔhe shi. Mɔ ni baa ehe shi lɛ kɛ enanemɛi héyelilɔi etaaa saji anaa koni ekɛtsɔɔ akɛ esane ja. Nakai feemɔ baanyɛ ekɛ naagbai aba—naagbai ni tamɔ nɔ ni tee nɔ yɛ Kristofoi lɛ ateŋ yɛ blema Korinto lɛ. Bɔfo Paulo wie nɔ ko ni haa mɔ susuɔ nii ahe waa yɛ sane nɛɛ he akɛ: “Enɛ lɛ nyɛto kpa momo, akɛni nyɛkɛ nyɛhe yeyeɔ saji saji lɛ. Mɛɛba nyɛhaaa aye nyɛ amim moŋ? Mɛɛba nyɛhaaa ashishiu nyɛ moŋ?”—1 Kor. 6:7.

7 Yesu ekɛɛɛ akɛ wɔya wɔnyɛmi lɛ ŋɔɔ koni wɔyakɔne eyiŋ kɛkɛ akɛ wɔsane ja, ni akɛ esane ejaaa. Esa akɛ béi lɛ saamɔ afee oti hewɔ ni wɔyaa eŋɔɔ lɛ. Bɔni afee ni wɔkɛ lɛ asaa béi lɛ, esa akɛ wɔha nɔ ni gbaa wɔnaa lɛ afee faŋŋ. Esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ hu akɛ wɔ hu wɔfee nɔ ko ni egba mɔ lɛ naa. Ni kɛ́ wɔsane ejaaa lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔkɛ heshibaa akpa wɔnyɛmi lɛ fai.

“Kɛji Ohiŋmɛi Jurɔ Miitɔ̃tɔ̃ Onane”

8. Tsɔɔmɔ saji otii ni yɔɔ Yesu wiemɔi ni aŋmala yɛ Mateo 5:29, 30 lɛ mli.

8 Yesu kɛ ŋaawoo kpakpa ha yɛ jeŋba he yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. Ele akɛ wɔgbɔmɔtso ni yeee emuu lɛ henii lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Shi kɛji ohiŋmɛi jurɔ miitɔ̃tɔ̃ onane lɛ, fãa, ni oshɛ ofɔ; ejaakɛshi ehi hao akɛ ohenii lɛ eko fiteɔ, koni akashɛ ogbɔmɔtso muu lɛ afɔ gehena mli. Ni kɛji onine jurɔ miitɔtɔ onane lɛ, foo, ni oshɛ ofɔ; ejaakɛshi ehi hao akɛ ohenii lɛ eko fiteɔ, koni akashɛ ogbɔmɔtso muu lɛ afɔ gehena mli.”Mat. 5:29, 30.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ ‘wɔhiŋmɛi’ loo ‘wɔnine’ baanyɛ aha ‘wɔnane atɔ̃tɔ̃’?

9 ‘Hiŋmɛi’ ni Yesu wie he lɛ damɔ shi kɛha bɔ ni wɔnyɛɔ wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔhiŋmɛi kɛyaa nɔ ko nɔ, ni ‘nine’ lɛ kɔɔ nibii ni wɔkɛ wɔniji feɔ lɛ ahe. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, gbɔmɔtso lɛ he nibii nɛɛ baanyɛ ‘atɔ̃tɔ̃ wɔnane,’ ní amɛha wɔkɛ “Nyɔŋmɔ” akpa ‘nyiɛmɔ.’ (1 Mose 5:22; 6:9) Belɛ, kɛ́ aaaka wɔ koni wɔgbo Yehowa nɔ toi lɛ, esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ akpoo, oookɛɛ nɔ ni wɔmiifã wɔhiŋmɛi loo wɔmiifo wɔnine wɔshɛ wɔfɔ̃.

10, 11. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkpoo bɔlɛnamɔ jeŋba shara?

10 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkaha wɔhiŋmɛi miikwɛ nibii gbohii? Hiob ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛɛ akɛ: “Kpaŋmɔ mikɛ mihiŋmɛii kpaŋ, belɛ te aaafee tɛŋŋ ní makwɛ oblayoo hu?” (Hiob 31:1) Hiob yɛ ŋa, ni etswa efai shi akɛ ekuŋ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ jeŋba he lɛ mli. Nakai esa akɛ wɔ hu wɔfee kɛ́ wɔbote gbalashihilɛ mli loo wɔji oshijafoi. Esa akɛ wɔha Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ní haa mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ jieɔ henɔyeli kpo lɛ akudɔ wɔ, bɔni afee ni wɔkɛ wɔhe akawo bɔlɛnamɔ jeŋba shara mli.—Gal. 5:22-25.

11 Bɔni afee ni wɔkpoo bɔlɛnamɔ jeŋba shara lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani miŋmɛɔ mihiŋmɛi gbɛ ni ehaa mináa shwelɛ akɛ makane jeŋba shara he nibii yɛ woji amli, loo makwɛ yɛ tɛlivishiŋ loo Intanɛt lɛ nɔ?’ Nyɛhaa wɔkaia kaselɔ Yakobo wiemɔi nɛɛ hu akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ. No sɛɛ lɛ akɔnɔ lɛ, kɛ́ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha, ni esha lɛ hu, kɛ́ afee agbe naa lɛ efɔɔ gbele.” (Yak. 1:14, 15) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ nuu ni ejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ lɛ ‘tee nɔ’ ekɛ akɔnɔ fɔŋ ‘kwɛ’ yoo ko, loo yoo ko hu tee nɔ ekwɛ nuu ko nakai lɛ, esa akɛ ekɛ hiɛdɔɔ afee tsakemɔ oookɛɛ nɔ ni eefã ehiŋmɛi eshɛ efɔ̃.—Nyɛkanea Mateo 5:27, 28.

12. Mɛɛ ŋaa ni Paulo wo baanyɛ aye abua wɔ ni wɔwu wɔshi bɔlɛnamɔ he akɔnɔi fɔji?

12 Akɛni kɛ́ wɔkɛ wɔniji tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ ebaanyɛ eha wɔku Yehowa jeŋba he shishitoo mlai lɛ amli hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ shiŋŋfeemɔ atswa wɔfai shi akɛ wɔbaaha wɔjeŋba he atse be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ Paulo ŋaawoo nɛɛ atsu nii: “Nyɛgbea nyɛhe nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ: ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, mlila, akɔnɔ fɔŋ, kɛ hiɛjoomɔ ni ji wɔŋjamɔ lɛ.” (Kol. 3:5) Wiemɔ ni ji “nyɛgbea” lɛ tsɔɔ hiɛdɔɔ ni esa akɛ akɛtsu nii kɛwu ashi bɔlɛnamɔ he akɔnɔi fɔji.

13, 14. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkpoo susumɔi kɛ nifeemɔi gbohii lɛ?

13 Kɛ́ hela yɛ mɔ ko nine he, ni ehe bahia ni afo enine lɛ koni akɛbaa ewala yi lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ebaakpɛlɛ. Ehe miihia ni ‘wɔshɛ’ wɔhiŋmɛi kɛ wɔnine ‘wɔfɔ̃’ yɛ mfonirifeemɔŋ bɔni afee ni wɔkpoo susumɔi kɛ nifeemɔi gbohii ní baanyɛ afite wekukpaa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. Ja wɔtee nɔ wɔha wɔhe etse yɛ jwɛŋmɔŋ, jeŋba mli, kɛ mumɔŋ dani wɔbaanyɛ wɔjo Gehena ni feɔ naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi lɛ naa foi.

14 Akɛni wɔyeee emuu ni esha yɛ wɔhe hewɔ lɛ, ebiɔ hiɛmiamɔ bɔni afee ni wɔjeŋba he atse daa. Paulo kɛɛ akɛ: “Migbalaa mi diɛŋtsɛ migbɔmɔtso lɛ mai ni miyeɔ lɛ nyɔŋ, koni mi ni mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, mi diɛŋtsɛ lɛ akashɛ mi afɔ.” (1 Kor. 9:27) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔkɛ ŋaa ni Yesu wo yɛ jeŋba kpakpa he lɛ baatsu nii, ni ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔfee nibii ni baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ esɔɔɔ ekpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ.—Mat. 20:28; Heb. 6:4-6.

“Nyɛhãa”

15, 16. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ yɛ ejurɔfeemɔ gbɛfaŋ? (b) Mɛni Yesu wiemɔi ni yɔɔ Luka 6:38 lɛ tsɔɔ?

15 Nibii ni Yesu wie kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ni efee lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee ejurɔ. Efee adesai ni yeee emuu lɛ ejurɔ kpele kɛtsɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni eba koni amɛná he sɛɛ lɛ nɔ. (Nyɛkanea 2 Korintobii 8:9.) Yesu jɛ esuɔmɔ mli eŋmɛɛ anunyam ni eyɔɔ yɛ ŋwɛi lɛ he, ni ebatsɔ adesa, ni ekɛ ewala ŋmɛ shi eha adesai ni esha yɔɔ amɛhe lɛ—ni amɛteŋ mɛi komɛi baatsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ ŋwɛi akɛ ehefatalɔi niyelɔi yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli. (Rom. 8:16, 17) Ni ekã shi faŋŋ akɛ Yesu wo hewalɛ ni afee ejurɔ beni ekɛɛ akɛ:

16 “Nyɛhaa, ni aaaha nyɛ; susumɔ nɔ̃ kpakpa ní anyɛ nɔ ní ahoso ní eyi eteke nɔ mɛi aaaŋɔshãkã nyɛtsitsi; ejaakɛ nɔ̃ susumɔ nɔ̃ ní nyɛkɛsusuɔ lɛ, no nɔŋŋ aaaku sɛɛ aŋɔsusu aha nyɛ.” (Luka 6:38) Wiemɔ ni ji ‘aaaŋɔshãkã tsitsi’ lɛ kɔɔ bɔ ni nihɔɔlɔi kɛ nibii woɔ nihelɔi aŋwɛigbɛ atade ní akɛ kpãa efi mli ní awóɔ nɔ ní akɛ nibii woɔ mli lɛ he. Wɔtsui mli ni wɔjɛɔ wɔfeɔ mɛi ejurɔ lɛ baanyɛ aha mɛi afee wɔ hu ejurɔ, ekolɛ be mli ni efi wɔ.—Jaj. 11:2.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa fee ejurɔfeemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ, ni mɛɛ ejurɔfeemɔ baanyɛ aha wɔná miishɛɛ?

17 Yehowa sumɔɔ tsuijurɔnaa halɔi, ni ejɔɔ amɛ. Lɛ diɛŋtsɛ efee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ kɛtsɔ e-Bi koome lɛ ni eŋɔ ha “koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala” lɛ nɔ. (Yoh. 3:16) Paulo ŋma akɛ: “Mɔ ni duɔ yɛ jɔɔmɔ mli lɛ, jɔɔmɔ mli nɔŋŋ eeekpa yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli: ejaakɛ tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” (2 Kor. 9:6, 7) Kɛ́ wɔkɛ wɔbe, wɔhewalɛ, kɛ wɔheloonaa nibii tsu nii ni wɔkɛha anɔkwa jamɔ shwere lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wɔbaaná miishɛɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo.—Nyɛkanea Abɛi 19:17; Luka 16:9.

“Kaakpã Tɛtrɛmaŋtrɛ yɛ Ohiɛ”

18. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ‘wɔnaŋ’ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ dɛŋ “nyɔmɔwoo ko”?

18 “Nyɛkwɛa ni ahia ni nyɛkafea nyɛjalɛ lɛ yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛ; no lɛ, nyɛbɛ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ŋɔɔ nyɔmɔwoo ko.” (Mat. 6:1) ‘Jalɛ’ ni Yesu wieɔ he lɛ ji nifeemɔi ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee. Yesu etsɔɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔfeɔ nibii kpakpai yɛ mɛi ahiɛ, ejaakɛ ekɛɛ ekaselɔi lɛ ni ‘amɛha amɛla atso yɛ gbɔmɛi ahiɛ.’ (Mat. 5:14-16) Shi ‘wɔnaŋ’ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ dɛŋ “nyɔmɔwoo ko” kɛ́ wɔfeɔ wɔnii ‘koni ana wɔ’ ni ajie wɔyi, tamɔ shwɛlɔi ni miijie mɛi ahiɛtserɛ yɛ shwɛmɔhe. Kɛ́ wɔhiɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, no lɛ wɔnaŋ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii, ni wɔnine shɛŋ naanɔ jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba lɛ anɔ.

19, 20. (a) Mɛni Yesu tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ ‘wɔkakpã tɛtrɛmaŋtrɛ’ yɛ wɔhiɛ kɛ́ ‘wɔmiifee ejurɔ’ lɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkaha wɔnine abɛku le nɔ ni wɔninejurɔ feɔ lɛ?

19 Kɛ́ wɔhiɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ, wɔkɛ Yesu ŋaawoo nɛɛ baatsu nii akɛ: “No hewɔ lɛ kɛ oofee ejurɔ lɛ, kaakpã tɛtrɛmaŋtrɛ yɛ ohiɛ, taakɛ bɔ ni osatofoi lɛ feɔ yɛ kpeehei lɛ kɛ blohui lɛ amli, koni gbɔmɛi ajie amɛyi lɛ. Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Amɛnine eshɛ amɛnyɔmɔwoo nɔ momo.” (Mat. 6:2) Wiemɔ ni ji “ejurɔ” lɛ damɔ shi kɛha nibii ni akɛhaa koni akɛye abua mɛi ni ehia amɛ lɛ. (Nyɛkanea Yesaia 58:6, 7.) Yesu kɛ ebɔfoi lɛ to fotro ko, ni amɛjɛɔ mli amɛyeɔ amɛbuaa ohiafoi lɛ. (Yoh. 12:5-8; 13:29) Akɛni mɛi kpãaa tɛtrɛmaŋtrɛ diɛŋtsɛ kɛ́ amɛmiifee ohiafoi ejurɔ hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ Yesu kɛ wiemɔ ni awo he tsu nii beni ekɛɛ akɛ ‘wɔkakpã tɛtrɛmaŋtrɛ’ yɛ wɔhiɛ kɛ́ ‘wɔmiifee ejurɔ’ lɛ. Esaaa akɛ wɔtswaa ejurɔ ni wɔfeɔ lɛ he adafi, taakɛ Yudafoi Farisifoi lɛ fee lɛ. Yesu tsɛ́ amɛ osatofoi ejaakɛ amɛtswaa nibii ni amɛkɛyeɔ amɛbuaa mɛi krokomɛi lɛ ahe adafi “yɛ kpeehei lɛ kɛ blohui lɛ amli.” Nakai osatofoi lɛ ‘anine eshɛ amɛnyɔmɔwoo nɔ momo.’ Amɛyi ni gbɔmɛi jie, kɛ ekolɛ rabifoi ni ale amɛ lɛ amasɛi ni amɛtara yɛ onukpai-ashitramɔhei yɛ kpeehei lɛ ji nyɔmɔwoo pɛ ni amɛná, ejaakɛ amɛnáaa Yehowa dɛŋ nyɔmɔwoo ko. (Mat. 23:6) Shi te esa akɛ Kristo kaselɔi afee amɛnii amɛha tɛŋŋ? Yesu kɛɛ amɛ—kɛ wɔ fɛɛ akɛ:

20 “Shi bo lɛ, kɛ oofee ejurɔ lɛ, kaaha onine abɛku le nɔ ni oninejurɔ feɔ, koni ojurɔfeemɔ lɛ ahi teemɔ mli, ni otsɛ lɛ ni naa teemɔ mli nii lɛ diɛŋtsɛ aaawoo nyɔmɔ yɛ faŋŋ.” (Mat. 6:3, 4) Bei pii lɛ, wɔkɛ wɔniji enyɔ lɛ fɛɛ tsuɔ nii kutuu. No hewɔ lɛ, le ni wɔhaaa nine abɛku ale nɔ ni ninejurɔ feɔ lɛ tsɔɔ akɛ, wɔtswaaa ejurɔ ni wɔfeɔ mɛi lɛ he adafi wɔtsɔɔɔ mɛi ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa, taakɛ wɔnine abɛku ji yɛ wɔninejurɔ he lɛ po.

21. Mɛni fata nibii ni Mɔ ni “naa teemɔ mli nii lɛ” kɛbaawo wɔ nyɔmɔ lɛ ahe?

21 Kɛ́ wɔkɛ nibii ye wɔbua mɛi, ni wɔkɛshwãaa lɛ, ‘ejurɔ ni wɔfeɔ lɛ’ baahi teemɔŋ. Kɛkɛ lɛ, wɔ-Tsɛ “ni naa teemɔ mli nii lɛ” diɛŋtsɛ aaawo wɔ nyɔmɔ. Akɛni wɔ-Tsɛ lɛ yɛ ŋwɛi ni adesai kɛ amɛhiŋmɛi enaaa lɛ hewɔ lɛ, eji mɔ ko ‘ni yɔɔ teemɔ mli’ kɛha adesai. (Yoh. 1:18) Nibii ni Yehowa, mɔ ni “naa teemɔ mli nii lɛ” kɛwoɔ wɔ nyɔmɔ lɛ ateŋ ekomɛi ji wekukpãa ni yɔɔ gbagbalii ni baakã wɔ kɛ lɛ teŋ, wɔhe eshai ni ekɛfaa wɔ, kɛ naanɔ wala ni ebaaha wɔ. (Abɛi 3:32; Yoh. 17:3; Efe. 1:7) Enɛɛmɛi ahe miihia kwraa fe wɔyi ni adesai baajie!

Wiemɔi ni He Hiaa Waa ni Esa akɛ Wɔnya He

22, 23. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnya Yesu wiemɔi lɛ ahe waa lɛ?

22 Ekã shi faŋŋ akɛ mumɔŋ agugui srɔtoi babaoo eyi Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli tɔ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ wiemɔi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli ní baanyɛ aha wɔná miishɛɛ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli po. Hɛɛ, kɛ́ wɔbu Yesu wiemɔi lɛ akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ, ní wɔha amɛtsake wɔsubaŋ, ní amɛná wɔshihilɛ nɔ hewalɛ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ.

23 Abaajɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni “nuɔ” Yesu wiemɔi lɛ ní “eyeɔ nɔ” lɛ. (Nyɛkanea Mateo 7:24, 25.) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔkɛ Yesu ŋaawoo lɛ baatsu nii. Abaasusu nibii krokomɛi ni ewie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni okɛ onyɛmi ni otɔ̃ enɔ lɛ ayakpãta lɛ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkaha ‘wɔhiŋmɛi jurɔ’ miitɔ̃tɔ̃ wɔnane lɛ?

• Mɛɛ su esa akɛ wɔná yɛ ejurɔfeemɔ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ okɛ onaanyo héyelilɔ ni otɔ̃ enɔ lɛ ‘aaayakpãta’!

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12, 13]

Yehowa jɔɔ tsuijurɔnaa halɔi