Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jalɔi Baajie Nyɔŋmɔ Yi Kɛya Naanɔ

Jalɔi Baajie Nyɔŋmɔ Yi Kɛya Naanɔ

Jalɔi Baajie Nyɔŋmɔ Yi Kɛya Naanɔ

“Jalɔ lɛ, aaakai lɛ . . . Ejalɛ lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”—LALA 112:6, 9.

1. (a) Mɛɛ wɔsɛɛ shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ mɛi fɛɛ ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ jalɔi lɛ baaná? (b) Mɛɛ sanebimɔ enɛ teɔ lɛ shi?

ADESAI fɛɛ ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ jalɔi lɛ baaná wɔsɛɛ shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ waa! Amɛkɛ miishɛɛ baakase Yehowa sui ni hi jogbaŋŋ lɛ ahe nii babaoo kɛya naanɔ. Beni amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ adebɔɔ nitsumɔi lɛ ahe nii babaoo lɛ, amɛtsuiiaŋ aaayimɔ obɔbɔ kɛ yijiemɔ. Taakɛ ama nɔ mi yɛ Lala 112 lɛ, taomɔ nii ní he hiaa bɔni afee ni mɔ nine ashɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ nyam nɛɛ nɔ lɛ ateŋ ekome ji ‘jalɛ’ nifeemɔ. Shi te aaafee tɛŋŋ ni Yehowa, Nyɔŋmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ ní eji jalɔ hu lɛ aaabu adesai eshafeelɔi akɛ jalɔi? Ekɔɔɔ he eko mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbɔɔ koni wɔfee nɔ ni ja lɛ, wɔtɔ̃ɔ, ni bei komɛi po lɛ wɔfeɔ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ.—Rom. 3:23; Yak. 3:2.

2. Mɛɛ naakpɛɛ nibii enyɔ Yehowa jɛ suɔmɔ mli efee?

2 Yehowa jɛ suɔmɔ mli ekɛ enɛ naa tsabaa ni hi kɛwula shi ha. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, efee enɛ kɛtsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ni etsɔ ejie esuɔmɔ Bi lɛ wala kɛjɛ ŋwɛi kɛbawo oblayoo fro ko fɔmɔ kotoku mli koni anyɛ afɔ lɛ akɛ adesa ni eye emuu lɛ nɔ. (Luka 1:30-35) No sɛɛ lɛ, beni Yesu henyɛlɔi lɛ gbe lɛ lɛ, Yehowa saa efee naakpɛɛ nii kroko ni sa kadimɔ. Nyɔŋmɔ tee Yesu shi kɛba wala mli ekoŋŋ akɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ ni awo ehiɛ nyam.—1 Pet. 3:18.

3. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ná he miishɛɛ akɛ eeejuro e-Bi lɛ kɛ wala yɛ ŋwɛi lɛ?

3 Yehowa kɛ wala ni anyɛŋ hiɛ akpãta juro e-Bi lɛ yɛ ŋwɛi. Dani Yesu aaabatsɔ adesa lɛ, no mli lɛ ebɛ wala nɛɛ. (Heb. 7:15-17, 28) Yehowa ná he miishɛɛ akɛ eeefee enɛ ejaakɛ Yesu ye anɔkwa kɛwula shi yɛ kaai ni naa wawai amli. Yesu tsɔ enɛ feemɔ nɔ eha e-Tsɛ lɛ ná hetoo ni hi jogbaŋŋ, hɛɛ hetoo ni hi kɛwula shi eha malemɔ ni Satan male akɛ adesai jɛɛɛ suɔmɔ krɔŋŋ mli amɛjáaa Nyɔŋmɔ, shi moŋ amɛfeɔ nakai yɛ ŋkomeŋfa yiŋtoi ahewɔ lɛ.—Abɛi 27:11.

4. (a) Beni Yesu tee ŋwɛi lɛ, mɛni efee eha wɔ, ni te Yehowa fee enii yɛ he eha tɛŋŋ? (b) Te onuɔ nɔ ni Yehowa kɛ Yesu efee amɛha bo lɛ he ohaa tɛŋŋ?

4 Beni Yesu tee ŋwɛi lɛ, efee nibii krokomɛi efata he. “Eyapue yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” kɛ “lɛ diɛŋtsɛ elá” lɛ jara “eha wɔ.” Wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ jɛ mlihilɛ mli ekpɛlɛ Yesu afɔle ni jara wa lɛ nɔ akɛ “wɔhe eshai lɛ ahe kpatamɔ nɔ̃.” Wɔbaanyɛ “wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ” ejaakɛ ‘atsumɔ wɔhenileei lɛ ahe.’ Enɛ haa wɔnáa yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ wiemɔi ni akɛje Lala 112 lɛ shishi akɛ “Haleluya” loo “Nyɛjiea Yehowa yi” lɛ akpã gbee!—Heb. 9:12-14, 24; 1 Yoh. 2:2.

5. (a) Mɛni esa akɛ wɔfee koni Nyɔŋmɔ abu wɔ jalɔi daa? (b) Te ato Lala 111 kɛ Lala 112 lɛ mli wiemɔi lɛ ahe gbɛjianɔ aha tɛŋŋ?

5 Bɔni afee ni Nyɔŋmɔ abu wɔ akɛ jalɔi daa lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔná hemɔkɛyeli yɛ Yesu la ni efɔse eshwie shi lɛ mli. Esaaa akɛ gbi kome po hoɔ ni wɔdaaa Yehowa shi yɛ suɔmɔ pii ni ejieɔ lɛ kpo etsɔɔ wɔ lɛ hewɔ. (Yoh. 3:16) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔya nɔ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔha wɔjeŋba kɛ emli shɛɛ sane lɛ akpã gbee. Ŋaawoo kpakpa yɛ Lala 112 lɛ mli kɛha mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛhiɛ henilee ni he tse mli yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. Lala nɛɛ kɛ Lala 111 lɛ yɛ tsakpãa. Amɛteŋ eko fɛɛ eko jeɔ shishi kɛ wiemɔi ni ji “Haleluya!” loo “Nyɛjiea Yehowa yi!” ni yɛ Hebri wiemɔ ni akɛŋma Biblia lɛ mli lɛ, ajara wiemɔi ni nyiɛ “Haleluya!” lɛ sɛɛ lɛ amli awo liamɔi 22 amli, ni ato Hebri niŋmaa okadii 22 lɛ anaa kɛje liamɔi lɛ eko fɛɛ eko shishi. *

Nɔ ni Haa Anáa Miishɛɛ

6. Mɛɛ gbɛ nɔ ajɔɔ “gbɔmɔ” ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni awie ehe yɛ Lala 112 lɛ?

6 “Gbɔmɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei, ni enáa ekitãi lɛ ahe tsui jogbaŋŋ lɛ [“yɛ miishɛɛ,” NW]! Eseshibii lɛ aaatsɔmɔ agboi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ; aaajɔɔ jalɔi ashwiei lɛ.” (Lala 112:1, 2) Kadimɔ akɛ lalatsɛ lɛ tsĩ “gbɔmɔ” kome tã klɛŋklɛŋ, ni no sɛɛ lɛ etsĩ “jalɔi” ni ji wiemɔ ni kɔɔ mɛi pii ahe lɛ tã yɛ kuku 2 lɛ naagbee fã lɛ mli. Enɛ tsɔɔ akɛ Lala 112 lɛ baanyɛ akɔ aŋkroaŋkroi ni efee ekome akɛ kuu lɛ he. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni ekɛ Lala 112:9 lɛ to klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ ahe. (Nyɛkanea 2 Korintobii 9:8, 9.) Lala nɛɛ feɔ bɔ ni Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ aná miishɛɛ lɛ he mfoniri jogbaŋŋ!

7. Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji aná ehe gbeyeishemɔ kpakpa, ni te esa akɛ ofee onii yɛ Nyɔŋmɔ kitai lɛ ahe oha tɛŋŋ?

7 Taakɛ atsɔɔ yɛ Lala 112:1 lɛ, anɔkwa Kristofoi nɛɛ náa miishɛɛ babaoo ejaakɛ ‘amɛsheɔ Yehowa gbeyei.’ Gbeyeishemɔ kpakpa nɛɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛsumɔŋ ni amɛfee nɔ ko ni esaaa ehiɛ lɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnyɛɔ amɛteɔ shi amɛwoɔ Satan je lɛ mumɔ lɛ. ‘Amɛnáa he tsui jogbaŋŋ’ akɛ amɛaakase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni amɛye ekitai lɛ anɔ. Nɔ ni fata kitai nɛɛ ahe ji famɔ akɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaafee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛbɔɔ mɛi fɔji akɔkɔ yɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ gbi ni baa lɛ he.—Ezek. 3:17, 18; Mat. 28:19, 20.

8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ ajuro Nyɔŋmɔ webii ni amɛtuu amɛhe amɛha lɛ lɛ yɛ ekãa ni amɛfeɔ lɛ hewɔ? (b) Mɛɛ jɔɔmɔi mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaná wɔsɛɛ?

8 Akɛni Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ yeɔ kitai ni tamɔ enɛɛmɛi anɔ hewɔ lɛ, eha amɛyibɔ lɛ eshɛ aaafee akpekpei kpawo sɔŋŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ewebii lɛ ‘etsɔmɔ agboi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ,’ aloo jeee nakai? (Yoh. 10:16; Kpoj. 7:9, 14) Ni wɔsɛɛ lɛ, “aaajɔɔ” amɛ babaoo diɛŋtsɛ beni Nyɔŋmɔ tsuɔ eyiŋtoo lɛ he nii lɛ! Ákɛ kuu lɛ, abaabaa amɛteaŋ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ayi kɛfo “amanehulu kpeteŋkpele lɛ,” ni akɛ amɛ baafee “shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ.” Beni yi aaawula shi lɛ, mɛi ni abaabaa amɛyi kɛfo Harmagedon lɛ anine eshɛ ‘jɔɔmɔi’ krokomɛi ni hi jogbaŋŋ anɔ. Amɛbaahere mɛi akpekpei abɔ ni aaatee amɛ shi lɛ atuu. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ po enɛ baafee nɛkɛ! Yɛ naagbee lɛ, mɛi ni ‘náa’ Nyɔŋmɔ kitai lɛ “ahe tsui jogbaŋŋ” lɛ baatsɔmɔ adesai ni eye emuu, ni amɛbaaná “anunyam heyeli” akɛ “Nyɔŋmɔ bii” kɛya naanɔ.—2 Pet. 3:13; Rom. 8:21.

Nii ni Ayɔɔ ni Akɛtsuɔ Nii yɛ Nilee Mli

9, 10. Te anɔkwa Kristofoi lɛ kɛ amɛmumɔŋ jwetrii lɛ tsuɔ nii amɛhaa tɛŋŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛjalɛ lɛ baahi shi kɛya naanɔ?

9 “Ninámɔ kɛ nifalɛ aaahi ewe lɛ, ni ejalɛ lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ. Jalɔi lɛ, la tsoɔ yɛ duŋ lɛ mli haa amɛ kɛjɛɔ durolɔ kɛ mɔbɔnalɔ kɛ jalɔ lɛ dɛŋ.” (Lala 112:3, 4) Yɛ Biblia beaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ heloo gbɛfaŋ. Ni yɛ shishinumɔ kroko naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ amɛ nɔ lɛ ji niiatsɛmɛi diɛŋtsɛ, kɛ́ amɛjeee heloo gbɛfaŋ niiatsɛmɛi po. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni halaa akɛ amɛbaaba amɛhe shi amɛha Nyɔŋmɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo ji ohiafoi ni abuuu amɛ taakɛ ebalɛ yɛ Yesu beaŋ lɛ. (Luka 4:18; 7:22; Yoh. 7:49) Shi ohiafoi kɛ mɛi ni yɔɔ nii fɛɛ baanyɛ atsɔmɔ mumɔŋ niiatsɛmɛi.—Mat. 6:20; 1 Tim. 6:18, 19; nyɛkanea Yakobo 2:5.

10 Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛnanemɛi lɛ ji mumɔŋ niiatsɛmɛi ni haa mɔ nɔ̃ waa. No hewɔ lɛ, ‘amɛtsoɔ akɛ la’ yɛ Satan jeŋ ni ewo duŋ lɛ mli ‘amɛhaa jalɔi.’ Amɛfeɔ nakai kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa mɛi koni mɛi nɛɛ aná amɛmumɔŋ jwetri ni ji Nyɔŋmɔ he nilee lɛ he sɛɛ lɛ nɔ. Shiteekɛwolɔi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛgu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, shi amɛyeko omanye. Yɛ no najiaŋ lɛ, nitsumɔ kpakpa nɛɛ yibii lɛ ‘baahi shi kɛya naanɔ.’ Kɛ́ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ tee nɔ amɛfee jalɛ nii ní amɛgbugbaaa lɛ, amɛbaanyɛ amɛná nɔmimaa akɛ amɛbaahi shi daa, ni tsɔɔ akɛ ‘amɛbaahi shi kɛya naanɔ.’

11, 12. Mɛɛ gbɛ̀i komɛi anɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ tsɔɔ amɛkɛ heloonaa nibii ni amɛyɔɔ tsuɔ nii?

11 Nyɔŋmɔ webii, ni ji tsulɔ kuu ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ mɛi ni feɔ “asafo babaoo” lɛ fɛɛ kɛ amɛheloonaa nibii yeɔ amɛbuaa. Lala 112:9 lɛ kɛɔ akɛ: “Egbɛɔ eshwãa ehaa ohiafoi.” Ŋmɛnɛ lɛ, bei pii lɛ anɔkwa Kristofoi kɛ amɛheloonaa nibii yeɔ amɛbuaa amɛnanemɛi Kristofoi kɛ amɛkutsoŋbii po ni efi amɛ lɛ. Agbɛnɛ hu, amɛkɛ amɛheloonaa nibii haa koni akɛye abua mɛi ni osharai enina amɛ lɛ. Taakɛ Yesu tsɔɔ akɛ ebaaji lɛ, enɛ hu haa amɛnáa jɔɔmɔ loo miishɛɛ.—Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 20:35; 2 Korintobii 9:7.

12 Kɛfata he lɛ, susumɔ shika abɔ ni ebiɔ ni akɛkala wolo tɛtrɛɛ nɛɛ yɛ wiemɔi 172 amli, ní mɛi ni wieɔ wiemɔi nɛɛ ateŋ babaoo ji ohiafoi yɛ gbɛ ko nɔ lɛ he okwɛ. Agbɛnɛ hu, susumɔ enɛ he okwɛ, ahaa mumuii anine shɛɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ nɔ yɛ mumuii awiemɔi srɔtoi amli, ni akalaa eko hu ahaa shwilafoi.

Amɛmli Hi ni Amɛyeɔ Jalɛsane

13. Namɛi feɔ mlihilɛ mli ni ajɛɔ ahaa mɔ nɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ?

13 “Gbɔmɔ ní mli hi ní efaa mɔ nɔ lɛ, aaahi aha lɛ.” (Lala 112:5) Eeenyɛ efee akɛ okadi akɛ jeee be fɛɛ be mɛi jɛɔ mlihilɛ mli amɛyeɔ amɛbuaa mɛi. Mɛi komɛi kɛ henɔwomɔ loo mligbigbilimɔ feɔ nakai. Kɛ́ mɔ ko ye ebua bo yɛ gbɛ ni ha onu he akɛ obaa shi loo eha onu he akɛ ohe miifee lɛ ahuntoo loo oji jatsu kɛha lɛ lɛ nɔ lɛ, onáaa eyelikɛbuamɔ lɛ he miishɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ mɔ ko jɛ mlihilɛ mli eye ebua bo lɛ, onáa miishɛɛ pam. Yehowa ji Nihalɔ ni jɛɔ miishɛɛ kɛ mlihilɛ mli ehaa mɔ nɔ, ni mɔ ko mɔ ko kɛ lɛ yeee hegbɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. (1 Tim. 1:11, NW; Yak. 1:5, 17) Yesu Kristo kase e-Tsɛ lɛ mlihilɛ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Mar. 1:40-42) No hewɔ lɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ aaabu wɔ akɛ jalɔi lɛ, esa akɛ wɔjɛ miishɛɛ kɛ mlihilɛ mli wɔha mɔ nɔ, titri lɛ beni wɔyeɔ wɔbuaa wɔkutsoŋbii lɛ yɛ mumɔŋ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ.

14. Mɛɛ gbɛ̀i komɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ ‘wɔye wɔsaji wɔgbe naa yɛ jalɛsane mli’?

14 “Eeeye esane egbe naa yɛ kojomɔ [loo “jalɛsane,” NW] mli.” (Lala 112:5) Taakɛ agba lɛ, tsulɔ nukpa anɔkwafo kuu lɛ kwɛɔ Nuŋtsɔ lɛ nibii lɛ anɔ yɛ gbɛ ni kɛ Yehowa jalɛsaneyeli kpãa gbee nɔ. (Nyɛkanea Luka 12:42-44.) Anaa enɛ yɛ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔi ni amɛkɛhaa onukpai, ni bei komɛi lɛ ehe bahiaa ni amɛtsu eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ahe nii yɛ asafo lɛ mli lɛ amli. Anaa jalɛ gbɛ nɔ ni amɛtsɔɔ amɛtsuɔ saji ahe nii lɛ hu yɛ gbɛtsɔɔmɔi ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni amɛkɛhaa yɛ bɔ ni esa akɛ ato asafoi fɛɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai, kɛ Betel shiai lɛ ahe gbɛjianɔ aha lɛ amli. Jeee onukpai lɛ pɛ abiɔ ni amɛye jalɛ sane, abiɔ ni Kristofoi krokomɛi hu kɛ amɛnanemɛi Kristofoi kɛ mɛi ni jeee héyelilɔi lɛ fɛɛ aye yɛ jalɛ gbɛ nɔ, ní amɛfee nakai yɛ nitsumɔ he saji hu amli.—Nyɛkanea Mika 6:8, 11.

Jɔɔmɔi ni Jalɔi Náa

15, 16. (a) Te saji fɔji ni baa ni atswaa he adafi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ saa jalɔi ahe ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛni Nyɔŋmɔ tsuji etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya nɔ amɛfee?

15 “Ejaakɛ ehosoŋ gbi ko gbi ko; jalɔ lɛ, aaakai lɛ aahu kɛaatee naanɔ. Esheŋ sane fɔŋ adafitswaa ko gbeyei; eyɛ tsui, ehiɛ kã Yehowa nɔ. Etsui kã emli bɔkɔɔ, esheee gbeyei, kɛyashi beyinɔ ní eeena nɔ ni etaoɔ yɛ ehenyɛlɔi lɛ ahe lɛ.” (Lala 112:6-8) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔnuɔ saji fɔji tamɔ tai, awuiyeli, helai heei, kɛ helai memeji ni miisaa eemɔmɔ mɛi babaoo, efɔŋfeemɔ, ohia, kɛ jeŋ mujiwoo ahe adafitswai babaoo fe bei fɛɛ ni eho. Mɛi ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ jalɔi lɛ nyɛŋ ajo nibii ni jɛɔ saji fɔji nɛɛ ni atswaa he adafi lɛ amli kɛbaa lɛ anaa foi, shi no haaa amɛshe gbeyei. Yɛ no najiaŋ lɛ, ‘amɛnáa’ tsui, ni amɛhaa amɛtsuii ‘kãa amɛmli bɔkɔɔ’ be mli ni amɛkɛ nɔmimaa kwɛɔ wɔsɛɛ gbɛ lɛ, ejaakɛ amɛle akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ baaba. Kɛ́ oshara ko ba lɛ, amɛnyɛɔ amɛdamɔɔ naa jogbaŋŋ ejaakɛ amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ kɛha yelikɛbuamɔ. Eŋmɛɛɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni ejalɔi ‘ahoso’—eyeɔ ebuaa amɛ ni ewajeɔ amɛ koni amɛnyɛ amɛdamɔ naa.—Filip. 4:13.

16 Kɛfata he lɛ, ehe bahiaa ni mɛi ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ jalɔi lɛ adamɔ hetsɛ̃ kɛ amalei ni shiteekɛwolɔi gbɛɔ amɛshwãa lɛ anaa, shi enɛ hako anɔkwa Kristofoi akpɛ amɛnaa, ni enyɛŋ eha amɛkpɛ amɛnaa hu. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai, Nyɔŋmɔ tsuji lɛ yaa nɔ amɛfiɔ shi ni amɛhosooo yɛ nitsumɔ ni Yehowa kɛwo amɛdɛŋ, ni ji akɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni amɛfee mɛi fɛɛ ni boɔ toi lɛ kaselɔi lɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, beni naagbee lɛ bɛŋkɛɔ kpaakpa lɛ, jalɔi kɛ shiteekɛwoo babaoo baakpe. Wɔsɛɛ kɛ́ Satan Abonsam tutua Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ jeŋ fɛɛ akɛ Gog ni jɛ Magog lɛ, hetsɛ̃ ni tamɔ nɛkɛ lɛ naa baawa waa. Kɛkɛ lɛ, yɛ naagbee lɛ, ‘wɔbaana wɔhenyɛlɔi lɛ’ beni akpãtaa amɛhiɛ butuu lɛ. Kwɛ bɔ ni wɔtsuii aaanyɔ wɔmli waa kɛ́ wɔna akɛ atse Yehowa gbɛi lɛ he jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ!—Ezek. 38:18, 22, 23.

‘Aaawo Amɛ Nɔ yɛ Anunyam Mli’

17. Mɛɛ gbɛ nɔ ‘aaawo’ jalɔi ‘anɔ yɛ anunyam mli’?

17 Kwɛ miishɛɛ kpele ni wɔɔná beni wɔfee ekome kɛmiijie Yehowa yi ni Abonsam kɛ eje lɛ eteee shi amɛwooo wɔ lɛ! Mɛi fɛɛ ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ akɛ jalɔi daa lɛ ji mɛi ni baaná miishɛɛ ni tamɔ nɛkɛ kɛya naanɔ. Amɛhiɛaŋ eshwieŋ shi, ejaakɛ Yehowa ewo shi hu akɛ ebaaha ‘awo’ ejalɔi ‘akòŋ lɛ nɔ yɛ anunyam mli.’ (Lala 112:9) Kɛ́ mɛi ni Yehowa buɔ amɛ akɛ jalɔi lɛ na akɛ akpãta Yehowa nɔyeli lɛ he henyɛlɔi lɛ fɛɛ ahiɛ lɛ, amɛbaabɔ oshe akɛ kunimyelɔi.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Lala 112 naagbee kuku lɛ mli wiemɔi lɛ baaba mli?

18 “Mɛi fɔji naa enɛ, ni amɛmli woɔ la, amɛkpeɔ amɛnyanyɔji ashishi, ni amɛlaajeɔ; mɛi fɔji ataomɔnii fɛɛ feɔ yaka.” (Lala 112:10, Ga Biblia hee lɛ) Etsɛŋ ni mɛi fɛɛ ni teɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ‘baalaaje’ kɛ amɛhetsɛ̃ kɛ amɛwuŋayelii lɛ. Amɛmiitao ni wɔkpa wɔnitsumɔ lɛ, shi yɛ “amanehulu babaoo” ni baaba lɛ mli lɛ, amɛtaomɔ nii nɛɛ baafee yaka.—Mat. 24:21.

19. Mɛni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ he?

19 Kɛ́ kunimyeli kpele nɛɛ ná eba mli lɛ, ani obaafata mɛi ni abaabaa amɛyi ni baaná miishɛɛ lɛ ahe? Aloo kɛ́ eba akɛ hela loo gbɔlɛ ha onyɔ dani Satan je lɛ ba naagbee lɛ, ani obaafata “jalɔi” ni abaatee amɛshi lɛ ahe? (Bɔf. 24:15) Obaanyɛ oha hetoo akɛ hɛɛ kɛji otee nɔ oná hemɔkɛyeli yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshãa lɛ mli, ni okase Yehowa taakɛ “gbɔmɔ” ni ji jalɔ ni awie ehe yɛ Lala 112 lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ feɔ amɛ nii lɛ. (Nyɛkanea Efesobii 5:1, 2.) Yehowa baakwɛ koni ‘akai’ mɛi nɛɛ daa, ni ehaŋ hiɛ aje amɛjalɛ nifeemɔi lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ. Yehowa baakai amɛ ni ebaasumɔ amɛ kɛya naanɔi anaanɔ.—Lala 112:3, 6, 9.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Bɔ ni ato lalai enyɔ nɛɛ ahe gbɛjianɔ aha kɛ saji ni yɔɔ amɛmli lɛ haa wɔnaa akɛ tsakpãa yɛ amɛteŋ. Kɛ́ wɔkɛ Lala 111:3, 4 lɛ to Lala 112:3, 4 he lɛ, wɔnaa akɛ “gbɔmɔ” ni awie ehe akɛ esheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei yɛ Lala 112 lɛ mli lɛ kaseɔ Nyɔŋmɔ sui ní ajie yi yɛ Lala 111 lɛ mli lɛ.

Sanebimɔi Kɛha Sane Nɔjwɛŋmɔ

• Mɛni ji yiŋtoi komɛi ahewɔ ni esa akɛ wɔbo “Haleluya” lɛ?

• Mɛni ji nibii komɛi ni miiya nɔ ŋmɛnɛ ni haa anɔkwa Kristofoi náa miishɛɛ?

• Mɛɛ nihalɔ Yehowa sumɔɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Bɔni afee ni Nyɔŋmɔ abu wɔ akɛ jalɔi daa lɛ, esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli yɛ Yesu la ni efɔse eshwie shi lɛ mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Abaanyɛ akɛ onia ni wɔjɛɔ wɔtsuiŋ wɔtsuɔ lɛ aye abua mɛi ni oshara enina amɛ, ní akɛkala Biblia kasemɔ woji ní ajara