Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ohiɛ Akakpá Yehowa Nɔ

Ohiɛ Akakpá Yehowa Nɔ

Ohiɛ Akakpá Yehowa Nɔ

ISRAELBII ni bua shi yɛ Yordan Faa lɛ naa lɛ ateŋ mɛi komɛi efo ŋshɔ pɛŋ ní amɛhe efɔɔɔ. Shi yɛ amɛteŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, enɛ ji klɛŋklɛŋ nɔ̃ kɛ naagbee nɔ̃ ní amɛbafo faa ni amɛhe efɔŋ. No mli lɛ, Yehowa eha Yordan Faa lɛ mli nu lɛ ewa edamɔ shi tamɔ gbogbo yɛ yiteŋgbɛ. Agbɛnɛ Israelbii akpekpei abɔ lɛ loo amɛhe yuu ni amɛfo faa lɛ kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Taakɛ bɔ ni amɛblematsɛmɛi lɛ fee yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa afii 40 ni tsɔ hiɛ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ mɛi ni fo Yordan lɛ ateŋ mɛi babaoo baakɛɛ yɛ amɛyiŋ akɛ, ‘mihiɛ kpaŋ nɔ ni Yehowa etsu yɛ biɛ nɛɛ nɔ gbi ko gbi ko.’—Yosh. 3:13-17.

Shi Yehowa le akɛ ‘etsɛŋ’ ni Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi ‘ahiɛ baakpa enitsumɔi lɛ anɔ.’ (Lala 106:13) No hewɔ lɛ efã Yoshua, Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ koni ehole tɛi 12 kɛjɛ faa lɛ mli ní aŋɔfee kaimɔnɔ̃ yɛ he ni amɛbaabɔ nsra klɛŋklɛŋ kwraa yɛ lɛ. Yoshua tsɔɔ mli akɛ: “Nɛkɛ tɛi nɛɛ afee kaimɔnɔ̃ aha Israelbii lɛ.” (Yosh. 4:1-8) Nakai tɛi ni akɛfee kaimɔnɔ̃ nɛɛ baakai Israelbii lɛ Yehowa hewalɛ nifeemɔi lɛ koni amɛsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwale mli daa.

Ani sɛɛnamɔ ko yɛ nakai sane lɛ he kɛha Nyɔŋmɔ webii ŋmɛnɛ? Hɛɛ. Wɔ hu esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa Yehowa nɔ; esa akɛ wɔsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwale mli daa. Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase nii kɛjɛ nibii krokomɛi ni abɔ Israelbii lɛ kɔkɔ yɛ he lɛ amli. Susumɔ nɔ ni Mose wie lɛ he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: ‘Kwɛmɔ ohe ni ahi, koni ohiɛ akakpa Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, nɔ, ni obayeŋ ekitai kɛ emlai kɛ ekpɔi lɛ anɔ.’ (5 Mose 8:11) Enɛ tsɔɔ akɛ hiɛ ní aaakpa Yehowa nɔ lɛ kɛ enɔ toi ni ajeɔ gbɛ agboɔ lɛ yɛ tsakpãa. Ebaanyɛ ebalɛ nakai yɛ wɔbei nɛɛ amli hu. Beni bɔfo Paulo ŋma wolo emaje Kristofoi lɛ, ebɔ amɛ kɔkɔ yɛ “nakai toigbele okadi lɛ” ni Israelbii lɛ jie lɛ kpo yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ he.—Heb. 4:8-11.

Nyɛhaa wɔsusua nibii komɛi ni Israelbii lɛ fee ní baaha wɔna akɛ esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa Nyɔŋmɔ nɔ lɛ he wɔkwɛa. Kɛfata he lɛ, Israelbii hii enyɔ komɛi ní ye anɔkwa lɛ ahe sane baaye abua wɔ ni wɔkɛ hiɛmiamɔ asɔmɔ Yehowa ni wɔda lɛ shi.

Yiŋtoi Ahewɔ ni Esa akɛ Wɔkai Yehowa

Afii abɔ ni Israelbii lɛ ye yɛ Mizraim lɛ fɛɛ lɛ, Yehowa hiɛ kpaaa amɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. ‘Ekai ekpaŋmɔ ni ekɛ Abraham kɛ Isak kɛ Yakob kpaŋ lɛ.’ (2 Mose 2:23, 24) Esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa nɔ ni efee kɛkpɔ̃ amɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.

Yehowa kɛ haomɔi nɛɛhu ba Mizraim nɔ. Farao ŋkunyaayelɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsi haomɔi nɛɛ anaa. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Farao ejieee bulɛ kpo etsɔɔɔ Yehowa ni eŋmɛɛɛ Israelbii lɛ ahe. (2 Mose 7:14–10:29) Shi haomɔ ni ji nyɔŋma lɛ ha nakai nɔyelɔ henɔwolɔ lɛ bo Nyɔŋmɔ toi agbɛnɛ. (2 Mose 11:1-10; 12:12) Mose nyiɛ Israel maŋ lɛ ni futufutu gbɔmɛi babaoo hu fata he lɛ ahiɛ kɛje Mizraim ni ekolɛ amɛmiihe ashɛ 3,000,000. (2 Mose 12:37, 38) Amɛshi etsɛɛɛ tsɔ ni Farao tsake ejwɛŋmɔ. Efã eta shwiilii kɛ ekpɔŋɔi anɔtaralɔi lɛ—asraafoi ni he wa fe fɛɛ yɛ nakai beaŋ lɛ—koni amɛyamɔmɔ enyɔji lɛ kɛba. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Yehowa kɛɛ Mose akɛ ekɛ Israelbii lɛ aya Pi-Hahirot, ni ji he ko ni yɔɔ Ŋshɔ Tsuru lɛ kɛ gɔji lɛ ateŋ lɛ, ni ebaafee tamɔ nɔ ni asa amɛyi awo jɛmɛ.—2 Mose 14:1-9.

Farao susu akɛ esraafoi lɛ baanyɛ atutua Israelbii lɛ agbɛnɛ ejaakɛ amɛbɛ tsɔmɔhe. Shi bɔni afee ni Mizraimbii lɛ akabɛŋkɛ Israelbii lɛ, Yehowa kɛ atatu kutuu kɛ la kutuu fo amɛteŋ. No sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ gbá Ŋshɔ Tsuru lɛ mli enyɔ, ni nui lɛ mamɔ shi tamɔ gbogbo yɛ biɛ kɛ biɛ ni amɛnɔkwɔlɛ aaafee mitai 15. Israelbii lɛ nyiɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ kɛfo ŋshɔ lɛ. Etsɛɛɛ ni Mizraimbii lɛ bashɛ ŋshɔ lɛ naa, ni amɛna ni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baafo ŋshɔ lɛ amɛtã.—2 Mose 13:21; 14:10-22.

Hiɛnyiɛlɔ fɛɛ hiɛnyiɛlɔ ni hiɛ kã shi lɛ baaku esɛɛ—shi Farao efeee nakai. Akɛni enu he akɛ enine baanyɛ ashɛ amɛnɔ hewɔ lɛ, eha eta shwiilii lɛ kɛ ekpɔŋɔi anɔtaralɔi lɛ tiu amɛ yɛ ŋshɔ lɛ mli. Belɛ, nɛkɛ Mizraimbii lɛ tiuɔ amɛ kɛfoi. Shi, amɛnaaa amɛbɛŋkɛ Israelbii lɛ ni foi ni amɛkɛnyiɛ amɛsɛɛ lɛ sɛɛ fo. Mizraim ta shwiilii lɛ nyɛɛɛ anyiɛ dɔŋŋ! Ejaakɛ Yehowa famɔ amɛshwiilii lɛ anaji.—2 Mose 14:23-25; 15:9.

Be mli ni Mizraimbii lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛsaa amɛta shwiilii ni efite lɛ, no mli lɛ Israelbii lɛ fɛɛ efo ŋshɔ lɛ amɛtã. Agbɛnɛ Mose kpã enine mli yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ nɔ. Yehowa ha nui ni mamɔ shi tamɔ gbogbo lɛ kumɔ eshwie amɛnɔ. Nui babaoo lɛ kumɔ kɛ gbɛɛmɔ eshwie Farao kɛ etabilɔi lɛ anɔ, ni amɛshiu. Amɛhenyɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome folo po yi naaa wala. Israelbii lɛ ye amɛhe!—2 Mose 14:26-28; Lala 136:13-15.

Nifeemɔ nɛɛ he amaniɛbɔɔ gbɛ eshwã jeŋmaji ni ebɔle amɛ lɛ mli, ni eha gbeyei mɔmɔ amɛ be kplaŋŋ. (2 Mose 15:14-16) Afii 40 sɛɛ lɛ, Rahab, ni ji Yerikonyo lɛ kɛɛ Israel hii enyɔ komɛi akɛ: “Nyɛhe ŋmiŋmi emɔmɔ wɔ, . . . ejaakɛ wɔnu, bɔ ni Yehowa ha Ŋshɔ tsuru lɛ mli nu gbi yɛ nyɛhiɛ, beni nyɛje Mizraim lɛ.” (Yosh. 2:9, 10) Nakai jeŋmaji ni jáa wɔŋ lɛ po ahiɛ kpako bɔ ni Yehowa kpɔ̃ ewebii lɛ nɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ, esaaa akɛ Israelbii lɛ ahiɛ kpaaa enɔ kwraa.

‘Ebaa Amɛyi Tamɔ Ehiŋmɛi Mli Ajaŋmalaatɛ’

Beni Israelbii lɛ efo Ŋshɔ Tsuru lɛ, amɛbaje Sinai Ŋã ni ji “ŋã kpeteŋkpele ní nɔ yɔɔ gbeyei lɛ nɔ.” Yehowa nine efooo kuku yɛ amɛnɔ beni amɛnyiɛ “he ni nu bɛ,” ní niyenii hu bɛ kɛha mɛi babaoo nɛɛ lɛ. Mose wie akɛ: “[Yehowa] na [Israel] yɛ ŋã nɔ shikpɔŋ ko nɔ, yɛ ŋã olɛŋlɛ ní kooloi bolɔɔ yɛ nɔ lɛ nɔ. Ebu ehe, ekwɛ lɛ, ebaa eyi tamɔ ehiŋmɛi mli ajaŋmalaatɛ.” (5 Mose 8:15; 32:10) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ekwɛ amɛ?

Yehowa ha amɛ ‘aboloo kɛjɛ ŋwɛi,’ ni atsɛɔ lɛ akɛ mana, ni ‘ebajwereɔ ŋa lɛ nɔ’ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. (2 Mose 16:4, 14, 15, 35) Yehowa ha amɛnu “kɛjɛ tswɛrɛbo tɛsaa lɛ mli.” Akɛni Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ hewɔ lɛ, afii 40 ni amɛye yɛ ŋã lɛ nɔ lɛ fɛɛ lɛ, amɛtadei esuuu yɛ amɛhe, ni amɛnaji hu efũuu. (5 Mose 8:4) Mɛni Yehowa kpaa gbɛ akɛ amɛbaafee kɛto lɛ najiaŋ? Mose kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Kwɛmɔ ohe ni ahi kɛkɛ ni ohiɛ ahi ohe nɔ jogbaŋŋ, koni ohiɛ akaje saji ni ohiŋmɛii ena lɛ anɔ, ní amɛkaje otsui mli owala gbii abɔ fɛɛ.” (5 Mose 4:9) Kɛ́ Israelbii lɛ kai nibii ní Yehowa fee kɛkpɔ̃ amɛ ni amɛná hiɛsɔɔ lɛ, no lɛ amɛbaasɔmɔ lɛ daa ni asaŋ amɛbaabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛye emlai lɛ anɔ. Mɛni Israelbii lɛ fee?

Hiɛnɔkpamɔ Ha Amɛfee Otrumu

Mose jaje akɛ: “Tɛsaa ní fɔ́o lɛ ojwɛŋŋ enɔ, ni ohiɛ ekpa Mawu ní bɔo lɛ nɔ.” (5 Mose 32:18) Etsɛɛɛ kwraa ni Israelbii lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie nɔ ni Yehowa fee yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa, nu kɛ niyenii ni eha amɛ yɛ ŋã lɛ nɔ ni ekɛbaa amɛyi lɛ, kɛ nibii kpakpai krokomɛi fɛɛ ni efee eha amɛ lɛ nɔ. Israelbii lɛ tse atua.

Be lɛ eko lɛ, Israelbii lɛ wie amɛshi Mose akɛni amɛsusu akɛ he ko bɛ ní amɛbaaná nu yɛ amɛnu lɛ hewɔ. (4 Mose 20:2-5) Amɛwie nyanyaanya amɛshi mana ni akɛlɛ amɛ lɛ akɛ: “Niyenii gbonyo nɛɛ eje wɔtsine.” (4 Mose 21:5) Amɛwie amɛshi gbɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ etsuɔ saji ahe nii lɛ, ni amɛkpoo Mose akɛ amɛhiɛnyiɛlɔ amɛkɛɛ: “Efãŋ nɔ ni wɔgboi yɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ, ni efãŋ nɔ ni wɔgboi yɛ ŋa nɛɛ nɔ tete! . . . Nyɛhaa wɔwoa wɔnɔ onukpa, ni wɔku wɔsɛɛ kɛya Mizraim ekoŋŋ!”—4 Mose 14:2-4.

Te Yehowa nu he eha tɛŋŋ beni Israelbii lɛ gbo enɔ toi lɛ? Sɛɛ mli beni lalatsɛmɛi lɛ ateŋ mɔ kome susuɔ saji ni tee nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ ahe lɛ, eŋma akɛ: “Kwɛ shii abɔ ní amɛtse ehiɛ atua yɛ ŋã lɛ nɔ, ní amɛfee lɛ nidɔɔnii yɛ ŋã olɛŋlɛ lɛ nɔ! Ni amɛka Mawu nɔtonɔto, ni amɛwo Israel Mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli la. Amɛkaiii enine lɛ po loo gbi ní ekpɔ̃ amɛ kɛjɛ henyɛlɔ lɛ dɛŋ lɛ, beni efee ekadii lɛ yɛ Mizraim” lɛ. (Lala 78:40-43) Hɛɛ, Israelbii lɛ ahiɛ ni kpa Yehowa nɔ lɛ dɔ lɛ pam.

Hii Enyɔ Komɛi Ahiɛ Kpaaa Enɔ

Shi Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi ahiɛ kpaaa Yehowa nɔ. Amɛteŋ mɛi enyɔ ji Yoshua kɛ Kaleb. Amɛfata sralɔi 12 ni atsu kɛjɛ Kadesh-Barnea ni amɛyakpá Shiwoo Shikpɔŋ lɛ shi lɛ ahe. Sralɔi lɛ ateŋ mɛi nyɔŋma babɔ amaniɛ ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui, shi Yoshua kɛ Kaleb kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Shikpɔŋ ní wɔyakpa nɔ wɔsara wɔkwɛ lɛ, eji shikpɔŋ kpakpa diɛŋtsɛ. Kɛji Yehowa yɛ wɔhe tsui lɛ, no lɛ eeewa wɔ kɛaatee shikpɔŋ lɛ nɔ, ni eeeŋɔha wɔ, shikpɔŋ ni enɔ hoɔ fufɔ kɛ wo ni. Yehowa hiɛ atua kɛkɛ nyɛkatsea.” Beni maŋbii lɛ nu wiemɔi nɛɛ, amɛkɛɛ atswia Yoshua kɛ Kaleb tɛi. Shi mɛi enyɔ nɛɛ damɔ shi shiŋŋ ni amɛkɛ amɛhe fɔ̃ Yehowa nɔ.—4 Mose 14:6-10.

Afii komɛi asɛɛ lɛ Kaleb kɛɛ Yoshua akɛ: “Yehowa tsulɔ Mose tsu mi kɛjɛ Kadesh-Barnea, ní miyasara shikpɔŋ lɛ, ni mibaha lɛ wiemɔ ekoŋŋ, bɔ ni yɔɔ mitsui naa lɛ. Shi minyɛmimɛi ní kɛ mi tee lɛ ha maŋ lɛ tsui fã; shi mi lɛ mibo Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ lɛ, toi kɛwula shi.” (Yosh. 14:6-8) Akɛni Kaleb kɛ Yoshua kɛ amɛhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ hewɔ lɛ, amɛnyɛ amɛmia amɛhiɛ yɛ jaramɔ shihilɛi srɔtoi amli. Amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaakai Yehowa amɛwala gbii abɔ fɛɛ.

Kaleb kɛ Yoshua hiɛ sɔ nibii ni Yehowa fee lɛ, ni amɛyɔse akɛ Yehowa ye shi ni ewo akɛ ebaaha ewebii lɛ shikpɔŋ ni baa nii lɛ nɔ. Hɛɛ, esa akɛ Israelbii lɛ ada Yehowa, mɔ ni baa amɛyi lɛ shi. Yoshua ŋma akɛ: “Yehowa kɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ ni ekã he kita akɛ eeeŋɔha amɛtsɛmɛi lɛ hã Israel . . . Nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa wo Israel we lɛ shi yɛ he lɛ, emli ekomeflo ekaaa shi; fɛɛ kwa ba mli.” (Yosh. 21:43, 45) Mɛɛ gbɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔjie hiɛsɔɔ kpo tamɔ bɔ ni Kaleb kɛ Yoshua fee lɛ?

Jiemɔ Hiɛsɔɔ Kpo

Be ko lɛ, nuu ko ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ bi akɛ: “Mɛni maŋɔ-to Yehowa najiaŋ yɛ ejurɔ fɛɛ ni efee mi lɛ hewɔ?” (Lala 116:12) Nyɔmɔ ni wɔhiɛ Nyɔŋmɔ yɛ nibii ní ekɛjɔɔ wɔ yɛ heloonaa, gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhaa wɔ, kɛ nɔ ni efee bɔni afee ní wɔná naanɔ wala wɔsɛɛ lɛ da aahu akɛ, kɛ́ wɔda lɛ shi kɛtee naanɔ po lɛ, enyɛŋ nyɔmɔ nɛɛ ewo tete. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔto Yehowa najiaŋ kɔkɔɔkɔ. Shi wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔjie hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ lɛ.

Ani Yehowa ŋaawoo eye ebua bo ni otsi ohe kɛjɛ naagbai ahe? Ani ohe eshai ní ekɛke bo lɛ eha oná henilee kpakpa? Bɔ ni sɛɛnamɔi ni jɛɔ nibii nɛɛ ni Nyɔŋmɔ feɔ lɛ amli kɛbaa lɛ asɛɛ efooo lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ wɔha lɛ lɛ hu aji. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Sandra ni eye afii 14 lɛ kɛ naagbai wuji kpe, shi yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ enyɛ eye amɛnɔ kunim. Ewie akɛ: “Misɔleɔ ni Yehowa aye abua mi, ni mihiɛ esɔ gbɛ̀i anɔ ni etsɔɔ eyeɔ ebua mi lɛ. Agbɛnɛ mibanu nɔ̃ hewɔ ni mitsɛ fɔɔ Abɛi 3:5, 6 lɛ he wiemɔ kɛ mi tsɔɔmɔ lɛ shishi, akɛ: ‘Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!’ Miyɛ nɔmimaa akɛ bɔ ni Yehowa eye ebua mi kɛbashi amrɔ nɛɛ, ebaaya nɔ eye ebua mi daa.”

Ha Ana akɛ Ohiɛ Kpaaa Yehowa Nɔ Kɛtsɔ Otsui Shi ní Oooŋmɛ lɛ Nɔ

Biblia lɛ tsɔɔ wɔ su kroko ni haaa mɔ hiɛ akpa Yehowa nɔ akɛ: “Nyɛhaa tsuishiŋmɛɛ lɛ agbea enitsumɔ naa kɛwulaa shi, koni nyɛhi kɛwula shi, ni nyɛye emuu, ni nɔ ko nɔ ko akashwɛ nyɛ.” (Yak. 1:4) Mɛni wiemɔ “nyɛhi kɛwula shi, ni nyɛye emuu” lɛ biɔ ni wɔfee? Ebiɔ ni wɔná sui ni baaye abua wɔ koni wɔdamɔ kaai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaadamɔ naa ní wɔnijiaŋ ejeee wui. Tsuishiŋmɛɛ ní tamɔ nɛkɛ lɛ haa mɔ náa miishɛɛ waa beni hemɔkɛyeli he kaai lɛ eba naagbee lɛ. Ni amɛbaa naagbee kɛ̃.—1 Kor. 10:13.

Yehowa tsulɔ ko ni kɛ afii babaoo esɔmɔ ni helai srɔtoi ni jaraa kɛ lɛ etswia shi lɛ tsɔɔ nɔ ni eye ebua lɛ ni enyɛ eŋmɛ etsui shi lɛ mli akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ masusu nɔ ni Yehowa feɔ lɛ he, shi jeee nɔ ni mitaoɔ akɛ mafee. Bɔni afee ní mafee nɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, mihaa mihiɛ hiɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoi lɛ anɔ shi jeee nibii ni mishweɔ lɛ anɔ. Kɛ́ mikɛ naagbai miikpe lɛ, mikɛɛɛ akɛ, ‘Yehowa, mɛɛba enɛ bagbale mi?’ Miyaa nɔ misɔmɔɔ lɛ ni mikɛ mihe kpɛtɛɔ ehe gbagbalii kɛ́ mikɛ naagbai kpe trukaa po.”

Ŋmɛnɛ, anɔkwa Kristofoi jáa Yehowa “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yoh. 4:23, 24) Ákɛ kuu lɛ, anɔkwa Kristofoi ahiɛ kpaŋ Nyɔŋmɔ nɔ kɔkɔɔkɔ tamɔ bɔ ni Israelbii lɛ ahiɛ kpa enɔ lɛ. Shi enɛ etsɔɔɔ doo akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baaye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ajie hiɛsɔɔ kpo ní eŋmɛ etsui shi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli taakɛ Kaleb kɛ Yoshua fee lɛ. Wɔyɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni esa akɛ wɔfee nakai, ejaakɛ Yehowa yaa nɔ etsɔɔ wɔ gbɛ, ni asaŋ eyeɔ ebuaa wɔ ákɛ aŋkroaŋkroi yɛ nɛkɛ naagbee be ni jaraa nɛɛ mli.

Tamɔ bɔ ni tɛi ni Yoshua kɛmamɔ shi akɛ kaimɔnɔ̃ lɛ ji lɛ, nibii ní Nyɔŋmɔ fee kɛhere mɛi ayiwala ni aŋmala ashwie shi lɛ haa wɔnaa nɔmimaa akɛ ekwaŋ ewebii lɛ kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ, feemɔ onii tamɔ lalatsɛ lɛ ní ŋma akɛ: “Matsĩ Yehowa nifeemɔ nii lɛ atã, hɛɛ, makai oblema naakpɛɛ nii lɛ. Majwɛŋ onitsumɔi lɛ fɛɛ he, ni masusu onifeemɔi lɛ ahe” lɛ.—Lala 77:12, 13.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Maŋ muu lɛ fɛɛ nyiɛ kɛtsɔ “he ni nu bɛ”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Beni Israelbii lɛ bɔ nsra yɛ Kadesh-Barnea lɛ, atsu sralɔi kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Kulɛ esa akɛ afii abɔ ni Israelbii lɛ eye yɛ ŋã lɛ nɔ lɛ aha amɛjie hiɛsɔɔ kpo yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ ni baa nii ní amɛnine shɛ nɔ lɛ he

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Kɛ́ wɔha wɔhiɛ hi Yehowa yiŋtoi lɛ anɔ lɛ, ehaa wɔnyɛɔ wɔŋmɛɔ wɔtsui shi yɛ kaa fɛɛ kaa mli