Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɛgbɛ Esa akɛ Ohi yɛ Naagbee Gbi lɛ Nɔ?

Nɛgbɛ Esa akɛ Ohi yɛ Naagbee Gbi lɛ Nɔ?

Nɛgbɛ Esa akɛ Ohi yɛ Naagbee Gbi lɛ Nɔ?

KƐ́ Yehowa kpata nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ hiɛ yɛ Harmagedon lɛ, mɛni baaba jalɔi lɛ anɔ? Abɛi 2:21, 22 lɛ haa hetoo akɛ: “Mɛi ni ja lɛ aaahi shikpɔŋ lɛ nɔ, ni mɛi ni eye emuu lɛ aaashwɛ yɛ nɔ; shi aaafolɔ mɛi fɔji lɛ kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni aaafamɔ kutumpɔfoi lɛ kɛaajɛ nɔ.”

Shi, te aaafee tɛŋŋ ni mɛi ni eye emuu lɛ aaashwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ? Ani amɛbaaná abobaahe? Nɛgbɛ esa akɛ jalɔi lɛ ahi yɛ naagbee gbi lɛ nɔ? Saji ejwɛ komɛi yɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni kɔɔ yibaamɔ he ní baanyɛ aye abua wɔ koni wɔha sanebimɔi nɛɛ ahetoo.

Beaŋ ni He ko Pɔtɛɛ He Bahia

Ŋmalɛ ni yɔɔ 2 Petro 2:5-7 lɛ tsɔɔ bɔ ni ahere Noa kɛ Lot yiwala lɛ mli akɛ: “[Nyɔŋmɔ] eŋɔɔɔ blema je lɛ he ekeee lɛ, shi moŋ Noa ni ji jalɛ shiɛlɔ lɛ, mɔ ni gbe yi fee mɛi kpaanyɔ lɛ kɛkɛ yi ebaa, ni ekɛ nu afua lɛ ba mɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ aje lɛ nɔ, ni Sodoma kɛ Gomora maji lɛ hu esha ni eha amɛtsɔ lamlu, ni ekɛ butumɔ kojo amɛ ekɛto mɛi ni baakwa Nyɔŋmɔ lɛ okadi, ni ejie Lot, jalɔ lɛ, mɔ ni hao yɛ nɔtɔlɔi lɛ anyenyeŋtswibɔɔ jeŋba lɛ he lɛ, yɛ mli.”

Te fee tɛŋŋ ni Noa yi ná wala beni Nu Afua lɛ ba lɛ? Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa akɛ: “Heloo fɛɛ naagbee eba mihiɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ yiwalɛ ni jɛ amɛ; ni naa, mibakpata amɛ kɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ. Ŋɔɔ gofertso ofee adeka oha ohe.” (1 Mose 6:13, 14) Bɔ ni Yehowa fã Noa akɛ ekpɛ adeka lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ efee. Gbii kpawo dani Nu Afua lɛ baaba lɛ, Yehowa fã Noa akɛ ebua kooloi lɛ anaa ewo adeka lɛ mli, ni ekɛ eweku muu lɛ fɛɛ hu abote mli. Yɛ gbi ni ji kpawo lɛ nɔ lɛ, aŋa shinaa lɛ awo amɛyi, “ni nugbɔ tue yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii nyɔŋmai ejwɛ.” (1 Mose 7:1-4, 11, 12, 16) “Ahere” Noa kɛ eweku lɛ ‘yiwala kɛtsɔ nu lɛ mli.’ (1 Pet. 3:20) Adeka lɛ mli ni amɛbote lɛ ha ahere amɛyiwala. Jɛmɛ pɛ ji he ni bafee shweshweeshwe kɛha amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.—1 Mose 7:19, 20.

Shi esoro gbɛtsɔɔmɔi ní akɛha Lot. Ŋwɛi bɔfoi enyɔ komɛi tsɔɔ lɛ he ni esaaa akɛ ehiɔ. Ŋwɛi bɔfoi lɛ kɛɛ Lot akɛ: ‘Okɛ mɔ fɛɛ mɔ ni ji omɔ yɛ Sodom maŋ lɛŋ lɛ aje biɛ; shi wɔbaakpata biɛ hiɛ.’ Esa akɛ amɛjo “foi kɛya gɔŋ lɛ nɔ.”—1 Mose 19:12, 13, 17.

Nɔ ni ba Noa kɛ Lot nɔ lɛ tsɔɔ akɛ, “Nuŋtsɔ [Yehowa] le bɔ ni efeɔ ejieɔ jalɔi yɛ kaa mli, kɛ bɔ ni efeɔ etoɔ mɛi fɔji yɛ piŋmɔ mli kɛyashi kojomɔ gbi lɛ nɔ.” (2 Pet. 2:9) Yɛ shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ amli lɛ, he ko pɔtɛɛ he bahia kɛha yiwalaheremɔ. Esa akɛ Noa abote adeka lɛ mli; ni Lot hu ashi Sodom. Shi ani nakai eji be fɛɛ be? Ani Yehowa baanyɛ ahere jalɔi ayiwala ekɔɔɔ he eko he ni amɛyɔɔ ní ehe ebahiaŋ ni amɛshi kɛya he kroko? Bɔni afee ni wɔha nakai sanebimɔ lɛ hetoo lɛ, kadimɔ saji enyɔ krokomɛi ni kɔɔ yibaamɔ he lɛ.

Ani Be Fɛɛ Be He ko Pɔtɛɛ He Baahia?

Dani Yehowa kɛ haomɔ ni ji nyɔŋma lɛ baaba Mizraimbii lɛ anɔ yɛ Mose gbii lɛ amli lɛ, E-fã Israelbii lɛ ni amɛkɛ Hehoo toobi lɛ lá lɛ adiki amɛshinaatsei lɛ kɛ yiteŋ nɔ̃ lɛ ahe. Mɛni hewɔ? Koni kɛ ‘Yehowa bakpa shi ni eyaatswia Mizraimbii lɛ anii lɛ, kɛ́ ena lá lɛ yɛ shinaatsei enyɔ lɛ kɛ yiteŋ nɔ lɛ he lɛ, eho amɛshinaai lɛ ahe, ni eŋmɛŋ hiɛkpatalɔ lɛ gbɛ, ni eba amɛwei lɛ ni ebatswia amɛ nii.’ Nakai gbɛkɛ lɛ, “Yehowa tswia Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ kromɔbii fɛɛ nii, kɛjɛ Farao kromɔbi ní táa esɛi lɛ nɔ lɛ nɔ kɛyashi mɔ ni aŋɔ lɛ nom ní awo lɛ tsuŋ lɛ kromɔbi nɔ kɛ shĩa kooloi akromɔbii.” Israel kromɔbii fɛɛ yi ná wala ni ehe ehiaaa ni amɛshi kɛya he kroko.—2 Mose 12:22, 23, 29.

Agbɛnɛ susumɔ Rahab ni ji yoo ajwamaŋ ni hi Yeriko maŋ lɛ mli lɛ he okwɛ. No mli lɛ, Israelbii lɛ miifã ta kɛbaŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ. Beni Rahab na akɛ abaakpata Yeriko maŋ lɛ hiɛ lɛ, ekɛɛ Israel sralɔi enyɔ lɛ akɛ amɛhe ŋmiŋmi emɔmɔ Yerikobii lɛ. Ekɛ sralɔi lɛ to, ni eha amɛkã lɛ kita akɛ amɛbaabaa lɛ kɛ eweku lɛ yi kɛ akpata Yeriko maŋ lɛ hiɛ lɛ. Sralɔi lɛ kɛɛ Rahab ni ebua eweku muu lɛ fɛɛ naa ewo eshĩa ni atswa ama Yeriko gbogbo lɛ nɔ lɛ mli. Abaakpata mɔ fɛɛ mɔ ni baashi shĩa lɛ mli lɛ hiɛ afata maŋ lɛ he. (Yosh. 2:8-13, 15, 18, 19) Shi kɛlɛ, Yehowa kɛɛ Yoshua yɛ sɛɛ mli akɛ, “maŋ lɛ gbogbo lɛ aaagbee shi shwɛtɛɛ.” (Yosh. 6:5) Agbɛnɛ etamɔ nɔ ni he ni sralɔi lɛ tsɔɔ akɛ ebaafee shweshweeshwe lɛ moŋ ebatsɔ he ko ni yɔɔ oshara. Te aaafee tɛŋŋ abaa Rahab kɛ eshĩabii lɛ ayi lɛ?

Beni be shɛ ni abaakpata Yeriko maŋ lɛ hiɛ lɛ, osɔfoi lɛ kpã amɛtɛtrɛmantrɛ lɛ ni Israelbii lɛ bɔ oshe. Yoshua 6:20 lɛ kɛɛ akɛ: “Ni eba mli akɛ, beni [Israelbii] lɛ nu tɛtrɛmantrɛi lɛ agbɛɛmɔ lɛ, amɛbɔ oshe kpeteŋkple, ni gbogbo lɛ gbee shi shwɛtɛɛ.” Mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ atsĩ gbogboi lɛ ashigbeemɔ naa. Shi naakpɛɛ sane ji akɛ maŋ lɛ gbogboi lɛ fɛɛ kumɔ ni eshwɛ Rahab shĩa lɛ pɛ. Yoshua fã sralɔi lɛ akɛ: “Nyɛyaa yoo ajwamaŋ lɛ we lɛ, ni nyɛyaŋɔa yoo lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ kɛjea jɛi, taakɛ bɔ ni nyɛkã lɛ kitã lɛ.” (Yosh. 6:22) Ahere mɛi fɛɛ ni yɔɔ Rahab we lɛ yiwala.

Mɛni He Hiaa Fe Fɛɛ?

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Noa, Lot, Israelbii ni hi shi yɛ Mose beaŋ lɛ, kɛ Rahab yiwalaheremɔ lɛ mli? Te saji nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ ehaa tɛŋŋ ni wɔna he ni sa akɛ wɔhi beni nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ baa naagbee lɛ?

Eji anɔkwale akɛ Noa ná yibaamɔ yɛ adeka lɛ mli. Shi mɛni hewɔ ebote adeka lɛ mli? Aso jeee hemɔkɛyeli ni ená kɛ toiboo ni efee lɛ hewɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Noa fee nakai; bɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ efee.” (1 Mose 6:22; Heb. 11:7) Ni wɔ hu? Ani wɔmiifee nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ efã wɔ akɛ wɔfee lɛ? Noa ji “jalɛ shiɛlɔ” hu. (2 Pet. 2:5) Taakɛ bɔ ni Noa fee lɛ, ani wɔkɛ ekãa shiɛɔ kɛ́ mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ booo wɔ toi po lɛ?

Ahere Lot yiwala akɛni ejo foi kɛshi Sodom lɛ hewɔ. Abaa eyi ejaakɛ eji jalɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni mlatɔlɔi ni yɔɔ Sodom kɛ Gomora lɛ ajeŋba sha lɛ hao lɛ waa. Ani jeŋba sha ni ebu ŋmɛnɛ lɛ haoɔ wɔ? Aloo akɛni wɔna nakai nibii aahu hewɔ lɛ, egbaaa wɔnaa dɔŋŋ? Ani wɔmiibɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ koni ana wɔ ní ‘muji loo kpa ko bɛ wɔhe, yɛ hejɔlɛ mli’?—2 Pet. 3:14.

Ahere Israelbii ni hi Mizraim lɛ kɛ Rahab ni hi Yeriko lɛ ayiwala kɛtsɔ amɛshĩai ni aha amɛhi mli lɛ nɔ. Enɛ bi hemɔkɛyeli kɛ toiboo. (Heb. 11:28, 30, 31) Feemɔ bɔ ni Israel weku fɛɛ weku baatsu amɛhiŋmɛi amɛshwie amɛkromɔbii anɔ lɛ he mfoniri okwɛ beni amɛnuɔ ‘ni yaafo babaoo teɔ shi yɛ’ Mizraimbii ashĩai amli lɛ. (2 Mose 12:30) Feemɔ bɔ ni Rahab kɛ eweku lɛ baamɔmɔ amɛmli amɛha lɛ he mfoniri okwɛ beni amɛnuɔ ni Yeriko gbogboi lɛ kumɔɔ kɛ gbɛɛmɔ kɛshwieɔ shi kɛbɛŋkɛɔ amɛ lɛ. Enɛ bi ní ená hemɔkɛyeli diɛŋtsɛ ni eya nɔ efee toiboo ni ekaje kpo yɛ eshĩa lɛ mli.

Etsɛŋ kwraa ni Satan je fɔŋ nɛɛ baaba naagbee. Wɔleee nɔ ni Yehowa baafee kɛbu ewebii lɛ ahe yɛ ‘emlifu gbi’ ni yɔɔ gbeyei lɛ nɔ. (Zef. 2:3) Ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ kɛ shihilɛ mli ni wɔyaje yɛ nakai beaŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli kɛ toiboo ni wɔfeɔ wɔhaa lɛ lɛ nɔ abaadamɔ ahere wɔyiwala. Shi amrɔ nɛɛ, esa akɛ wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ nɔ ni Yesaia tsɛ lɛ akɛ ‘wɔpiai’ lɛ he.

‘Nyɛbotea Nyɛpiai lɛ Amli’

Yesaia 26:20 lɛ kɛɔ akɛ: “Yaa, mimaŋ, ní oyabote opia lɛ mli, ní oŋa oshinaa lɛ owo oyi; teemɔ ohe hiŋmɛitswaaoo ko kɛyashi beyinɔ ní mlifu lɛ aaaho!” Eeenyɛ efee akɛ gbalɛ nɛɛ ná eklɛŋklɛŋ mlibaa yɛ afi 539 D.Ŋ.B. beni Midiabii kɛ Persiabii kpata Babilon hiɛ lɛ. Etamɔ nɔ ni beni Koresh ni ji Persianyo lɛ tee Babilon lɛ, efã ni mɔ fɛɛ mɔ ahi epia mli ejaakɛ efã esraafoi lɛ ni amɛgbe mɔ fɛɛ mɔ ni amɛbaana yɛ agbonaa.

Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, ‘piai’ ni yɔɔ gbalɛ nɛɛ mli lɛ baanyɛ adamɔ shi kɛha Yehowa Odasefoi asafoi ni fa fe 100,000 ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ. Wɔnáa asafoi nɛɛ ahe sɛɛ waa yɛ wɔshihilɛ mli. Ni wɔbaaya nɔ wɔná he sɛɛ yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli. (Kpoj. 7:14) Afã Nyɔŋmɔ webii lɛ koni amɛbote ‘amɛpiai’ amli ni amɛtee amɛhe “kɛyashi beyinɔ ní mlifu lɛ aaaho.” Ehe miihia ni wɔná asafo lɛ he jwɛŋmɔ ni ja daa ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ asafo lɛ baabɔ daa. Esa akɛ wɔbo Paulo famɔ nɛɛ toi akɛ: “Nyɛhaa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni [wɔnaa] akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.”—Heb. 10:24, 25.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ̀i anɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔ ehere mɛi ayiwala yɛ blema lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Mɛni ‘piai’ lɛ baanyɛ adamɔ shi aha yɛ wɔbei nɛɛ amli?