Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Ooofee Oná Miishɛɛ akɛ Oshija

Bɔ ni Ooofee Oná Miishɛɛ akɛ Oshija

Bɔ ni Ooofee Oná Miishɛɛ akɛ Oshija

YƐ MAJI komɛi anɔ lɛ, wiemɔi ni akɛmuɔ adesãi ni atãa gbekɛbii lɛ ateŋ babaoo anaa ji: “Ni amɛbote gbalashihilɛ mli, ni kɛjɛ no nɔ kɛyaa lɛ, amɛkɛ miishɛɛ hi shi.” Bei pii lɛ, sinii kɛ woji ni wieɔ nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ he lɛ haa mɛi nuɔ he nakai nɔŋŋ—akɛ ja obote gbalashihilɛ mli dani obaaná miishɛɛ diɛŋtsɛ! Kɛfata he lɛ, shihilɛ ni yɔɔ maji babaoo anɔ lɛ woɔ oblahii kɛ oblayei ní esale gbãla lɛ ahewalɛ waa koni amɛbote gbalashihilɛ mli. Beni oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Debby lɛ ye aaafee afii 25 lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ oji yoo lɛ, mɛi haa onuɔ he akɛ nɔ̃ pɛ ni esa akɛ ofee ji ní obote gbalashihilɛ mli. Amɛtsɔɔ akɛ ja obote gbalashihilɛ mli dani ojeɔ shihilɛ diɛŋtsɛ shishi.”

Shi kɛ́ mɔ ko eda yɛ mumɔŋ lɛ, ekwɛɛɛ nii nakai. Eyɛ mli akɛ Israelbii lɛ ateŋ mɛi pii bote gbalashihilɛ mli moŋ, shi Biblia lɛ wie hii kɛ yei oshijafoi komɛi ni tsui nyɔ amɛ mli yɛ shihilɛ mli lɛ ahe. Ŋmɛnɛ lɛ, Kristofoi komɛi halaa akɛ amɛaahi shi oshija amɛwala bei abɔ fɛɛ, shi amɛteŋ mɛi babaoo hu hiɔ shi oshija yɛ shihilɛi komɛi ahewɔ. Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ yiŋtoo hewɔ ni amɛhiɔ shi oshija lɛ, ehe miihia ni wɔbi akɛ: Te Kristofonyo ko aaafee tɛŋŋ eye omanye akɛ oshijafo?

Yesu boteee gbalashihilɛ mli, ni nakai wɔkpaa gbɛ yɛ nitsumɔ ni atu awo edɛŋ akɛ ebatsu lɛ hewɔ. Ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi hu ‘baamɔ’ oshija shihilɛ “mli.” (Mat. 19:10-12) No hewɔ lɛ Yesu tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔɔye omanye akɛ oshijafoi lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkpɛ mli yɛ wɔtsui kɛ wɔjwɛŋmɔ mli akɛ wɔbaamɔ oshija shihilɛ lɛ mli loo wɔbaakpɛlɛ nɔ.

Ani Yesu ŋaawoo lɛ kɔɔ mɛi pɛ ni amɛje gbɛ akɛ amɛbaahi shi oshijafoi amɛwala gbii abɔ fɛɛ bɔni afee ni amɛkɛ amɛbe fɛɛ awo Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ ahe? (1 Kor. 7:34, 35) Jeee nakai doo. Susumɔ Kristofonyo ko ni miisumɔ akɛ ebote gbalashihilɛ mli, shi amrɔ nɛɛ enako mɔ ni sa ekɛbote gbalashihilɛ mli lɛ he okwɛ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Ana ni eji oshijafo ni eye afii 30 kɛ nɔ ko lɛ wie akɛ: “Nyɛsɛɛ nɛɛ oblanyo ko ni jeee Odasefonyo, ni mikɛ lɛ tsuɔ nii yɛ he kome lɛ bi ni mikɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli ní mikpaaa gbɛ. Enɛ ha miyitsoŋ fũu mi yɛ gbɛ ko nɔ, shi oya nɔŋŋ ni migbe nakai henumɔ lɛ ejaakɛ miisumɔ ni mikɛ mɔ ko ni baaha mabɛŋkɛ Yehowa kpaakpa pɛ abote gbalashihilɛ mli.”

Akɛni nyɛmimɛi yei babaoo tamɔ Ana sumɔɔ akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” hewɔ lɛ, amɛkpooɔ akɛ amɛkɛ mɛi ni heee yeee aaabote gbalashihilɛ mli. * (1 Kor. 7:39; 2 Kor. 6:14) Akɛni amɛyɛ bulɛ kɛha Nyɔŋmɔ mla hewɔ lɛ, amɛkpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛaahi shi oshija kɛyashi amɛbaaná hefatalɔ ni sa. Mɛɛ gbɛ nɔ amɛaatsɔ amɛfee enɛ yɛ omanyeyeli mli?

Kwɛmɔ Sɛɛnamɔ ni Yɔɔ He Lɛ

Kɛ́ wɔná shihilɛ ko ni wa kɛha wɔ lɛ he jwɛŋmɔ kpakpa lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔtsɛ wɔtsui wɔŋmɛ wɔmli. Nyɛmi yoo oshijafo ko ni atsɛɔ lɛ Carmen ni eye afii 40 kɛ nɔ ko lɛ kɛɛ akɛ: “Mináa nɔ ni miyɔɔ lɛ he miishɛɛ, ni nɔ ni mibɛ lɛ mijwɛŋŋ he.” Eji anɔkwale akɛ bei komɛi lɛ, ekolɛ wɔhe baafee shoo loo wɔnijiaŋ baaje wui. Shi le ni wɔle akɛ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ hu kɛ naagbai ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpeɔ lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔmia wɔhiɛ. Yehowa eye ebua amɛteŋ mɛi pii ni amɛnyɛ amɛtsu naagbai ni oshijafoi kɛkpeɔ lɛ kɛ naagbai krokomɛi ahe nii.—1 Pet. 5:9, 10.

Kristofoi hii kɛ yei babaoo ena akɛ oshijayeli he yɛ sɛɛnamɔ. Nyɛmi yoo oshijafo ko ni atsɛɔ lɛ Ester ni eye aaafee afii 35 lɛ wie akɛ: “Efeɔ mi akɛ kɛ́ oná nibii kpakpai ni yɔɔ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni obaaje mli lɛ he sɛɛ lɛ, no ji nɔ ni baaha oná miishɛɛ.” Carmen kɛfata he akɛ: “Miheɔ miyeɔ akɛ mibote gbalashihilɛ mli jio, miboteee mli jio lɛ, kɛ́ mikɛ Maŋtsɛyeli lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, Yehowa kãmaŋ mi nɔ̃ kpakpa ko nɔ̃ kpakpa ko.” (Lala 84:12) “Ekolɛ nibii eyaŋ lɛ bɔ ni mikpa gbɛ lɛ pɛpɛɛpɛ, shi miyɛ miishɛɛ ni maya nɔ maná miishɛɛ.”

Oshijafoi ni Biblia lɛ Wie Amɛhe

Yefta bi yoo lɛ etooo eyiŋ akɛ ebaahi shi oshija. Shi etsɛ kitakamɔ lɛ ha eyasɔmɔ yɛ kpeebuu lɛ mli kɛjɛ eblayeiaŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nitsumɔ ni ekpaaa gbɛ nɛɛ ha etsake nibii ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaafee lɛ, ni kulɛ jeee nakai lɛ diɛŋtsɛ esumɔɔ. Beni ená ele akɛ eboteŋ gbalashihilɛ mli ni asaŋ efɔŋ lɛ, eye awerɛho nyɔji enyɔ sɔŋŋ. Ni kɛlɛ, enu ehewɔŋ shi, ni ejɛ esuɔmɔ mli esɔmɔ ewala gbii abɔ fɛɛ. Daa afi lɛ yei krokomɛi ni yɔɔ Israel yakafoɔ lɛ yɛ ehe ni ekɛshã afɔle lɛ hewɔ.—Koj. 11:36-40.

Ekolɛ mɛi ni ji osaii yɛ Yesaia gbii lɛ amli lɛ anijiaŋ je wui yɛ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Biblia lɛ etsɔɔɔ nɔ ni ha mɛi nɛɛ batsɔmɔ osaii lɛ. Akɛni amɛji osaii hewɔ lɛ, abuuu amɛ ashiii Israel gwabɔɔ lɛ nɔ, ni asaŋ amɛnyɛɛɛ amɛbote gbalashihilɛ mli ní amɛfɔ́. (5 Mose 23:1) Ni kɛlɛ, Yehowa nu he eha amɛ, ni ejie amɛyi yɛ amɛsusuma muu fɛɛ mli ni amɛjɛ amɛbo ekpaŋmɔ lɛ toi lɛ hewɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ ebaaha amɛ “kaimɔ nɔ̃” kɛ “naanɔ gbɛi ní fiteŋ” yɛ ewe lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ osaii anɔkwafoi ná hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaná naanɔ wala beni Yesu ni ji Mesia lɛ yeɔ nɔ lɛ. Yehowa hiɛ kpaŋ amɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.—Yes. 56:3-5.

Esoro shihilɛ ni Yeremia yaje mli lɛ kwraa. Beni Nyɔŋmɔ hala Yeremia akɛ gbalɔ lɛ, efã lɛ akɛ ehi shi oshija yɛ Yerusalem hiɛ ni etsɛŋ ni abaakpata kɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ hewɔ. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Kaakpee yoo ní oná bihii loo biyei yɛ biɛ nɛɛ!” (Yer. 16:1-4) Biblia lɛ etsɔɔɔ bɔ ni Yeremia nu fãmɔi nɛɛ ahe eha, ni kɛlɛ emaa nɔ mi ehaa wɔ akɛ Yeremia ná Yehowa wiemɔ lɛ he miishɛɛ. (Yer. 15:16) Afii komɛi asɛɛ beni awo Yerusalem he ka nyɔji 18 ní ehe bahia ni eŋmɛ etsui shi yɛ shihilɛ ni ehiii kwraa mli lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ena akɛ nilee yɛ mli akɛ ebo Yehowa famɔ akɛ ehi shi oshija lɛ toi.—Yaafo 4:4, 10.

Gbɛ̀i Anɔ ni Oootsɔ Oná Miishɛɛ

Mɛi ni Biblia lɛ wie amɛhe ni wɔtsĩ amɛtã kɛtsɔ hiɛ lɛ boteee gbalashihilɛ mli, shi Yehowa fĩ amɛ sɛɛ ni amɛsɔmɔ lɛ kɛmɔ shi. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ kɛ́ wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ lɛ. Biblia lɛ gba akɛ yei ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ ayi baafa babaoo. (Lala 68:12) Nyɛmimɛi yei oshijafoi akpei abɔ fata nɛkɛ shiɛlɔi babaoo nɛɛ ahe. Akɛni amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ woɔ yibii hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo ená mumɔŋ bihii kɛ biyei.—Mar. 10:29, 30; 1 Tes. 2:7, 8.

Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Loli ni kɛ afii 14 esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ wie akɛ: “Gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ haa mikɛ miwala tsuɔ nii jogbaŋŋ. Ákɛ oshijafo lɛ, sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ haa miyaa mibaa, ni no haaa mihe afee shoo. Mitsui nyɔɔ mimli daa gbi ejaakɛ minaa akɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ miiye miibua mɛi. Enɛ haa mimii shɛɔ mihe naakpa.”

Nyɛmimɛi yei babaoo enyɛ amɛkase wiemɔ kroko, ni amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛtsɔ mɛi ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ ni amɛshiɛɔ amɛhaa amɛ lɛ nɔ. Nyɛmiyoo Ana ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Maŋsɛɛbii akpei abɔ yɛ maŋ he ni miyɔɔ lɛ.” Enyaa he akɛ eshiɛ eha mɛi ni wieɔ Frɛntsi. “Akɛni mikase wiemɔ ní manyɛ mikɛtsu nii ni mikɛ amɛteŋ mɛi babaoo agba sane hewɔ lɛ, eha miná hegbɛ hee koni mikɛshiɛ, ni eha mishiɛmɔ nitsumɔ lɛ eŋɔɔ naakpa.”

Akɛni sɔ̃i ni jwere oshijafoi anɔ lɛ faaa tsɔ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi enyɛ amɛmiisɔmɔ yɛ hei ni shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ lɛ. Nyɛmi yoo oshija ko ni atsɛɔ lɛ Lidiana ni eye aaafee afii 35 ni esɔmɔ yɛ maji krokomɛi ni shiɛlɔi ayi faaa yɛ jɛmɛ lɛ anɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Miheɔ miyeɔ waa akɛ kɛ́ otsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ, ebaafee nɔ ni waaa kɛha bo akɛ oooná nanemɛi kpakpai, ni obaanu he akɛ asumɔɔ bo. Miná nanemɛi kpakpai babaoo ní jɛ shihilɛi srɔtoi amli kɛ maji srɔtoi anɔ, ni nanemɛi nɛɛ haa mináa miishɛɛ waa.”

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Filipo ni ji sanekpakpa shiɛlɔ lɛ yɛ biyei oshijafoi ejwɛ ni gbaa. (Bɔf. 21:8, 9) Ekã shi faŋŋ akɛ amɛhiɛ dɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he waa tamɔ amɛtsɛ nɔŋŋ. Eeenyɛ efee akɛ amɛkɛ gbalɛ duromɔ keenii ni amɛná lɛ tsu nii bɔni afee ni Kristofoi krokomɛi ni yɔɔ Kaisarea lɛ aná he sɛɛ. (1 Kor. 14:1, 3) Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi yei oshijafoi babaoo hu woɔ mɛi krokomɛi ahewalɛ kɛtsɔ Kristofoi akpeei ni amɛyaa daa kɛ amɛhe ni amɛkɛwoɔ mli lɛ nɔ.

Lidia hu ji mra be mli Kristofonyo ni hi shi yɛ Filipi, ni Biblia lɛ jie eyi yɛ gbɔfeemɔ su ni eyɔɔ lɛ hewɔ. (Bɔf. 16:14, 15, 40) Eeenyɛ efee akɛ Lidia ji oshijafo loo yoo okulafo, ni ejurɔ ni efeɔ lɛ ha ená naanyo ní ekɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi tamɔ Paulo, Sila, kɛ Luka bɔ lɛ he sɛɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔ hu wɔjie su ni tamɔ nɛkɛ kpo lɛ, wɔbaaná he sɛɛ.

Obaanyɛ Onu He akɛ Asumɔɔ Bo

Kɛfata nitsumɔi kpakpai ni wɔsumɔɔ wɔtsu lɛ ahe lɛ, wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ ni mɛi ajie suɔmɔ kɛ mɔ hedɔɔ kpo amɛtsɔɔ wɔ. Te oshijafoi aaafee tɛŋŋ anu he akɛ asumɔɔ amɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa sumɔɔ wɔ, ewoɔ wɔ hewalɛ, ni eboɔ wɔ toi hu be fɛɛ be. Maŋtsɛ David nu he yɛ bei komɛi amli akɛ ‘mɔ kome mɔ ji lɛ, ni enii yɛ mɔbɔ,’ shi ele akɛ ebaanyɛ ebɛŋkɛ Yehowa be fɛɛ be kɛha yelikɛbuamɔ. (Lala 25:16; 55:23) Eŋma akɛ: “Kɛji mitsɛ kɛ minyɛ kwa mi tete lɛ, bo Yehowa ooobaa miyi.” (Lala 27:10, Ga Biblia hee lɛ) Nyɔŋmɔ fɔ̃ɔ nine etsɛɔ etsuji fɛɛ koni amɛtsi amɛbɛŋkɛ lɛ ní amɛtsɔmɔ eshieŋtsɛmɛi.—Lala 25:14; Yak. 2:23; 4:8.

Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔná mumɔŋ tsɛmɛi, nyɛmɛi, nyɛmimɛi hii, kɛ nyɛmimɛi yei yɛ Kristofoi asafo ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ mli, ni suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha wɔ lɛ baaha wɔtsui anyɔ wɔmli. (Mat. 19:29; 1 Pet. 2:17) Kristofoi oshijafoi babaoo kaseɔ Dorka, mɔ ni “eyi obɔ kɛ nitsumɔi kpakpai kɛ ejuji ni efeɔ” lɛ, ni no haa amɛtsui nyɔɔ amɛ mli waa. (Bɔf. 9:36, 39) Loli tsɔɔ mli akɛ: “He fɛɛ he ni miyaa lɛ, mitaoɔ nanemɛi yɛ asafo lɛ mli ní baasumɔ mi ní baaye amɛbua mi beni mibɛ miishɛɛ lɛ. Bɔni afee ni maha wɔnaanyobɔɔ lɛ mli awa lɛ, mijieɔ suɔmɔ kɛ mɔ hedɔɔ kpo mitsɔɔ amɛ. Misɔmɔ yɛ asafoi srɔtoi kpaanyɔ mli, ni be fɛɛ be lɛ mináa nanemɛi ni sumɔɔ mi. Bei pii lɛ jeee mitipɛŋfoi ji nyɛmimɛi yei nɛɛ—minaa tipɛŋfoi ji amɛteŋ mɛi komɛi, ni amɛteŋ mɛi krokomɛi hu ji oblayei bibii.” Mɛi yɛ asafo fɛɛ asafo mli ní ehe miihia ni adɔ amɛ he ní akɛ amɛ abɔ. Kɛ́ oná mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe miishɛɛ lɛ, ebaanyɛ eye ebua amɛ waa, ni ebaanyɛ eha wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi ní wɔ hu wɔnu he akɛ asumɔɔ wɔ.—Luka 6:38.

Nyɔŋmɔ Hiɛ Kpaŋ Nɔ

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi fɛɛ kɛ nɔ ko ashã afɔle yɛ jaramɔ bei amli ni wɔyɔɔ lɛ hewɔ. (1 Kor. 7:29-31) Mɛi komɛi kã he amɛji oshijafoi akɛni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaabo Nyɔŋmɔ famɔ akɛ abote gbalashihilɛ mli yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli pɛ lɛ toi lɛ hewɔ, ni ekã shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ ní wɔsusu amɛhe waa. (Mat. 19:12) Shi amɛhe ni amɛkɛshã afɔle ni sa jogbaŋŋ nɛɛ etsɔɔɔ akɛ amɛnyɛŋ amɛná miishɛɛ kɛmɔ shi.

Lidiana kɛɛ akɛ: “Wekukpaa ni kã mi kɛ Yehowa teŋ lɛ kɛ sɔɔmɔ ni misɔmɔɔ lɛ lɛ ji nɔ ni haa mináa miishɛɛ waa. Mile gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni yɔɔ miishɛɛ kɛ amɛteŋ mɛi komɛi hu ni bɛ miishɛɛ. Enɛ haa minaa akɛ jeee gbalashihilɛ mli ni mabote loo gbalashihilɛ mli ni miboteŋ lɛ ji nɔ ni baaha maná miishɛɛ.” Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, nɔhamɔ kɛ sɔɔmɔ ji oti ni haa mɔ náa miishɛɛ, ni Kristofoi fɛɛ baanyɛ afee nibii nɛɛ.—Yoh. 13:14-17; Bɔf. 20:35.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, le ni wɔle akɛ Yehowa baajɔɔ wɔ yɛ nibii fɛɛ ni wɔkɛshãa afɔle kɛfeɔ esuɔmɔnaa nii hewɔ lɛ ji nɔ̃ titri ni fe fɛɛ ni haa wɔnáa miishɛɛ. Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa nyɛnitsumɔ lɛ nɔ kɛ suɔmɔ deŋme ni nyɛgbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ” lɛ.—Heb. 6:10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Eyɛ mli akɛ aawie nyɛmimɛi yei ahe moŋ, shi shishitoo mlai lɛ kɔɔ nyɛmimɛi hii hu ahe.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 25]

“Mináa nɔ ni miyɔɔ lɛ he miishɛɛ, ni nɔ ni mibɛ lɛ mijwɛŋŋ he.”—Carmen

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Loli kɛ Lidiana sumɔɔ akɛ amɛsɔmɔ yɛ he ni shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Nyɔŋmɔ fɔ̃ɔ nine etsɛɔ etsuji fɛɛ koni amɛtsi amɛbɛŋkɛ lɛ