Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Afii Nyɔŋmai Nɛɛhu Nɛ Ni Mibɔi ‘Mibɔlɔ Lɛ Kaimɔ’

Afii Nyɔŋmai Nɛɛhu Nɛ Ni Mibɔi ‘Mibɔlɔ Lɛ Kaimɔ’

Afii Nyɔŋmai Nɛɛhu Nɛ Ni Mibɔi ‘Mibɔlɔ Lɛ Kaimɔ’

Mɔ ni gba ji Edwin Ridgwell

BENI Ta Kpeteŋkpele ní sɛɛ mli lɛ abatsɛ lɛ akɛ Jeŋ Ta I lɛ ba naagbee lɛ, abua wɔskulbii lɛ anaa trukaa koni wɔye he gbi jurɔ yɛ November 11, 1918 lɛ. No mli lɛ miye afii enumɔ pɛ, ni minuuu gbijurɔyeli lɛ shishi jogbaŋŋ. Ni kɛlɛ, nibii ni mifɔlɔi etsɔɔ mi yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ ha minu he akɛ esaaa akɛ miyeɔ gbi jurɔ lɛ eko. Misɔle miha Nyɔŋmɔ, shi minyɛɛɛ maye mihenumɔi anɔ ni mijwa yaafo. Shi miyeee gbi jurɔ lɛ eko. Nakai beaŋ mibɔi ‘mi-Bɔlɔ lɛ kaimɔ.’—Jaj. 12:1.

Nyɔji komɛi ni tsɔ hiɛ dani mikɛ nakai shihilɛ lɛ kpe yɛ skul lɛ, miweku lɛ fã kɛyahi he ko ni bɛŋkɛ Glasgow yɛ Scotland. Nakai beaŋ lɛ, Ataa tee eyabo maŋshiɛmɔ ni yitso ji “Mɛi Akpekpei Abɔ ni Yɔɔ Bianɛ lɛ Gboiŋ Gbi ko Gbi Ko” lɛ toi. No tsake eshihilɛ. Ataa kɛ Awo fɛɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni bei pii lɛ amɛfeɔ ekome kɛgbaa wɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ jɔɔmɔi ni baaba lɛ ahe sane. Miida Nyɔŋmɔ shi akɛ kɛjɛ nakai beaŋ tɔ̃ɔ lɛ, mifɔlɔi lɛ tsɔse mi koni masumɔ Nyɔŋmɔ ní mikɛ mihiɛ afɔ̃ enɔ.—Abɛi 22:6.

Mije Be Fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Shishi

Beni miye afii 15 lɛ, miná hegbɛ ni manyɛ matiu wolokasemɔ ni yaa hiɛ sɛɛ, shi miisumɔ ni mikɛ mihe awo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ataa nu he akɛ midako, no hewɔ lɛ, miyatsu nii yɛ he ko fioo. Shi shwelɛ ni miyɔɔ akɛ mikɛ mibe fɛɛ baasɔmɔ Yehowa lɛ mli wa aahu akɛ gbi ko lɛ miŋma wolo miyaha J. F. Rutherford ní no mli lɛ, lɛ ekwɛɔ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ. Mibi lɛ nɔ ni eyɔɔ kɛɛmɔ yɛ miyiŋ ni mito lɛ he. Nyɛminuu Rutherford ŋma kɛha mi hetoo akɛ: “Kɛ́ oda bɔ ni obaanyɛ otsu nii lɛ, belɛ oda bɔ ni obaanyɛ okɛ ohe awo Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli. . . . Miheɔ miyeɔ akɛ kɛ́ obɔ mɔdɛŋ okɛ anɔkwayeli sɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ, ebaajɔɔ bo.” Nakai wolo ni Nyɛminuu Rutherford ŋma yɛ March 10, 1928 lɛ ná wɔweku lɛ nɔ hewalɛ waa. Etsɛɛɛ ni mi kɛ Ataa kɛ Awo kɛ minyɛmi yoo nukpa lɛ bɔi sɔɔmɔ akɛ be fɛɛ sɔɔlɔi.

Yɛ afi 1931 lɛ, afee kpee ko yɛ London, ni Nyɛminuu Rutherford bi koni mɛi kɛ amɛhe aha kɛyagbɛ sanekpakpa lɛ ashwã yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ. Mikɛ mihe ha, ni awo mi kɛ Andrew Jack gbɛ koni wɔyasɔmɔ yɛ Kaunas ní no mli lɛ eji Lithuania maŋtiase lɛ. No mli lɛ miye afii 18.

Maŋtsɛyeli Shɛɛ Sane lɛ Shiɛmɔ yɛ Maŋsɛɛ

No mli lɛ, ayeɔ okwaa waa yɛ Lithuania, ni ohiafoi fa yɛ jɛmɛ, ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ bɛ mlɛo yɛ akrowai lɛ amli. Tsũ námɔ wa, ni wɔhiɛ kpaŋ hei ni wɔyahi lɛ ekomɛi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbi ko lɛ, mi kɛ Andrew te shi kɛjɛ saa mli nyɔɔŋ ejaakɛ wɔhe miibɛlɛ wɔ. Beni wɔte shi ní wɔsũ lantrɛ lɛ, wɔna akɛ saa lɛ ewo kpuluka waa diɛŋtsɛ. Amɛkɔ̃mɔ wɔ kɛjɛ wɔyiteŋ kɛbayi shi! Bɔni afee ni piŋmɔ lɛ naa aba shi lɛ, daa leebi lɛ, miyadamɔɔ faa ko ni mli ejɔ ŋanii ni bɛŋkɛ wɔ lɛ mli bɔ ni nu lɛ taa mikuɛ, ni mifee nakai otsi sɔŋŋ. Ni kɛlɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔshiɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, wɔkɛ nuu ko kɛ eŋa ní amɛkpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ momo lɛ kpe, ni wɔnaagba lɛ sɛɛ fo. Amɛha wɔbahi amɛŋɔɔ, ni eyɛ mli akɛ amɛshĩa lɛ edaaa moŋ, shi jɛmɛ tse keŋkeŋ. Eyɛ mli akɛ wɔkãmɔ shikpɔŋ moŋ, shi wɔhe jɔ wɔ diɛŋtsɛ!

No mli lɛ, Roma Katolik kɛ Russia Ɔtodɔks osɔfoi lɛ ji mɛi ni kudɔɔ Lithuania maŋ lɛ. Niiatsɛmɛi pɛ nyɛɔ amɛheɔ Biblia. Oti ni wɔkɛma wɔhiɛ ji akɛ wɔbaatsu wɔshikpɔŋkuku lɛ mli nii bɔ ni wɔɔnyɛ ní wɔha mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ hu Biblia kasemɔ woji bɔ ni wɔɔnyɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔtaoɔ tsu yɛ maŋ fɛɛ maŋ ni wɔbaayashiɛ yɛ mli lɛ mli. No sɛɛ lɛ, wɔjeɔ shishi wɔkɛ ŋaa shiɛɔ yɛ hei ni etse amɛhe lɛ amli, kɛkɛ lɛ wɔshiɛ yɛ maŋ lɛ diɛŋtsɛ mli fɛɛ ní wɔfiteee be. Wɔtsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ wɔgbeɔ wɔnitsumɔ lɛ naa dani osɔfoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ahiɛ baa amɛhe nɔ bɔni amɛbaanyɛ amɛgba wɔnaa.

Maŋ lɛ Mli Fee Hirihiri ni Wɔhe Sane Gbɛ Eshwã

Afi 1934 lɛ, aha Andrew yabɔi nitsumɔ yɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Kaunas lɛ, ni aha John Sempey bafata mihe kɛsɔmɔ. Wɔná niiashikpamɔi komɛi ní wɔhiɛ kpaŋ nɔ. Gbi ko lɛ, mitee lɔyafonyo ko ɔfis yɛ maŋ bibioo ko mli. Nuu lɛ mli fu waa, ekɔ tu kɛjɛ edrɔwa lɛ mli ni ekɛɛ mi akɛ mishi jɛmɛ. Misɔle dioo ni mikai Biblia mli ŋaawoo akɛ: “Naajɔlɛ hetoo kuɔ mlila naa.” (Abɛi 15:1) No hewɔ lɛ, mikɛɛ akɛ, “Mikɛ sanekpakpa ba oŋɔ, ni miida bo shi akɛ otswaaa tu lɛ.” Nuu lɛ jie ewao yɛ nɔ ni akɛtswaa tu lɛ nɔ, ni mitee sɛɛsɛɛ kɛje kpo.

Beni miyanina John lɛ, ekɛɛ mi akɛ lɛ hu ekɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe. Afɔlɔ enaa akɛ eju yoo ko ní eshiɛ etsɔɔ lɛ lɛ shika wulu ko, ni no hewɔ lɛ akɛ lɛ tee polisifoi lɛ aŋɔɔ. Polisifoi lɛ ha John jie ehe sakplakpaa akɛ amɛbaana shika lɛ lo. Shi anaaa. Sɛɛ mli lɛ, amɛnine gbe mɔ ni ju shika lɛ.

Nifeemɔi nɛɛ ha maŋ ni mli jɔ nɛɛ mli fee hirihiri, ni no ha wɔnitsumɔ lɛ he sane gbɛ kɛshwã maŋ lɛ mli fɛɛ!

Nitsumɔi ni Wɔkɛ Ŋaa Tsu

Akɛni agu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ Latvia ni ji maŋ ni bɛŋkɛ wɔ lɛ mli hewɔ lɛ, eyɛ oshara akɛ wɔkɛ Biblia kasemɔ woji aaaaya jɛmɛ. Aaafee shikome daa nyɔɔŋ nɔ lɛ, wɔkɛ oketeke fãa gbɛ gbɛkɛ kɛyaa Latvia. Bei komɛi lɛ, kɛ́ wɔkɛ woji tee jɛmɛ lɛ, wɔtsaa nɔ kɛyaa Estonia wɔyawoɔ woji babaoo, ni kɛ́ wɔmiiku wɔsɛɛ lɛ, wɔshiɔ yɛ Latvia.

Gbi ko lɛ, mɔ ko yanaa nitsulɔi ni kwɛɔ gbɛfalɔi ajatsui amli lɛ ateŋ mɔ kome nane nɔ yɛ wɔnitsumɔ lɛ he, nitsulɔ nɛɛ bi koni wɔyi shi yɛ oketeke lɛ mli ni wɔkɛ woji lɛ abaha onukpa ni kwɛɔ enɔ lɛ. Mi kɛ John fɛɛ sɔle wɔha Yehowa koni eye ebua wɔ. Naakpɛɛ sane ji akɛ nuu nɛɛ ekɛɛɛ mɔ ni shishi ni eyɔɔ lɛ nɔ̃ woji ni wɔhiɛ lɛ, shi ekɛɛ lɛ kɛkɛ akɛ, “Hii nɛɛ kɛ nɔ ko baatsɔɔ bo.” Mikɛɛ lɛ akɛ mihiɛ woji ni baaye abua mɛi ni yaa skul lɛ koni amɛnu nibii ni yaa nɔ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ ashishi jogbaŋŋ. Onukpa lɛ ŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔtee, ni wɔkɛ woji lɛ tee he ni wɔyaa lɛ shweshweeshwe.

Be mli ni maŋkwramɔŋ basabasafeemɔ ni yaa nɔ yɛ Estonia, Latvia, kɛ Lithuania lɛ mli bɔi wuwoo lɛ, mɛi babaoo te shi amɛwo Odasefoi, ni atsĩ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa yɛ Lithuania hu. Ashwie Andrew kɛ John kɛjɛ maŋ lɛ mli, ni beni ana akɛ etsɛŋ ni abaawu Jeŋ Ta ni Ji Enyɔ lɛ, abi koni mɛi fɛɛ ni jɛ Britain lɛ ashi maŋ lɛ mli. Mi hu mishi—shi edɔ mi waa.

Hegbɛi kɛ Jɔɔmɔi ni Miná yɛ Northern Ireland

No mli lɛ mifɔlɔi lɛ efã kɛtee Northern Ireland, ni yɛ afi 1937 lɛ, miyanina amɛ yɛ jɛmɛ. Jwɛŋmɔ ni mɛi hiɛ yɛ ta lɛ he lɛ ha agu wɔwoji lɛ yɛ Northern Ireland, shi wɔtee nɔ wɔshiɛ yɛ ta be lɛ mli fɛɛ. Beni awu Jeŋ Ta ni Ji Enyɔ lɛ agbe naa lɛ, ajie naatsii lɛ. Harold King ni eji gbɛgbalɔ ni he esa waa ní sɛɛ mli lɛ esɔmɔ yɛ China akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ, to gbɛjianɔ koni aha maŋshiɛmɔi yɛ blohuiaŋ. Ekɛɛ akɛ: “Hɔɔ ni baa nɛɛ mi maha klɛŋklɛŋ maŋshiɛmɔ lɛ yɛ blohu lɛ mli.” Ekwɛ mi ni ekɛɛ akɛ, “Bo obaaha enɔ otsi.” Mihiɛ fee mi yaa.

Mikaiɔ klɛŋklɛŋ maŋshiɛmɔ ni miha lɛ jogbaŋŋ. Mɛi ohai abɔ babo toi. Midamɔ adeka ko nɔ miha, ni miha ní mikɛ tsɔne ni awieɔ awoɔ mli ko kwraa tsuuu nii. Beni miha migbe naa lɛ, nu ko banina mi ni eta midɛ, ni ekɛɛ mi akɛ atsɛɔ lɛ Bill Smith. Ekɛɛ beni ehoɔ lɛ, ena mɛi ni ebua amɛhe naa lɛ ni egba jɛmɛ koni ekwɛ nɔ ni yaa nɔ. Asomoaŋ mipapa kɛ Bill ekase nii pɛŋ, shi beni mipapa kɛ eŋa lɛ shi kɛtee Dublin koni amɛyatsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ jɛmɛ lɛ, enaaa lɛ dɔŋŋ. Mikɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Sɛɛ mli lɛ, Bill weku lɛ mli bii nɛɛhu batsɔmɔ Yehowa tsuji.

Sɛɛ mli lɛ, miyashiɛ yɛ shĩa wuji ni yɔɔ Belfast maŋ lɛ klotia lɛ amli, ni mikɛ yoo ko ni jɛ Russia ní ehi Lithuania pɛŋ lɛ kpe yɛ jɛmɛ. Beni mikɛ woji tsɔɔ lɛ lɛ, ekɛ enine tsɔɔ amɛteŋ eko ni ekɛɛ akɛ: “Miyɛ enɛ eko. Mitsɛkwɛ̃ ko ni tsɔɔ nii yɛ univɛsiti ni yɔɔ Kaunas lɛ ji mɔ ni kɛha mi.” Ekɛ Creation wolo lɛ eko ní akala yɛ Poland wiemɔ mli lɛ tsɔɔ mi. Aŋmala nii awo wolo lɛ naabugbɛ fɛɛ. Beni mikɛɛ lɛ akɛ mi ji mɔ ni kɛ wolo lɛ ha etsɛkwɛ̃ lɛ yɛ Kaunas lɛ, enaa kpɛ ehe waa!—Jaj. 11:1.

Beni John Sempey nu akɛ maya Northern Ireland lɛ, ekɛɛ mi koni miyasara enyɛmi yoo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Nellie lɛ, ejaakɛ eyɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he miishɛɛ. Mi kɛ minyɛmi yoo Connie kɛ lɛ kase Biblia lɛ. Nellie tee hiɛ oyayaayai ni ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa. Sɛɛ mli lɛ, wɔto gbɛjianɔ ni wɔbote gbalashihilɛ mli.

Mi kɛ Nellie fee ekome kɛsɔmɔ Yehowa afii 56, ni wɔná hegbɛ wɔkɛye wɔbua mɛi ni fa fe oha koni amɛle Biblia mli anɔkwale lɛ. Wɔhiɛnɔkamɔ ji akɛ wɔ fɛɛ wɔbaafo Harmagedon kɛbote Yehowa jeŋ hee lɛ mli, shi gbele ni ji henyɛlɔ ni yi wa waa lɛ ŋɔ lɛ yɛ afi 1998 lɛ. Minu enɛ he waa—eji kaai ni naa wa fe fɛɛ yɛ mishihilɛ mli lɛ ateŋ ekome.

Miku Misɛɛ Mitee Baltic Maji lɛ Amli Ekoŋŋ

Yɛ Nellie gbele lɛ sɛɛ aaafee afi lɛ, minine shɛ jɔɔmɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa nɔ. Afɔ̃ mi nine akɛ miba nitsumɔhe nine ni yɔɔ Tallinn yɛ Estonia lɛ. Wolo ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Estonia lɛ ŋma mi lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Bo pɛ ji nyɛmimɛi nyɔŋma ni awo amɛ gbɛ kɛba Baltic Maji lɛ amli yɛ afi 1920 afii lɛ naagbee gbɛ kɛ afi 1930 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ ateŋ mɔ ni yɔɔ wala mli lolo.” Wolo lɛ tee nɔ etsɔɔ akɛ nitsumɔhe nine lɛ miito gbɛjianɔ koni aŋma bɔ ni nitsumɔ lɛ je shishi eha yɛ Estonia, Latvia, kɛ Lithuania, ni abi mi yɛ wolo lɛ mli akɛ: “Ani obaanyɛ oba?”

Eji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ akɛ magba niiashikpamɔ ni mi kɛ minanemɛi lɛ ná yɛ nakai shishijee afii lɛ amli lɛ matsɔɔ! Minyɛ mitsɔɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Latvia lɛ tsũ ni wɔkɛfee nitsumɔhe nine klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, kɛ sɛndo ni wɔkɛ woji to ní polisifoi lɛ nyɛɛɛ amɛna kɔkɔɔkɔ lɛ. Akɛ mi tee Lithuania maŋ bibioo ko ni atsɛɔ lɛ Šiauliai ni misɔmɔ pɛŋ yɛ jɛmɛ akɛ gbɛgbalɔ lɛ. Afee henaabuamɔ ko yɛ jɛmɛ, ni nyɛmi nuu ko kɛɛ mi akɛ: “Mikɛ mimami hé shĩa ko yɛ maŋ nɛɛ mli afii babaoo ni eho nɛ. Beni wɔmiisaa sɛndo lɛ mli lɛ, mina The Divine Plan of the Ages The Harp of God woji lɛ eko. Beni mikane woji nɛɛ, miyɔse akɛ mina anɔkwale lɛ. Eeenyɛ efee akɛ bo ji mɔ ni oshi woji lɛ yɛ jɛmɛ afii babaoo ni eho nɛ!”

Mitee kpokpaa nɔ kpee ko hu yɛ maŋ ko ni misɔmɔ yɛ mli pɛŋ akɛ gbɛgbalɔ lɛ mli. Mitee kpee ko yɛ jɛmɛ afii 65 ni eho nɛ. No mli lɛ, mɛi 35 pɛ ba. Eyɛ miishɛɛ waa akɛ amrɔ nɛɛ mɛi ni fa fe 1,500 ba kpee lɛ! Yehowa ejɔɔ nitsumɔ lɛ nɔ waa diɛŋtsɛ!

‘Yehowa Kwaaa Mi’

Nyɛsɛɛ nɛɛ nyɛmiyoo Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Bee ni he yɔɔ fɛo lɛ kpɛlɛ akɛ ekɛ mi baabote gbalashihilɛ mli, ni enɛ ji jɔɔmɔ ní mikpaaa gbɛ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ November 2006 lɛ.

Miisumɔ mama nɔ mi maha oblahii kɛ oblayei fɛɛ ni amɛnako nɔ ni amɛkɛ amɛshihilɛ baafee lɛ akɛ, nilee yɛ mli akɛ amɛaabo wiemɔi ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ toi akɛ: ‘Nyɛkaia nyɛ-Bɔlɔ lɛ yɛ nyɛblahiiaŋ gbii lɛ amli.’ Amrɔ nɛɛ mimli baanyɛ afili mi taakɛ ebalɛ yɛ lalatsɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ, otsɔɔ mi nii kɛjɛ miblahiaŋ, ni miijaje onaakpɛɛ nitsumɔi lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Kɛ́ migbɔ mije waŋ tete lɛ, Nyɔŋmɔ, kaakwa mi, kɛyashi beyinɔ ní majaje onineshiwalɛ lɛ matsɔɔ yinɔbii ni baa yɛ sɛɛ lɛ, kɛ ohewalɛ lɛ hu matsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baa lɛ.”—Lala 71:17, 18.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

No mli lɛ, eyɛ oshara ákɛ akɛ Biblia kasemɔ woji aaaya Latvia

ESTONIA

TALLINN

Riga Ŋshɔnine Lɛ

LATVIA

RIGA

LITHUANIA

VILNIUS

Kaunas

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ yɛ Scotland beni miye afii 15

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Beni mikɛ Nellie bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1942 lɛ