Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Miná Nɔ̃ Ko Ni Ha Sɛɛnamɔ Ba Mishihilɛ He

Miná Nɔ̃ Ko Ni Ha Sɛɛnamɔ Ba Mishihilɛ He

Miná Nɔ̃ Ko Ni Ha Sɛɛnamɔ Ba Mishihilɛ He

Mɔ ni gba ji Gaspar Martínez

Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, mishihilɛ mli sane lɛ tamɔ afo atã sane ko ni kɔɔ oblanyo ohiafo ko ni hi akrowa ko ni ebatsɔ niiatsɛ yɛ maŋ wulu ko mli lɛ he. Shi obaana akɛ nii ní miná lɛ jeee nɔ tuuntu ni mikpa gbɛ akɛ maná lɛ.

MIDA yɛ akrowa ko ni jɛmɛ shikpɔŋ lɛ baaa nii jogbaŋŋ lɛ mli yɛ afi 1930 afii lɛ amli, ni akrowa nɛɛ yɛ Rioja kpokpaa lɛ nɔ yɛ Spain kooyigbɛ. Beni miye afii nyɔŋma lɛ, mikpa skul yaa, shi no mli lɛ mile nikanemɔ kɛ niŋmaa. Mi kɛ minyɛmimɛi hii kɛ yei ekpaa lɛ kɛ wɔbei tsuɔ nii kɛkwɛɔ wɔtooi lɛ yɛ ŋa nɔ loo wɔyahuɔ wɔshikpɔji bibii lɛ anɔ ni wɔduɔ nii.

Ohiayeli ha wɔsusu akɛ heloonaa nibii ahe hiaa waa. Enɛ ha wɔye mɛi ni yɔɔ nii fe wɔ lɛ ahe awuŋa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, be ko lɛ, osɔfonukpa lɛ kɛɛ akɛ, wɔkrowa lɛ “ji akrowa ni emlibii lɛ nyaa Nyɔŋmɔjamɔ he fe fɛɛ yɛ kpokpaa ni ekwɛɔ nɔ lɛ nɔ.” Nakai beaŋ lɛ, eleee akɛ beni bei baashwie mli lɛ, akrowa lɛ mlibii lɛ ateŋ mɛi babaoo baakpoo Katolik jamɔ lɛ.

Mitao Nɔ ko ni Hi Jogbaŋŋ

Mi kɛ oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Mercedes ni jɛ wɔkrowa lɛ bote gbalashihilɛ mli. Etsɛɛɛ ni wɔbaná binuu ni esa akɛ wɔkwɛ lɛ. Yɛ afi 1957 mli lɛ, wɔfã kɛyahi Logroño ni ji maŋ wulu ko ni bɛŋkɛ wɔ lɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ miwekumɛi lɛ fɛɛ hu fee nakai. Etsɛɛɛ ni mibayɔse akɛ akɛni mibɛ ninenaa nitsumɔ hewɔ lɛ, minyɛŋ maná shika ni fa bɔ ni sa ni mikɛkwɛ miweku lɛ. Misusu he ni maná ŋaawoo kɛjɛ lɛ he. Eyɛ mli akɛ mileee nɔ tuuntu ni esa akɛ matao moŋ, shi mibɔi nibii amlitaomɔ yɛ wojiatoohe ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ.

Sɛɛ mli lɛ, minu yɛ redio nɔ nifeemɔ ko mli akɛ ahaa mɛi hegbɛ ni amɛkase Biblia lɛ kɛtsɔ woloŋmaa kɛmajemɔ nɔ. Beni migbe nikasemɔ lɛ naa sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, Protestantbii a-Sɔlemɔ ko mlibii ateŋ mɛi komɛi bana mi koni mibafata amɛ he. Beni miyasara amɛ yɛ amɛjamɔhe lɛ shii abɔ ko sɛɛ lɛ, mina akɛ sɔlemɔ lɛ mli hiɛnaanɔbii lɛ kɛ amɛhe miitswa. Mikuuu misɛɛ miyaaa dɔŋŋ, ni mimu sane naa akɛ nakai ji bɔ ni jamɔi fɛɛ yɔɔ.

Loototoi Jɛ Mihiŋmɛii Anɔ Shwie Shi

Afi 1964 lɛ, oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Eugenio ba wɔshĩa lɛ. Yehowa Odasefonyo ni, ni minuko amɛjamɔ lɛ he sane pɛŋ. Shi miisumɔ waa akɛ mi kɛ lɛ agba Biblia lɛ he sane. No mli lɛ, misusu akɛ mile Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ. Mikɛ Biblia mli ŋmalɛi fioo ni mikase kɛtsɔ woloŋmaa kɛmajemɔ nɔ lɛ tsu nii kɛfã minaa. Eyɛ mli akɛ mibɔ mɔdɛŋ akɛ mafã Protestant tsɔɔmɔi lɛ ekomɛi ahe moŋ, shi yɛ mitsui mli lɛ, miheee tsɔɔmɔi nɛɛ miyeee.

Beni mi kɛ lɛ gba sane kakadaŋŋ shii enyɔ sɛɛ lɛ, mikpɛlɛ nɔ akɛ Eugenio ebe waa kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛnitsumɔ. Eyɛ mli akɛ eskulyaa shɛɛɛ minɔ lɛ moŋ, shi bɔ ni enyɛɔ egbeleɔ ŋmalɛi ni etsɔɔ mli jogbaŋŋ lɛ ha minaa kpɛ mihe. Eugenio tsɔɔ mi kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli, ni akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaha shikpɔŋ lɛ atsɔ paradeiso. Enɛ ha miná shwelɛ akɛ male babaoo.—Lala 37:11, 29; Yes. 9:5, 6; Mat. 6:9, 10.

Mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ ni akɛ mi akase Biblia lɛ. Nibii ni mikase lɛ fã kpotoo ji nibii hei, ni amɛta mitsuiŋ waa. Hegbɛ hee ko ni baaha sɛɛnamɔ aba mishihilɛ he lɛ naa gbele eha mi. Mina nɔ ni mitaoɔ lɛ agbɛnɛ. Enɛ ha mɔdɛŋ ni mibɔɔ akɛ matsɔ gbɔmɔ wulu yɛ shihilɛ mli lɛ bafee tamɔ nɔ ko ni he ehiaaa, ni mibana akɛ ehe ehiaaa ni magbo deŋme kɛtao nitsumɔ ni baaha maná shika babaoo. Kɛ́ abaajie hela kɛ gbele tete kɛya lɛ, belɛ naagbai krokomɛi lɛ jeee nɔ ko kwraa.—Yes. 33:24; 35:5, 6; Kpoj. 21:4.

Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni mibɔi miwekumɛi lɛ nɔ̃ ni mikaseɔ lɛ he sane gbaa, ni mikɛ miishɛɛ gbala mli mitsɔɔ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaaha shikpɔŋ lɛ atsɔ paradeiso ni adesai anɔkwafoi baanyɛ ahi nɔ kɛya naanɔ.

Miweku lɛ Kpɛlɛ Biblia mli Anɔkwale lɛ Nɔ

No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, wɔyi aaafee nyɔŋma kɛ enyɔ kpɛ mli akɛ wɔbaakpe daa Hɔgbaa shwane yɛ mitsɛkwɛ̃ lɛ shĩa kɛsusu Biblia mli shiwoi lɛ ahe. Daa otsi lɛ, wɔkɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ loo etɛ feɔ enɛ. Beni Eugenio na akɛ miwekumɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo yɛ Biblia lɛ he miishɛɛ lɛ, eto gbɛjianɔ akɛ ebaagbala ejwɛŋmɔ kɛya miwekumɛi lɛ ateŋ weku kɔkrɔɔ fɛɛ weku kɔkrɔɔ nɔ koni eye ebua amɛ.

No mli lɛ, miyɛ wekumɛi krokomɛi hu yɛ Durango ni ji maŋ bibioo ko ni kɛ wɔteŋ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 120 lɛ mli, ni Odasefonyo ko kwraa bɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, nyɔji etɛ sɛɛ lɛ, mibi gbɛ yɛ nitsumɔ mli, ni aha mi gbii fioo ni mikɛyasara amɛ, ni migbala hemɔkɛyeli hee ni miná lɛ mli mitsɔɔ amɛ. Beni mitee jɛmɛ lɛ, wɔyi aaafee nyɔŋma buaa wɔhe naa daa gbɛkɛ ni mishiɛɔ mihaa amɛ kɛyashiɔ jenamɔ yi waa kɛhoɔ nyɔɔŋteŋ he. Amɛ fɛɛ amɛkɛ miishɛɛ boɔ toi. Beni misaramɔ ni he gbii fioo lɛ ba naagbee lɛ, mishi Bibliai kɛ Biblia kasemɔ woji komɛi miha amɛ. No sɛɛ lɛ, mitee nɔ miha amɛnu mihe.

Beni Odasefoi tee Durango ni ji he ko ni mɔ ko eyashiɛko yɛ jɛi dã lɛ, amɛyana mɛi 18 ni kɛ miishɛɛ miimɛ ni akɛ amɛ abakase Biblia lɛ. Odasefoi lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛaato gbɛjianɔ koni akɛ weku kɔkrɔɔ fɛɛ weku kɔkrɔɔ akase nii.

Yɛ nɛkɛ bei nɛɛ fɛɛ mli lɛ, no mli lɛ, Mercedes sumɔɔɔ ni akɛ lɛ kaseɔ nii yɛ gbɔmɔ gbeyeishemɔ hewɔ, shi jeee Biblia lɛ mli tsɔɔmɔi lɛ anɔ ni esumɔɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ lɛ hewɔ. Nakai beaŋ lɛ, agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ yɛ Spain, ni no hewɔ lɛ esusu akɛ maŋ nɔyelɔi lɛ baashwie wɔbii enyɔ lɛ kɛjɛ skul, ni maŋbii lɛ baakpoo wɔ fɛɛ. Shi beni ena akɛ wɔwekumɛi lɛ fɛɛ miikpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ lɛ, lɛ hu ebaná he miishɛɛ akɛ ebaakase nii.

Yɛ afii enyɔ mli lɛ, miwekumɛi 40 batsɔmɔ Odasefoi, ni abaptisi amɛ kɛfee amɛhe nɔ ni amɛjɔɔ akɛ amɛbaasɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ he okadi. Hɛɛ, mikɛ miwekumɛi lɛ hiɛ yiŋtoo kome yɛ shihilɛ mli. Minu he akɛ minine eshɛ nɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛɛlɛŋ nɔ. Nyɔŋmɔ eha wɔtsɔmɔ mumɔŋ niiatsɛmɛi diɛŋtsɛ.

Mitee Nɔ Miná Nii Babaoo yɛ Mumɔŋ

Yɛ afii 20 ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, mikɛ mijwɛŋmɔ ma wɔbihii enyɔ lɛ atsɔsemɔ kɛ asafo ni miyɔɔ mli lɛ yelikɛbuamɔ nɔ. Beni mikɛ Mercedes fã kɛyahi Logroño lɛ, no mli lɛ Odasefoi aaafee 20 pɛ yɔɔ nakai maŋ ni emlibii aaashɛ mɛi 100,000 lɛ mli. Etsɛɛɛ ni akɛ sɔ̃i babaoo wo midɛŋ yɛ asafo lɛ mli.

Kɛkɛ ni beni miye afii 56 lɛ, nitsumɔ ni miyɔɔ mli lɛ gu enitsumɔhei lɛ ateŋ he ni mitsuɔ nii yɛ lɛ trukaa, ni mibatsɔ mɔ ni bɛ nitsumɔ. No mli lɛ mishweɔ waa be fɛɛ be akɛ mikɛ mihe baawo be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, ni no hewɔ lɛ miŋɔ hegbɛ ni shihilɛ hee nɛɛ kɛba lɛ ni mitsɔ gbɛgbalɔ. Mipɛŋshɛŋ nyɔmɔwoo lɛ faaa, ni no hewɔ lɛ mináaa shihilɛ lɛ mlɛo kwraa. Mercedes kɛ ebe fã tsu nii kɛye ebua mi. Wɔnyɛ wɔkwɛ wɔweku lɛ, ni shihilɛ mli hiamɔ nii ebɔɔɔ wɔ. Miji gbɛgbalɔ lolo ni miŋa hu sɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ yɛ be kɛ beaŋ, ni enáa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ babaoo.

Afii fioo komɛi ni eho lɛ, no mli lɛ Mercedes yashiɔ wɔwoji tɛtrɛbii lɛ daa ehaa oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Merche ni akɛ lɛ kase Biblia lɛ beni eji gbekɛ lɛ. Merche kaneɔ wɔwoji lɛ kɛ miishɛɛ, ni Mercedes yɔse akɛ Merche hiɛ sɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ lolo yɛ etsuiŋ. Yɛ naagbee lɛ, Merche kpɛlɛ ni akɛ lɛ akase Biblia lɛ ni ebɔi ehiɛ yaa waa. Shi no mli lɛ ewu ni atsɛɔ lɛ Vicente lɛ nuɔ dãa waa, ni kɛ́ ená nitsumɔ lɛ, etsɛɛɛ ni ejeɔ edɛŋ. No hewɔ lɛ, Vicente nyɛɛɛ eye ebua Merche kɛ shika; edãatɔɔ lɛ ka amɛgbalashihilɛ lɛ fitemɔ.

Miŋa wo Merche ŋaa akɛ eha Vicente kɛ mi abagba sane, ni naagbee lɛ, Vicente fee nakai. Beni mikɛ Vicente egba sane shii abɔ lɛ, ekpɛlɛ ni mi kɛ lɛ akase Biblia lɛ. Vicente bɔi tsakemɔ, ni bei komɛi lɛ, ehiɔ shi gbii abɔ ni enuuu dãa. No sɛɛ lɛ, enyɛɔ ehiɔ shi otsi kome loo nɔ ni fe nakai ni enuuu dãa. Yɛ naagbee lɛ, ekpa dãanumɔ kwraa. Egbɔmɔtso kɛ ehesaamɔ fɛɛ tsake kwraa, ni eweku lɛ fee ekome. Bianɛ lɛ, eweku muu lɛ fɛɛ ní eŋa kɛ ebiyoo lɛ fata he lɛ yɛ Canary Islands, ni amɛmiiye amɛmiibua asafo bibioo ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ.

Mishihilɛ Kpakpa lɛ Nɔjwɛŋmɔ

Eyɛ mli akɛ miwekumɛi ni kase Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi egboi afii komɛi nɛ moŋ, shi wɔwekumɛi lɛ ayi etee nɔ efa, ni Nyɔŋmɔ ejɔɔ wɔ babaoo. (Abɛi 10:22) Mitsui nyɔɔ mimli waa akɛ miwekumɛi ni bɔi Biblia lɛ kasemɔ afii 40 nɛ lɛ ateŋ mɛi kpotoo—ni amɛbii kɛ amɛnabii fata he lɛ—etee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli!

Amrɔ nɛɛ miyɛ wekumɛi nyɔŋmai abɔ ni ji Odasefoi, ni amɛteŋ mɛi babaoo miisɔmɔ akɛ onukpai, asafoŋ sɔɔlɔi, kɛ gbɛgbalɔi. Mibinuu onukpa lɛ kɛ eŋa miisɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Madrid yɛ Spain lɛ. Beni mibatsɔ Odasefonyo lɛ, no mli lɛ Odasefoi aaafee 3,000 yɔɔ Spain. Amrɔ nɛɛ, wɔyi fa fe 100,000. Minyaa be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he waa, ni miida Nyɔŋmɔ shi waa akɛ eha miná shihilɛ kpakpa yɛ esɔɔmɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ miskulyaa faaa moŋ, shi minyɛɔ misɔmɔɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ walɔ yɛ be kɛ beaŋ.

Afii fioo komɛi ni eho lɛ, mina akɛ mɛi babaoo efã kɛshi akrowa ni mida yɛ lɛ. Yɛ naagbee lɛ, ohia ha akrowa lɛ mlibii fɛɛ shi amɛŋmɔji kɛ amɛshĩai koni amɛyatao shihilɛ kpakpa. Miishɛɛ sane ji akɛ, mɛi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo, ni mi hu mifata he lɛ, ená mumɔŋ jwetrii. Wɔna akɛ yiŋtoo kpakpa yɛ shihilɛ sɛɛ, ni akɛ Yehowa sɔɔmɔ haa anáa miishɛɛ ni nɔ bɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Nyɛminuu Martínez wekumɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo