Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɔŋmɔjamɔ Namɔ Yiŋkpɛɛ ni, Mi Aloo Mifɔlɔi?

Nyɔŋmɔjamɔ Namɔ Yiŋkpɛɛ ni, Mi Aloo Mifɔlɔi?

Nyɔŋmɔjamɔ Namɔ Yiŋkpɛɛ ni, Mi Aloo Mifɔlɔi?

YƐ Poland lɛ, mɛi babaoo kɛɔ Yehowa Odasefoi akɛ, “Afɔ mi awo jamɔ ni miyɔɔ mli lɛ mli, ni no mli magbo yɛ.” Enɛ tsɔɔ akɛ yɛ amɛsusumɔ naa lɛ, fɔlɔi shiɔ jamɔ ni amɛyɔɔ mli lɛ amɛhaa amɛbii ni amɛbii lɛ hu shiɔ amɛhaa amɛbii ni etsaraa nɔ nakai. Ani mɛi hiɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ jamɔ he yɛ he ni oyɔɔ lɛ? Bei pii lɛ, mɛni jɛɔ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni ahiɛɔ lɛ mli kɛbaa? Mɛi babaoo buɔ jamɔ akɛ nifeemɔ ko ni akpaa gbɛ akɛ amɛkɛ amɛhe awo mli, loo amɛweku kusum kɛkɛ. Ani Yehowa Odasefoi ni amɛfɔlɔi loo amɛniimɛi kɛ naamɛi etsɔɔ amɛ anɔkwalei ni nɔ bɛ lɛ hu baanyɛ anu he nakai?

Timoteo nuuu he nakai kwraa, eyɛ mli moŋ akɛ emami kɛ enaa, ni ji Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi lɛ ji mɛi ni tsɔɔ lɛ koni ehe anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ nɔ eye ni esumɔ lɛ. Timoteo le ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ‘kɛjɛ egbekɛbiiashi.’ Beni be shwie mli lɛ, Timoteo hu yiŋ tsɔ akɛ Kristojamɔ ji anɔkwa jamɔ lɛ ni ebafata emami kɛ enaa he. Timoteo ‘ná hewalɛ yɛ’ nɔ ni ekase yɛ Yesu Kristo he kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ “nɔ.” (2 Tim. 1:5; 3:14, 15) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ feɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ kɛyeɔ amɛbuaa amɛbii koni amɛbatsɔmɔ Yehowa tsuji moŋ, shi esa akɛ gbekɛbii lɛ diɛŋtsɛ hu aná shwelɛ akɛ amɛbaafee nakai.—Mar. 8:34.

Kɛ́ mɔ ko baajɛ suɔmɔ mli esɔmɔ Yehowa ni eya nɔ eye lɛ anɔkwa ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni ekɛaakpe lɛ, no lɛ esa akɛ ená hewalɛ yɛ ehemɔkɛyeli lɛ nɔ kɛtsɔ odaseyelii ni tsɔɔ mɔ yiŋ anɔ. No baaha ehemɔkɛyeli lɛ mli awa ni eshishifãi amɔmɔ shi jogbaŋŋ.—Efe. 3:17; Kol. 2:6, 7.

Gbekɛbii lɛ Asɔ̃

Albert * ni atsɔse lɛ yɛ Odasefoi aweku mli lɛ kɛɛ akɛ, “Minuɔ he be fɛɛ be akɛ Yehowa Odasefoi ajamɔ lɛ ji anɔkwa jamɔ lɛ, shi mináaa lɛ mlɛo akɛ makpɛlɛ nɔ ni amɛkɛɔ yɛ bɔ ni esa akɛ mahi shi maha lɛ he lɛ nɔ.” Kɛ́ oji oblanyo loo oblayoo lɛ, ekolɛ bo hu ohiɛ susumɔ ni tamɔ nakai. Mɛni hewɔ obɔɔɔ mɔdɛŋ ni okase bɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ ni wɔba wɔjeŋ wɔha ni okɛ miishɛɛ afee esuɔmɔnaa nii? (Lala 40:9) Albert kɛɛ akɛ, “Mibɔi sɔlemɔ. Shishijee lɛ, mináaa lɛ mlɛo. Ebi ni mamia mihiɛ. Shi etsɛɛɛ ni minu he akɛ kɛ́ mibɔ mɔdɛŋ mifee nɔ ni ja lɛ, maná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ. Enɛ wo mi hewalɛ koni mafee tsakemɔi ni he hiaa lɛ.” Kɛ́ oná okɛ Yehowa teŋ wekukpãa kpakpa lɛ, no baanyɛ aha oná shwelɛ akɛ obaafee nɔ ni ebiɔ yɛ odɛŋ lɛ.—Lala 25:14; Yak. 4:8.

Susumɔ shwɛmɔ ko tamɔ ludutswaa loo kpɔiaŋgbɔlemɔ pɔtɛɛ ko ni okɛ ohe woɔ mli lɛ he okwɛ. Kɛ́ oleee ehe mlai loo oleee eshwɛmɔ jogbaŋŋ lɛ, ekolɛ ebaanyara ohiɛ. Kɛlɛ, kɛ́ okase shwɛmɔ lɛ he mlai ni obale eshwɛmɔ jogbaŋŋ lɛ, ani eshwɛmɔ baŋ otsine aahu po akɛ oootao hegbɛi ni okɛ ohe awo mli? Nakai nɔŋŋ hu eji yɛ Kristofoi anifeemɔi agbɛfaŋ. No hewɔ lɛ, ŋɔɔ hegbɛ kɛsaa ohe kɛha Kristofoi akpeei. Okɛ ohe awo Kristofoi anifeemɔi fɛɛ amli. Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni oye lɛ, obaanyɛ okɛ onɔkwɛmɔnɔ lɛ po awo mɛi krokomɛi hewalɛ!—Heb. 10:24, 25.

Nakai nɔŋŋ esa akɛ ofee kɛ́ oogba mɛi krokomɛi ohemɔkɛyeli lɛ he sane. Esa akɛ ojɛ suɔmɔ mli ofee enɛ hu, shi jeee yɛ nɔnyɛɛ naa. Bi ohe akɛ: ‘Mɛni hewɔ misumɔɔ ni magba mɛi krokomɛi Yehowa he sane lɛ? Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ misumɔɔ lɛ lɛ?’ Esa akɛ ole Yehowa akɛ Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ. Etsɔ Yeremia nɔ ekɛɛ akɛ: “Nyɛaatao mi, ni nyɛaana mi, kɛji nyɛtao misɛɛgbɛ kɛ nyɛtsui fɛɛ lɛ.” (Yer. 29:13, 14) Mɛni ekolɛ enɛ baabi ni ofee? Jakub kɛɛ akɛ, “Ehe bahia ni matsake misusumɔ. Kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, miyaa asafoŋ kpeei kɛ shiɛmɔ, shi mibu nifeemɔi nɛɛ akɛ nɔ ko kɛkɛ ni akpaa gbɛ akɛ mafee. Shi beni mibale Yehowa jogbaŋŋ ni miná mi kɛ lɛ teŋ wekukpãa kpakpa lɛ sɛɛ dani anɔkwale lɛ batsɔ minɔ̃ diɛŋtsɛ.”

Kɛ́ okɛ miishɛɛ pii baatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, no lɛ ehe miihia waa ni okɛ nanemɛi kpakpai ni tswaa mɔ amɛmaa shi abɔ. Biblia mli abɛ ko kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ.” (Abɛi 13:20) No hewɔ lɛ, okɛ mɛi ni tiuɔ mumɔŋ otii asɛɛ ni amɛyɔɔ miishɛɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ abɔ naanyo. Jola kɛɛ akɛ: “Oblahii kɛ oblayei ni jwɛŋɔ mumɔŋ nii ahe lɛ ateŋ mɛi babaoo ni mi kɛ amɛ bɔ lɛ waje mi. Mibɔi miishɛɛ babaoo námɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.”

Fɔlɔi Asɔ̃

Jola kɛɛ akɛ, “Miida mifɔlɔi ashi waa akɛ amɛtsɔɔ mi Yehowa he nii.” Hɛɛ, fɔlɔi baanyɛ aná amɛbii ayiŋkpɛi anɔ hewalɛ waa. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, . . . nyɛlɛa [nyɛbii lɛ] yɛ Nuŋtsɔ lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efe. 6:4) Ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ eji fɔlɔi asɔ̃ akɛ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ Yehowa gbɛ̀i shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ̃. Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ otii ni ekolɛ ootao akɛ obii lɛ ashɛ he lɛ aaawo amɛjwɛŋmɔŋ lɛ, kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ oooye obua amɛ ni amɛkɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛbaahi shi yɛ gbɛ ni kɛ Yehowa yiŋtoi kpãa gbee nɔ!

Obaanyɛ odu Yehowa wiemɔi lɛ owo obii lɛ amli ni “owie he, beni ota shi yɛ oshĩa lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.” (5 Mose 6:6, 7) Eva kɛ Ryszard ni ji fɔlɔi ni yɔɔ bihii etɛ lɛ wie akɛ, “Wɔgbaa be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ fãi srɔtoi lɛ ahe sane babaoo.” Mɛni jɛ mli kɛba? “Beni mibihii lɛ ji gbekɛbii bibii kwraa lɛ, amɛsumɔ akɛ amɛkɛ amɛhe awo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli, amɛbatsɔmɔ shiɛlɔi, ni sɛɛ mli lɛ, amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ abaptisi amɛ. Beni be shwie mli lɛ, amɛkɛ amɛhe wo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.”

Nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni fɔlɔi aaafee lɛ he miihia waa. Ryszard kɛɛ akɛ, “Wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔfeŋ jeŋba enyɔnyɔɔnyɔtsɛmɛi, ni tsɔɔ akɛ wɔhaŋ esoro bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ yɛ shĩa kɛ bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ.” No hewɔ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Te mibii lɛ naa bɔ ni mihiɔ shi mihaa lɛ amɛhaa tɛŋŋ? Ani amɛnaa akɛ misumɔɔ Yehowa lɛɛlɛŋ? Ani amɛnaa suɔmɔ nɛɛ yɛ misɔlemɔi kɛ aŋkro nikasemɔ ni mifeɔ lɛ daa lɛ amli? Ani amɛnaa enɛ yɛ su ni mijieɔ lɛ kpo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, hiɛtserɛjiemɔ, heloonaa nibii, kɛ nɔ ni miwieɔ yɛ asafoŋbii krokomɛi ahe lɛ ahe lɛ mli?’ (Luka 6:40) Obii lɛ baakwɛ nɔ ni ofeɔ daa gbi lɛ ni amɛbaayɔse srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni okɛɔ kɛ nɔ ni ofeɔ lɛ teŋ.

Ehe miihia ni atsɔse gbekɛbii. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ kɛɔ wɔ akɛ ‘tsɔɔmɔ gbekɛ gbɛ ni sa akɛ etsɔ nɔ.’ (Abɛi 22:6) Eva kɛ Ryszard wie akɛ, “Wɔŋɔɔ be ni wɔkɛ gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kaseɔ Biblia lɛ.” Eji anɔkwale akɛ, fɔlɔi lɛ ji mɛi ni baakpɛ amɛyiŋ kɛji ehe miihia ni amɛkɛ gbekɛbii lɛ akase nii akɛ aŋkroaŋkroi. Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ji lɛ, esa akɛ akɛ gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ aye akɛ aŋkro. Enɛ biɔ ni fɔlɔi kɛ niiashishinumɔ atsu nii, ni amɛkafee kpɛŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni obaakɛɛ obii lɛ akɛ lalai komɛi ehiii lɛ, mɛni hewɔ oyeee obuaaa amɛ koni amɛle bɔ ni akɛ nilee kpɛɔ yiŋ ahaa, kɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ sane nɛɛ he?

Ekolɛ obii lɛ baale nɔ tuuntu ni otaoɔ yɛ amɛdɛŋ, ni ekolɛ amɛbaafee amɛnii tamɔ nɔ ni amɛkpɛlɛɔ enɛ nɔ. Kɛlɛ, esa akɛ oshɛ amɛtsuii ahe. Kaimɔ akɛ, “gbɔmɔ tsuiŋ yiŋtoo tamɔ nu ni mli kwɔ; shi mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ, egbalaa kɛjeɔ kpo.” (Abɛi 20:5) Okɛ sɛɛyoomɔ atsu nii, taomɔ okadii ni tsɔɔ akɛ ekolɛ naagba ko etee ehe yɛ obii lɛ atsuii amli ni otsu he nii oya nɔŋŋ. Kaawie amɛhiɛ nyanyaanya, shi ha amɛna akɛ osusuɔ amɛhe, ni okɛ sanebimɔi ni sa atsu nii. Shi bɔɔ mɔdɛŋ ni okabibii amɛ saji babaoo fe nine. Kɛ́ ojɛ anɔkwayeli mli osusu amɛhe lɛ, no baata amɛtsui he koni onyɛ oye obua amɛ.

Asafo lɛ Sɔ̃

Ákɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, ani obaanyɛ oye obua oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ni amɛhiɛ asɔ mumɔŋ tsɔsemɔ ni amɛnine shɛɔ nɔ lɛ? Eyɛ mli akɛ eji fɔlɔi asɔ̃ akɛ amɛtsɔse amɛbii lɛ moŋ, shi asafoŋbii krokomɛi, titri lɛ onukpai lɛ, baanyɛ aye abua fɔlɔi kɛtsu amɛsɔ̃ lɛ he nii. Mɛi ni ehe hiaa waa ni aye abua amɛ ji, wekui ni amɛmlibii lɛ bɛ jamɔ kome mli.

Mɛni onukpai lɛ baanyɛ afee kɛye abua gbekɛbii koni amɛsumɔ Yehowa, ni amɛnu he akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ ni asafo lɛ hiɛ sɔɔ amɛ? Mariusz ni sɔmɔɔ akɛ nɔkwɛlɔ yɛ Poland asafoi lɛ ateŋ ekome mli lɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ onukpai lɛ kɛ gbekɛbii lɛ agba sane. Jeee be ni naagba ko ete shi lɛ pɛ esa akɛ amɛfee enɛ, shi esa akɛ amɛfee nakai hu yɛ bei krokomɛi amli—yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, be ni akpa kpeei, loo beni nyɛta he ko nyɛmiiye nɔ ko.” Mɛni hewɔ obiii gbekɛbii lɛ ni amɛtsɔɔ bɔ ni amɛnaa asafo lɛ amɛhaa? Sanegbai ni mli kã shi faŋŋ tamɔ nɛkɛ lɛ haa gbekɛbii lɛ kɛ asafo lɛ bɔɔ gbagbalii ni ehaa amɛnuɔ he akɛ amɛ hu amɛfata he.

Kɛ́ oji asafoŋ onukpa lɛ, ani oobɔ mɔdɛŋ ni ole oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ nyɛsafo lɛ mli lɛ jogbaŋŋ? Eyɛ mli akɛ amrɔ nɛɛ Albert ni atsi eta kɛtsɔ hiɛ lɛ miisɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa moŋ, shi ekɛ kaai srɔtoi kpe be ni eji oblanyo lɛ. Ekɛɛ akɛ, “Beni mi ji oblanyo lɛ, ehe bahia ni onukpai lɛ abasara mi.” Onukpai lɛ hu baanyɛ amɛjie mɔ he susumɔ kpo amɛtsɔɔ oblahii kɛ oblayei lɛ kɛtsɔ sɔlemɔ ni amɛaasɔle amɛha amɛ ni amɛhe awa yɛ mumɔŋ lɛ nɔ.—2 Tim. 1:3.

Ehi jogbaŋŋ akɛ oblahii kɛ oblayei kɛ amɛhe aaawo asafoŋ nifeemɔi amli. Kɛ́ jeee nakai lɛ, ekolɛ amɛbaayatiu je lɛŋ otii asɛɛ. Nyɛ mɛi ni nyɛdara yɛ afii amli lɛ, ani nyɛbaanyɛ nyɛkɛ amɛ atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni nyɛkɛ amɛ afee nanemɛi? Ha oblahii kɛ oblayei afata ohe be ni ojieɔ ohiɛtserɛ, ejaakɛ no baaha amɛná hekɛnɔfɔɔ yɛ omli ni amɛna bo akɛ amɛnaanyo. Jola wie akɛ: “Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko kɛ mi bɔ naanyo. Lɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni mijɛ mitsuiŋ mikɛ lɛ tee shiɛmɔ ni jeee mɔ ko tsirɛ mi akɛ mifee nakai.”

Bo Diɛŋtsɛ Oyiŋkpɛɛ

Oblahii kɛ oblayei nyɛbia nyɛhe akɛ: ‘Mɛni ji otii ni mikɛ mamɔ mihiɛ? Kɛ́ abaptisiko mi lɛ, ani mikɛ baptisimɔ efee oti ni ma mihiɛ?’ Esa akɛ ojɛ tsui ni eyi obɔ kɛ suɔmɔ kɛha Yehowa lɛ mli okpɛ oyiŋ akɛ obaaha abaptisi bo, shi jeee akɛni ootao otsa weku kusum ko nɔ lɛ hewɔ.

Hɛɛ, ha Yehowa afee o-Naanyo diɛŋtsɛ, ni anɔkwale lɛ afee ojwetri. Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ejaje akɛ: “Kaakwɛkwɛɛ ohe, shi mi ji o-Nyɔŋmɔ lɛ!” Bei abɔ ni oji Yehowa naanyo lɛ, ekɛ bo baahi shi daa. Hɛɛ, ebaawaje bo ni ‘ebaahiɛ omli kɛ ejalɛ ninejurɔ lɛ.’—Yes. 41:10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Bɔɔ mɔdɛŋ ni oyɔse nɔ ni yɔɔ obi lɛ tsuiŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Tsui ni eyi obɔ kɛ suɔmɔ kɛha Yehowa mli mɔ jɛɔ ekpɛɔ eyiŋ akɛ ebaaha abaptisi lɛ