Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ Ni Kpeei Wuji Etɛ Komɛi Tsake Mishihilɛ

Bɔ Ni Kpeei Wuji Etɛ Komɛi Tsake Mishihilɛ

Bɔ Ni Kpeei Wuji Etɛ Komɛi Tsake Mishihilɛ

Mɔ ni gba ji George Warienchuck

ANI kpeei wuji ashishi wiemɔi lɛ eko eta otsuiŋ waa pɛŋ ni eha ofee tsakemɔi wuji yɛ oshihilɛ mli? Nakai eba lɛ yɛ migbɛfaŋ. Miyɔse akɛ kpeei wuji etɛ komɛi tsake mishihilɛ. Klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ ye ebua mi ni mihiɛ ni gboɔ lɛ sɛɛ fo; nɔ ni ji enyɔ lɛ ye ebua mi ni mimii shɛ nibii ni miyɔɔ lɛ ahe; nɔ̃ ni ji etɛ lɛ ye ebua mi koni mikɛ mihe aha kɛsɔmɔ. Shi dani magba bo tsakemɔi ni kpeei nɛɛ ha mifee nɛɛ ahe sane lɛ, ha magba bo migbekɛbiiashi saji komɛi ni tsɔ hiɛ dani afee kpeei nɛɛ lɛ.

Afɔ́ mi yɛ afi 1928, ni mi ji nakutsoŋ bi yɛ bii etɛ lɛ ateŋ. Atsɔse mi kɛ minyɛmimɛi yei Margie kɛ Olga yɛ South Bound Brook yɛ New Jersey, yɛ U.S.A., ni no mli lɛ mɛi ni yɔɔ South Bound Brook lɛ ayifalɛ aaafee 2,000. Eyɛ mli akɛ ohiafoi ji wɔ moŋ, shi Awo nine kpɔɔ waa. Be fɛɛ be ni ebaana shika lɛ, ehoɔ nii ni ehaa akutsoŋbii lɛ eko. Beni miye afii nɛɛhu lɛ, Odasefonyo yoo ko bashiɛ eha mimami. Yoo nɛɛ shiɛ eha lɛ yɛ Hungaria wiemɔ ni ji Awo maŋ wiemɔ mli, ni enɛ ha ebo Biblia mli shɛɛ sane lɛ toi. Sɛɛ mli lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Bertha ni no mli lɛ eye aaafee afii 22 lɛ kɛ Awo batsa nikasemɔ lɛ nɔ, ni eye ebua lɛ ni ebatsɔ Yehowa tsulɔ.

Mitamɔɔɔ Awo. Mi lɛ mihiɛ gboɔ waa. Enɛ hewɔ lɛ Awo wieɔ mihiɛ nyanyaanya, ni no moŋ fite sane lɛ kwraa. Beni mibi lɛ sane kɛ mihiɛ yaafonui akɛ, “Mɛni hewɔ owieɔ oshiɔ mi be fɛɛ be lɛ?” ekɛɛ mi akɛ esumɔɔ mi, shi esumɔɔɔ ni manu he akɛ mihi fe mɛi krokomɛi. Awo hiɛ mihe jwɛŋmɔ kpakpa, shi miyi ní ejieee lɛ ha minu he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ.

Gbi ko lɛ, yoo ko ni yɔɔ wɔkutso lɛ mli ní kɛ mi fɔɔ wiemɔ kɛ mlihilɛ lɛ kɛɛ mi akɛ mifata ebi hii lɛ ahe kɛya gbekɛbii asɔlemɔ. Mile akɛ kɛ́ mitee lɛ eŋɔŋ Yehowa naa, shi misumɔɔɔ ni mafee nɔ ko ni baadɔ yoo nɛɛ. No hewɔ lɛ mitee sɔlemɔ lɛ nyɔji abɔ, eyɛ mli akɛ mitsui buɔ mi fɔ moŋ. Nakai nɔŋŋ gbɔmɔ gbeyeishemɔ ha mifee nibii komɛi ni esaaa akɛ mifeɔ yɛ skul. Skul nɔkwɛlɔ lɛ yɛ keketee, ni ekwɛɔ koni tsɔɔlɔi lɛ aha skulbii lɛ fɛɛ aŋa aflaŋaa lɛ. Mi hu miŋaa aflaŋaa lɛ. Enɛ tee nɔ aaafee afi, kɛkɛ ni mibafee tsakemɔ.

Mibakase Bɔ ni Afeɔ Ekãa Ahaa

Afi 1939 lɛ abɔi asafoŋ wolo nikasemɔ feemɔ yɛ wɔshĩa lɛ. No mli lɛ, oblanyo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Ben Mieszkalski lɛ ji mɔ ni kwɛɔ nɔ. Wɔtsɛɔ lɛ Big Ben—ni esa nakai. Minaa lɛ akɛ ekwɔ ni elɛɛ tamɔ shinaa ni yɔɔ wɔshĩa lɛ. Eyɛ mli akɛ ekwɔlɛ kɛ etilɛ woɔ mɔ he gbeyei moŋ, shi ehe jɔ pam, ni bɔ ni ehiɛ yɔɔ ŋmɔlɔŋmɔlɔ lɛ haa minyɛɔ mibɛŋkɛɔ lɛ. No hewɔ lɛ, beni Ben kɛɛ mi akɛ eesumɔ ni ekɛ mi aya shiɛmɔ lɛ, mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ. Wɔbatsɔmɔ nanemɛi. Kɛ́ mibɛ miishɛɛ lɛ, ekɛ mi wieɔ tamɔ bɔ ni nyɛmi nukpa kɛ enyɛmi gbekɛ ni esusuɔ ehe baawie lɛ. Esu nɛɛ ye ebua mi waa ni mibasumɔ lɛ naakpa.

Yɛ afi 1941 lɛ, Ben kɛɛ ekɛ etsɔne baawo wɔweku lɛ kɛya kpee wulu ko ni abaafee yɛ St. Louis yɛ Missouri lɛ. Mimii shɛ mihe naakpa! No mli lɛ mifãko gbɛ kɛyako he ko ni jekɛ fe kilomitai 80 pɛŋ, shi agbɛnɛ wɔyaafã gbɛ kɛya he ko ni jekɛ fe kilomitai 1,500! Shi no mli lɛ naagbai komɛi miiya nɔ yɛ St. Louis. Osɔfoi lɛ kɛɛ amɛsɔlemɔ mli bii ní ekpɛlɛ akɛ amɛbaato Odasefoi ni baaba kpee lɛ yɛ amɛshĩa lɛ koni amɛkɛ amɛshĩai lɛ akɛha Odasefoi lɛ. Mɛi babaoo fee nakai. Akɛɛ weku ni wɔyaato amɛ lɛ hu akɛ amɛkato wɔ. Ni kɛlɛ, amɛha wɔbato amɛ ŋɔɔ. Weku nɛɛ kɛɛ akɛ amɛkuŋ shi ni amɛwo wɔ akɛ amɛbaaha wɔbato amɛ ŋɔɔ lɛ mli. Minya ekãa ni amɛfee lɛ he waa.

Abaptisi minyɛmimɛi yei lɛ yɛ nakai kpee lɛ shishi. Nakai gbi lɛ, Nyɛminuu Rutherford ni jɛ Brooklyn Betel lɛ ha wiemɔ ko ni kanyaa mɔ, ni ebi koni gbekɛbii fɛɛ ni miisumɔ ni amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ ate shi adamɔ shi. Gbekɛbii aaafee 15,000 te shi amɛdamɔ shi. Mi hu mifata he. Kɛkɛ ni ebi koni wɔteŋ mɛi ni miisumɔ ni amɛkɛ amɛhewalɛ fɛɛ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ akɛɛ, “Hɛɛ.” Mifata gbekɛbii krokomɛi lɛ ahe kɛkɛɛ “Hɛɛ!” No sɛɛ lɛ, atswa dɛ waa. Enɛ kanya mi waa.

Beni agbe kpee lɛ naa lɛ, wɔyasara nyɛmi nuu ko yɛ West Virginia. Egba wɔ akɛ gbi ko ni etee shiɛmɔ lɛ, shiteekɛwolɔi komɛi yi lɛ, amɛkɛ kootaa kpa ehe, ni amɛkɛ tsɛji kpɛtɛkpɛtɛɛ ehe. Mibo lɛ toi jogbaŋŋ. Nyɛmi nuu lɛ kɛɛ akɛ: “Shi maya nɔ mashiɛ.” Beni wɔshi nyɛmi nuu nɛɛ ŋɔɔ lɛ, miná ekãa tamɔ bɔ ni David ná ekãa lɛ. Mifee klalo akɛ mikɛ miskul nɔkwɛlɔ lɛ baakpe tamɔ bɔ ni David kɛ Goliat kpe lɛ.

Beni miku misɛɛ mitee skul lɛ, mitee skul nɔkwɛlɔ lɛ ŋɔɔ. Ekɛ hiŋmɛi ko kwɛ mi. Misɔle yɛ miyitsoŋ mikpa Yehowa fai koni eye ebua mi. Kɛkɛ ni mikɛɛ lɛ akɛ: “Mitee Yehowa Odasefoi akpee ko. Miŋaŋ aflaŋaa lɛ dɔŋŋ!” Etswaaa esɛŋ be kplaŋŋ. Skul nɔkwɛlɔ lɛ te shi blɛoo kɛjɛ okpɔlɔ lɛ sɛɛ, ni enyiɛ kɛbanina mi. Ehiŋmɛi etsu waa. Ebolɔ ewo mi akɛ: “Kɛ́ oŋaaa aflaŋaa lɛ, no lɛ yaa shĩa!” Miŋaaa aflaŋaa lɛ, ni mitsui nyɔ mimli bɔ ni minuko he nakai pɛŋ.

Mihe miitswa shi ni makɛɛ Ben nɔ ni tee nɔ lɛ. Beni mikɛ lɛ kpe yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, mikɛ gbeewalɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Ashwie mi yɛ skul! Miŋaaa aflaŋaa lɛ!” Ben la mikuɛ, eŋmɔ muɛɛ, ni ekɛɛ mi akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa sumɔɔ bo naakpa.” (5 Mose 31:6) Nakai wiemɔi lɛ wo mi hewalɛ waa diɛŋtsɛ! Abaptisi mi yɛ June 15, 1942.

Miha Mimii Shɛ Nibii ni Miyɔɔ lɛ Ahe

Beni Jeŋ Ta ni Ji Enyɔ lɛ ba naagbee lɛ, shikome too ni maŋ lɛ shika shidaamɔ tee hiɛ waa, ni mɛi babaoo bɔi heloonaa nibii asɛɛtiumɔ yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ. Miná nitsumɔ ni nyɔmɔwoo babaoo yɔɔ he, ni manyɛ mahé nibii ni tsutsu ko lɛ minyɛŋ mahé lɛ. Minanemɛi lɛ ekomɛi hé moto; mɛi krokomɛi hu saa amɛshĩai. Mihé kar hee kãwee. Etsɛɛɛ ni shwelɛ ni miná akɛ maná heloonaa nibii babaoo lɛ haaa maná be babaoo kɛsɔmɔ Yehowa. Mile akɛ jeee nakai nibii esa akɛ mikɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Duromɔ naa lɛ, kpee ko ni afee yɛ New York City yɛ afi 1950 lɛ ye ebua mi ni mitsake mishihilɛ.

Wielɔi srɔtoi wo wɔ hewalɛ yɛ nakai kpee lɛ shishi koni wɔkɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Wielɔi lɛ ateŋ mɔ kome wo wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛjiea nibii ni he ehiaaa lɛ yɛ nyɛhe nyɛshwiea ní nyɛda foi lɛ.” Oookɛɛ nɔ ni mi ekɛwieɔ lɛ. Mina Gilead Skul lɛ klas ko skul naagbee nifeemɔ ko, ni enɛ ha mibɔi miyiŋ shwiemɔ akɛ, ‘Kɛ́ Odasefoi ni ji mitipɛŋfoi nɛɛ enyɛ amɛkpoo heloonaa nibii asɛɛtiumɔ koni amɛyasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ, no lɛ esa akɛ mi hu manyɛ mafee nakai nɔŋŋ yɛ maŋ nɛɛ mli.’ Beni agbeɔ kpee lɛ naa lɛ, no mli lɛ mikpɛ miyiŋ akɛ matsɔ gbɛgbalɔ.

No mli lɛ, mikɛ Evelyn Mondak ni ji nyɛmi yoo ko ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ asafo ni mitee mli lɛ mli lɛ miito gbɛjianɔ koni wɔbote gbalashihilɛ mli. Evelyn mami sheee nɔ ko nɔ ko gbeyei, ni enyɛ etsɔse ebii ekpaa lɛ. Esumɔɔ akɛ eye gbɛjegbɛ he odase yɛ Roma Katolik Sɔlemɔtsu agbo ko hiɛ. Kɛ́ osɔfo lɛ kɛ mlifu bashwie lɛ shii abɔ po diɛŋtsɛ lɛ, eshiii jɛmɛ. Evelyn tamɔ emami, lɛ hu esheee gbɔmɔ gbeyei.—Abɛi 29:25.

Mikɛ Evelyn bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1951, ni wɔshi wɔnitsumɔi lɛ ni wɔbɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko wo wɔ hewalɛ ni wɔfã kɛya akrowa ko ni atsɛɔ lɛ Amagansett ni kɛ New York City jekɛmɔ aaafee kilomitai 160 ni yɔɔ Atlantik Ŋshɔ lɛ naa lɛ mli. Beni asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ha wɔle akɛ amɛnaŋ wɔɔhe amɛhaŋ wɔ lɛ, wɔtao akɛ wɔhé shwiili ni afee lɛ tsũ, shi wɔnáaa nɔ ni wɔshika baashɛ. Kɛkɛ ni wɔyana eko ni efite. Nɔtsɛ lɛ kɛɛ ebaahɔɔ lɛ dɔlai 900 eha wɔ—ni shika ni mɛi bake wɔ beni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ fɛɛ naa shiɔ nakai pɛpɛɛpɛ. Wɔhé ni wɔsaa, ni wɔha agbala kɛtee wɔshikpɔŋkuku hee lɛ mli. Shi wɔyashɛ jɛmɛ ní wɔhiɛɛɛ agbu teŋ, ni wɔsusu bɔ ni wɔɔfee wɔná wɔdaaŋ ŋmaa kɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he.

Evelyn yayeɔ apaa yɛ mɛi ashĩai, ni mi hu miyatsuɔ nii beni jenamɔ yi ewa yɛ niyelihe ko ni ahɔɔ Italiabii aniyenii yɛ jɛmɛ. Nɔtsɛ lɛ kɛɛ mi akɛ: “Okɛ niyenii ni shwɛɔ lɛ fɛɛ aya shĩa ni okɛyaha oŋa.” No hewɔ lɛ, kɛ́ miyashɛ shĩa nyɔɔŋ ŋmɛji enyɔ lɛ, Italiabii aniyenii ni ji piza kɛ pasta ŋma yiɔ wɔwɔɔhe lɛ obɔ. Wɔnáa nakai niyenii ni mli edɔ lɛ he sɛɛ waa, titri lɛ kɛ́ eshɛ fɛ̃i beaŋ ní wɔwɔɔhe lɛ ejɔ ŋanii lɛ. Agbɛnɛ hu, bei komɛi lɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ loo agbo bafɔ̃ɔ wɔshinaa lɛ shi. Beni wɔkɛ nakai nyɛmimɛi ni wɔsumɔɔ amɛ lɛ sɔmɔ yɛ Amagansett lɛ, wɔkase akɛ kɛ́ mɔ ko mii shɛ nibii titri ni he hiaa yɛ shihilɛ mli lɛ ahe lɛ, ehaa etsui nyɔɔ emli. Wɔná miishɛɛ waa yɛ nakai afii lɛ amli.

Akanya Wɔ Koni Wɔkɛ Wɔhe Aha

Yɛ July 1953 lɛ, wɔhere maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ohai abɔ ni ba majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ New York City lɛ atuu. Amɛgba niiashikpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ waa. Miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ tsɛŋe wɔ. Agbɛnɛ hu, beni kpee lɛ shishi wielɔi lɛ ateŋ mɔ kome ma nɔ mi akɛ shikpɔji babaoo yɛ ni ashiɛko Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ yɛ jɛmɛ lɛ, wɔna akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhe aha kɛtsu babaoo. Wɔŋmala gbɛbimɔ woji anɔ nii kɛha Gilead Skul lɛ yaa yɛ kpee lɛ shishi nɔŋŋ. Yɛ nakai afi lɛ mli nɔŋŋ lɛ, afɔ̃ wɔ nine koni wɔya Gilead Skul lɛ klas ni ji 23 lɛ ní je shishi yɛ February 1954 lɛ. Eji hegbɛ kpele!

Wɔná miishɛɛ waa beni wɔná wɔle akɛ aawo wɔ gbɛ koni wɔyasɔmɔ yɛ Brazil lɛ. Dani wɔkɛ meele aaafã gbɛ ni baahe wɔ gbii 14 lɛ, Betel onukpai lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ mi akɛ: “Nyɛmimɛi yei oshijafoi nɛɛhu ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi baafata okɛ oŋa he kɛya Brazil. Kwɛmɔ amɛ nɔ jogbaŋŋ!” Beni amlakui lɛ na ni oblayei nyɔŋma nyiɛ misɛɛ kɛmiikwɔ meele lɛ, amɛmii shɛ amɛhe. Shi ewaaa kɛhaaa nyɛmimɛi yei nɛɛ akɛ amɛaatsu naagba lɛ he nii. Ni kɛlɛ, beni wɔyakpeleke yɛ Brazil lɛ dani mitsui nyɔ mimli.

Beni mikase Pɔtugii wiemɔ lɛ, aha miyasɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ Rio Grande do Sul, ni ji kpokpaa ko ni yɔɔ Brazil wuoyigbɛ lɛ. Kpokpaa nɔkwɛlɔ oshijafo ni miyaa miyatsake lɛ lɛ kɛɛ mi kɛ miŋa akɛ: “Eefee mi naakpɛɛ ákɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi eba biɛ. Biɛ yɛ dokoidokoi.” Asafoi lɛ yɛ akrowai lɛ amli shɔŋŋshɔŋŋ, ni hei komɛi yɛ ní atikuleta tsɔji pɛ yaa jɛmɛ. Kɛ́ ohe niyenii oha tsɔne kudɔlɔ lɛ, ebaaha okwɔ atikuleta lɛ. Wɔtaa jatsu ni atikuleta lɛ ewo lɛ nɔ, ni wɔkɛ wɔniji enyɔ lɛ fɛɛ mɔmɔɔ kpãi ni akɛfimɔ jatsu lɛ mli kpɛŋŋ, ni wɔtamɔ okpɔŋɔ nɔtaralɔi pɛpɛɛpɛ. Kɛ́ atikuleta lɛ shɛ he ni yɔɔ kɔŋtɔ lɛ, jatsu lɛ kpaa, ni no hewɔ lɛ wɔmɔɔ kpãi lɛ amli kpɛŋŋ koni wɔkagbee jɔɔi voovoo lɛ eko mli. Shi kɛ́ wɔyashɛ, ni wɔna bɔ ni nyɛmimɛi lɛ kɛ miishɛɛ miikpa wɔ gbɛ lɛ, ehaa wɔnuɔ he akɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ kɛfãa gbɛ ni tamɔ nɛkɛ gbi muu fɛɛ lɛ efeko efolo.

Wɔhiɔ nyɛmimɛi lɛ ashĩai. Amɛmiiye ohia waa, shi amɛfeɔ ejurɔ. Nyɛmimɛi ni yɔɔ akrowa ko ni etse ehe banee mli lɛ fɛɛ tsuɔ nii yɛ nitsumɔhe ko ní tsuɔ tsina lòo he nii. Akɛni amɛnyɔmɔwoo lɛ faaa kwraa hewɔ lɛ, amɛyeɔ nii shikome pɛ daa gbi. Kɛ́ amɛfo nitsumɔ mli gbi kome lɛ, nakai gbi lɛ nyɔmɔwoo lɛ bɔɔ amɛ. Ni kɛlɛ, kɛ́ wɔyasɔmɔ amɛ lɛ, amɛfoɔ nitsumɔ mli gbii enyɔ bɔni afee ni amɛkɛ amɛhe awo asafoŋ nitsumɔi amli. Amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Nyɛmimɛi ni bɛ nɔ ko tsɔ nɛɛ ha wɔkase bɔ ni akɛ he shãa afɔle yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ, ni wɔhiɛ kpaŋ nibii ni wɔkase nɛɛ anɔ kɔkɔɔkɔ. Jɛmɛ ni wɔyahi lɛ ha wɔkase nibii ní tsɔɔlɔ ko kwraa nyɛŋ atsɔɔ wɔ yɛ skul. Kɛ́ mikai nakai nyɛmimɛi lɛ, mináa miishɛɛ ni mihiŋmɛiiaŋ kpalaa nu.

Akɛni mimami he miiye hewɔ lɛ, wɔku wɔsɛɛ kɛtee United States yɛ afi 1976 lɛ koni wɔyakwɛ lɛ. Edɔ wɔ waa akɛ wɔɔshi Brazil, shi bɔ ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eshwere yɛ jɛmɛ lɛ ha wɔná miishɛɛ. Kɛ́ nyɛmimɛi ni yɔɔ Brazil lɛ ŋmala wɔ woji lɛ, ehaa wɔkaiɔ niiashikpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ ni wɔná yɛ jɛmɛ lɛ ateŋ babaoo.

Wɔbana Nanemɛi ni Wɔsumɔɔ Amɛ lɛ Ekoŋŋ

Beni wɔkwɛɔ Awo lɛ, wɔsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi, ni wɔyayeɔ apaa fiofio. Awo ye Yehowa anɔkwa kɛyashi egbo yɛ afi 1980. No sɛɛ lɛ, aha misɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ United States. Mi kɛ miŋa yasara asafo ko yɛ Connecticut yɛ afi 1990 lɛ, ni wɔkɛ mɔ ko ni wɔle lɛ waa kpe yɛ jɛmɛ. Nakai mɔ lɛ ji Ben, ni efata nakai asafo lɛ mli onukpai lɛ ahe. Ben nɛɛ nɔŋŋ ji mɔ ni ye ebua mi aaafee afii 50 ni tsɔ hiɛ lɛ ni mikɛ ekãa bɔi Yehowa sɔɔmɔ lɛ. Wɔkɛ miishɛɛ loo wɔhe atuu.

Kɛjɛ afi 1996 lɛ, mi kɛ Evelyn esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi ni nyɛɛɛ babaoo atsu yɛ Pɔtugii wiemɔ asafo ko mli yɛ Elizabeth, yɛ New Jersey. Helai miigba minaa, shi miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ yeɔ ebuaa mi koni mikɛ mihe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli bɔ ni manyɛ. Evelyn yeɔ ebuaa yoomo ko hu ni yɔɔ wɔkutso lɛ mli lɛ. Atsɛɔ lɛ Bertha. Lɛ ji mɔ ni ye ebua mimami ni ebatsɔ Yehowa sɔɔlɔ nɔ ni fa fe afii 70 ni eho nɛ lɛ! Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔná hegbɛ kɛmiijie hiɛsɔɔ kpo wɔmiitsɔɔ yoomo nɛɛ akɛ eye ebua miweku lɛ ni wɔbale anɔkwale lɛ.

Eŋɔɔ minaa waa akɛ nakai mra be mli kpeei wuji lɛ kanya mi koni mafi anɔkwa jamɔ sɛɛ, maha mishihilɛ afee mlɛo, ní malɛɛ misɔɔmɔ lɛ mli. Hɛɛ, nakai kpeei wuji lɛ tsake mishihilɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Evelyn mami (abɛkugbɛ) kɛ mimami

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Minaanyo Ben

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Wɔyɛ Brazil

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mi kɛ Evelyn ŋmɛnɛ